ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 106 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna poolt tekitatud tagajärgede heastamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada ASIK Kinnisvara OÜ kaebus.
Jätta ASIK Kinnisvara OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jätta ASIK Kinnisvara OÜ taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
Jätta ASIK Kinnisvara OÜ vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS ) § 98 lg 2 ja § 203 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ka NÜP).
2.ASIK Kinnisvara OÜ (kaebaja) esitas 23.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub:
2.1.tunnistada Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsus nr 106 osaliselt õigusvastaseks (üldplaneeringu lisa nr 2 p-s 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimused), alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks piirangud Tallinnas Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas;
3-24-2663
2.2.kohustada Tallinna Linnavolikogu kõrvaldama NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste õigusvastased tagajärjed ehk eemaldada üldplaneeringust piirangud:
2.2.1.15 m kõrgema ehitise planeerimise keelamine;
2.2.2.3-korruselisest ehitisest kõrgema planeerimise keelamine;
2.2.3.12 korterist suurema korterelamu planeerimise keelamine;
2.2.4.korterelamute puhul krundi täisehituse 30% ja muude hoonete puhul täisehituse 50% või alternatiivselt eemaldada õigusvastased piirangud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas.
Kaebuse põhjendused:
3.1.Raudtee tn 60a raamatukogu projekteerimistingimuste avalikustamise menetluses selgus, et Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestusalal ehk keskuse alal, sh Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistute osas on sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused, mis välistavad kõrgemate kui 3-korruseliste ehitiste ja enam kui 12 korteriga korterelamute planeerimise ning piiravad kruntide täisehitust vastavalt korterelamutel 30% ja muudel ehitistel 50%.
3.2.Kaebaja õiguseellane esitas vastuväited ja ettepanekud, sh ettepaneku väljastada Raudtee tn 60a kinnistule projekteerimistingimused 4-korruselise ehitise projekteerimiseks.
3.3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) sõlmis 04.07.2024 lepingu Skepast & Puhkim OÜ-ga Tallinna üldplaneeringute, sh NÜP ülevaatamise aruande koostamiseks.
3.4.NÜP on Nõmme keskusega piirneva ala osas õigusvastane, kuna avalikkus ega kinnistute omanikud ei ole saanud väljendada piirangute osas enda seisukohti ja teha ettepanekuid.
3.5.TLPA ei teinud 20.10.2017 vaidlusaluste piirangute NÜP-i kavandisse sisse viimise ettepanekus linnaehituslikku analüüsi ega linnaruumilise mõju analüüsi, samuti ei hinnanud TLPA nende piirangute vastavust Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 9 sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Seetõttu on piirangute vajadus oletuslik ja piirab ebaproportsionaalselt Nõmme keskusega piirneval Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel segahoonestusalal asuvate kinnistute (sh Raudtee tn 62 ja 64a) omanike omandiõiguse realiseerimist ning ka avalike ülesannete täitmist Raudtee 60a kinnistul. Kaebajale kuuluvad Raudtee 62 ja 64a kinnistud. Kaebajal on planeeritud Raudtee 60a ja Raudtee tn 62 ning 64a kinnistutele ühine maa-alune parkla, sh perspektiivne Nõmme keskuse elanike varjend. Kaebaja palus määrata menetlusdokumentide vastuvõtjaks nõustaja A. S ja tagada isikule juurdepääs e-toimiku materjalidele (kaebuse põhjenduste p-d 3.1 ja 3.2).
4.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus kohustaks „Tallinna Linnavolikogu Nõmme linnaosa üldplaneeringu ülevaatamise aruande koostamise ja kinnitamise menetluses läbi vaatama kaebaja kaebuses esitatud ettepaneku Nõmme keskusega piirneva Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel segahoonestus s.o. keskuse alale sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste täpsustamiseks/ muutmiseks selliselt, et alale lubataks projekteerida: (i) kõrgemaid kui 15 meetri kõrgusega ehitisi; (ii) 4-korruselisi ehitisi; (iii) korterelamut(uid) enam kui 12 korteriga; (iv) hoonestuse täisehituse protsenti kuni 70 % kinnistute pindalast olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise 2(7)
3-24-2663
kohustusega.“ Samuti taotleb kaebaja peatada menetlus kuni NÜP-i Tallinna Linnavolikogu poolt ülevaatamise tulemuste selgumiseni.
