BTF SPV1 OÜ, BTF SPV2 OÜ, BTF SPV3 OÜ, BTF2 ALFA OÜ, BTF2 BEETA OÜ, BTF2 Gamma OÜ, BTF2 DELTA OÜ, BTF2 EPSILON OÜ, BTF2 ZEETA OÜ, BTF2 ITA OÜ, BTF2 Kapa OÜ, BTF2 Lamda OÜ, BTF3 A OÜ, BTF3 B OÜ ja BTF3 C OÜ ühiskaebus Maksu- ja Tolliameti 27.04.2023 otsuste nr 8-8/0106451, nr 8-8/010651-1, nr 8-8/010647-1, 8-8/010627-1, nr 8-8/0106321, nr 8-8/010633-1, nr 8-8/010636-1, nr 8-8/010637-1, nr 88/010638-1, nr 8-8/010640-1, nr 8-8/010642-1, nr 8-8/010648-1, nr 8-8/010650-1, nr 8-8/010649-1, nr 8-8/010643-1 tühistamise- ja vastavate tõendite väljastamise- või kaebajate taotluste uue läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebajad – BTF SPV1 OÜ, BTF SPV2 OÜ, BTF SPV3 OÜ, BTF2 esindajad ALFA OÜ, BTF2 BEETA OÜ, BTF2 Gamma OÜ, BTF2 DELTA OÜ, BTF2 EPSILON OÜ, BTF2 ZEETA OÜ, BTF2 ITA OÜ, BTF2 Kapa OÜ, BTF2 Lamda OÜ, BTF3 A OÜ, BTF3 B OÜ ja BTF3 C OÜ, ühine esindaja vandeadvokaat Priit Raudsepp; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.09.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BTF SPV1 OÜ, BTF SPV2 OÜ, BTF SPV3 OÜ, BTF2 ALFA OÜ, BTF2 BEETA OÜ, BTF2 Gamma OÜ, BTF2 DELTA OÜ, BTF2 EPSILON OÜ, BTF2 ZEETA OÜ, BTF2 ITA OÜ, BTF2 Kapa OÜ, BTF2 Lamda OÜ, BTF3 A OÜ, BTF3 B OÜ ja BTF3 C OÜ esitasid Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA või vastustaja) 10.04.2023 taotlused, millega palusid väljastada tõendi selle kohta, et kaebajad on tegelenud kolme viimase aasta jooksul põllumajandustoodete tootmisega.
2.MTA võttis 27.04.2023 vastu otsused nr 8-8/010645-1, nr 8-8/010651-1, nr 8-8/010647-1, 88/010627-1, nr 8-8/010632-1, nr 8-8/010633-1, nr 8-8/010636-1, nr 8-8/010637-1, nr 8-8/010638-1, nr 8-8/010640-1, nr 8-8/010642-1, nr 8-8/010648-1, nr 8-8/010650-1, nr 8-8/010649-1, nr 8-8/010643-1, millega jättis taotlused rahuldamata ning keeldus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendeid kaebajatele väljastamast.
3.BTF SPV1 OÜ, BTF SPV2 OÜ, BTF SPV3 OÜ, BTF2 ALFA OÜ, BTF2 BEETA OÜ, BTF2 Gamma OÜ, BTF2 DELTA OÜ, BTF2 EPSILON OÜ, BTF2 ZEETA OÜ, BTF2 ITA OÜ, BTF2 Kapa OÜ, BTF2 Lamda OÜ, BTF3 A OÜ, BTF3 B OÜ ja BTF3 C OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 29.05.2023 ühiskaebuse Maksu- ja Tolliameti 27.04.2023 otsuste, mis on üles loetletud käesoleva määruse punktis 2, tühistamiseks ja vastavate tõendite väljastamise kohustamiseks või siis 10.04.2023 taotluste uuesti läbivaatamise kohustamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 15.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Maksu- ja Tolliamet esitas kaebusele oma seisukoha 18.07.2023.
6.Tallinna Halduskohtus määras 25.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.Kaebajad esitasid 20.07.2024 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
8.Maksu-ja Tolliamet esitas vastuse kaebajate täiendavatele teesidele 27.08.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused rikuvad nende õigusi, kuna kaebajatel ei ole võimalik ilma taotletud tõenditeta omandada põllumajandusmaad (KAOKS § 4 lg-d 3 ja 5, § 9 lg 3).
