Xi kaebus Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 korralduse nr 163 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindajad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Yaroslav Radziwill Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja Astrid Laurendt-Hanioja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi vastuväited menetluse peatamata jätmise peale, Y ja Y tunnistajatena ülekuulamata jätmise peale, Joshua Drateli ja Lindsay Lewise ülekuulamata jätmise peale, kohtuarstliku ekspertiisi korraldamata jätmise peale ning asjas kohtuistungi korraldamata jätmise peale.
Jätta rahuldamata Xi taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks.
Rahuldada Xi kaebus ja tühistada Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 korraldus nr 163.
4.Mõista Vabariigi Valitsuselt Xi kasuks välja riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 8000 eurot ning tõendi saamise ja tõlkekulu kokku 16 013,06 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2024 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4521 lg 4). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja, Y ja Y nimed tähemärkidega.
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 24.05.2023 Eesti Vabariigile taotluse Eesti kodanik Xi (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. Kaebaja suhtes on USA-s alustatud kriminaalmenetlus ning USA New Yorki osariigi idapiirkonna vandemeeste kogu väljastas 27.10.2022 asjas nr 22-cr-490 süüdistuse ja kaebaja vahistamismääruse. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse kaebajat:
3-24-2302
1) kuritegelikus kokkuleppes rahvusvahelise hädaolukorra majandusvolituste seaduse rikkumiseks, rikkudes seega USA seadustiku 50. jaotise § 1702 ja 1705 ning föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad; 2) rahvusvahelise hädaolukorra majandusvolituste seaduse rikkumises, rikkudes seega USA seadustiku 50. jaotise § 1702 ja 1705 ning föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad; 3) kuritegelikus kokkuleppes ekspordikontrolli reformimise seaduse rikkumiseks, rikkudes seega USA seadustiku 50. jaotise § 4819 ja föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad; 4) ekspordikontrolli reformimise seaduse rikkumises, rikkudes seega USA seadustiku
50.jaotise § 4819 ja föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad; 5) kuritegelikus kokkuleppes posti- ja telegraafipettuseks, rikkudes seega USA seadustiku
18.jaotise § 1349, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust ja trahv, mis on kas 250 000 USA dollarit või topelt brutokasum või topelt brutokahjum; 6) salakaubaveos, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 554, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 10 aastat vangistust ja trahv summas 250 000 USA dollarit või tehingu topeltväärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem; 7) rahapesus, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 1956(a)(2)(A), mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust ja trahv summas 500 000 USA dollarit või selle rahalise instrumendi või selles tehingus, veos, edastuses või ülekandes hõlmatud raha kahekordne väärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem; 8) kuritegelikus kokkuleppes rahapesuks, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust ja trahv summas 500 000 USA dollarit või selle rahalise instrumendi või selles tehingus, veos, edastuses või ülekandes hõlmatud raha kahekordne väärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem; 9) eksporditeabe esitamata jätmises ja vale eksporditeabe esitamises, mis rikub USA seadustiku 13. jaotise § 305(a)(1), mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 5 aastat vangistust ja trahv summas 250 000 USA dollarit või selle tehingu kahekordne väärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem. USA väljaandmistaotluse kohaselt on FBI alates 2010. a-st uurinud ekspordipiirangute rikkumist, kelmust ja rahapesu hõlmavat skeemi, millega on seotud kaebaja jt isikud, kelle ohvriteks on langenud ettevõtted USA-s ja mujal. Kaebaja osales skeemis ligikaudu vahemikus oktoober 2012. a kuni mai 2022. a. Kaebaja ja temaga seotud äriühing Yaxart OÜ lisati 09.10.2012 sanktsioneeritud isikute nimekirja (Entity List), mis kehtestas lisanõuded ekspordiloa saamiseks ja ekspordipiirangud. Nimekirja lisati isikud, kelle puhul oli tehtud kindlaks, et nende tegevus oli vastuolus USA riikliku julgeoleku või välispoliitika huvidega. Kaebaja ja teised isikud tegelesid USA ekspordieeskirja ja seadusi rikkudes hankimise ja tarnimisega, hankimise ja tarnimise varjamisega, litsentsimisnõuetest möödahiilimisega ja/või 2(19)
3-24-2302
ekspordipiirangutega kaupade (mikroelektroonika jt kõrgtehnoloogilised tooted) hankimisega Venemaa militaar- jt valitsusasutustele vm sarnastele lõppkasutajatele. Vahemikus oktoober 2012. a kuni jaanuar 2022. a eksportis kaebaja ebaseaduslikult kokku vähemalt 800 000 dollari väärtuses tooteid. Skeemi edendamiseks esitasid kaebaja ja tema kaasosalised USA ettevõtetele oluliselt valesid väiteid, varjates tahtlikult oma seotust Eesti varifirmadega, mida toodete ostmiseks kasutati. Samuti hajutati finantstehingud mitme näilise ostja vahel, et USA ettevõtted ei märkaks ebatavalisi ostumustreid või suuremahulisi tehinguid, mis paneks nad asju lähemalt uurima või tehingutest keelduma.
