B.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2022 otsuse nr P26O-2022-71514 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja — B.P, lepinguline esindaja Erkki Evart Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.B.P esitas 18.03.2021 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa jättis 09.04.2021 otsusega nr TVT/21/020780 B.P-le töövõimetoetuse määramata. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751, millega jättis vaide rahuldamata.
3-22-2530
3.SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.
4.B.P esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-21-15199) Eesti Töötukassa 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548, 09.04.2021 otsuse nr TVH/21/020780 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751 kehtetuks tunnistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
5.B.P esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-21-1685) SKA 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979 kehtetuks tunnistamiseks ja SKA kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.
6.Tallinna Halduskohus tegi 23.08.2021 määruse, millega liitis haldusasjad nr 3-21-1519 ja 3-21-1685 ühte menetlusse numbriga 3-21-1519.
7.Eesti Töötukassa teatas Tallinna Halduskohtule 30.08.2021 avalduses, et tegi 19.08.2021 otsuse nr TVH/21/033716, millega tunnistas 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548 kehtetuks ja 24.08.2021 otsuse nr TVT/21/043233, millega tunnistas 09.04.2021 otsuse nr TVT/21/020780 kehtetuks. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse, millega tuvastas B.P-l osalise töövõime kestusega 3 aastat ja määras 25.08.2021 otsusega töövõimetoetuse perioodiks 18.04.2021-17.04.2024 suuruses 8,6241 eurot kalendripäeva eest.
8.SKA teatas halduskohtule 13.09.2021, et tegi B.P suhtes 10.09.2021 otsuse nr P26O-202170941, millega ei tuvastatud B.P-l puude raskusastet ning tunnistas 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979 kehtetuks. Otsuse kohaselt võeti puude raskusastme tuvastamisel aluseks B.P taotluses ning tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja SKA ekspertarsti R arvamus, mille aluseks on perearsti ja eriarstide ning visiidipõhise töövõime hindamise kokkuvõtted. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt ei esine B.P igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid. Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et B.P-l ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks puudub alus.
9.Tallinna Halduskohus lõpetas 17.09.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1519 menetluse Eesti Töötukassa vastu esitatud kaebuse osas. 14.10.2021 määrusega lubas kohus kaebust muuta ning luges kaebuse esitatuks nõuetes tühistada SKA 10.09.2021 otsus nr P26O-202170941 ja kohustada SKA-d otsustama uuesti B.P puude raskusastme tuvastamise üle. B.P esitas kaebuse muutmise tõttu 29.10.2021 kaebuse täienduse.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning tühistas SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustas SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 600 eurot (resolutsiooni p 3). Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.09.2022 kohtuotsusega SKA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1519 muutmata.
11.Sotsiaalkindlustusamet tegi 06.10.2022 uue otsuse nr P26O-2022-71514, millega ei tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust. Puude raskusastme tuvastamisel võeti aluseks B.P 18.03.2021 taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed, sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti F arvamus 23.03.2021 ja Töötukassa ekspertiis ID 1206189.
12.Tallinna Halduskohtusse saabus 29.11.2022 B.P (kaebaja) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2022 otsusele nr P26O-2022-71514 tühistamis- ja kohustamisnõudega.
13.Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) esitas 09.01.2023 vastuse kaebusele. SKA vastuse peale esitas kaebaja oma seisukohad 02.03.2023. 2(17)
3-22-2530
14.Kohus määras 13.06.2023 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 01.08.2023.
15.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 29.07.2023 ja menetluskulude nimekirja 31.07.2023. Vastustaja esitas täiendavaid seisukoha 01.08.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
16.Kaebaja taotleb Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 06.10.2022 nr P26O-2022-71514 kehtetuks tunnistamist ning palub kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle ja tegema uus otsus, millega määratakse B.P-le vähemalt keskmine puue.
16.1.Kaebajale jääb täielikult mõistmatuks Sotsiaalkindlustusameti tegevus temale sotsiaaltoetuse määramisel ja puude raskusastme tuvastamisel. Kuigi SKA on kaasanud nüüd juba uue ekspertarsti, siis esineb endiselt vaidlustatavas otsuses faktivigu. Kokkuvõtvalt ei ole SKA arvestanud kahe kohtuastme märkusi, ei võta endiselt arvesse ka Eesti Töötukassa viimast ekspertarvamust ega otsust, rajaneb otsuses Eesti Töötukassa varasemale ekspertiisile, jäädes eelmise vaidlustatud otsuse juurde, muutes vaid mingil määral otsuse põhjendusi.
16.2.SKA on kaasanud uue ekspertarsti dr F, kes on esitanud omapoolse arvamuse kuid seda arvamust ei ole lisatud vaidlustatavale haldusaktile, samuti ei loe kaebaja vaidlustatavast haldusaktist välja, et SKA oleks koostanud uue ekspertarvamuse antud asjas, millele ta tugineks sarnaselt eelmisele korrale (10.09.2021 vormivigadega koostud SKA ekspertarst R ekspertarvamus). SKA viitab korduvalt Eesti Töötukassa ekspertiisile 23.03.2021 (ID 1206189) jättes avaldamata, et Eesti Töötukassa tegi uue ekspertiisi 16.08.2021, millega muutis oluliselt varasemas ekspertiisis toodud järeldusi ja tuvastas, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu.
16.3.Kui SKA on jällegi lähtunud vaid 23.03.2021 ekspertiisist ja jätnud jällegi arvestamata Eesti Töötukassa 16.08.2021 ekspertiisiga, siis on SKA olnud uue otsuse tegemisel olnud eriti hooletu. SKA ei ole soovinud arvestada kohtuasjas nr 3-21-1519 tuvastatud asjaoludega. SKA varasema otsuse tegemise ajal kehtis veel Eesti Töötukassa 08.04.2021 otsus nr TVH/21/016548. Eesti Töötukassa tunnistas 19.08.2021 otsusega nr TVH/21/033716 oma esialgse töövõime hindamise otsuse siiski kehtetuks ja vaatas kaebaja töövõime hindamise taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi, sest pärast töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse koostamist selgusid uued õiguslikud ja faktilisi asjaolud ning lisandusid uued terviseandmeid, mis täpsustasid vaide esitaja tervislikku seisundit. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 3 aastat.
