X ja Y kaebus Harku Vallavalitsuse 24.01.2024 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X, Y, volitatud esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi Vastustaja: Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Harku Vallavalitsuse 24.01.2024 ettekirjutus-hoiatus.
2.Mõista Harku vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1780 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X ja Y (kaebajad) omandis on Harku vallas Sõrve külas asuv Põlluvahe kinnisasi (registriosa nr 10490902), mida ca 35 m ulatuse läbib tee. See tee asub muuhulgas kinnisasjadel Aedevahe tee L1, Põlluvahe, Aedevahe ja Loojangu tee 3. Aedevahe tee L1 ja Loojangu tee 3 on vastustaja omandis olevad kinnisasjad. Vastustaja soovis seada Põlluvahe kinnisasja läbivale tee osale isikliku kasutusõiguse ja määrata see avalikku kasutusse, kuid kaebajad keeldusid sellest.
2.Vastustaja seadis 22.05.2023 korraldusega nr 275 kinnisasjale sundvalduse 305 m2 ulatuses teemaa omamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ning majandamiseks (väljavõte korralduse lisast). Kaebajad esitasid korralduse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 otsusega rahuldamata (asi nr 3-23-1348). Apellatsioonimenetlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.
3.Vastustaja tegi 24.01.2024 korraldusega kaebajatele ettekirjutuse teisaldada ebaseaduslikult rajatud piirdeaed ja värav hiljemalt 31.07.2024 hoiatusega rakendada sunniraha 2100 eurot ettekirjutuse tähtaegsel täitmata jätmisel. Korralduses tugines vastustaja ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-dele 1-3 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg-tele 3 ja 4. Korralduse sisu on järgmine: 1) Harku Vallavalitsus seadis 16.05.2023 Põlluvahe kinnisasjale sundvalduse teemaa omamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ning majandamiseks. 2) Vallavalitsusele teadaolevalt on juurdepääs Põlluvahe kinnistule tõkestatud väravaga. Vallavalitsus pöörab tähelepanu, et Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt on piirdeaia või värava puhul, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja -projekt. 22.01.2024 seisuga pole ehitisregistrisse taotlust piirdeaia rajamiseks esitatud. Seega on tegemist ebaseadusliku rajatisega.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kohtu menetluses on kaebajate nõue tühistada ettekirjutus.
5.Ettekirjutus peab olema selle adressaadile arusaadav. Kaebajatele ei ole arusaadav, mille eest ja mille kohta neile ettekirjutus on tehtud, mis on selle andmise põhjus ja mida adressaat on valesti teinud. Ettekirjutuses viidatakse üldsõnaliselt piirdeaiale ja väravale, mis tuleb teisaldada. Ühtegi viidet, kirjeldust, koordinaati, pilti, joonist vmt ei ole haldusakti lisatud. Põlluvahe kinnisasja Aedevahe kinnistu poolsesse äärde jääb värav, mis on avatav. Samuti asub Põlluvahe kinnisasjal võrkaed, mis asub küll Põlluvahe kinnisasjal, ent on paigaldatud Aedevahe kinnisasja omaniku poolt. Värav asub kinnisasja ühe küljel, aiaga on osaliselt piiratud Põlluvahe kinnisasja kaks külge. Ettekirjutuse alusena on esitatud EhS § 130 lg 2 punktile 1, punktile 2 ja punktile 3, samuti EhS § 4 lg-le 1, § 3 lg-le 1 ja § 19, § 12 lg-tele 1 ja 2, lisaks KorS § 23 lg-le 3 ja lg-le 4. Need sätted reguleerivad ehitamisega seotud nõuete täitmise üle järelevalve teostamist. Ettekirjutuse sisu puudutab aga peamiselt sundvalduse seadmise korralduse täitmist ehk juurdepääsu loomist, mida vastustaja on varasemate seisukohtade kohaselt pidanud võimalikuks ainuüksi värava avamisega. Ettekirjutuse sisu sisaldab viidet ka EhS lisale 1, mille kohaselt on piirdeaia või värava puhul, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, on vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja -projekt. Ent seda, kas, kus ja mis osas on vastustaja arvates kaevetöid tehtud, ei ole haldusaktis vähemalgi määral käsitletud. Teisisõnu, jääb selgusetuks, kas ja millisele teisaldatavale ehitisele kohaldub lisas 1 märgitud ehituse teatise esitamise kohustus. Kaebajad ei ole teinud kaevetöid, mis õigustaks värava ja aedade tervikuna teisaldamist. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik haldusakti põhjal mõista, miks ja mille äraviimist haldusorgan nõuab. 2(7)
6.Kaebajad on sundvalduse seadmise korralduse kohtus vaidlustanud. Vastustaja on asja nr 323-1348 menetluses kahes kohtuastmes kinnitanud, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vastustaja ei asu haldusakti kohtumenetluse vältel täitma. Nii kohus kui ka kaebajad peaksid saama usaldada haldusorgani väidete ja tegevuse ettenähtavust, usaldusväärsust ning seaduspärasust.