2.Kaebaja peeti 28.03.2023 Eestis kinni ja Harju Maakohus kohaldas 29.03.2023 määrusega asjas nr XXXXXX tema suhtes väljaandmisvahistust 60 päevaks. Maakohus pikendas 26.05.2023 määrusega väljaandmisvahistust kuni 28.03.2024 ja 27.03.2024 määrusega kuni 28.09.2024. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.04.2024 määrusega maakohtu 27.03.2024 määruse osaliselt ja asendas väljaandmisvahistamise elektroonilise valvega kuni 28.09.2024. Ringkonnakohtu määrus jõustus 09.05.2024.
3.Harju Maakohus tunnistas 02.11.2023 määrusega asjas nr XXXXXX (dtl 1067) kaebaja väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.12.2023 määrusega (dtl 1080) maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 18.12.2023.
4.Vabariigi Valitsus (vastustaja) otsustas 01.08.2024 korraldusega nr 163 (dtl 15) anda kaebaja USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.05.2023 kriminaalasjas nr 22-cr490 Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Kaebajat ei saa ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ja millega seoses luges Harju Maakohus 02.11.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Põhjendused:
4.1.USA väljaandmistaotluses nimetatud teod on kuritegudeks ka Eestis ning maakohus kvalifitseeris need karistusseadustiku (KarS) § 931 lg 1 järgi (rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine), mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega, KarS § 4211 lg 2 p 1 järgi (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine, kui see on toime pandud grupi poolt), mille eest karistatakse 2-10-aastase vangistusega, KarS § 391 lg 2 p 2 järgi (salakaubavedu, kui see on toime pandud grupi poolt), mille eest karistatakse 1-5-aastase vangistusega. Seega on kaebajale etteheidetavad kuriteod karistatavad nii USA-s kui ka Eestis üle 1-aastase vangistusega. Täidetud on väljaandmise üldtingimus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu1 (väljaandmisleping) art 2 lg 1 ja KrMS § 439 lg 1 mõttes. Maakohus tunnistas kaebaja väljaandmise USA-le õiguslikult lubatavaks ega tuvastanud asjaolusid, mis KrMS § 436 kohaselt välistaks rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö või KrMS § 440 kohaselt välistaks või piiraks isiku väljaandmist. Ka vastustaja leiab, et ei esine kaebaja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid KrMS § 440 järgi. Väljaandmistaotluse aluseks ei ole poliitiline ega sõjaväeline kuritegu. Etteheidetavad teod ei ole karistatavad surmanuhtlusega. Kaebaja väljaandmine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve (KrMS § 436 lg 1 p 1). Puudub alus arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamist pärast või et isiku seisund võiks nimetatud põhjustel halveneda (KrMS § 436 lg 1 p 3). Maa- ja ringkonnakohus peavad väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli menetluses mh hindama, kas väljaandmine on kooskõlas
https://www.riigiteataja.ee/akt/12748811.
3(19)
3-24-2302
karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega seonduvate Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mistõttu saab vastustaja nende aspektide puhul piirduda viitega nende põhjendustele.