17.SKA 10.09.2021 otsuses välja toodud loetelu dokumentidest ja SKA kohtumenetluses esitatud seisukohad kinnitavad, et uuendatud töövõime hindamise menetluses koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsust nr TVH/21/033745 arvesse ei võetud. Kaebaja jaoks jääb järjekordselt arusaamatuks, kas SKA on puude tuvastamise hindamisel võtnud arvesse ka kaebaja suhtes tehtud Eesti Töötukassa ekspertiisarvamust, mis kannab kuupäeva 16.08.2021 ja mis tuvastas kaebajal keskmise puude tulenevalt erijuhtumist. SKA viitab järjekindlalt Eesti Töötukassa ekspertiisarvamusele kuupäevast 23.03.2021.
18.SKA on leidnud, et puude raskusastet ei tuvastata, sest terviseseisundist tulenevalt kaebuse esitaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Kõige kummalisem põhjendus on SKA viide, et kuna kaebajal on sõiduki juhtimisõigus ja kaebaja saab üksinda osaleda liikluses, siis taotlejal ei saa olla olulisi piiranguid vaimsete ega 3(17)
3-22-2530 motoorsete funktsioonide valdkonnas. Antud asjaolu, et kaebajal on sõiduki juhtimisõigus, ei saa olla üllatuseks SKA-le, kaebaja on vastavates taotlustes korduvalt kirjeldanud, et ta ei saa läbida pikki vahemaid, kuna ta väsib kiiresti, samuti ei tunne ennast hästi võõrastes kohtades. Selle tõttu on sõiduki kasutamine talle hädavajalik. Kaebajale väljastatud ravim võimaldab sõiduki juhtimist, ravim on kaebaja perearsti poolt kirjutatud. Perearst kooskõlastas kaebajaga, et ravim Escitalopram Teva sobib autojuhtimiseks ja sobib kaebajale. Kuna psühhiaatri juurde on pikad järjekorrad, siis ei olnud vajadust uuesti sinna pöörduda. Kaebaja tarvitab vastavat ravimit õhtuti, seega ei ole antud ravimil mõju sõiduki juhtimisele.
19.Kaebaja selgitab, et ta haigestub raskelt 2-3 korda kuus (ORV, ORZ, kõik viirused/gripid). Siis on tema üldine tervis ka halvem, kõik tervise probleemid võimenduvad sellega koos (tihti õhtuti palavik 37,2 C, nõrkus, väsimus, peavalu+kroonilised haigused: astma, tuberkuloos, köha või õhupuudus. Pulmonoloogi visiidil käib ta iga 3-4 kuu tagant (kopsuröntgen), üle 2 aasta trombotsüüdid üle 500. Hematoloogi poolt oli tehtud uuring. Tema hinnangultrombotsüüdid tõusevad, kui haigus ägeneb, arst on soovitanud pöörduda täiendavale immunoloogi vastuvõtule, et selgitada, mis põhjusel patsient nii tihti haigestub. Trombotsüütide tõus võib põhjustada raskeid terviserikkeid. Kui õhtuti esines palavik, siis kaebaja helistas pulmonoloogile, kelle soovitusel võttis nädal aega järjest ibuprofeeni. LORarst (kõrva-nina-kurguarst) märgib, et B.P-l on krooniline sinusiid. Peale operatsiooni võtab ta stabiilselt iga päev hormoonravimit (Dymista 2x2). Sügisel, talvel, kevadel ja kui on ägenemine või haigestub viirusega, siis doosi tõstab 3x2. Seda ravimit võtab kaebaja üle 5 aasta. Varem on SKA viidatud ka sellele, et spirogrammil oli kerge ventilatsiooni langus, mis tähendab, et patsiendil hingamisfunktsioon on paranenud. Siin tuleb välja tuua, et vahetult enne spirogrammi tegemist võttis patsient ravimeid (kuur ravim Prednisoloon nädal aega 5 tabletti päevas + Symbicord 320 mg hommikul ja vajadusel Ventolin) üks tund enne spirogrammi tegemist. See parandas spirogrammi tulemust, varasematel uuringutel ei ole kaebaja võtnud ravimeid vahetult enne uuringut, seega ei vasta tõele väide, et kaebaja hingamisfunktsioon on paranenud. Antud küsimuses oleks pidanud ekspertarst suhtlema kaebaja raviarsti dr. Y. Juhul, kui ekspertarst vaatab patsiendi digilugu, siis võib ta teha järeldusi, et B.P ei ole viimasel ajal palju haigestunud, aga see on vale järeldus. Kuna B.P oli 2 aastat töötu, siis ei ole tal võimalik haiguslehti avada. Arst fikseeris telefoni teel patsiendi pöördumisi ja ravimeid, millised soovitas arst. B.P on pidevalt suhelnud oma perearstiga ja pulmonoloogia telefoni teel, järginud kõiki nende soovitusi, et tervislik olukord ei halveneks, võtnud rohtusid.
20.Kaebaja võtab kogu aeg ravimeid, mis on seotud kopsuga, allergiaga, käsimüügiravimid (immuunsüsteemidele), peamised ravimid on Symbicort, Opexa, Ventolin, Dymista, Respiro, antidepressanti Escitalopram Teva (nervostrong), käsimüügiravimid immuunsüsteemile, vitamiinid (D, q10 vitamiin C, Enhinamax, taimeekstraktid, Ferrumax, Rinogel spray, Carmolis, taruvaik saialill, Salvei saialill, Decatylen, Deasporal, Omeprazole, erinevad silmatilgad (Oftan, Dexa ,Ocy tilgad flash), kõrvatilgad Ciprovayne, selleks on vaja raha (käsimüügiravimid).Kaebajale on määratud antibiootikumid Zinnat, 3 tabletti 2 korda päeva, kaebajale on määratud veel hormoonravim Dexamethason, mida tuleb võtta 1⁄2 tabletti üks kord päevas (7päevane ravikuur). Septembris 2022 oli jälle kopsupõletik (võttis Axetine 500 mg, mis on antibiootikum), peale seda tüsistused, sinusiid (ninahaigus) ja uued juhtumid. Nina ja kõrvaarst võttis analüüsi, leidis bakteri (Haemophilus influenzae ehk Hib-nakkus) ning kirjutas välja veel ühe antibiootikumi (Zinat ja hormoonravimi Dexamethason). Kaebaja haigestub sagedasti sügisel, talvel ja kevadel, soojemal ajal on haigusi vähem. Perearst on suunanud B.P endokrinoloogi juurde seoses sellega, et ta tihti haigestub.
