Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2024. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2630
Haldusasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
1.X esitas 19.09.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlus edastati lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Isik soovib õigusabi, et vaidlustada kohtus Justiitsministeeriumi 15.09.2024 vastus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on kaebus perspektiivikas, kuna kahjunõue jäeti ebaõigesti rahuldamata. Asja vastu esineb avalik huvi.
2.Vastuseks kohtunõudele selgitas Justiitsministeerium, et taotleja pöördus 22.08.2024 hüvitamisnõudega ministeeriumi poole. Justiitsministeerium koostas 15.09.2024 vastuse lühisõnumina (kirjalikult taasesitatavas vormis), millega jättis taotluse rahuldamata, ja edastas selle taotleja pöördumises märgitud mobiiltelefoni numbrile.
3.Kohtule arusaadavalt soovib taotleja riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ning enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks kontrollida taotleja majanduslikku seisundit, sest esinevad muud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on esitanud halduskohtule arvukaid kaebusi ning taotlusi, samuti vaidlustanud neid kõrgema astme kohtutes. Taotleja pole seega kohtumenetluses kogenematu ning on seniajani olnud võimeline ise enda õigusi kaitsma, sh koostama kaebusi (vt sama seisukoht kohtuasjades nr 3-24-2450, 3-242230, 3-24-1878 ja 3-24-1695). Kohtul puudub alus arvata, et taotleja poleks seetõttu võimeline osalema iseseisvalt kohtumenetluses ka Justiitsministeeriumi 15.09.2024 vastuse vaidlustamisel. Vaidlus ei ole sedavõrd keerukas ning mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks olevaid asjaolusid oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise. Ministeeriumi vastuses on esitatud hinnang kahju hüvitamise taotlusele, samuti vaidlustamisviide. Arvestades halduskohtul lasuvat uurimis- ja selgitamiskohustust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ja 5), ei pea kohtule esitatud kaebuses viitama tingimata õigusnormidele.