4.2.Ringkonnakohus on juba hinnanud karistuse raskuse küsimust ja märkinud, et rahvusvahelist koostööd puudutavas regulatsioonis puudub alus hakata hindama ning võrdlema taotlevas riigis ja taotluse saanud riigis võimalike mõistetavate karistuste määrasid. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on etteheidetavate tegude eest ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. USA-s on kohtutel karistuse määramisel väga lai valikuvõimalus. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on seotud kuriteo tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud. USA on 27.03.2024 selgitanud, et kohus määrab süüdistatavale karistuse eesmärkide saavutamiseks vangistuse, mis ei ole pikem kui vajalik. Prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetud isikutele harva pikem kui 10-aastane karistus. Kuigi föderaalset tingimisi vabastamise programmi ei ole, vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes 15% võrra. Võimalik on taotleda kaastundlikku vabastamist ning vabastamist erakorraliste ja kaalukate asjaolude, nt tõsise terviseseisundi tõttu. Puudub alus kahelda USA-s kui õigusriigis, kus kaitstakse isiku põhiõigusi vastavalt õigusaktidele. Puudub alus eeldada, et kaebajale USA-s mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti riigi karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine.
4.3.Väljaandmistaotlus rahuldatakse vaid juhul, kui seda tehes ei tagane Eesti riik oma kohustusest kaitsta oma kodanikku ka välisriigis ning kui ei riivata ebaproportsionaalselt PS-i ja Eestile siduvate välislepingutega tagatud õigusi ja vabadusi või kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Kaebaja väljaandmine USA-le riivab tema põhiõigusi – tema õigust vabadusele ja isikupuutumatusele (PS § 20, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5), vabale eneseteostusele (PS § 19), perekonnaelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8). Samuti võib see riivata tema õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile (PS §-d 15, 21, EIÕK art 6). PS § 36 järgi võib Eesti kodaniku välisriigile väljaandmine toimuda välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Praegusel juhul on väljaandmislepingus ja KrMS-is sätestatud eeldused väljaandmiseks täidetud ega esine välistavaid või piiravaid asjaolusid. PS § 13 realiseerimise garantii on, et kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, v.a need, mille suhtes luges maakohus väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Kui kaebaja peaks USA-s süüdi mõistetama ja karistatama vangistusega, on tal võimalik, tuginedes kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonile, millega on ühinenud nii USA kui ka Eesti, taotleda USA-s mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas selline karistuse kandmise jätkamiseks üleviimine toimib ja Eesti kodanikke on USA-st Eestile karistuse kandmiseks üle antud. Kaebaja põhiõiguste riive on PS-i, väljaandmislepingu ja KrMS-i alusel lubatav.
4.4.Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ning tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ja õiguse mõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Selle eesmärgi saavutamiseks on Eesti Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA-s kriminaalmenetluse läbiviimisele. Selline kohustus tuleneb Eestile ka Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust2. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Koostöö
USA-ga võimaldab ka Eestil taotleda samadel alustel siinsete üldiste huvide ja isikute kaitseks isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Seega on kaebaja väljaandmisel legitiimne eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse ohtu. Kaebaja väljaandmine on vajalik nii avaliku korra ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks kui ka kuriteo tõkestamiseks (õigusrahu saavutamine, kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmine). Väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel saab arvestada legitiimse eesmärgina ka riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi ees. Väljaandmine on nimetatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv, st eesmärgi saavutamist soodustav meede.