7.Ettekirjutusega määratud rikkumise kõrvaldamise abinõu on ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole esitanud mistahes teisaldamise vajadust õigustavaid põhjendusi. Kui ettekirjutuse alus on väidetava juurdepääsuprobleemi lahendamine, siis vastustaja ei oleks tohtinud ettekirjutust teha, kuna sundvalduse seadmise korralduse kohtumenetlus on pooleli ja vastustaja avaldas, et ta kohtumenetluse lõpuni korraldust ei täida. Seega ei või keegi omaniku nõusolekuta kinnisasja kasutada. Väravat on võimalik teha lahti ja tagada sellega juurdepääs Põlluvahe kinnisasjale. Ka vastustaja on tõdenud, et kaebajad peavad juurdepääsu tagamiseks eemaldama või lihtsalt jätma värava avatuks (kaebuse lisa 9 – vastustaja vastus asjas nr 3-23-1348, p 1.2). Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei kohaldanud leebemaid meetmeid, ei pöördunud kordagi kaebajate poole vmt, vaid tegi koheselt ettekirjutuse piirdeaia ja värava eemaldamiseks. Kui ettekirjutuse alus on väidetav EhS normide rikkumine, jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei ole palunud esmalt viia olukorda kehtiva õigusega kooskõlla - küsinud kaebajatelt ehitusteatist ja -projekti või alternatiivselt kohustanud ettekirjutusega vastavaid dokumente esitama. Lammutamisettekirjutust ei tohi EhS § 132 lg 3 alusel teha pelgalt ehitamise või ehitise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-2398, p 17). Rajatise lammutamise nõue (sarnaselt teisaldamise nõudele) on äärmuslik meede, mis peab olema põhjendatud erakordse avaliku huvi ja vajadusega või lähtuma rajatise ohtlikkusest. Ettekirjutuses puuduvad põhjendused selle kohta, kas ja millised alternatiivsed leebemad meetmed võiksid olla asjakohased. Eelnev on seda kummastavam, et vastustaja järjepidevalt kordas asjas nr 3-23-1348, et läbipääsu saamiseks piisab väravate avamisest.
8.Sunniraha suurus on ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise olemust, poolte poolt avaldatud seisukohti ja käimasolevat kohtumenetlust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Aedevahe talu tee L1 tagab muuhulgas juurdepääsu Hiire kinnistule (19801:001:0130). Kuna kaebajad on sulgenud tee, siis on Tallinna Kiirabi pööranud Harku valla tähelepanu sellele, et neil ei õnnestunud Hiire kinnistul asuva abivajajani mõistlikult jõuda. Seetõttu ei olnud vastustajal enam muud võimalust, kui teha ettekirjutus Põlluvahe kinnistul asuva värava eemaldamiseks.
11.Kaebajad said väga hästi aru, et eemaldamist vajavad väravad, millega nad piiravad teele läbipääsu. Kaebajatega on läbipääsu võimaldamiseks algselt peetud läbirääkimisi, seejärel on neile antud võimalus avaldada sundvalduse seadmise menetluses oma arvamust, sundvalduse seadmisele on järgnenud kohtumenetlus.
12.Piirdeaia rajamiseks on olnud vajalik teostada kaevetöid, kuna igasuguse piirde rajamiseks on seda vajalik teha, kuna postid peavad olema maa sees. 3(7)
13.Põlluvahe kinnistul asuvat piiret ja väravaid ei ole võimalik seadustada ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamise kaudu. Ei ole põhjendatud piirde rajamine asukohta, mis lõikab ära avalikus kasutuses oleva tee kasutamise võimaluse. Riigikohtu lahendis nr 3-19-2398 märgitakse järgmist: “Siiski viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus, et lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused. Üheks selliseks põhjuseks võib olla ehitise ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus.“ Kuna tegemist on ehitisega, mille seadustamine ei ole võimalik, siis tuleb kaebajatel väravad eemaldada ning võimaldada juurdepääs mööda avalikus kasutuses olevat teed.
14.Ettekirjutuses on põhjendused, mis tingivad ettekirjutuse tegemise – tee kasutamise on tõkestatud piirdega, mille kohta puudub ehitusprojekt ja ehitusteatis. Kui kaebajate kinnistule on seatud sundvaldus, siis tuleb antud väravad eemaldada, kuna need takistavad avalikult teel liikumist. Ei saa nõustuda kaebajate arvamusega, et väravad saab lahti teha. Kaebajate järjepidev tegevus viimastel aastatel on andnud alust arvata, et neil puudub tahe oma kinnistult läbipääsu võimaldada.