21.SKA on puudulikult põhjendanud vaideotsuses erijuhu arvestamist. Arvestada tuleb sellega, et eelnevalt on kaebajale määratud puue ja puude toetus ning käesolevaga määratud 4(17)
3-22-2530 ajutine töövõime tulenevalt erijuhust. Eelneva vaidluse käigus on kohtud juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et kui vastustaja leiab, et erijuhtum ei kohaldu, siis tuleb seda oluliselt rohkem põhjendada, kuna teine haldusorgan on jõudnud vastupidisele järeldusele, kaebaja puhul on erijuhtumit võetud arvesse ka varasemalt. Vabariigi Valitsuse määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ lg 2 p 7 kohaselt on erijuhtum – juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ ning Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel kasutatav tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ kasutatava erijuhtumi definitsioon on analoogiline. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel SKA leiab, et erijuhtumit ei esine, samas kui Eesti Töötukassa vahetult varem leiab vastupidist.
22.Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule juba eelnevas menetluses täiendavalt oma terviseandmete väljavõtteid (epikriise), mis näitavad, et tema tervise olukord ei ole paranenud võrreldes eelmise hindamise ajaga, vaid on halvenenud, seda on eraldi tõendanud ka kaebaja perearst X. Kaebaja on esitanud ka hiljem väljavõtteid oma terviseandmetest, mis pärinevad ajast, kui juba SKA oli oma otsuse uuesti ära teinud. Kaebaja on näidanud, et tema tervise olukord on jätkuvalt halb, on ilmnenud uusi asjaolusid, mis vajavad täiendavaid uuringuid. Seoses Covid-19 viiruse läbipõdemisega on tekkinud järelmõjusid veelgi, spirogrammil tuvastatud keskmise raskusega ventilatsioonifunktsiooni langus, mis on arsti kinnitusel halb, kaebajale on määratud hormoonravi. Hingamine on muutunud raskemaks, kaebajal on suurendatud ICS ja LABA kombinatsiooni annuseid.
23.SKA ekspertarst selgitab, et taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise (hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel esinevaid püsivaid piiranguid) kontekstis hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega, vastustaja väidab, et kaebaja raviskeemi ei ole muudetud. Kaebaja ei saa toodud väidetega nõustuda. Kaebaja selgitab et, tema raviskeemi on siiski mitu korda muudetud (vähemalt 16.11.2021, 22.02.2022, 01.03.2023), kuna kopsuarst Y tõstis peale viimase spirograafia tulemusi hormoonravimi kogust. Kaebaja selgitab kohtule, et tema kopsude olukord on veelgi halvenenud.
24.Kummalisel ja arusaamatul kombel muudab SKA ekspertarst ka Eesti Töötukassa hinnangut kaebaja liikumise valdkonna piirangute osas. Nimelt leiab ekspertarst F, et võtmetegevus liikumine eri tasapindadel peaks olema mõõduka piirangu (arvväärtus 2) asemel hinnatud kerge (arvväärtus 1 piiranguga). Kaebaja ei saa selle järeldusega nõustuda. Taotluses on kaebaja kirjutanud, et ta liigub rahulikus, aeglases tempos, sest tekib hingeldamine ja ta peab võtma rohtu (Ventolin või Symbicort). Kaebaja liigub autoga, juba viidatud visiidipõhise hindamise käigus ei hinnatud üldse kaebaja liikumist eri tasapindadel.
25.Kaebaja leiab, et tal esinevad terviseprobleemid on niivõrd ulatuslikud, et arvestades terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust on ta võimeline töötama vaid osalise ajaga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vaidlustatud SKA otsus tunnistada kehtetuks, vaadata uuesti üle kaebaja taotlused, taastada riiklikud toetused. Praeguses olukorras on kaebaja kaotanud oma sissetuleku, mis mõjutab ka tema võimet osta ravimeid ja kinni pidada ravi režiimist, mis võib viia tema tervise olukorra halvenemiseni. 5(17)
3-22-2530
26.Haldusmenetluse seadus (HMS) § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse eeldusena selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud otsuses kaebaja hinnangul sellised olulised põhjused, mis põhjendaksid vastava otsuse tegemist, eriti selles osas, kus jäetakse kohaldamata erijuhtum. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt olulisel ulatuses motiveerimata, sisaldab motiveerimisvigu. Kaebuse esitaja leiab, et SKA otsus oleks pidanud olema olulisemalt põhjalikumalt motiveeritud. Arvestades, et kaebajal oli tuvastatud varasema metoodika alusel töövõime kaotus 60% ja tema tervislikus seisundis ei ole põhimõttelisi muutusi toimunud, oleks pidanud kaebajale selgitama, miks ei saa enam tema puude olemasolu tuvastada.
27.Kaebaja leiab, et tal oleks vaja taastusravi, rehabilitatsioonravi (sanatoorium ja soolakamber). Samas on vajalik tervise kontorolli all hoidmiseks ravimeid. Kaebaja soovib, et SKA maksaks kaebajale välja puudega tööealise inimese toetuse alates vastava otsuse tegemisest, millega SKA otsustas jätta määramata kaebajale puudega tööealise inimese toetuse kuni vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseni. Arvestades esitatud tõendeid kaebaja tervise kohta tuleks määrata SKA kaebajale vähemalt keskmine puue.