4.5.Prokuratuur ei ole kaebaja suhtes kriminaalmenetlust alustanud. Prokuratuur on oma töös sõltumatu ja vastustaja ei tohi ette kirjutada, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia. Sellise küsimuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Väljaandmisleping ei näe ette, et väljaandmise otsustamine oleks sõltuvuses kriminaalmenetluse läbiviimisest või selle võimalikkusest Eestis. Väljaandmislepingu art 2 p 4 kohaselt tuleb kuriteo puhul, millega seoses kohaldatakse väljaandmist, väljaandmistaotlus rahuldada olenemata sellest, kus kuriteokoosseisu moodustav tegu või teod toime pandi. Süüdistuskokkuvõttest nähtuvalt on kaebajale etteheidetav tegevus seotud tema tegutsemisega USA-s ja USA suhtes toime pandud kuritegudega. Väljaandmisest keeldumine on lubatud väljaandmislepingus nimetatud väljaandmist piiravate või välistavate asjaolude esinemisel. Vastustajal ei ole väljaandmislepingust ja väljaandmistaotlusest tulenevalt alust kahelda väljaandmist taotleva riigi jurisdiktsioonis ja sellest tulenevas huvis oma riigi avaliku korra ja selles riigis viibivate isikute kaitseks toimuva kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Eestis toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine, mistõttu ei saa osutatud eesmärke tõhusalt tagada Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisega. Sellises olukorras ei võimalda isiku välja andmata jätmine Eesti Vabariigil sama tõhususega saavutada eesmärke, mis on seotud riigi kohustustega teha rahvusvahelist kuritegevusvastast koostööd. Ka ei ole isikul PS-i ega EIÕK alusel õigust nõuda, et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis.
4.6.Kaaludes ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt väljaandmise eesmärkide tähtsust, on vastustaja Justiitsministeeriumi kogutud teabe alusel seisukohal, et kaebaja põhiõigustesse sekkumine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab demokraatlikes ühiskondades tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele. Väljaandmislepingu sõlmimisel on peetud silmas õigussüsteemides sisalduvaid tagatisi, mille kohaselt on väljaantaval isikul õigus õiglasele kohtumõistmisele, sh õigus vastavalt seadusele moodustatud erapooletu kohtu tehtavale otsusele. Kaebaja väljaandmisel on mh tagatud ka õigus kaitsja abile (USA põhiseaduse 6. parandus). Põhiõiguste riive puhul tuleb tähele panna, et ka võimaliku kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis oleks kaebajat võinud oodata vangistus. Arvestades aga, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime pandud USA-s, pidi olema isikule ette nähtav, et kriminaalmenetlus võib toimuda USA-s.
4.7.Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8) ning vabadusele ja isikupuutumatusele (PS § 20) ei ole piiramatud. Nende õiguste piiramist lubav legitiimne eesmärk on olemas, sest kaebaja väljaandmiseks on olemas avalik huvi õigusrahu taastamiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et isiku väljaandmisel on viidatud põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega intensiivsem. Väljaandmise paratamatu tagajärg on, et kaebaja ja tema lähedased peavad viibima üksteisest eraldatuna ning välisriigis kinni peetava isiku külastamine on nii majanduslikult kui ka ajaliselt kulukam. Siiski oleks kaebaja vahi alla võtmine süüdistatuna kuriteo toimepanemises ning võimalik kohtus 5(19)
3-24-2302
süüdimõistmine ja vangistusega karistamine ka riigisiseses menetluses reaalne. Kuigi vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, samuti on perekonnal kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest (PS § 27 lg-d 3, 5), ei ole need õigused absoluutsed ega võimalda vabaneda kriminaalmenetlusest ka välismaal. Ka Eestis peaks kaebaja vangistuses viibima perekonnast lahus ega saaks pakkuda lähedastele emotsionaalset ega materiaalset tuge. PS-st 28 tulenev õigus riigi hoolele ei loo kaitset väljaandmise vastu ega vabasta kriminaalmenetluse talumise kohustusest. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei ole võimalik teha, kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas perel on piisavalt rahalisi vahendeid pereliikme välisriigis külastamiseks. USA-s toimuv kriminaalmenetlus ei katkesta lapse ja vanema vahelist suhet ega jäta last sissetulekuta. Kaebaja abikaasal on samasugune kohustus lapse eest hoolitseda. Kaebaja abikaasale makstakse Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetust ja talle on tagatud osalise töövõime tõttu ravikindlustus. Kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem tagab vajadusel ka lapsele ülalpidamise. Samuti on tagatud vajadusel sotsiaalteenused eakatele. Kaebaja vabaduse piiramist ega ajutist eemalolekut lähedastest ei saa pidada ebaproportsionaalseks riiveks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema lähedastega suhtlemise. Vastupidist kinnitavad ka USA kinnipidamistingimuste ülevaade ja USA vanglaameti 16.02.2024 selgitused. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on korduvalt rõhutatud, et perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine.