10.Kaebajad selgitavad, et nad kuuluvad investeerimisfondidele Birdeye Timber Fund, Birdeye Timber Fund 2 ja Birdeye Timber Fund 3. Kõik kolm investeerimisfondi on Eesti Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ning tegelevad peamiselt Eesti metsamaasse investeerimisega ning heaperemeheliku ja jätkusuutliku metsamajandamisega. Kinnistute omandamine on kaebajate äritegevuse oluline osa. Vastustaja on kaebajatele, v.a BTF2 Kapa OÜ’le, 06.-08.03.2023 väljastanud tõendid, mis tõendavad, et kaebajad on viimasel kolmel aastal tegelenud Eestis metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. Tavapäraselt sisaldab metsamaa kinnisasi kõlvikuliselt nii metsa- kui ka põllumajandusmaad. KAOKS § 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt ei anna metsa majandamisega tegelemine õigust põllumajandusmaa omandamiseks, kuigi põllumajandusega tegelemine annab õiguse metsamaa omandamiseks. Seega ilma 10.04.2023 taotletud tõenditeta ei ole kaebajatel võimalik omandada metsamaa kinnistuid, mille kõlvikulisse koosseisu kuulub ka põllumajandusmaa (st haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvik).
11.Otsuse andmisel on rikutud ärakuulamisõigust, kuna vastustaja ei andnud enne otsuste tegemist kaebajatele võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (KAOKS § 1 lg 5, HMS § 40 lg 1).
12.Vastustaja poolt 2021 ja 2022 väljastatud tõendid tõendavad, et kaebajad vastasid 2020 ja 2021 KAOKS § 4 lg-te 3 ja 5 nõuetele. Kaebajad ei ole vahepeal muutnud oma ärimudelit ning on lisaks metsa majandamisele tegelenud väikses mahus põllumajandustoodete tootmisega. Vastustaja on kaebajaid BTF SPV3 OÜ, BTF2 Gamma OÜ, BTF2 EPSILON OÜ, BTF2 ITA OÜ, BTF2 Kapa OÜ puudutavates otsustes viidanud üldsõnaliselt, et ei tugine varem väljastatud tõenditele, kuid ei ole põhjendanud, millised tuvastatud asjaolud on niivõrd kaalukad, et tingivad varem tuvastatu ümberhindamise. Seejuures on tähelepanu vääriv, et vastustaja on varasematel aastatel tuvastanud, et kaebajad on tegelenud viimasel kolmel aastal põllumajandustoodete tootmisega, samade tõendite alusel, millele tuginedes ta leiab vaidlustatud otsustes, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemine tõendatud ei ole.
13.Vaidlustatud otsuste tegemisel on rikutud ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg-d 1 ja 3), kuna ei selgu, millistele asjaoludele tuginedes leiti, et esineb alus varem tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks.
14.Vastustaja on käitunud sõnamurdlikult ning vastuolus PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga 2, kui ta rakendas samas faktilises ja õiguslikus olukorras kaebajatele üllatuslikult neile varasemast ebasoodsamaid tagajärgi. Vastustaja on rikkunud kaebajate õiguspärast ootust.
15.Seadusandja ei ole KAOKS § 4 lg-tes 3-5 nimetatud põllumajandustoodete tootmise mõiste sisustamisel sätestanud minimaalseid nõudeid, mille täitmisest alates saab tegevust pidada põllumajandustoodete tootmiseks selle seaduse tähenduses. Seadusandja on viidanud üksnes ajalisele kriteeriumile, määrates, et isik peab olema tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega.
16.Kaebajate huvi on investeerida eelkõige metsamaasse ning tegeleda metsa heaperemeheliku ja jätkusuutliku majandamisega. Kaebajad on võimaluse korral pärast kinnistute soetamist, mis sisaldavad nii metsa- kui põllumajandusmaa kõlvikut, jaganud kinnisasja vastavalt kõlvikulisele jaotusele ning põllumajandusmaa kõlviku osa võõrandanud põllumajandusega tegelevatele äriühingutele.