15.Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1). Seega põrkuvad siinkohal kaks olulist hüve – õigus olla ära kuulatud aga teisest küljest halduse (antud juhul ehitusjärelevalve) efektiivsus. Antud juhul leidis omavalitsus, et menetluse viivitamisega kaasneb avalike huvide kahjustumine, siis antud juhul lähtus kohalik omavalitsus järelevalvemenetluse efektsiivsuse tagamise vajadusest ja andis välja haldusakti, mille alusel tekib omanikul kohustus tagada kinnistul reeglite täitmine. Ei saa nõustuda, et kaebajad ei ole oma arvamust tee avaliku kasutuse osas saanud avaldada. Kaebajatega on peetud läbirääkimisi, ärakuulamine tehti enne sundvalduse korralduse välja andmist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab ettekirjutuse. Vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning ei kõrvaldanud seda puudust kohtumenetluses.
17.Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Haldusakti faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi kanduda üle ulatuslikus mahus kohtumenetlusse (Riigikohtu 10.09.2021 otsus asjas nr 3-19-2069, p 12). Käesolevas asjas on see juhtunud. Juurdepääsu tõkestamine
18.Vastustaja ei ole ettekirjutuses sisustanud väidet, et ettekirjutuse andmise seisuga oli juurdepääs Põlluvahe kinnistule on tõkestatud väravaga. Kaebajad märgivad, et Põlluvahe kinnisasja Aedevahe kinnistu poolsesse äärde jääb värav, mis on avatav. Vastustaja esitas 22.04.2024 menetlusdokumendi lisana foto väravast (Pilt 2.png). Sama foto oli vastustaja eelnevalt esitanud asjas nr 3-23-1348 16.06.2023 menetlusdokumendi lisana - lisa 4(2).png. Fotolt on näha, et värav on kokku lükatud, kuid ei ole arusaadav, kas värav on lukustatud. Arvestades fotol olevat lund ja raagus puid ei ole foto tehtud 16.06.2023. Kohtule ei ole teada, mis ajast foto pärineb, kuid eelduslikult 2023. a algusest.
19.Vastustaja selgitas 22.04.2024 menetlusdokumendis, et antud juhul ei oma tähtsust, et kaebajad saaksid piirdeaia väravad ka jätta lahti, kuna reaalsuses on see, et kaebajad neid 4(7)
väravaid avatuna ei hoia ning ka kaebajate tegevusest (erinevate kohtuvaidluste algatamine eesmärgiga igal juhul takistada igasugune läbipääs oma kinnistult) saab järeldada, et kaebajatel puudub igasugune huvi oma kinnistult läbipääsu võimaldada.
20.Sundvalduse seadmise ja värava lammutusettekirjutuse tegemise menetlused on erineva sisuga. Kohtu hinnangul ei saa sundvalduse seadmise kohtulikust vaidlustamisest teha järeldusi selle kohta, et kaebajad ei hoia väravat lahti või ei ole nõus seda tegema.
21.Kokkuvõttes rikkus vastustaja ettekirjutuse põhjendamiskohustust, mida ta ei kõrvaldanud kohtumenetluses. Värav kui ebaseaduslik rajatis
22.Ettekirjutuse sisuks on: Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt on piirdeaia või värava puhul, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja -projekt. 22.01.2024 seisuga pole ehitisregistrisse taotlust piirdeaia rajamiseks esitatud. Seega on tegemist ebaseadusliku rajatisega.
23.Vastustaja selgitas kohtumenetluses ehitusseadustiku Lisa 1 kohaldamise kohta, et piirdeaia rajamiseks on olnud vajalik teostada kaevetöid, kuna igasuguse piirde rajamiseks on seda vajalik teha, kuna postid peavad olema maa sees.
24.Tallinna Ringkonnakohus esitas 26.06.2020 otsuses asjas nr 3-19-1430 selgituse Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaldamise kohta: EhS lähtub arusaamast, et ehitamise mõiste on lai (EhS § 4), kuid kogu ehitamisena käsitatav tegevus ei vaja pädeva asutuse luba ega isegi pädeva asutuse eelnevat teavitamist (otsuse p 12). EhS lisast 1 „Erirajatis“ tuleneb, et kui rajatakse piirdeaed või värav, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, tuleb selleks tegevuseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. EhS ei defineeri, mida peetakse silmas kaevetööde all EhS lisa 1 tähenduses. Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel saab ringkonnakohtu hinnangul arvestada mh kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 alusel kehtestatud õigusaktidega (otsuse p 13). Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ § 2 p 17 järgi on piirdeaia kaevetööd sellised kaevetööd, mis ulatuvad sügavamale kui 30 cm olemasoleva maapinna keskmisest, s.o ehitist vahetult ümbritseva olemasoleva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest kõrgusest arvestatuna (otsuse p 14). Ringkonnakohus leidis, et piirdeaia ehitamine on Jõelähtme vallas reeglina n-ö vaba ehitustegevus, kui sellega ei tehta pinnases töid sügavamal kui 30 cm (otsuse p 15).