28.SKA kaebaja suhtes tehtud otsus 06.10.2022 nr P26O-2022-71514 kuulub seega tühistamisele ja SKA tuleb teha antud asjas uus otsus, millega tuvastada kaebajal puue (vähemalt keskmine raskusaste) ning maksta tagantjärgi välja seni maksmata puude toetus. Vastustaja seisukohad
29.Vastustaja SKA leiab, et 06.10.2022 otsus nr P26O-2022-71514 on õiguspärane ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja jääb 06.10.2022 otsuses nr P26O-2022-71514 toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid kõiki uuesti korrata.
30.Esmalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud.
31.Vastustaja selgitab lisaks:
31.1.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Teisalt tuvastab PISTS § 23lg 1 järgi puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Seega on vastustajal õigus tugineda puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole kohustatud sellele tuginema ning võib omaltpoolt kaasata lisaks eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal esineva puude raskusastme osas.
31.2.Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski kaasata enda poolt ekspertarsti, et kasutada lisaks antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle otsustamisel. Otsuses nr P26O-2022-71514 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses 6(17)
3-22-2530 sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed; 23.03.2021 Eesti Töötukassa ekspertiisi ID 1206189 ning ekspertarst F arvamust.
32.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab Sotsiaalkindlustusamet tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused.
32.1.Eesti Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on Eesti Töötukassa hinnangul liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,00. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
32.2.Eesti Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on Eesti Töötukassa hinnangul muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
32.3.Eesti Töötukassa ekspertiis ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; inimestevaheline lävimine ja suhted.
32.4.Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,00 ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. 7(17)
3-22-2530
32.5.Eesti Töötukassa on eksperthinnangu põhjal leidnud, et osaline töövõime on alust tuvastada erijuhtumina arvuga 4. Vastustaja selgitab siinjuures, et erijuhtumi osa hinnataksegi kas arvväärtusega 0 või 4 ehk kui erijuhtumit ei esine, on arvuks 0 ja kui esineb, siis on arvuks 4.
33.PISTS § 23 lõige 1 järgi tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Kuna valdkondade kaupa ei olnud kaebajal tuvastatud piiranguid, mis võimaldaksid vähemalt keskmist puude raskusastet tuvastada, kuid Eesti Töötukassa oli kohaldanud erijuhtumit, pidas vastustaja vajalikuks kaasata menetlusse ekspertarsti F.
33.1.SKA ekspertarst F tutvus kaebaja taotluse, Eesti Töötukassa ekspertiisidega, kaebaja terviseandmetega ning nõustus Eesti Töötukassa valdkondade hinnangutega , va valdkond „muutustega kohanemise ja ohu tajumine“ ning osaliselt valdkond „liikumine“.
33.1.1.Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Seega on kaebajal ekspertarst F hinnangul liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Sellest tulenevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
33.1.2.Ekspertarst hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Seega leidis ekspertarst, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes tegevuspiirangud puuduvad ning ei nõustunud Eesti Töötukassa hinnanguga. Vastustaja rõhutab, et ka Eesti Töötukassa hinnanguga nõustudes ei oleks olnud alust puude raskusastet tuvastada, kuna arvväärtused polnud selleks määruse nr 18 kohaselt nagunii piisavad.
33.2.Liikumise valdkonna kohta on ekspertarst oma arvamuse põhjendustes märkinud, et töötukassa annab hinnangu silmas pidades inimese töövõimet, puude raskusastme hindamisel hinnatakse soorituspiiranguid igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel tavatingimustes, kus isik saab valida endale sobiva tempo ja intensiivsuse ning vajadusel puhata. Ekspertarst leiab, et taotleja haigus on tänapäeval ravimitega kompenseeritav. 16.01.2019 allergoloogimmunoloog sissekande alusel jääb arusaamatuks, kas taotleja ikka kasutab talle määratud ravi korrektselt, sest retseptikeskuse andmetel on välja ostetud vähem ravimeid kui regulaarse ravi kasutamiseks jätkuks. Kui Eestis on kättesaadav taotleja tervisehäireid leevendav ravi, siis hinnatakse esinevaid piiranguid ravi kasutamise kontekstis, sõltumata sellest kas taotleja ravi kasutab või mitte. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kohta on ekspertarst oma arvamuse põhjendustes märkinud, et 23.03.2021 Töötukassa eksperthinnangul ei esinenud taotlejal ärevust raskusastmes, mis võiks piirata igapäevaelus osalemist. Ärevus ei piiranud taotleja 22.08.2019 mootorsõidukijuhi tervisetõendi uuendamist, mis kinnitab toona määratud ravi efektiivsust. Kuna taotleja on võimeline üksi osalema liikluses, ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas.
8(17)
3-22-2530
34.Kuna Eesti Töötukassa ekspertiisis oli leitud, et esineb erijuhtum, siis on antud asjaolu vaaginud ka ekspertarst F kes leidis, et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust.
34.1.Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus ning ühegi arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et antud olukorras ei oleks ravi efektiivne; raviskeemi ei ole tõhustatud. Retseptikeskuse andmete alusel taotleja ei ole vajanud sagedast hooravi (13.10.2020 kuni Töötukassa hindamiseni 23.03.2021 on välja ostetud ühe ühekordse retsepti Salbutamoli). Taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud erakorralist abi ega haiglaravi. Taotleja kaebab ärevust, kuid 23.03.2021 Töötukassa ekspertiis ja ühegi raviarstiarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist. Mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Sagedased viirusinfektsioonid võivad ajutiselt ägestada astmat, kuid see on tavapärane haiguse kulg ning tegemist ei ole püsiva koosmõjuga - viirushaigusest paranemisel paraneb ka kontroll astma üle. Taotleja kaebuseks on 4-5 päeva kuus kestvad viirushaiguse sümptomid, millest tingituna on Töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks, toetudes 22.03.2021 dr Q sissekandele. Puude raskusastme tuvastamise kontekstis (hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel esinevaid püsivaid piiranguid) on kaebaja seisund hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega. Toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse ajast ja ei avaldu kõigis elulistes situatsioonides.