17.Täiendavas 20.07.2024 seisukohas jäid kaebajad varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebajad ei nõustu, et käesoleval juhul võis vastustaja jätta kaebajatele ärakuulamisõiguse tagamata. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuste tegemisel arvestanud enda poolt varem väljastatud tõenditega, mistõttu oli vastustaja arvamus, et kõik oluline on senise menetluse käigus juba selgunud, petlik. Ärakuulamisõiguse andmise korral oleks kaebajad saanud sellele asjaolule vastustaja tähelepanu juhtida haldusmenetluses ning sellega oleks saanud ära hoida ka uurimiskohustuse rikkumise (HMS § 6 koostoimes KAOKS § 1 lg-ga 5) ning otsuse tegemisel tehtud kaalutlusvead (HMS § 4 lg 2). Vastustaja ei ole eitanud, et seadusandlus ja faktilised asjaolud on käesolevas asjas keelduvate otsuste tegemisel samad, mis vastustaja poolt varasemate lubavate tõendite väljastamise ajal. Seega on koheldud kaebajaid ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel erinevalt ning tegemist on diskretsiooniõiguse kuritarvitamisega. Ebaõige on ka vastustaja seisukoht, et ta ei pidanudki enda poolt varem väljastatud tõenditele tuginema ega seda põhjendama. Vastustaja pidi kaebajate põhjendatud huvide kaalumisel arvestama kaebajate õiguspärase ootusega, kuid ei arvestanud. Seetõttu on vaidlustatud haldusaktid oluliste kaalutlusvigadega. Kaebajate eraldiseisvaks eesmärgiks ei ole põllumaa kõlvikuid sisaldavaid kinnisasju soetada, nagu vastustaja on vastuses ekslikult väitnud. Kaebajad on sunnitud selliseid kinnisasju soetama, sest maareformi tagajärjel sisaldab tavaliselt metsamaa kinnisasi kõlvikuliselt ka põllumajandusmaa kõlvikut. Kaebajad on pärast selliste maade omandamist kinnisasja võimalusel jaganud kõlvikupiiridest lähtuvalt ning põllumajandusmaakõlvikud võõrandanud põllumajandustootjatele. Seetõttu on asjatud
vastustaja etteheited, mis puudutavad seda, nagu oleks kaebajad tegelenud põllumajandustoodete tootmisega liigselt väikses mahus, et täita üksnes formaalselt põllumajandustoodete tootmise nõue. Kaebajad on seetõttu, et nad tegelevad peamiselt metsa majandamisega, võrreldes põllumajandustootjatega kinnisasjade omandamisel, mis sisaldavad nii metsa- kui põllumajandusmaa kõlvikut, ebavõrdses olukorras.
17.1.Kaebajate menetluskuludeks on käesolevas asjas olnud õigusabikulud summas 5028,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 300 eurot. Seega kokku paluvad kaebad hüvitada 5328,75 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
18.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et MTA 27.04.2023 otsused on õiguspärased ning nende andmisel on kohaldatud materiaalõiguse norme korrektselt.
19.Vastustaja märgib, et maksuhaldur on otsuste tegemisel lähtunud taotlustes ja nendele lisatud dokumentidel olevatest andmetest. Kuigi vaidlustatud otsustest nähtuvalt on maksuhaldur vaadanud ka kaebajate majandusaasta aruannetes deklareeritud andmeid, on vastavad andmed olnud kaebajatele teada ning täpselt samade andmete alusel on maksuhaldur kaebajatele teinud 30.01.2023 otsused, mitte väljastada KAOKS § 3 nimetatud tõendit. Kaebajad olid väga hästi teadlikud kogu teabest, mille alusel maksuhaldur käesoleval juhul otsused tegi ning ka sellest, et mõned kuud varem oli maksuhaldur täpselt samade andmete alusel teinud kaebajate osas KAOKS tõendite väljastamise osas negatiivsed lahendid.