5.Kohus jättis 26.09.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
6.Kaebaja esitas 30.09.2024 puuduste kõrvaldamise vastuse ja vastuväite kohtu tegevusele, korrates eelkõige juba kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatut. Põhjendused:
6.1.Kaebaja ei ole rahul sellega, et kohus peab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja heastamisnõude esitamist lubamatuks. Kohtul on keelatud uurida tõendeid asja menetlusse võtmisel.
6.2.Esitatud tuvastamis- ja heastamisnõue on teineteisega seotud, tähtaegselt esitatud ja lubatavad. NÜP-iga seatud maakasutus- ja ehitustingimuste õigusvastuse tuvastamise korral on õigus taotleda haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mistõttu on kaebusega võimalik saavutada olukord, et kohalik omavalitsus muudab NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimusi.
6.3.Kaebaja omandas Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud 11.04.2024. Nii Raudtee tn 62 kui ka Raudtee tn 64a kinnistu varasemad omanikud kavandasid kinnistutele varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele tuginedes uushoonestuse rajamist ja esitasid sellega seoses Tallinna Linnavalitsusele taotlusi ja ettepanekuid kuni 4-korruseliste hoonete ja/või enam kui 12 korteriga hoonete rajamiseks.
6.4.NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste muutmine NÜP-i muutva detailplaneeringu algatamise kaudu on äärmiselt ressursimahukas ja problemaatiline. Seetõttu saavutab kaebaja enda eesmärgi kõige tõhusamalt NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses. Kaebaja soovib NÜP-i muutmiseks tehtavate ettepanekute läbivaatamist kohtu kohaldatava esialgse õiguskaitse abil.
6.5.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav heastamisnõude alusel. Taotluse eesmärgiks on Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste ülevaatamine. Kaebaja esitas nõude kohtumenetluse peatamiseks NÜP-i ülevaatamise tulemuste selgumiseni põhjusel, et kohtul puudub alus menetleda kaebust, kuna kaebuse ese on haldusmenetluse osaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse nõuded
7.Kaebaja pöördus kohtusse Tallinna linna kehtestatud üldplaneeringu (haldusakti) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldama üldplaneeringu õigusvastased tagajärjed (vt kaebuse nõuete p-d 5 ja 6, dtl 3). Seega on kaebaja esitanud kohtule tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja heastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 5).
8.NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel (otsuse nr 106 p 4; planeerimisseaduse § 91 lg 2).
9.Kaebaja eesmärk on saavutada, et linnavolikogu muudaks NÜP-iga kehtestatud ja kaebaja kui planeeringualal asuvate kinnistute omanike õigusi väidetavalt rikkuvaid
3(7)
3-24-2663
maakasutus- ja ehitustingimusi. Selle eesmärgi saavutamiseks saab tema hinnangul kasutada tuvastamisnõuet ja heastamisnõuet (kaebuse täienduse osa I, dtl 45).
10.HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Seejuures on HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitamine piiratud – selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alust tuvastamisnõude esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske. Samas võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda preventiivse huvi kõrval ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Õigusvastasuse tuvastamise puhul haldusakti ei tühistata, vaid see jääb kehtima, samuti jäävad siduvaks haldusaktis sisalduvad piirangud.
11.Kohtu hinnangul ei lähtu kaebaja soov esitada tuvastamiskaebus preventiivsest ega rehabiliteerivast huvist, vaid eesmärgist saavutada NÜP-i muutmine haldusorgani poolt. Seda eesmärki ei ole kaebajal võimalik saavutada tuvastamisnõude esitamisega eraldiseisvalt ega ka koos heastamisnõudega.
12.Kaebaja selgitas, et tuvastamisnõude ja heastamisnõude esitamine on omavahel seotud, sest heastamiskaebuse esitamise eelduseks on haldusakti õigusvastaste tagajärgede tuvastamine.
13.Kohus selgitab, et heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja õiguste kaitseks teda koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni1.
14.Samas ei sõltu haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks heastamiskaebuse esitamise võimalikkus sellest, kas on tuvastatud haldusakti õigusvastasus. Seda põhjusel, et heastamisnõude esitamine on täiendavalt piiratud riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2097, p-d 34 ja 35). Ka õiguskirjanduses on leitud, et haldusakti kehtivus välistab haldusaktiga siduvalt ettenähtud tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamise. Heastamiskaebusega edu saavutamiseks peab õigusvastased tagajärjed tekitanud haldusakt olema eelnevalt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada tühistamisnõue2.