34.2.Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse aga juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel; tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne põhitegevuste juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. Seetõttu ei tähenda ka asjaolu, et isikul on osaline või puuduv töövõime tuvastatud seda, et kindlasti oleks alust tuvastada ka puude raskusaste. Ehk teisisõnu puudub otsene seos selle vahel, et vähenenud töövõime tähendaks automaatselt ka seda, et on alust puude raskusaste tuvastada.
35.Kaebaja viitab ka erijuhtumi esinemisele ja leiab, et kui Eesti Töötukassa tuvastas erijuhtumi, siis peaks ka vastustaja erijuhtumi kohaldama, kuna regulatsioon on kaebaja arvates samasugune. Kaebaja viitab tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele Tallinna Halduskohus kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“, kus on toodud erijuhtumi definitsioon. Kaebaja viitab ka nimetatud määruse erijuhtumi definitsioonile – juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on piirangud vähe väljendunud või ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid isiku töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Vastustaja toob rõhutatult välja sõna „töötamine“, kuna Eesti Töötukassa erijuhtum hindab isiku erijuhtumi olemasolu töö tegemise tingimustes. Töötamise võimekus (hindab Eesti Töötukassa) ja ühiskonnaelus osalemise võimekus (hindab Sotsiaalkindlustusamet) on kaks eri asja ning seetõttu ei saa neid erijuhtumeid ka samastada.
35.1.Seega kokkuvõtlikult on ekspertarst F leidnud, et erijuhtumit puude raskusastme tuvastamise kontekstis ei esine ning selgitanud ka erinevust Eesti Töötukassa töövõime hindamise erijuhtumi ja Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise menetluse kontekstis hinnatava erijuhtumi vahel. Eesti Töötukassa erijuhtumi tuvastamine ei tähenda seda, et esineks erijuhtum ka puude raskusastme tuvastamiseks ehk teisisõnu ei tähenda Eesti Töötukassa erijuhtumi tuvastamine seda, et alust oleks tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste erijuhtumina. Vaidlust ei ole selles osas, et kaebajal on osaline töövõime. Kui 9(17)
3-22-2530 tervisliku seisundit tõttu täiskohaga töö tegemiseks isik võimeline ei ole, siis ongi selle kompenseerimiseks ette nähtud osaline töövõime ja sellele vastav toetus. Vastustaja ei hinda kaebaja võimet teha tööd ja toimetada töö tegemise situatsioonides vaid piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises. Kaebaja heidab kaebuses vastustajale ette, et vastustaja viitab korduvalt Eesti Töötukassa ekspertiisile 23.03.2021 (ID 1206189) jättes avaldamata, et Eesti Töötukassa tegi uue ekspertiisi 16.08.2021, millega muutis oluliselt varasemas ekspertiisis toodud järeldusi ja tuvastas, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu. Vastustaja on täiesti teadlik 16.08.2021 tehtud ekspertiisist ning selle tulemusi on ka käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võetud – 16.08.2021 ekspertiisi tulemus on kajastatud 23.03.2021 dateeringut kandvas Eesti Töötukassa ekspertarvamuses, mis on antud S poolt. Kaebaja on heitnud vastustajale ette, et sõiduki juhtimisõiguse omamine ja juhtimisõiguse säilitamiseks vajaliku tervisekontrolli läbimine on asjaolud, mida ei tohiks justkui puude raskusastme tuvastamisel arvesse võtta. Vastustaja ei heida kaebajale kuidagi ette juhtimisõiguse omamist ega seda, et juhtimisõiguse omamine oleks olemuslikult kuidagi halb. On väga hea, et kaebaja omab juhtimisõigust ja on läbinud juhtimisõiguse saamiseks vajaliku tervisekontrolli probleemideta. Ja nagu ekspertarst F on selgitanud, siis mootorsõiduki, mis on kõrgema ohu allikas (sh ka kaasliiklejatele) juhtimine on keerukate otsuste kiire langetamise kompleks, mis nõuab nii motoorsete kui vaimsete funktsioonide heal tasemel toimimist, olukorras, kus on vaja kiiresti ja adekvaatselt reageerida äkilistele muutustele nii enda kui ka teiste juhtide ohutust silmas pidades. Seega antud tõendi olemasolu kinnitab, et taotlejal ei saa olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas. Kaebaja on ka ise oma kaebuse punktis 2.3 viidanud, et Kaebajale väljastatud ravim võimaldab sõiduki juhtimist, ravim on kaebaja perearsti poolt kirjutatud. Ka eelnevast kaebaja enda selgitusest ilmneb üheselt, et igapäevaelus osalemine ärevuse tõttu ei ole piiratud, kuna piirang on raviga kompenseeritud. Vastustaja rõhutab, et retseptiravimite kasutamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks, kuna puude raskusastet hinnatakse abivahendite ja ravimite kasutamise foonil. Retseptide info on samuti ekspertiisi poolt arvesse võetud ja see nähtub nii Eesti Töötukassa ekspertiisist ja ekspertarst F arvamusest. Vastustaja toonitab, et puude raskusaste ei jäänud tuvastamata üksnes eelnimetatud mootorsõidukijuhtimise loa olemasolu tõttu. See asjaolu on üheks tõendiks, mis koostoimes teiste ekspertiisi poolt tuvastatud asjaoludega viitavad üheselt sellele, et kaebajal ei esine piiranguid, mis vastaksid oma intensiivsuselt vähemalt keskmisele puude raskusastmele.
36.Vastustaja selgitab, et varasemas kohtumenetluses pole kordagi leidnud tõendamist, et kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud vastaksid vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Kohtu poolt tühistatud vastustaja haldusakt ei tähenda seda, et vastustaja peaks kaebajal puude raskusastme tuvastama. Kohus ei tuvasta vastustaja eest puude raskusastet. Kohus viitas oma otsuses, et vastustaja on kohtu hinnangul jätnud osad tõendid arvesse võtmata või pole piisavalt põhjendanud oma otsuse tagamaid. Vastustaja võttis uue otsuse tegemisel neid kohtu etteheiteid arvesse, kuid endiselt ei anna terviseandmed alust kaebajal puude raskusastet tuvastada.