20.Vastustaja on taotluste läbivaatamise menetluses andnud hinnangu täpselt samadele 2020 ja 2021 aastatel deklareeritud põllumajanduslikke tegevusi puudutavatele tõenditele. Asjaolu, et maksuhaldur on aasta tagasi KAOKS-i tõendite väljastamisel lähtunud formaalsest seaduses sätestatud nõuete täitmisest ning väljastanud tõendeid ka juhul, kui isik on deklareerinud aastaseks põllumajandustoodete tootmiseks saadud müügituluks üksnes mõned eurod, ei tähenda, et maksuhalduril puuduks õigus oma praktikat kohendada seaduse mõttele vastavaks ning väljastada tõendeid üksnes äriühingutele, kelle puhul ollakse veendunud, et suudetakse enda poolt tulevikus soetatavaid kinnisasju (mis sisaldavad põllumaad üle 10 hektari) aktiivselt põllumajanduses kasutada.
21.Kaebajad on miskil põhjusel jätnud kaebuses viitamata asjaolule, et kaebajad esitasid täpselt samasugustel alustel (sh samasugustele tõenditele viidates) taotlused KAOKS tõendite väljastamiseks ka 03.01.2023, mille maksuhaldur jättis oma 30.01.2023 otsustega rahuldamata. Hiljem maksuhaldur küll väljastas taotlejatele metsamajandamisega tegelemise kohta tõendid, kuid põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta tõendeid ei väljastanud. Arvestades asjaolu, et 03.01.2023 MTA-le esitatud taotlustele olid lisatud täpselt samad tõendid, mis 10.04.2023 esitatud taotlustele, siis puudus kaebajatel igasugune alus eeldada, et maksuhaldur asub nüüd 10.04.2023 taotlust läbi vaadates 03.01.2023 esitatud taotluse läbivaatamise menetlusest täiesti teistsugusele seisukohale. Vastustaja leiab, et praktika seadusega kooskõlla viimine ei saa kuidagi kellegi õiguskindlust rikkuda. Antud juhul on MTA kaebajatele 2022. aastal põllumajandustoodetega tegelemise tõendid andnud, mis andis kaebajatele õiguse omandada põllumajanduslikku maad suurusega 10 hektarit ja rohkem. Vaatamata eeltoodud õiguse olemasolule nähtub, et kaebajad ei ole tõendi saamisele järgneva aasta jooksul (tegelikult ka paar aastat enne tõendi saamist) tegelenud põllumajandustoodete tootmisega mahus, mida võiks eeldada 10 hektarilise või suurema põllumajandusmaa puhul. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et kaebuse kohaselt kuulub kaebajatele juba hetkel u 800 kinnisasja, milles sisaldub ka põllumaad. Vaatamata eeltoodule nähtub tõenditest põllumajandustoodete tootmist väga väikeses mahus, mis viitab asjaolule, et kaebajad ei kasuta põllumaid sisaldavaid kinnistuid KAOKS-i eesmärkidele vastavalt. Kaebajate ärimudeliks oli näidata põllumajandustoodete tootmist üksnes väikeses mahus, et formaalselt täita
KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud tõendi väljastamise eeldused. Seega ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajad oleksid oma tegevuse ümber orienteerinud põllumajandustoodete tootmiseks. Vastustaja peab siinkohal vajalikuks viidata asjaolule, et kõik kaebajad on näidanud enda põllumajandustoodete tootmisega tegelemist täpselt identses mahus: 1) 2020 majandusaasta aruannetes on deklareeritud põllumajandustoodete müüki 5 euro eest; 2) 2021 majandusaasta aruannetes on deklareeritud põllumajandustoodet müüki 9 euro eest; 3) 2022 aasta kohta on taotlusega koos esitatud 01.09.2022 arve eraisikule söödakartuli müügi kohta koguses 15 kg maksumusega 9 eurot ja 31.10.2022 (osade kaebajate puhul ka 01.12.2022) arve eraisikule söödakartuli müügi kohta koguses 310 kg summas 200 eurot. Ei ole tõenäoline, et kõik kaebajad tegelesid täpselt ühes mahus põllumajandustoodete tootmisega ning leidsid kõik endale ühes ja samas mahus söödakartulitele ja sama hinnaga ostjad, kellele siis esitati ka täpselt ühtedel ja samadel kuupäevadel arved. Kuigi KAOKS § 4 lg-te 3-5 tekstis on tõendi saamise eelduseks märgitud üksnes see, et ettevõtja on 3 eelneva aasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega, on MTA tõendi väljastamisel arvestanud põhjendatult seaduse eesmärgiga.