4.8.Väljaandmisel teevad USA pädevad asutused otsustuse selle kohta, kas kaebajalt vabaduse võtmine on kriminaalmenetluse tagamiseks vajalik. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise asendamine elektroonilise valvega või kautsjoni vastu võimalik. Arvestada saab asjaoluga, et isik antakse välja mitte mõistetud karistuse kandmiseks, vaid tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja tema kohtu alla andmiseks, mis võib lõppeda ka osalise või täieliku õigeksmõistmisega. Samuti on tal võimalik süüdimõistva otsuse tegemisel taotleda karistuse kandmist Eestis.
4.9.Vastustaja on analüüsinud USA kinnipidamiskohtades valitsevaid tingimusi ja nende kooskõla Eesti kodanikule tagatud põhiõiguste kaitsega ning järeldanud, et need on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja USA kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava, julma või inimväärikust alandava kohtlemise keelu (PS § 18, EIÕK art 3) ja diskrimineerimise keelu (PS § 12, EIÕK art 14) rikkumist ega ülemäärast õiguse tervise kaitsele (PS § 28), õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile (PS §-d 15, 21, EIÕK art 6) ja õiguse perekonnaelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8) riivet. USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024 ja 28.06.2024 vastustest nähtub, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub alus kahelda USA-s läbiviidava kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes ning vastustajale ei ole menetluse jooksul teatavaks saanud andmeid, mis lubaksid eeldada ebainimlike või inimväärikust alandavate tingimuste esinemist kinnipidamisasutustes või ohu esinemist seoses diskrimineerimisega. Kaebaja väited ei ole usaldusväärselt tõendatud. Väljaandmistaotlust lahendav riik ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks kõige raskemaid tagajärgi ja stsenaariume, milliseid kõiki ei olegi võimalik ette näha. Eesti Vabariik saab kaitsta väljaantavat isikut üksnes selliste väljaandmisega kaasnevate PS-i ja EIÕK-i rikkumiste eest, mis on riigile väljaandmismenetlust läbi viies ette nähtavad. EIK on rõhutanud, et EIÕK art-t 1 ei saa lugeda selliselt, et see õigustab põhimõtet, mille kohaselt, hoolimata väljaandmiskohustusest, riik võiks jätta isiku välja andmata, kui ta ei ole veendunud, et teda ootavad tingimused sihtriigis on täielikult kooskõlas kõikide konventsiooni
6(19)
3-24-2302
kaitsemeetmetega. Konventsiooni ja eriti selle art 3 kohaldamisala kindlaksmääramisel ei saa ignoreerida väljaandmise kasulikku eesmärki takistada tagaotsitavatel kurjategijatel õigusemõistmisest kõrvale hiilida. Vastustaja hinnangul on menetluses kogutud piisavalt infot ja tõendeid veendumaks, et väljaandmisega kaasnev isiku põhiõiguste riive ei ole ebaproportsionaalne. Justiitsministeerium kogus USA asjakohastelt asutustelt vajalikku infot kinnipidamistingimuste kohta, mille adekvaatsuses pole põhjust kahelda. USA Justiitsministeeriumi selgituste puhul saab eeldada esitatud teabe õigsust ja selline info kogumine on kooskõlas väljaandmislepingu art-ga 20. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka avalikkusele kättesaadavatest usaldusväärsetest, täpsetest ja kaasaegsetest andmetest, sh rahvusvaheliste kohtute otsustest, väljaandmistaotluse esitanud kolmanda riigi kohtute otsustest ning Euroopa Nõukogu organite poolt või ÜRO süsteemis tehtud otsustest ja koostatud aruannetest võimalik järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt ei vastaks Eesti kodanikule pakutavate põhiõiguste kaitse nõuetele. Kaebaja esitatud ÜRO raport keskendus Aafrika päritolu inimestele ega ole asjakohane. EIK on leidnud, et USA kinnipidamistingimused on kooskõlas EIÕK art 3 nõuetega. Kaebaja viidatud Daily News 06.05.2024 artikkel ei ole asjakohane, sest tegemist oli poolelioleva kohtuasja kajastamisega, milles ei ole veel otsust tehtud. USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024 selgituse kohaselt majutatakse kaebaja kohtumenetluse ajaks kinnipidamisasutusse Metropolitan Detention Center (MDC) Brooklyn ja võimaliku süüdimõistmise korral vanglaameti asutuses. Vanglaamet keeldus turvakaalutlustel kinnipidamisasutuste kambrite ja üldalade kohta fotode esitamisest.