K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 58–59
K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 59, p 3.
4(7)
3-24-2663
15.Seega on heastamisnõude esitamine haldusaktiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võimalik üksnes juhul, kui see haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud. Käesolevas asjas ei nähtu kohtule, et NÜP oleks alates selle kehtestamisest (2021. a) kaebuses välja toodud väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvate maakasutus- ja ehitustingimuste osas tühistatud või vastavas osas muudetud. Samuti ei ole kaebaja esitanud nõuet haldusakti tühistamiseks. Nimetatud nõude esitamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 1) oleks praeguse kaebuse esitamise ajaks ka ilmselgelt möödunud ja puudub alus tähtaja ennistamiseks.
16.Kohus märgib, et ehkki heastamisnõue on kohustamisnõude eriliik, ei saa neid nõudeid üksteisega samastada. Tuleb eristada haldusakti sisu ja haldusakti õigusvastaseid tagajärgi. Kaebaja soovib kohustada heastamisnõudega haldusorganit haldusakti muutma, mitte selle haldusakti õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja soov on seega sisuliselt kohustamisnõude, mitte heastamisnõude esitamine. Samas ei ole kohustamisnõude esitamine sarnaselt tühistamisnõudega võimalik, sest möödunud on kohustamisnõude esitamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 2). Puuduvad ka andmed, et kaebaja oleks haldusorganilt eelnevalt haldusakti muutmist taotlenud.
17.Kokkuvõttes tuleb kaebus tuvastamisnõude osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – isegi kui kaebaja tuvastamisnõue rahuldataks, ei aitaks see kaasa kaebaja heastamisnõude rahuldamisele ega tähendaks, et Tallinna Linnavolikogu peaks NÜP-i vaidlusaluste piirangute osas muutma (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1219, p 12).
18.Heastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendas eespool (p-d 14 ja 15), miks ei ole heastamisnõude esitamise eeldused täidetud. Seega tuleb heastamisnõude rahuldamist pidada ebatõenäoliseks. Kaebusest ei saa järeldada kaebaja õiguste intensiivset riivet, sest kaebaja ei selgitanud kaebuses ega ka täiendavas vastuses puuduste kõrvaldamise määrusele piisavalt, milles seisnevad õigusvastased tagajärjed, mille kõrvaldamist ta heastamiskaebusega taotleb. Kahtlemata piiravad NÜP-is sätestatud maakasutuse ja ehitamise piirangud kaebaja omandivabadust, ettevõtlusvabadust, üldist tegevusvabadust ja võivad riivata ka tema muid subjektiivseid õigusi, kuid nende piirangute intensiivsust tuleb hinnata praeguse kaebuse kontekstis. Nagu kaebaja kinnitas, omandas ta Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud aprillis 2024, seega rohkem kui kaks ja pool aastat pärast NÜP-i kehtestamist. Planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada. See, et planeeringu kehtestamisele eelnenud menetluses võis toimuda rikkumisi, ei tähenda, et planeeringu kehtestamisest tulenesid kaebajale õigusvastased tagajärjed.
19.Kaebaja möönis kaebuse täienduses põhimõttelist võimalust saavutada oma eesmärk PlanS § 142 lg 1 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisega Tallinna linnale. Ühtlasi leidis kaebaja, et sellise detailplaneeringu algatamine on äärmiselt ressursimahukas ning ka problemaatiline, mistõttu on probleemi kõige tõhusamalt võimalik lahendada NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses. Kohus leiab, et kaebajal on võimalik taotleda Tallinna linnalt oma muudatusettepanekute läbivaatamist NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses ka ilma, et see eeldaks kaebusega kohtusse pöördumist. Samuti ei tähenda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlemisega kaasnevad ressursikulu ja raskused, et kaebaja peaks saama kehtiva üldplaneeringu muutmise eesmärki realiseerida praeguses asjas esitatud tuvastamis- ja heastamisnõude abil. 5(7)
3-24-2663
Esialgse õiguskaitse taotlus
20.Kohus selgitas kaebajale 26.09.2024 määruses, et esialgse õiguskaitse taotluse nõuded ei ole arusaadavad. Kaebajal tuli esialgse õiguskaitse nõude esitamisel lähtuda kaebuse põhinõudest, st esialgsel õiguskaitsel ei saa olla muud eesmärki, kui kaebaja põhinõuete tagamine (HKMS § 249 lg 1). Kohus selgitab, et tuvastamisnõude esitamisel ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohalda, sest sellisel juhul taotleks kaebaja enam, kui ta põhinõudega soovib saavutada. Heastamisnõude puhul on õiguskaitse taotluse esitamine põhimõtteliselt lubatav. Samas tuleb kohtul kontrollida, et kaebaja ei saavutaks võimaliku õiguskaitse taotluse rahuldamisega enam, kui oleks võimalik tema põhinõuete rahuldamisel.