22.Täiendavas 27.08.2023 seisukohas jäi vastustaja varasemalt esitaud seisukohtade juurde. Seonduvalt õiguspärase ootusega märkis vastustaja, et õiguspärane ootus sai kaebajatel olla selles osas, et neile juba väljastatud tõendeid vastavate tõendite kehtivuse ajal kehtetuks ei tunnistata, mitte aga selles osas, et neile tulevikus ka vastavaid tõendeid väljastatakse.
22.1.Vastustaja peab haldusasja mahtu ning keerukust arvestades mõistlikeks menetluskuludeks 3000 eurot. Tegemist on keskmisest lihtsama õigusliku vaidlusega, kus keskseks teemaks on ainult ühe normi tõlgendamine ja õiguse üldpõhimõtete rakendamine, ei ole menetluskulude suurus põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 27.04.2023 otsuseid nr 8-8/010645-1, nr 8-8/010651-1, nr 8-8/010647-1, 8-8/010627-1, nr 8-8/010632-1, nr 8-8/010633-1, nr 8-8/010636-1, nr 8- 8/010637-1, nr 8-8/010638-1, nr 8-8/010640-1, nr 8-8/010642-1, nr 8-8/010648-1, nr 8-8/0106501, nr 8-8/010649-1, nr 8-8/010643-1 ja taotletud nende tühistamist, samuti vastavate tõendite väljastamist või kaebajate taotluste uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 15.06.2023 määrusega menetlusse võetud.
24.Maksu- ja Tolliameti 27.04.2023 otsustega nr 8-8/010645-1, nr 8-8/010651-1, nr 8-8/010647-1, 88/010627-1, nr 8-8/010632-1, nr 8-8/010633-1, nr 8-8/010636-1, nr 8- 8/010637-1, nr 8-8/010638-1, nr 8-8/010640-1, nr 8-8/010642-1, nr 8-8/010648-1, nr 8-8/010650-1, nr 8-8/010649-1, nr 8-8/010643-1 jäeti rahuldamata kaebajate taotlused kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamiseks selle kohta, et nad on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Eelnimetatud otsuste andmise alusena on vastustaja osundanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi ka – KAOKS) § 4 lõigetele 3-5 ja § 9 lõikele 3.
25.Vastavalt KAOKS § 4 lõikele 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada metsamaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või põllumajandustoodete tootmisega ning omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem kui kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või
rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. KAOKS § 9 lg 3 sätestab, et isik, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, esitab notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi.
26.Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktidest Maksu- ja Tolliamet kaebajatele antud juhul KAOKS § 9 lõikes 3 nimetatud tõendit ei väljastanud, sest äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt olid kõik taotlejad deklareerinud kolme viimase majandusaasta jooksul köögivilja-, juurvilja- ja mugulkasvatuse eest saadud müügitulu küllalt väikestes summades, mis jäid aastases arvestuses vahemikku 5 eurost kuni 27 euroni. 2022. aasta kohta olid kõik taotlejad esitanud Maksu- ja Tolliametile veel ka vastavad arved eraisikule 310 kilogrammi söödakartuli müügi kohta summades 200 eurot. Enamikul juhtudel oli tegemist 01.12.2022 arvetega, kolmel juhul aga 31.10.2022 arvetega, millele lisandusid 01.09.2022 arved eraisikule 15 kilogrammi söödakartuli müügi kohta summas 9 eurot. Kõigis vaidlustatud haldusaktides on Maksu- ja Tolliamet toonud välja ka müügitulu summad, mida taotlejad viimase kolme majandusaasta jooksul põllumajandusest said ning need on vahemikus 223 eurot kuni 245 eurot, enamikul juhtudel aga ühtemoodi summas 223 eurot. Maksu- ja Tolliamet selgitas seonduvalt eelnimetatuga, et sedavõrd väikeses mahus põllukultuuride müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS eesmärki silmas pidades. Seejuures märkis vastustaja, et Maksu- ja Tolliamet ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Vastustaja sellekohaste põhjenduste ning kokkuvõtva seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda.
