X kaebus Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr 226 ja 21.03.2024 vaideotsuse nr 244 tühistamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Marilin Palts Vastustaja ‒ Tori vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tori Vallavolikogu 21.01.2021 otsusega nr 303 algatati Tori vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos vajalike uuringute läbiviimisega. Planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas ja on ligikaudu 202 km2 suurune. Planeeringualale jäid kogu ulatuses Tabria, Murru, Elbi, Muti, Mannare, Muraka, Piistaoja, Tohera ja Aesoo külad, osaliselt Eavere, Niidu, Suigu, Selja, Rätsepa ja Riisa külad ning vähesel määral on planeeringualas Võlla, Kuiaru, Levi ja Jõesuu külade territooriumid.
2.X on Tori vallas Eavere külas asuva Päikese kinnistu (registrikood 4430006) omanik (kaebaja), kes menetluse kestel esitas eriplaneeringu suhtes vastuväiteid ja arvamusi - 19.03.2023 ja 22.10.2023.
3.Tori Vallavolikogu tegi 18.01.2024 otsuse nr 226 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine“ (edaspidi ka: vaidlustatud otsus).
4.26.02.2024 esitas kaebaja Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr 226 peale vaide.
1(6)
5.Tori Vallavolikogu tegi 21.03.2024 vaideotsuse nr 244 (edaspidi ka: vaideotsus), millega jättis X vaide rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.04.2024 X kaebus Tori Vallavolikogu 18.01.2024 otsuse nr 226 ja 21.03.2024.a vaideotsuse nr 244 tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 16.05.2024 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks täpsustada kaebeõiguse olemasolu. Samuti tuli Tori vallal esitada seisukoht kaebeõiguse kohta. Kohus avaldas 16.05.2024 määruses kahtlust, kas kaebajal on kaebeõigus eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. Kaebaja on kaebeõiguse olemasolu põhjendamisel tuginenud kohtu hinnangul peaasjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-de 3, 7, 10 ja 23. Kaebajale kuulub Päikese kinnistu Eavere külas, kus asub osaliselt ka eelvaliku ala nr. 1. Vaideotsusest selgub, et kaebaja kinnistu ei jää eelvalikuala piiridesse vaid asub eelvalikualast nr 1 umbes 1 km kaugusel. Vaidlustatud otsusega vastu võetud eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande lk-l 6 on selgitatud, et kõiki modelleeringuid tuleb käsitleda illustratiivsetena (ei lähtu tuulikute reaalsetest võimalikest asukohtadest, mis käesolevaks hetkeks ei ole veel selgunud). Kuigi KSH hinnangu lk-l 90 on küll välja toodud, et tuulikute müra koosmõju võib teoreetiliselt tekitada ka 1 km kaugusel tööstusmüra öist sihtväärtust ületavat mürataset, on samas lk-l 94 välja toodud, et „..eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute müra arvutusliku hindamise osas. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra tasemetele...“. KSH hinnangus ei ole välja toodud konkreetseid helirõhutasemeid, mida oleks võimalik võrrelda sotsiaalministri 4.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" (edaspidi: määrus nr 42) toodud müranormidega ja seetõttu keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist asukoha eelvaliku valimise etapis hinnata ei saa. Kaebajal tuli täpsustada, kuidas vaidlustatud otsus ja vaideotsus rikuvad KeÜS § 23 lg 1 tulenevat õigust ja laiemalt riivavad PS §-st 28 tulenevat õigust, arvestades, et otsuse alusel tuulikuid ei rajata, täpseid tuuliku asukohti ja arvu ei määrata ja puuduvad konkreetsed võrreldavad näitajad tekkiva müra osas. Kohus tõi välja, et kaebaja on viidanud ka PS §-st 26 ja PS §-st 32 tulenevate õiguste riivele, kuid pole täpsemalt selgitanud, milles riive seisneb või vähemalt arusaadavalt välja toonud põhjuslikku seost vaidlustatud otsuse, vaideotsuse ja tekkiva riive vahel. Viited erinevate strateegilistes planeerimisdokumentides toodud nõuete rikkumistele ei olnud kohtu hinnangul üheselt mõistetavalt seotud ühegi kaebaja subjektiivse õiguste riive või rikkumisega. Planeerimisdokumentides esinevate nõuete rikkumiste välja toomine viitab pigem soovile esitada kaebus avalikes huvides, mida füüsiline isik asukoha eelvaliku osas esitada ei saa. Kaebajal tuli selgemalt välja tuua, kuidas vastuolud erinevates strateegilistes dokumentides riivavad või rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi arvestades, et kaebaja asub ca 1 km kaugusel eelvaliku asukohast, asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsuse alusel ei rajata konkreetseid tuulikuid ja teadmata on võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus. Kohus selgitas, et kaebajal on vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §-le 123 õigus vaidlustada KOV eriplaneering, kuid selleks tuleb enne ära oodata eriplaneeringu kehtestamine. Nimetatud sättest tuleneb, et lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele on füüsilisel isikul õigus eriplaneeringut vaidlustada ka lähtuvalt vastuolust avaliku huviga. Lisaks juhtis kohus tähelepanu, et enne eriplaneeringu kehtestamist toimub ka veel muu hulgas avalik väljapanek ja avalik arutelu, kus kaebajal on võimalik osaleda ja oma seisukohti esitada.