21.Kohus mõistab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohustada Tallinna Linnavolikogu läbi vaatama kaebaja ettepanekut NÜP-i muutmiseks. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtu hinnangul seotud kaebaja heastamisnõudega, vaid see on eraldiseisev kohustamisnõue. Esiteks pidanuks kaebaja enda ettepaneku esitama kohalikule omavalitsusele enne kaebuse esitamist (RVastS § 6 lg 3). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud linna poole. Teiseks, isegi kui pidada võimalikuks, et kaebaja taotleb heastamisnõudes esitatud tagajärgede kohaldamist alles kaebuse esitamisega, siis soovib kaebaja, et kohus otsustaks juba etteulatuvalt ära asja lõpplahenduse. Sellise otsustuse eelduseks on, et kaebajale saabuks kohtumenetluse käigus kahjulik tagajärg, millise negatiivset mõju ei ole võimalik kõrvaldada. Kohtule ei ole sellise negatiivse tagajärje saabumine kaebajale kaebuses ja kaebuse täienduses esitatud asjaoludest nähtav.
22.Kuna kohus peab kaebuses esitatud heastamisnõude rahuldamist ebatõenäoliseks, siis puudub alus ka kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
23.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluse peatamise taotlus
24.Kaebaja esitas koos esialgse õiguskaitsega taotlusega kohtumenetluse peatamise taotluse, kuna kohtule esitatud kaebuse ese on haldusmenetluse osaks (dtl 46). Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole vaja kohtumenetlust peatada ja kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata (HKMS § 95 lg 1). Kohus osundab, et menetluse peatamata jätmine ei ole vaidlustatav (HKMS § 98 lg 2 ja vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2018 määrus nr 3-17-2788). Vastuväide kohtu tegevusele ja volitused
25.Kaebaja esitas vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel ega ole rahul sellega, et kohus peab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja heastamisnõude esitamist lubamatuks.
26.HKMS § 90 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus lahendab vastuväite määrusega.
27.Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata. Kohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel muuhulgas kontrollida kaebuse tagastamise aluste esinemist (HKMS § 120 lg 1 p 8). Selle raames peab kohus hindama mh kaebuse rahuldamise tõenäosust ja kaebuses väidetud subjektiivsete õiguste riivamise intensiivsust veel enne kaebuse menetlusse võtmist.
28.Kohus jääb A. Sle menetlusdokumentide vastuvõtmise volituste andmisel 26.09.2024 määruses väljendatud seisukohale, et kaebaja soovitud kujul ei ole A. Sl võimalik menetluses
6(7)
3-24-2663
osaleda. HKMS § 36 kohaselt võib nõustaja osaleda vaid koos menetlusosalisega kohtuistungil ja anda üksnes selgitusi, mitte esitada kohtule kaebust ega muid menetlusdokumente. Samuti ei ole võimalik nõustajal kaebaja asemel võtta vastu menetlusdokumente, sest nõustaja poolt nende vastu võtmisel ei hakkaks kulgema menetlustähtajad (nt kohtule vastuse esitamise tähtaeg jmt). Nõustajal ei saa olla menetlusosalise õigusi suuremas mahus, kui on sätestatud HKMS §-s 36. Seega ei saa kaebaja tema soovitud kujul A. St esindamiseks volitada. Selgitused
29.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 2 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Samuti ei tagasta kohus kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna kohus lahendas kaebaja taotluse sisuliselt.
30.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
31.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.