37.Osalise töövõime tuvastamise tõttu saab kaebaja riigilt sotsiaalset toetust Eesti Töötukassa kaudu töövõimetoetuse näol. Õigus puude raskusastmele vastava toetuse saamiseks tekib üksnes siis, kui on ka alust puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebajal pole alust puude raskusastet tuvastada, mis tähendab, et talle ei saa ka määrata puude toetust. Eelnev ei tähenda kuidagi seda, et kaebajal ei esineks piiranguid. Kaebajal on kahtlemata puue, aga puue ja puude raskusaste ei ole sisult kattuvad mõisted. Kui puudeline seisund on niivõrd intensiivne, et küündib keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini, saab puude 10(17)
3-22-2530 raskusastme tuvastada, kui aga puudeline seisund jääb allapoole eelnimetatud lävendit, siis PISTS-i kaudu isikut ei toetata, kuigi puue tal on.
38.Vastustaja on tutvunud kõigi asjakohaste kaebaja terviseandmetega. Kaebaja on ekslikult aru saanud, et praegusel juhul peaks puude raskusastme tuvastamisel võtma arvesse 26.01.2022 või 02.02.2022 terviseandmeid. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebaja kaebuse ning tühistas SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustas SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle. Vastustaja peab siiski hindama kaebaja puude raskusastet nende andmete alusel, mis tühistatud otsuse tegemise ajal olemas olid. Uus otsus peab oma toimelt astuma tühistatud otsuse asemele ja on seotud kaebaja taotlusega, mis on esitatud 18.03.2021. Kui kaebaja soovib, et tema puude raskusastme tuvastamisel kasutataks uuemaid andmeid aastast 2022, siis tuleb tal esitada puude raskusastme tuvastamiseks uus taotlus.
39.Kaebaja on kaebuse punktis 2.13 – 2.17 välja toodud COVID temaatika ning muud uuemate terviseandmetega seonduvad väited puudutavad terviseandmeid, mida ei saanud puude raskusastme tuvastamise menetluses arvesse võtta, kuna neid saaks arvesse võtta alles siis, kui kaebaja esitaks uue puude raskusastme tuvastamise taotluse. Samuti ei saa 16.11.2021, 22.02.2022 ja 01.03.2023 tehtud muudatused kaebaja raviskeemis puutuda käesolevasse asjasse. Käesoleva taotluse esitamise ajal, millega vaidlustatud menetlus algas, selliseid terviseandmeid veel TIS-s ei olnud. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamise menetlus ei ole lõputult kestev menetlus, kus kord taotlust esitades ja haldusakti tegemise järel ning siis kohtusse pöördumise järel saaks kohtumenetlusse esitada ajaliselt aina uusi ja uusi terviseandmeid, mida vaidlustatud menetluse läbiviimise ajal polnud olemaski ning asuda vastustajale seda ette heitma, et nende andmetega pole arvestatud.
40.Kaebaja kaebuse punkti 2.20 kohta selgitab vastustaja, et on pärast Eesti Töötukassa kõige viimast ekspertiisi kaasanud ekspertarst F, kes on oma arvamust andes tutvunud nii Eesti Töötukassa ekspertiisiga ning meditsiinilisi eriteadmisi kasutades kujundanud koos taotluse ja terviseandmetes nähtuvaga oma seisukoha kaebaja puude raskusastme osas ning ka selle osas, kas esineb erijuhtum PISTS-i kontekstis.
41.Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et tegi õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Vastustaja ekspertarst leidis oma antud arvamuses, et terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises, mis tähendab, et põhjendatud pole vähemalt keskmise puude raskusaste tuvastamine. Vastustajal rõhutab, et hetkel ei ole alust teha muu lõpptulemusega puude raskusastme tuvastamise otsust, kui vastustaja on teinud. Kui kaebajal on täiendavaid terviseandmeid, siis tuleb tal esitada uus puude raskusastme tuvastamise taotlus, et ka neid oleks võimalik otsust tehes arvesse võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.
43.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja keskmise puude raskusastme (PISTS § 2 lg 11 p 3) määramata ja kas SKA on põhjendamatult jätnud kõrvale võimaluse kohaldada kaebaja suhtes erijuhtumit.
44.Vaidlus puudub selles, et kaebajal on astma, allergiline riniit, pansinusiit ning ta on allergiline toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja esitas ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas esmalt 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. 11(17)
3-22-2530 Pärast halduskohtule kaebuse esitamist tegi Eesti Töötukassa uue 23.08.2021 otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas osalise töövõime. SKA vaatas samuti puude raskusastme tuvastamise taotluse uuesti läbi, kuid jõudis 10.09.2021 otsuses nr P26O-2021-70941 uuesti järeldusele, et puude raskusastme tuvastamiseks puudub alus. Tallinna Halduskohtu 27.01.2022 otsusega haldusasjas 3-2-1519 tühistas kohus SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O2021-70941 ja kohustas Sotsiaalkindlustusametit otsustama uuesti B.P puude raskusastme tuvastamise üle. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsusega jäi halduskohtu otsus jõusse. SKA tühistas 06.10.2022 otsusega nr P26O-2022-71514 oma varasema otsuse ja tegi uue otsuse, millega taas ei tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud talle puudega tööealise inimese toetust.
45.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lgle 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.
46.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude (meditsiiniliste ekspertteadmiste) alusel, on oluline otsust põhjendada viisil, et adressaat mõistaks, miks selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 17–18; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26).
47.Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine.
48.Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). SKA sai uue, 06.10.2022, otsuse tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. SKA 06.10.2022 otsus asendas SKA 09.04.2021 kohtu poolt tühistatud otsust. Seega on vaidlus selle üle, milline oli kaebaja tervislik seisund 09.04.2021 seisuga puude raskusastme tuvastamise kontekstis. Seega ei saa SKA otsuse õiguspärasust mõjutada terviseandmeid, mis on tekkinud pärast 09.04.2021. Samas nähtub vastustaja vastusest ja selle lisadest, et SKA on kaebaja terviseandmeid ja määratud retseptiravimeid kontrollinud 04.10.2022 kuupäeva seisuga (dtl 319-351).
