Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2530

3-22-2530 talle määratud ravi korrektselt, sest välja on ostetud vähem ravimeid, kui jätkuks regulaarseks raviks. Kui Eestis on taotleja tervisehäireid leevendav ravi kättesaadav, siis hinnatakse piiranguid ravi saamise kontekstis, sõltumata sellest, kas taotleja ravi saab või mitte. Ükski arsti sissekanne ei kinnita taotlejal ülajäsemete funktsiooni langust. Töötukassa hindamisest selgub, et taotleja käeline võimekus on keskmisest nõrgem, kuid ta on võimeline tõstma ja hoidma 5 kg hantlit mõnda aega ja tema käte pigistusjõud on küll erinev, kuid piisav igapäevaste põhitoimingute sooritamiseks. Töötukassa ekspertarsti hinnangul ei esinenud taotlejal ärevust raskusastmes, mis võiks piirata igapäevaelus osalemist. Arst kirjeldab taotlejat kui head suhtlejat. Taotleja oli vastuvõtul naeratav, jutukas ja heatujuline. Ärevus on diagnoositud 2019. aastal, perearsti 26.04.2019 sissekande järgi sai taotleja selle tõttu ravi. Seisundist tingitud piiranguid sissekanne ei kinnita. Ärevus ei piiranud taotlejal 22.08.2019 mootorsõidukijuhi tervisetõendi uuendamist, mis kinnitab ravi efektiivsust. Psühhiaatri konsultatsiooni vajadust ei ole esinenud. Töötukassa hinnangu koostamise ajal ei ole taotleja vajanud psühhiaatrilist ravi. Võõrad kohad tekitavad taotlejas ärevust, mis terviseandmete järgi ei takista tegevusi. Taotleja on taotluse kohaselt võimeline üksinda osalema liikluses. Mootorsõiduki, mis on kõrgema ohu allikas (sh kaasliiklejatele), juhtimine on keerukate otsuste kiire langetamise kompleks, mis nõuab nii motoorsete kui ka vaimsete funktsioonide heal tasemel toimimist. Seda olukorras, kus on vaja kiiresti ja adekvaatselt reageerida äkilistele muutustele nii enda kui ka teiste juhtide ohutust silmas pidades. Seega ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas. Taotleja eelistab, et muutused oleksid ette teada. Igapäevaseid toiminguid saab ette planeerida, mistõttu on taotleja piirangud hinnatud puuduvaks. Puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus. Ükski arsti sissekanne ei kinnita, et ravi oleks ebaefektiivne. Raviskeemi ei ole tõhustatud. Retseptikeskuse andmetel ei ole taotleja vajanud sagedast hooravi (13.10.2020 kuni töötukassa hindamiseni 23.03.2021 on taotleja välja ostnud ühe ühekordse retsepti Salbutamoli). Taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud erakorralist abi ega haiglaravi. Taotleja kaebab ärevust, kuid töötukassa ekspertiis ega ükski raviarsti sissekanne ei kinnita astma ning ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist. Mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Sagedased viirusinfektsioonid võivad ajutiselt ägestada astmat, kuid see on tavapärane haiguse kulg ning tegemist ei ole püsiva koosmõjuga – viirushaigusest paranemisel paraneb ka kontroll astma üle. Taotleja kaebuseks on 4–5 päeva kuus kestvad viirushaiguse sümptomid, millest tingituna on töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks, toetudes arsti 22.03.2021 sissekandele. Taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis (hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel esinevaid püsivaid piiranguid) hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole püsivate ega ravile mittealluvate piirangutega. Toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes situatsioonides. Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund halveneb töötamise jätkamisel. Seevastu puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.