4.10.USA selgituse kohaselt on kõikides vanglaameti kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse kinnipeetavad suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalli- ja pesapalliväljakud ning treeningvarustus. MDC Brooklynis on iga majutusüksuse juures vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on kasutada erinevaid spordivahendeid.
4.11.USA selgituste kohaselt on igas kinnipidamisasutuses olemas haridusosakond koos raamatukoguga. Kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks toitumisele ja kehakaalu kontrolli all hoidmisele suunatud füüsilise tegevuse ja heaolu programme. Samuti on kinnipidamisasutustes olemas huvitegevuse programmid, mis võivad asutuseti erineda ja hõlmata nt maalimist, nahatööd, kunsti ja keraamikat. MDC Broolynis on igas majutusüksuses ruum, kus on saadaval raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Igas üksuses on vähemalt üks teler. Kinnipeetavad võivad osta MP3-mängijaid ja tahvelarvuteid.
4.12.USA selgituste kohaselt on enamikus vanglaameti kinnipidamisasutustes kinnipeetavatel vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi kambris. MDC Brooklyni kambrites on igal kinnipeetaval sanitaarseadmete mahaarvamise järel rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi kambris. 3%-l vanglaameti majutusüksustest on isiklik ruum 3-4 m2 kinnipeetu kohta, 20%-l üksustest on isiklik ruum 4-5 m2 kinnipeetu kohta, ülejäänud 77%-l üksustest on isiklik ruum 5-7 m2 kinnipeetu kohta. Kõikides vanglaameti kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele nähtud ette privaatne duši all käimine ja riietumine. MDC Brooklyni kõik duširuumid on mõeldud ühele inimesele, nendes on privaatne dušinurk ja eraldi koht riietumiseks. 15-tunnise kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad kasutada privaatseid ühele inimesele mõeldud WC-kabiine, mis asuvad igas majutusüksuses ja kogu kinnipidamisasutuses. Kambris on võimalik kasutada kambris olevat tualettpotti. Kambri uksed ei ole valmistatud läbipaistvatest trellidest, vaid sarnanevad tavaliste ustega, milles on väike aken. Seetõttu on suletud ukse korral teatav privaatsus tagatud.