8.Kaebaja esitas selgitused kaebeõiguse kohta 03.06.2024 menetlusdokumendis. 2(6)
1) Kehtestatud müranormid määruses nr 42 loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse. Haldusakti tühisusele viitab asjaolu, et mürataset ei ole ammendavalt asukoha eelvaliku otsuse tegemisel uuritud ning järeldus sellest, et tuuleparkide rajamisel ei ületata määrusega nr 42 kehtestatud piirnorme, on sellest tulenevalt ennatlik. Piirnormide mitteületamine peab olema välja selgitatud enne asukoha eelvaliku otsuse tegemist, et üleüldse saaks tuulepargi võimalikku asukohta välja valida. 2) Kaebaja õiguste rikkumine seisneb selles, et asukoha eelvaliku otsus põhineb puudulikel andmetel, st hinnatud ei ole madalsageduslikku infraheli, mida mh näeb ette määrus nr 42. Olukorras, kus ei ole läbi viidud ammendavaid uuringuid võimaliku maksimaalse müra kohta, ei ole võimalik teha järeldust, et konkreetsed valitud asukohad on tuulikuparkide rajamiseks sobilikud. 3) PS § 28 lg-st 1 tuleneb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu (nt välisõhu kvaliteet, ohutu müratase, toiduohutus, kaitse kiirguse ja asbesti eest). Antud juhtumil ei ole PS §-st 28 tulenevat kohustust täidetud, kuivõrd niikaua, kui ei ole mürataset välja arvestatud, ei saa tuuleparkide võimalikku asukohta valida, sest välisatud ei ole tervisliku ja ohutu keskkonna tagamine. Juhul, kui ei hinnata mürataset tuuleparkide asukoha planeerimisel, on täitmata seadusest tulenevad nõuded elanikkonna kaitsmiseks. 4) Tuulikuparkide asukoha eelvalik mõjutab kaebaja omandipõhiõigust visuaalse muutusega keskkonnas, tervisele ohtliku madalsagedusliku mürataseme võimaliku tekkimise kaudu, mistõttu tuleb eeldada PS § 32 riive tekkimist. Olukorras, kus valitakse tuulikuparkide asukohtade eelvalik ilma võimalikku mürataset välja selgitamata, ei ole kaebaja omandiõiguse rikkumine välistatud. Kuivõrd PS § 33 kaitsealasse kuulub ka kodu säilitamise õigus, võib nimetatud põhiõiguse riive tekkida olukorras, kus müra, sh madalsageduslik heli ohustab kaebaja tervist ning kogumis teiste häiringutega ei ole kodu säilitamine võimalik. 5) Juhul kui arendustegevus – antud juhul tuuleparkide asukoha eelvaliku otsus – läheb vastuollu nii maakonnaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga, rikutakse kaebaja õigust õiguspärasele ootusele strateegiliste planeerimisdokumentide kehtivusele.
9.Tori vald kohtunõudele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
11.HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. HKMS § 178 lg 3 kohaselt määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kaebaja kaebeõigusega seonduvat on vastustaja põhjalikult käsitlenud vaideotsuse I osas „Kaebeõigus“. Kohus nõustub seal toodud analüüsiga ning leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH hindamise esimese etapi aruande vaidlustamiseks. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja esitatud kõiki põhjendusi üle korrata. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist.
