3-24-2437 X kaebus kohustada Tallinna linna lahendama kaebaja 2024. a juuni-, juuli- ja augustikuu toimetulekutoetuse taotlused ning tühistada Tallinna Linnavalitsuse 27.08.2024 korraldus nr 763 Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindaja LR
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määruse peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus kohustada Tallinna linna lahendama kaebaja 2024. a juuni-, juuli- ja augustikuu toimetulekutoetuse taotlused ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 27.08.2024 korraldus nr 763.
Kaebaja esitas 28.08.2024 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida täpsustas 29.08.2024, paludes vastustajal lahendada kaebaja 2024. a augustikuu toimetulekutoetuse taotlus. Vastustaja palus 06.09.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest vastustaja lahendas kaebaja 2024. a augustikuu toimetulekutoetuse taotluse 03.09.2024 (dtl 180).
3.Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudeks oli, et vastustaja lahendaks kaebaja 2024. a augustikuu toimetulekutoetuse taotluse. Vastustaja tegi seda 03.09.2024 otsusega, jättes kaebaja toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks võib olla taotleda
3-24-2437 taotluse rahuldamist. Kaebajale on esitatud kriminaalasjas süüdistus aastate jooksul valeandmete esitamises ja dokumentide võltsimises, et saada vastustajalt toetusi, põhjustades kümnetes tuhandetes eurodes kahju. Seda arvestades on põhjendatud linna ettevaatlikkus kaebaja suhtes ja soov, et kaebaja tõendaks oma majanduslikku seisundit dokumentidega. Kaebaja enda kinnitused oma majandusliku seisundi kohta ei ole piisavalt usaldusväärsed. Vastustaja otsustest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud kõiki nõutud tõendeid. Kaebaja leiab, et tal puudub seadusest tulenev kohustus esitada kõiki nõutud tõendeid. Kuigi kaebaja kontoväljavõte seda ei kinnita, on näha, et kaebaja on tasunud osa arveid. Seega peavad kaebajal olema muud kontod või ta toimetab sularahaga ning varjab vastustaja eest oma tegelikku varalist seisundit. Kaebaja ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Kaebajal on võimalik saada vajadusel abi oma sugulastelt.
4.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määrus ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kommunaalarvete tasumine on nähtav pangakonto väljavõttelt. Üüri maksid kaebaja vanemad. Kohus ei kontrollinud, kas kaebaja on esitanud haldusorganile valeandmeid, nagu vastustaja väidab. Kohus ei arvestanud, et lapse pangakonto väljavõtte esitamine ei ole võimalik, sest see pangakonto ei ole aktiivne. Kaebaja rahaline olukord on raske. Kaebajalt ei ole keegi uurinud, kas lapsel on konto olemas. Toimetulekutoetuse määramata jätmise aluseks ei saa olla ainuüksi kahtlused või eeldus, et kaebaja varjab sissetulekuid. Sissetulekuks ei saa pidada raha, mida keegi on kaebaja eest maksnud. Ilma pangakontota ei ole võimalik tellida ega saada tõendit internetis. Kaebaja peab linna nõude täitmiseks kulutama aega ja raha tema jaoks tundmatutesse pankadesse minemiseks ja taotlema uuesti sissetulekust sõltuvat toetust, sest pankade väljavõtted on tasulised. Kaebaja peab pankadesse minema korduvalt, tõendite tellimiseks ja kättesaamiseks. See on kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
6.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
7.Vastustaja lahendas 03.09.2024 otsusega kaebaja 2024. a augustikuu toimetulekutoetuse taotluse ja jättis selle rahuldamata. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab tema toetuse taotluse lahendamata jätmist.
8.Halduskohus kontrollis õigesti, kas oleks alust kohustada vastustajat maksma kaebajale välja 2024. a augustikuu toimetulekutoetus.
2(4)
3-24-2437
9.Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvesse võtma kaebuse eduväljavaateid. Riigikohtu halduskolleegium märkis 26.06.2006 määruses asjas nr 33-1-54-06 (p 12), et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus.
10.Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise abimeetmena leevendada abi vajava isiku ning tema perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad nende koosmõjus ette toimetulekutoetuse taotlejale kohustuse esitada hüvitise andjale kõik hüvitise andmise seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku kohta). SÜS § 30 lgst 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust.