7(19)
3-24-2302
4.13.USA selgituste kohaselt on vanglaameti kinnipidamisasutused ohutud ja kõigis on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist abi, hambaravi ja vaimse tervise alast abi ning mille raames osutavad tervishoiuteenuseid arstid, psühhiaatrid, õed, arsti assistendid, raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid ja farmatseudid. Lisaks täiendavad vanglaameti tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad ning vajadusel konsulteeritakse ka kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse. Vanglaametil on 7 föderaalset tervisekeskust, mis osutavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. Vanglaametis on üle 600 doktoritasemel psühholoogi ja üle 650 vaimse tervise ja uimastite tarvitamise spetsialisti ning kinnipeetavatel on võimalik saada hulgaliselt erinevaid teenuseid ja teraapiaid, vajaduse korral määravad psühhiaatrid ravimeid. Kui vanglaameti laialdased kogemused ja võimalused ei ole kinnipeetava vaimse tervise tagamiseks piisavad ja kinnipeetaval on spetsiifiline meditsiiniline vajadus, mis vajab välist tähelepanu, võimaldatakse talle sobiva abi saamine. Vanglaameti toiduprogramm võimaldab ka meditsiinilistele näidustustele vastavaid toiduplaane ja dieete. USA-st saadud info kohaselt ei ole võimalik etteulatuvalt teha kindlaks, mitu korda aastas toimuksid mingid uuringud, kuid kinnitati, et vanglaamet tagab vajalikud tervishoiuteenused, sh ennetavad teenused ja läbivaatused. Samuti kinnitati, et vanglaameti asutused on turvalised ja suudavad pakkuda kaebaja profiiliga isikule adekvaatset meditsiinilist abi. Kirjeldatud süsteemi abil suudab vanglaamet ravida praktiliselt kõiki võimalikke tervishoiuseisundeid või nendega toime tulla, sh MDC Brooklynis kaebaja diagnoosidega. Kuna kaebajal on mitu kroonilist haigusseisundit, registreeritakse ta kroonilise ravi kliiniku süsteemis. See planeerib automaatselt krooniliste vajadustega patsientidele jooksvad arstivastuvõtud, nii et kaebajal ei ole vaja regulaarseks raviks vastuvõtte taotleda. Kuid tal on võimalik taotleda visiite väljaspool regulaarseid vastuvõtte. Kiireloomulisematel juhtudel on kaebajal abi saamiseks võimalik kasutada igas majutusüksuses kinnipeetavate arvutiterminali. Nendest saavad kinnipeetavad saata meditsiinivm osakonnale sõnumi oma küsimuse või taotlusega. Võimalik on iga päev rääkida oma majutusüksuse tervishoiuteenuse osutajaga, kuna vähemalt üks meditsiiniosakonna liige teeb asutuses iga päev ringkäike ja igal hommikul on võimalik pöörduda kiireloomulise arstiabi saamiseks majutusüksuse valvepunkti. Vanglaameti 28.06.2024 selgituse kohaselt võttis MDC 15.05.2024 kasutusele uue teletervise programmi, et soodustada kinnipeetavatest patsientide ja kogukondlike meditsiiniteenuse pakkujate vahelist kontakti. Kaebaja esitatud meditsiinidokumentidest nähtub, et tal on diagnoositud hüpertooniatõbi, polütsüstilised neerud, hüperurikeemia, podagra, prostata hüperplaasia. Terviseportaali väljavõtte kohaselt on kõrgvererõhutõbi kontrollitav määratud ravimitega, soovitatud kontrollida vererõhku paar korda nädalas, jälgida kolesteroolivaba dieeti ja uuringud poole aasta möödudes. Polütsüstiliste neerude osas vajadus tsüsti punktsiooniks, hüperurikeemia, podagra ja prostata hüperplaasia osas määratud ravimid, antud ravisoovitused, puriinivaene dieet, vajadusel neuroloogi konsultatsioon ja täiendavad uuringud, liikumisravi. Kaebaja terviseandmetest ei ilmne seesugust tervislikku seisundit, mis vältimatult takistaks viibimist kinnipidamisasutuses ja väljaandmist. Kaebaja väljaandmine USA-le ei tähenda tema ravita jäämist.
4.14.USA selgituste kohaselt ei ole teada ühtegi vanglaameti kinnipidamisasutuste diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute suhtes, kes on pannud toime kuritegusid, milles kaebajat süüdistatakse. Vanglaameti püüab kaitsta kinnipeetavaid igasuguse vägivalla eest ning kõik tõstatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse uurimiseks kinnipidamisasutuse eriuurimisosakonnale. Ohu uurimise ajaks on võimalik kinnipeetav paigutada erimajutusüksusesse. Samuti on olemas süsteem vägivallategude toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. USA selgituste kohaselt on vanglaameti personal kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel 8(19)
3-24-2302
viimase kümnendi madalaimal tasemel. Juurde palgatakse rohkem töötajaid, kui on töölt lahkujaid, mis tähendab vähemate kinnipeetavate jaoks rohkem töötajaid. Mai keskel 2024. a-l oli kinnipeetavate arv ligi 1375 ja püsipersonali ligi 457, mis teeb suhtarvuks 2,9 kinnipeetavat töötaja kohta. Lubatud ja rahastatud on täiendavalt 173 ametikohta, sõltuvalt kvalifitseeritud taotluste valikust. Kogu vanglaameti asutuste personal on saanud väljaõppe kinnipeetavatega töötamiseks, erakorralises olukorras tegutsemiseks ja järgivad turvaeeskirju. Põhimõtteliselt ei ole võimalik absoluutselt välistada probleemide ilmnemist igal üksikjuhtumil. Sealjuures ei käi see vaid USA, vaid kõikide riikide vanglate (ja mitte ainult vanglate) kohta. Samal ajal puuduvad aga põhjused ja tõendid eeldamaks diskrimineerimise tegelikku ja süsteemset esinemist või selle esinemise suuremat ohtu USA vanglates.