13.Halduskohtus on võimalik vaidlustada isiku õigusi riivavaid haldusakte, menetlustoiminguid ja halduse toiminguid, sealjuures tühistamisnõude saab esitada haldusakti peale (vt HKMS § 5 lg 1 p
3(6)
1), menetlustoimingu ja halduse toimingu puhul saab nõuda nende õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 5 lg 1 p 6). Menetlustoimingu vaidlustamiseks seab HKMS täiendavad piirangud, sätestades, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Tuvastamiskaebuse esitamiseks sätestab HKMS täiendavad piirangud ‒ tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Ka peab tuvastamiskaebuse esitamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Reeglina saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohus selgitas 16.05.2024 määruses seda ka kaebajale, tuues välja, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa üksikisik kaebusega keskkonnaasjas kaitsta avalikke huve, vaid ainult enda isiklikke õigusi, nende seas KeÜS § 23 lg‐s 1 sätestatud õigust tervise‐ ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline kokkupuude (RKHKm 14.03.2023, p 9). Kui kaebus esitatakse motiivil, et rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi (vt RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-15, p 16).
14.Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. PlanS § 98 lg 1 kohaselt pärast KOV eriplaneeringu algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eelvalik, mis on KOV eriplaneeringu lahenduse väljatöötamise alus. PlanS kohaselt on tegemist menetluse ühe etapiga ‒ sobilike alade välja valimisega. Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse KOV eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased ülesanded. KOV asukoha eelvaliku otsus isikute õigustele regulatiivset mõju ei oma, st see ei ole suunatud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega ole antud isiku õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Viidatud otsuse alusel tuulikuid ei püstitata. Haldusakti kuju saavad vastavad otsused alles peale eriplaneeringu detailse lahenduse koostamist ning KOV eriplaneeringuna kehtestamist. KOV eriplaneeringut saab vaidlustada nii isiku enda subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (vt PlanS § 123). KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste tegemise näol on pigem tegemist menetlustoimingutega ning isikud peavad oma õiguste kaitseks menetluse lõpptulemuse ‒ eriplaneeringu kehtestamise ‒ ära ootama. Sest asukoha eelvalikuga isikute subjektiivseid õigusi veel ei rikuta. KOV võib küll kehtestada eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu (vt PlanS § 110), kuid tegemist on KOV-i eraldiseisvate otsustega ning need on eraldiseisvalt vaidlustatavad. Praegu selliseid otsuseid ka tehtud ei ole. Kaebaja läbivaks etteheiteks on, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsustega ning KSH I etapi aruandega ei ole erinevad negatiivsed mõjud (ülenormatiivne müra, sh madalsageduslikud helid, varjutus, tuuleturbiini sündroom, visuaalsed mõjud jms) välistatud või pole neid piisavalt uuritud.
15.Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mistahes negatiivsete keskkonnamõjude välistamist, mis lähtuvad eriplaneeringu kehtestamisest ning selle alusel tuulikute püstitamisest. Sellist subjektiivset õigust ei tulene KEÜS-st ega teistest seadustest. Õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei tähenda ka seda, et isikute elukeskkond ei võiks muutuda. Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (KeÜS § 23 lg 4). Kas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud, saab hinnata siis, kui kõik keskkonda mõjutavad tegurid on välja selgitatud ning vastavad mõjud hinnatud. KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku
4(6)
otsuste ja KSH esimese etapi aruande valmides see veel nii ei ole.