3-22-2530 SKA küsis konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst JAlt, kes asus mõne liikumise valdkonna võtmetegevuse nn skooride määramisel erinevale arvamusele võrreldes töötukassa kaasatud eksperdiga. Kuid kokkuvõttes olid eksperdid seisukohal, et liikumise valdkonnas ei ole kaebaja piirangud nii suured, et tal saaks tuvastada liikumispuude raskusastme puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 21 alusel – tegemist on mõõduka piiranguga, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja mis on raviga kontrolli all. Taotlejal on diagnoositud ärevust ja rahutust, mis on töötukassa eksperthinnangus hinnatud kergeks piiranguks. SKA ekspertarst leidis, et töötukassa ekspertiis ega ühegi raviarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist ning mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Töötukassa ekspertarvamuses leiti, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu, kuna immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu põeb taotleja iga kuu viirussümptomitega haigusi, millega pulmonoloogi epikriisi kohaselt kaasneb sageli ka astma ägenemine koos hormoonravi kasutamise vajadusega. Tegemist on kroonilise kuluga haigusega. SKA ekspertarst aga leidis, et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus. Ükski arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et ravi ei oleks efektiivne, taotleja raviskeemi ei ole tõhustatud, retseptikeskuse andmete järgi ei ole taotleja vajanud sagedast hooravi, taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud erakorralist abi ega haiglaravi. SKA ekspertarst on selgitanud, et töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund halveneb töötamise jätkamisel. Puude raskusastme hindamisel aga hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevaste toimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on seega kaks erinevat menetlust ning töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töötukassa kui ka SKA võtavad üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ja sellest tulenevaid piiranguid, on menetluste eesmärk ning nendes otsuseni jõudmise metoodika erinev. Töötukassa hindab tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab üldisemalt seda, kas inimesel on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele. Kui ekspertarstid annavad isiku terviseandmetele erinevaid hinnanguid, lasub SKA-l siiski kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks on asutud töötukassa eksperdihinnangust erinevale seisukohale. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 1 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi ning tuvastasid kaebajal piirangud liikumise valdkonnas, arvestades võtmetegevusele antud arvväärtusi ning nende aritmeetilist keskmist. Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna tegevuspiirangute aritmeetiline keskmine töötukassa eksperthinnangu kohaselt 1 ning SKA ekspertarsti hinnangu kohaselt 0,67. On tõsi, et SKA kaasatud ekspertarst ja töötukassa ekspertarst andsid liikumise valdkonna hindamisel erinevaid hindeid (võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu liikumine“ ning „seismine ja istumine“ arvväärtused vastavalt 1-0-1 ja 2-0-1; muid liikumise piiranguid ei tuvastatud). Mõlemad ekspertarstid on jõudnud kokkuvõttes siiski samasugusele tulemusele,

Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“.

4(8)

3-22-2530 et taotleja liikumispiirang on mõõdukas ja põhjustatud segatüüpi astma diagnoosist, kuid on ravimitega kompenseeritav ning piirang ei anna alust keskmise puude tuvastamiseks. Töötukassa ekspertarsti hinnangul oli kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). SKA ekspertarst JA hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Ekspertarst JA leidis, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes taotlejal tegevuspiirangud puuduvad, ega nõustunud seega töötukassa hinnanguga. Samas ei oleks eelnevalt kirjeldatud põhjusel alust kaebajal keskmise puude tuvastamiseks ka ainuüksi töötukassa hinnangut arvestades (piirangu aritmeetiline keskmine on 0,67, mis on alla arvväärtuse 2). SKA on õigesti leidnud, et tööealise inimese puude tuvastamisel omab tähtsust mitte asjaolu, mitu haigust on tal diagnoositud ja kas need on kroonilised või mitte, vaid hoopis see, kas tal esinevad tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemise ja ühiskonnaelus osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ning seda sellises raskusastmes, mis võimaldab määrata puude raskusastme. Määruse nr 18 järgi ei ole võimalik kombineerida kahe ekspertarsti antud kõrgemaid arvväärtusi ja arvestada nende aritmeetilist keskmist. Isegi kui lähtuda mõlema eksperdi kõrgeimatest skooridest igale võtmetegevusele (2 ja 1), jääks kaebaja keskmine ikkagi alla 2 ega annaks alust tuvastada keskmist puude raskusastet. Taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis hinnatud kergeks, sest SKA hinnangul ei ole tegemist püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega. Kaebajal on küll kroonilised haigused, ta võtab pidevalt ravimeid ja esinevad mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, kuid tema toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes olukordades ning on paljuski raviga kompenseeritavad. SKA on selgitanud, et töötukassa poolt erijuhtumina osalise töövõime tuvastamine ei tähenda, et ka SKA-l on alust tuvastada puude raskusaste erijuhtumina. Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. SKA on õigesti lähtunud ekspertarst JA eksperthinnangus toodud järeldustest ja tuvastanud, et puudub alus pidada kaebaja seisundit erijuhtumiks puude hindamise kontekstis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-2530 23.03.2021, mitte 16.08.2021 eksperthinnangule, kuigi viimase mittearvestamine oli üheks peamiseks põhjuseks, miks kohus haldusasjas nr 3-21-1519 SKA eelmise otsuse tühistas. Ekspertarst JA 06.10.2022 ekspertarvamust ei tehtud kaebajale teatavaks. Arvamus ei vasta ka haldusakti vormistamise nõuetele, see on üldsõnaline ja kaebaja terviseandmetega seostamata. Ekspertarst ei ole tuvastanud uusi olulisi asjaolusid, mis õigustaks puude määramata jätmist. Kohus oleks pidanud tõendeid põhjalikumalt hindama ning arvestama eelmiste kohtuotsuste suunistega. Ekspertarvamus pole kohtule siduv. Tõele ei vasta väide, et kaebaja raviskeemi pole muudetud. Kuna töötukassa oli tuvastanud töövõime vähenemise erijuhtumi alusel, oleks SKA pidanud tuvastama erijuhtumi alusel ka puude raskusastme. Selgusetuks jääb, milles seisneb töötukassa ning SKA metoodikate erinevus, kui taotleja terviseandmed on samad. Pole loogiline, et riigi arvates ei ole kaebaja oma terviseseisundist tulenevalt võimeline töötama, kuid ühiskonnaelus osalemises esineb tal pelgalt raskusi, mitte piiranguid. SKA ekspertarst ei saanud alandada töötukassa eksperdi tuvastatud valdkondade võtmetegevuste hindeid. SKA eesmärk on olnud pisendada kaebaja piiranguid, et vältida erijuhtumi tuvastamist. See, et kaebajale on väljastatud juhiloa omamist lubav tervisetõend, on asjakohatu ja asjassepuutumatu. SKA oleks pidanud välja maksma toetuse perioodi eest, milles SKA otsus on eelmiste kohtuotsustega tühistatud. Isegi kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, siis tuleks menetluskulud jätta vaidlustatud haldusakti vormiliste puuduste tõttu vastustaja kanda.