49.Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid 12(17)
3-22-2530 õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Vastustaja on selgitanud segadust ekspertiisi kuupäevaga ning kinnitanud, et sisuliselt on 23.03.2021 ekspertiisidokument (dtl 374-395) ka 16.08.2021 ekspertiisitulemusi sisaldav ning sisaldab ka 10.05.2021 visiidipõhise hindamise järeldusi.
50.Kaebaja 18.03.2021 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 23 lg 7 kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime hindamise otsust. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Otsuses nr P26O2022-71514 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmeid; tervise infosüsteemis sisalduvad andmeid; 23.03.2021 Eesti Töötukassa ekspertiisi ID 1206189 ning ekspertarst F arvamust.
51.SKA otsus puude raskusastme tuvastamisel ei pea tuginema ainuüksi tööhõive hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusel ja töötukassa otsusel, vaid SKA võib lisaks kaasata oma ekspertarsti. Kui esitatud on taotlus töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks ning Eesti Töötukassa tunnistab oma esialgse otsuse kehtetuks ja vaatab töövõime hindamise taotluse uuesti läbi, kehtib PISTS § 23 lg-s 7 nimetatud tõenditega arvestamise kohustus ka uuendatud puude raskusastme tuvastamise menetluse osas.
52.Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26; vrd Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 11).
53.Praeguses asjas küsis SKA vaidemenetluses konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst F (dtl 368-369 ja dtl 409-421). Mõne liikumise valdkonna võtmetegevuse nn skooride määramisel esines eksperdiarvamustes erisusi. Samas olid eksperdid kokkuvõttes seisukohal, et liikumise valdkonnas ei ole kaebaja piirangud nii suured, et kaebajal saaks tuvastada liikumispuude raskusastme PISTS § 2 lg 21 alusel, tegemist on mõõduka piiranguga mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja mis on raviga kontrolli all. Taotlejal on diagnoositud ärevust ja rahutust, mis on Töötukassa eksperthinnangus hinnatud kergeks piiranguks. SKA ekspertarst leidis, et ärevust oli taotlejal diagnoositud 2019. aastal ning tegi taotleja terviseandmetest lähtuvalt järelduse, et ravi on olnud efektiivne ning viidanud ka asjaolule, et kuna 22.09.2019 on uuendatud taotleja mootorsõidukijuhi tervisetõendit, siis ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas. Taotleja kaebab SKA ekspertarsti sõnul ärevust, kuid 23.03.2021 Töötukassa ekspertiis ja ühegi raviarstiarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist ja mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Töötukassa ekspertarvamuses on leitud, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu (segatüüpi astma), kuna immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu põeb taotleja iga kuu viirussümptomitega haigusi, millele pulmonoloogi epikriisi kohaselt kaasneb sageli ka astma ägenemine koos hormoonravi kasutamise vajadusega. Tegemist on kroonilise kuluga haigusega. SKA ekspertarst leidis seevastu, et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus ning ühegi arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et antud olukorras ei oleks ravi efektiivne, taotleja raviskeemi ei ole tõhustatud, retseptikeskuse andmete alusel taotleja ei ole 13(17)
3-22-2530 vajanud sagedast hooravi, taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud reakorralist abi ega haiglaravi.
54.SKA ekspertarst on selgitanud, et töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel ja tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on seega kaks erinevat menetlust ning Töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist.
55.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja otsuseni jõudmise metoodika erinev (vt täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus nr 3-3-21-682 20-1281, p 17). Kokkuvõtlikult hindab töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist konkreetselt töökeskkonnas. SKA hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele (Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus haldusasjas 3-21-682 p 21). Kuid kui erinevad ekspertarstid annavad isiku terviseandmetele erinevaid hinnanguid, lasub SKA-l kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks on asutud töötukassa eksperdihinnangust erinevale seisukohale.
56.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi ning tuvastasid kaebaja liikumise valdkonna piirangud, arvestades võtmetegevusele antud arvväärtusi ja nende aritmeetilist keskmist.
56.1.Liikumise valdkonna puhul hinnatakse määruse nr 18 § 4 lg 5 p 1 kohaselt järgmisi võtmetegevusi: liikumine eri tasapindadel, ohutu liikumine, seismine ja istumine ning muud liikumise piirangud. Võtmetegevuse piirangutele antakse määruse nr 18 § 4 lg 6 järgi arvväärtused skaalal 0–4 järgmiselt: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 –mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Neist arvväärtustest arvutatakse liikumise valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3) ning liikumise valdkonnas tuvastatakse keskmine puude raskusaste, kui piirangu aritmeetiline keskmine on vahemikus 2–2,75 ning raske puude raskusaste, kui see keskmine on vahemikus 2,76–3,49 (määruse nr 18 § 6 lg-d 6 ja 7). Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna tegevuspiirangute aritmeetiline keskmine Töötukassa eksperthinnangu kohaselt 1 ja SKA ekspertarsti hinnangu kohaselt 0,67.
56.2.On tõsi, et SKA kaasatud ekspertarst ja Töötukassa ekspertarst andsid liikumise valdkonna hindamisel erinevaid hindeid (võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu liikumine“ ning „seismine ja istumine“ arvväärtused vastavalt 1-0-1 ja 2-0-1; muid liikumise piiranguid ei tuvastatud). Mõlemad ekspertarstid on jõudnud kokkuvõttes siiski samasugusele tulemusele, et taotleja liikumispiirang on mõõdukas ja põhjustatud segatüüpi astma 14(17)
3-22-2530 diagnoosist, kuid on ravimitega kompenseeritav ning piirang ei anna alust keskmise puude tuvastamiseks.
56.3.Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on Eesti Töötukassa hinnangul muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
56.4.SKA ekspertarst F hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Seega leidis ekspertarst F, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes tegevuspiirangud puuduvad ning ei nõustunud seega Töötukassa hinnanguga. Samas ei oleks eelnevalt kirjeldatud põhjusel alust kaebaja keskmise puude tuvastamiseks ka üksnes Töötukassa hinnangut arvestades (piirangu aritmeetiline keskmine on 0,67, mis on alla arvväärtuse 2).