11.Kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 209 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul oktoober 2019 kuni jaanuar 2024 on ta esitanud vastustajale temale toimetulekutoetuse määramiseks valeandmeid ja võltsitud dokumente. Kuna on kahtlus, et kaebaja on varjanud oma sissetulekuid ja esitanud valeandmeid, ei saa ebaproportsionaalseks pidada kaebaja kohustust esitada kõikide Eestis tegutsevate pankade kinnitused kaebajal ja tema lapsel kontode puudumise kohta perioodil 01.07.2024–20.08.2024. Kinnituste hankimisega seotud kulu katmiseks saab kaebaja taotleda sissetulekust sõltuvat toetust. Lisaks nähtub asja materjalidest, et tal on varem olnud võimalik katta osa oma kuludest oma vanema pangakonto kaudu.
12.Seega esineb vastustajal põhjendatud kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus. Seejuures ei ole kahtlus pelgalt abstraktne, mida saaks teoreetiliselt laiendada kõikidele sotsiaaltoetuse taotlejatele, vaid tugineb konkreetsetele asjaoludele ja tõenditele, mis on seotud kaebaja senise tegevusega toetuste taotlemisel. Kaebaja möönab, et on saanud abi oma vanematelt. Samas ei ole kaebaja toimetulekutoetuse taotlemisel esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ega oma perekonna liikmete sissetulekute ja vara kohta. On ebaselge, millised on olnud tema perekonna tegelikud tulud ja kulud. Varem on kaebaja majandanud poja pangakonto kaudu, mis on nüüdseks suletud. Linna väitel on kaebaja kasutanud rahaasjade ajamiseks ka oma isa arvelduskontot. Sellises olukorras ei ole kaebaja enda arvelduskonto väljavõtte esitamine piisav, et täita tema kaasaaitamiskohustust.
13.Eeltoodust lähtudes on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus õigus nõuda temalt väljavõtet poja pangakontol toimunud liikumiste kohta või täiendavaid selgitusi selle kohta, millal ja kui palju on kaebaja vanemad kaebajat üüri maksmisel toetanud. Omavalitsusüksusel (hüvitise andja SÜS § 15 tähenduses) tuleb abivajaduse hindamisel välja selgitada abivajaja perekonna vajadused. Hüvitise taotleja on kohustatud esitama omavalitsusüksusele tõesed andmed ja tõendid (SÜS § 21 lg 1 p 1). Juhul kui taotleja esitatud andmed ei vasta tõele, ei pruugi tal tekkida õigust teenust saada või saada seda enda soovitud mahus, kuna ta ei vasta hüvitise saamise tingimustele (SÜS § 23 lg 4). Samuti on taotleja sellisel juhul rikkunud hüvitise taotlemise põhikohustust, mis võib tingida hüvitise saamise õiguse peatumise või lõppemise (SÜS § 18 lg 1 p 2 ja § 19 lg 1 p 3).
14.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Isik ei saa alles kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb KOV-le esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmiseks kohustamine oleks 3(4)
3-24-2437 seetõttu põhjendatud vaid juhul, kui kaebaja oleks hiljemalt vaidemenetluses esitanud linnale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ning tema taotluse läbi vaatamata jätmine oleks seega olnud õigusvastane. Siinses asjas sellist olukorda ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei esine.
15.Kaebuse eduväljavaated pole seega sellised, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu kaebusega taotletud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on jätnud kaebajale toimetulekutoetuse õigesti maksmata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus, kusjuures kohus ei ole põhiasjas seotud esialgse õiguskaitse menetluses anud eelhinnangutega.
16.Kuna avalikud vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks see, et toetust makstakse üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks vältimatu vajadus ja õiguslik alus. Toetuse esialgse õiguskaitse korras väljamaksmise ja hiljem kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks makstud raha kaebajalt tagasinõudmine alusetu rikastumise sätete järgi (HKMS § 254 lg 2) komplitseeritud, sest kaebaja rahad ilmselt ei liigu ainult tema enda pangakonto kaudu ning ainuüksi nende arestimise teel võlgnetava raha kättesaamine on ebatõenäoline.
17.Eespool märgitu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.