3-22-2530 uuemaid andmeid aastatest 2022 ja 2023, siis tuleb tal esitada puude raskusastme tuvastamiseks uus taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2530 hinnangule. Erijuhtumi alusel oleks põhjust tuvastada keskmise puude raskusastet märksa raskematel juhtudel. Ringkonnakohtu istungil tõi SKA juhtivekspertarst AT esile nt raske vähiseisundiga inimesed, kes saavad ränka ravi; neerupuudulikkusega inimene uue neeru ootel, üle päeva 6 tundi haiglas pikali; epilepsiahaige, kelle hood on sagedased vaatamata ravile, aga kuna hoo vahel käed-jalad liiguvad, siis ei saa piirangut tuvastada. Seda laadi piirangute puhul on põhjendatud tuvastada keskmine puude raskusaste sõltumata sellest, et valdkondade võtmetegevustes piirangud eraldivõetult ei ületa teatud künnist. Apellant on tuginenud eeskätt astmast tingitud piirangutele koosmõjus sagedaste viirusinfektsioonide ja kaasneva ärevusega. Liikumisega seotud takistused ei ole sedavõrd intensiivsed, et küündida keskmise puude raskusastmeni. Apellandil ei ole kirjeldatud rasket astmat, s.o mis vajaks hospitaliseerimist, sagedast hooravi, bioloogilise ravimi lisamist vms. Ringkonnakohtu istungil selgitas SKA juhtivekspertarst AT (erialalt kopsuarst), et astma ei ole stabiilne; kui tekib ägenemine, tuleb raviannust tõsta, siis jälle langetatakse; astma on tänapäevase raviga väga hästi kompenseeritav. Meditsiinidokumentide järgi võis kaebajal olla astma kerge ägenemine: suurendati sama ravimi annust, ei määratud uut ravimit, ühelt annuselt kahele minek on väike suurendamine. Kaebaja puhul on olnud probleemiks ka see, et talle määratud Salbutamoli on ta ostnud välja vaid ühel korral ning väide, et ta kasutab oma pojale määratavat ravimit, pole kontrollitav. Sagedased viirusinfektsioonid võivad oluliselt takistada töötamist ning tingida ajutist töövõimetust, kuid puude raskusastme tuvastamiseks peavad piirangud olema püsivad. TIS-i kantud andmetest ei nähtu, et kaebaja põeb viirusinfektsioone vahetpidamata. Need haigestumised ei ole kokku raskusastmes, mis võiks piirata püsivalt igapäevaelus osalemist.

(allkirjastatud digitaalselt) 8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.