27.Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt sellega, et kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses ei ole nimetatud seda, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemiseks saab pidada üksnes tegevust, mis ületab teatud mahu ja millest peaks järelduma nagu ei olnuks haldusorganil õigust esitada tõendi saamiseks nõndanimetatud lisatingimusi ega hinnata tootmismahtu, siis ei ole need põhjendatud. Lähtuvalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse esimese paragrahvi esimesest lõikest sätestatakse eelnimetatud seadusega avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Maksu- ja Tolliameti 27.04.2023 otsustes on samuti piirangute eesmärki selgitatud, märkides, et enam kui kümne hektari suurune põlluja/või metsamaa ei tohiks sattuda juriidiliste isikute kätte, kellel ei ole pädevust seda maad sihtotstarbepäraselt ja jätkusuutlikult kasutada ja et seetõttu on seadusandja kehtestanud nõude, mille kohaselt peaks Eestis asutatud juriidilisel isikul olema vähemalt kolme aastane valdkonnapõhine kogemus (KAOKS § 4 lõiked 3-5) või siis tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt. Kaebajad ei nõustu sellega, et põllumajandustoodete tootmise kogemust hinnati läbi tootmismahtude, sest seadusandja ei ole mingisuguseid piirmäärasid kehtestanud. Sisuliselt aga järeldub kaebajate sellekohasest seisukohast, et vastustajal peaks üldse puuduma KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena KAOKS § 4 lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Eelnimetatuga ei saa siiski nõustuda. KAOKS § 9 lg 3 eeldab ka küsimuse (sisulist) kaalumist, sest vastasel korral peaks Maksu- ja Tolliamet praktiliselt kõigile vastava tõendi väljastama kui kolme aastase kestusega tootmist või majandamist väidetakse. Sellest, et varem on tõend kaebajatele sarnastel või mingil määral võrreldavatel asjaoludel väljastatud, ei saa järeldada, et taoline praktika peaks jätkuma kui selleks ei ole alust. Kaebajad viitavad ka ärakuulamisõiguse rikkumisele, kuid HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib jätta arvamuse ja vastuväited ära kuulamata kui menetlusosalise esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebajate täiendavate seisukohtade p-s 6 esitatud
seisukoht nagu ei saaks HMS § 40 lg 3 p-le 2 tugineda kui asi otsustatakse isikute kahjuks ning viide Riigikohtu 28.04.2014 lahendi p-le 34 kohtuasjas 3-3-1-52-13 käesolevasse kaasusesse otseselt ülekantav ei ole, sest eelnimetatud kohtuasjas olid vaidluse all Vabariigi Valitsuse korraldused, millega ei rahuldatud kohalike omavalitsuste taotlusi teha teatavatele gümnaasiumitele erand eesti õppekeelele ülemineku suhtes. Menetlusosalised, kelle suhtes ärakuulamisõigus oleks pidanud laienema (oleks võinud laieneda), olid kohaliku omavalitsuse üksused. Riigikohtu eelnimetatud lahendi p-s 34, millele kaebajad viitavad, on selgitatud pigem üldpõhimõtet, sest sama lahendi punktis 38 on näiteks märgitud, et eksimused menetlusreeglite vastu ei olnud määrava tähendusega, sest kohalikud omavalitsused olid kogu temaatikast informeeritud, haldusaktide väidetavat ekslikkust ei põhjendatud ärakuulamisõiguse riivega ja ei nähtunud, et ärakuulamisõiguse parem tagamine oleks võinud kaasa tuua taotlejate jaoks soodsamate haldusaktide andmise. Käesoleva haldusasja materjalist ja vastustaja vastavasisulistest selgitustest järelduvalt oli ka antud juhul MTA jaoks kõik selge ning lisaandmeid ei vajatud.
28.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustatud haldusaktide puhul on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on tegemist õiguspärase haldusaktiga kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja võis küsimust kaaluda ning kaebajate näidatud tootmismahu hindamisel põllumajandustoodete tootmise tähenduses vastavalt KAOKS § 1 lg 1 ja § 4 lg 3 sõnastusele, ei saa põhimõttelisi kaalutlusvigu täheldada. Seega on tegemist õiguspäraste haldusaktidega.
29.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebajate kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.