57.Vastustaja on õigesti osundanud, et tööealise inimese puude tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, mitu haigust on tal mingil ajahetkel diagnoositud ja kas need on kroonilised või ei, vaid hoopis see, kas tal esinevad oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ja seda sellises raskusastmes, mis võimaldab puude raskusastme määramist. Määruse nr 18 järgi ei ole võimalik kombineerida kahe ekspertarsti antud kõrgemaid arvväärtusi ja arvestada aritmeetilist keskmist nende pinnalt. Aga kui lähtuda siiski mõlema eksperdi kõrgeimatest skooridest igale võtmetegevusele (2 ja 1), jääks kaebaja keskmine ikkagi alla 2 ega annaks alust selles valdkonnas keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
58.Seega on eksperdid õigesti leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet. Taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis hinnatud kergeks, sest SKA hinnangul ei ole tegemist püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega. Kaebajal on küll kroonilised haigused, ta võtab pidevalt ravimeid ja esinevad mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, kuid kaebaja toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse ajast ja ei avaldu kõigis elulistes situatsioonides ning on paljuski raviga kompenseeritavad.
59.Kaebaja heidab vastustajale ette, et SKA on põhjendamatult jätnud kõrvale võimaluse kohaldada kaebaja suhtes erijuhtumit. Erijuhtumi kohaldamata jätmise veenev põhjendamine oli konkreetsel juhul oluline, sest töötukassa 23.08.2021 töövõime hindamise otsuse kohaselt on kaebaja töövõimet hinnatud erijuhtumina. Kui üks haldusorgan kohaldab erijuhtumit ja teine mitte, lasub soodustava haldusakti andmisest keeldujal kõrgendatud põhjendamiskohustus (HMS § 56 lg 1). Seetõttu tuleb kohtul kontrollida kas SKA on praegusel juhul põhjendanud piisavalt erijuhtumi kohaldamata jätmist. 15(17)
3-22-2530
59.1.Vastustaja on selgitanud, et Eesti Töötukassa erijuhtum ja SKA erijuhtum ei ole samased ning Eesti Töötukassa poolt erijuhtumina osalise töövõime tuvastamine ei tähenda, et alust oleks ka SKA-l erijuhtumina puude raskusaste tuvastada. Sellist alust ei tulene ühestki puude raskusastme tuvastamist käsitlevast õigusaktist. Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel, tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks uude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust.
59.2.SKA ekspertarst F on ekspertarvamuses viidanud, et kaebajaseisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega. Toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse ajast ja ei avaldu kõigis elulistes situatsioonides. Kaebajal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus ning ühegi arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et antud olukorras ei oleks ravi efektiivne; raviskeemi ei ole tõhustatud. Retseptikeskuse andmete alusel ei ole kaebaja vajanud sagedast hooravi (13.10.2020 kuni Töötukassa hindamiseni 23.03.2021 on välja ostetud ühe ühekordse retsepti Salbutamoli). Kaebaja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud reakorralist abi ega haiglaravi. 23.03.2021 Töötukassa ekspertiis ja ühegi raviarstiarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist. Mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Sagedased viirusinfektsioonid võivad ajutiselt ägestada astmat, kuid see on tavapärane haiguse kulg ning tegemist ei ole püsiva koosmõjuga - viirushaigusest paranemisel paraneb ka kontroll astma üle. Vaevusteks on 4-5 päeva kuus kestvad viirushaiguse sümptomid, millest tingituna on Töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks toetudes 22.03.2021 dr Q sissekandele. Töötukassa ekspertarsti 23.03.2021 hinnangul ei esinenud kaebajal ärevust raskusastmes, mis võiks piirata igapäevaelus osalemist. Ärevus ei piiranud kaebajal ka 22.08.2019 mootorsõidukijuhi tervisetõendi uuendamist, mis kinnitab ravi efektiivsust. Psühhiaatri konsultatsiooni vajadust ei ole esinenud. Töötukassa hinnangu koostamise ajal ei ole taotleja vajanud psühhiaatrilist ravi.
59.3.Eeltoodust tulenevalt leian, et SKA on puude raskusastme hindamise kontekstis erijuhtumi määratlemisel kohaselt lähtunud SKA ekspertarst F eksperthinnangus toodud järeldustest ning tuvastanud, et käesoleval juhul puudub alus kaebaja seisundit puude hindamise kontekstis erijuhtumina määratleda ning on oma sellekohast seisukohta ka piisavalt põhjendanud.
60.Vastuseks kaebaja viidetele, et kaebajal esinevad terviseprobleemid on niivõrd ulatuslikud, ta on võimeline töötama vaid osalise ajaga, viitan veelkord, et töövõime hindamine ja puude raskusastme hindamine on kaks erineva menetlust ning töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei too automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal on tuvastatud osaline töövõime (Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsus nr TVH/21/033745). Osalise töövõime tuvastamise tõttu saab kaebaja riigilt toetust perioodil 18.04.2021 – 17.04.2024. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja osalenud kosmeetiku täiendõppe kursustel ning töötanud üle aasta (mai 2022- juuni 2023) iluteenindaja erialal. Kaebaja on enda sõnul alates 12.06.2023 uuesti töötu, sest kaebaja tervis ei võimalda tal täistööajaga töötamist, mistõttu temaga sõlmitud tööleping öeldi üles tema tervise tõttu. Töötukassa ongi tuvastanud kaebajal osalise töövõime, kuid see ei anna automaatselt alust kaebajale keskmise puudeastme määramiseks.
61.Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal 16(17)
3-22-2530 võimalik esitada uus taotlus puude raskusastme määramises, viidates asjakohastele andmetele TIS-s.
62.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Minu hinnangul on vastustaja 06.10.2022 otsus õiguspärane. Vastustaja on lähtunud asjakohastest ning asjassepuutuvatest andmetest ja asjaoludest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulisi andmeid, mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust. Vastustaja on täitnud uurimiskohustust ning ei ole eksinud õigusnormide kohaldamisel. Seetõttu puudub alus otsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hinnata. Menetluskulud
63.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
64.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.