25.Harku valla kaevetööde eeskirja (Harku Vallavolikogu 29.01.2015 määrus nr 3) § 2 lg 1 p 1 sisaldab analoogset sätet - kaevetöö on töö tegemine sügavamal kui 30 cm arvestatuna algsest maapinnast.
26.Ettekirjutus ei sisalda põhjendust, miks kaebajate poolt värava rajamine on EhS Lisa 1 ehitusteatise kohustusega tegevus. Samuti ei ole Harku valla kaevetööde eeskirja alusel asjakohane vastustaja selgitus, et igasugused kaevetööd väravate paigaldamiseks toovad kaasa Ehitusseadustiku Lisas 1 kohustuse ehitusteatise ja -projekti esitamiseks.
27.Kokkuvõttes rikkus vastustaja ettekirjutuse põhjendamiskohustust, mida ta ei kõrvaldanud kohtumenetluses. Ettekirjutuse ebaproportsionaalsus
28.Vastustaja ei ole ettekirjutuses viidanud EhS § 132 lg-le 3 ega põhjendanud, milline kahjulik mõju tekib juurdepääsu puudumisest värava tõttu ja miks ei ole kahjulikku mõju võimalik kõrvaldada muul viisil kui lammutamisettekirjutusega.
5(7)
29.Vastustaja põhjendas kohtumenetluses värava lammutamise nõuet sellega, et kaebajad hoiavad väravat suletuna ning et kiirabi pöördumise ajal seoses kutsega Hiire kinnistule oli värav suletud. Esiteks, ei ole vastustaja suutnud tõendada, et ettekirjutuse andmise ajal oli kiirabil takistatud juurdepääs Hiire kinnistule. Teiseks, täpsustas vastustaja 12.08.2024 menetlusdokumendis, et kiirabi pidas silmas kaebajate 26.07.2024 menetlusdokumendi lisas 1 kajastatud juurdepääsu, mis ületab 8 erinevat kinnistut (tähistatud punase värviga). Tegemist on üle põllu kulgeva rajaga, mis ei ole aastaringselt läbitav.
30.Kohtu jaoks ei ole värava suletuna hoidmise kahjulik mõju veenev, sest vastustaja arvestas üksnes ühe juurdepääsuga. Kohus võttis asja materjalide juurde väljavõtte Maa-ameti geoportaalist Veetorni tee kohta, mis on avalikus kasutus olev tee. Kohtu tõend riimub kaebajate 26.07.2024 menetlusdokumendi lisaga 1, mis kajastab juurdepääsu Hiire kinnistule Veetorni tee kaudu (tähistatud tumesinise värviga).
Nende tõendite alusel tuvastab kohus, et Hiire kinnistule on juurdepääs lisaks Põlluvahe kinnistu kaudu Veetorni tee kaudu.
31.Kokkuvõttes rikkus vastustaja ettekirjutuse põhjendamiskohustust, mida ta ei kõrvaldanud kohtumenetluses.
32.Kohus ei saa haldusorgani asemele asuda ning parandada olulisi põhjendamisvigu (Riigikohtu järjepidev praktika nii enne kui ka pärast 10.09.2021 otsust). Kohtu ülesanne ei ole läbi viia uut haldusmenetlust.
33.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul vajadust analüüsida kaebajate muid väiteid.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb kaebajate menetluskulud vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad taotlevad menetluskulude 2112,52 eurot väljavõtmist (s.o õigusabikulud 2 032,52 eurot, tunnihind on 170,8 eurot, 11 h 54 min, riigilõiv 80 eurot) väljamõistmist. Kohus selgitas 13.08.2024 määruses, et täiendavaid seisukohti esitades ei ole varasemalt esitatud seisukohtade kordamine lubatud. Kaebajad on seda 30.08.2024 menetlusdokumendis teinud. Lisaks ei ole asjakohased selles menetlusdokumendis esitatud väited seoses sundvalduse seadmise menetlusega. 6(7)
Seetõttu leiab kohus, et õigusteenusega seotud menetluskulud on põhjendatud 1700 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1780 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.