16.Kaebaja kinnistu paikneb lähimast välja valitud tuulepargi elektrituulikute eelvaliku alast nr 1.1 veidi enam kui 1 km kaugusel. Kaebaja etteheited võib kokku võtta rahulolematusega tuuleparkidega kaasneva müra häiringuga (k.a madalsageduslik müra), varjutusega, visuaalsele mõjuga (mis mõjutavat ka kinnisvara hinda) ja tervisemõjudega. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealused väidetavad probleemid ei ole kaebeõiguseks piisavad ainuüksi põhjusel, et vaidluse all on alles asukoha eelvaliku otsus, millega ei anta veel ühelegi tuulepargile ehitusõigust. Asukoha eelvalikule järgneb detailse lahenduse koostamine, mille raames tulebki (ja on kohustuslik) muu hulgas juba tuulikute täpseid asukohti, arvu ja parameetreid arvestades kõiki eeltoodud mõjusid täpsemalt hinnata, mida asukoha eelvaliku täpsusastmes kuidagi teha ei oleks võimalik. PlanS § 95 lg 7 kohaselt koosneb eelvaliku menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Mõlemas etapis koostatakse (vastavalt esimese ja teise etapi) KSH aruanne. PlanS § 111 lg 1 ja § 126 kohaselt koostatakse alles pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded, muu hulgas elektrituulikute suurim lubatud arv ja maksimaalsed parameetrid, k.a kõrgus (PlanS § 126 lg 4 p 2 ja 4). Vaidlustatud otsuse põhjendustes ja KSH esimese etapi aruandes on korduvalt viidatud, et ehitiste (k.a elektrituulikute) asukoht, täpsed tingimused ehitamiseks, suurim lubatud arv ja kõrgus määratakse detailse lahenduse käigus. Asukoha eelvaliku etapis neid (k.a paigutust ja tehnilisi parameetreid, sh kõrgust) veel ei määrata (KSH esimese etapi aruande ptk 2.3). Asukoha eelvaliku etapis määrati üksnes maksimaalne kõrgus 290 meetrit, mida detailse lahenduse koostamisel ületada ei tohi. Vaidlustatud otsusega ei antud ühelegi tuulepargile veel ehitusõigust ega määratud ka elektrituulikute asukohti, arvu ja parameetreid. Samal põhjustel hinnati asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamise käigus alade sobivust, ent ei saanud veel hinnata konkreetse tuulepargi rajamise mõjusid, mis sõltuvad tuulikute paiknemisest, arvust ja parameetritest (mis selguvad detailse lahenduse ja KSH teise etapi aruande koostamise käigus). Subjektiivsete õiguste rikkumist peab nende väidetaval olemasolul olema võimalik konkreetsetele faktidele tuginedes hinnata, mis aga eeldab täpset teavet tuulikute tekitatava müra, kõrguse ja nende paiknemise kohta. Niisugust täpset infot ei pruugi aga abstraktsema astme planeeringus veel olla ega peagi.
17.Kaebaja on viidanud ka eraelu puutumatuse ja omandiõiguse riivetele. Kohus nõustub vaideotsuses tooduga, et kaebeõiguseks ei ole piisav mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid teoreetiliselt, näiteks tuulikutest lähtuvaid häiringuid, mida inimene võib küll tajuda, kuid mis ei mõjuta õiguste kaitsealasse kuuluvaid huve (RKHKm nr 3-22-1312, p 17). Kaebaja etteheited seonduvad eelkõige müraga, kuid müra (nagu ka muude mõjude) täpsem hindamine toimub detailse lahenduse (ja KSH teise etapi) faasis juba konkreetsete tuulikute arvu, asukohtade ja parameetrite põhiselt. Kaebaja ei ole ära näidanud, et asukoha eelvaliku aladele tuuleparki püstitades ei oleks müra normtaset võimalik tema kinnistu suhtes järgida või milliseid õigusakte müra normtaset mitte ületades rikutaks.
18.Vastustaja on vaideotsuses analüüsinud ka kaebaja konkreetseid väiteid seonduvalt vaidlustatud otsuse vastuoluga Tori valla üldplaneeringuga, eriplaneeringu eesmärgi ja vajadusega, Tori valla arengukavaga aastateks 2018-2030, müraga, varjustusega, visuaalse mõjuga ning mõjuga varale ning tuuleturbiini sündroomiga. Kohtu arvates on vastustaja kaebaja kõigile esitatud vastuväidetele vastanud, olles seega oma kohustuse täitnud, mis tal PlanS kohaselt asukoha eelvaliku menetluses on. Kaebaja saab üldisema tasemega planeerimisdokumentidele, arengukavadele jms tugineda üksnes määral, mil need seonduvad kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Pole äratuntav, et selline olukord eksisteeriks. Kuna kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole tuvastatav, ei ole ka vastav kaebus HKMS alusel menetletav. Kaebajal on võimalik vaidlustada eriplaneering, kui see kehtestatakse, kas
5(6)
siis kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või ka avalikes huvides. Kaebusest ei selgu, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja mittemenetluslikke materiaalseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
19.Eeltoodu kohaselt on kaebus ennatlik ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta eriplaneeringu kehtestamise järgselt. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.