4.15.USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgustus, värske õhk, tervislik toitumine (sh meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides vanglaameti kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 15 tundi päevas 7 päeva nädalas kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vaba aja veetmine, koolitunnid, usulised tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest. Kinnipeetavatel on suur väliala vaba aja veetmiseks, kus on olemas mugavused nagu korvpalli- ja pesapalliväljakud ning jooksurajad. Kardiotrenažöörid (jooksulindid ja velotrenažöörid) asuvad siseruumides. MDC on viimastel kuudel teinud olulist hoonete remonti, mille hulka kuulub ka mitmesugune kambrite remont (nt torutööd, elektritööd, temperatuuri kontroll). Vanglaamet paigaldas Brooklynis toiduvalmistusruumidesse 2 uut ahju.
4.16.USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses MDC Brooklyn õigus kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas (külastusajad on tööpäeviti kl 8.00-17.30 ja nädalavahetustel kl 8.00-15.00). Kohtumisi ei ole vajalik broneerida ja külastuste arv ei ole piiratud. Juhendi kohaselt tagatakse advokaadiga kohtumine privaatses ruumis või selle puudumisel külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Käesoleval aastal on remonttööde käigus ehitatud 20 privaatset telefonikabiini advokaadi ja kliendi vaheliseks suhtlemiseks. Kinnipeetavatel on igas majutusüksuses olevate arvutite kaudu juurdepääs ka ulatuslikule elektroonilisele õigusraamatukogule. Elektroonilise õigusraamatukogu arvutid on saadaval ka haridusosakonnas. Terminale saab kasutada päevasel ajal, mis kestab ligi kl 6.0021.00. Olemas on ka eraldi arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks.
4.17.USA selgituste kohaselt on kaebajal võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh välismaal asuvatega. Vanglaamet annab igale kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise aega kuus. Igas majutusüksuses on mitu telefoni, samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. Samuti kasutavad vanglaameti asutused üha rohkem videokülastustehnoloogiat. MDC Brooklynis võivad taustakontrolli läbinud lähisugulased kinnipeetavat külastada nädalavahetusel kuni 1 tund. Välisriigi kinnipeetavate suhtes sagedasemate ja pikemate külastuste kohta on võimalik teha taotlus ja igat taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. Erivisiite võimaldatakse regulaarselt, nt lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei ole rangelt lähisugulased.
4.18.Kinnipeetavatel on igal hetkel võimalik pöörduda vanglaameti personali poole. Vanglaülem, vanglaülema asetäitja ja kaplan käivad iga päev kõikides üksustes, et arutada vahetult probleeme kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on olemas arvutid, mis võimaldavad kinnipeetavatel kirjutada oma küsimuste või probleemide korral kinnipidamisasutusele. Lisaks on arvutites vanglaameti rakendused, mille kaudu on võimalik taotleda arstivisiiti, tellida retsepti jne. Kui probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu 9(19)
3-24-2302
võimalik lahendada, on vanglaametis võimalik õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mida on omakorda võimalik edasi kaevata regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse. Samuti võivad kinnipeetavad taotleda õiguskaitset föderaalkohtutes.
4.19.Vastustaja on võrrelnud USA kinnipidamisasutuste tingimusi üldises plaanis Eesti kinnipidamisasutustega ega ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute õigused vahistamise või süüdimõistmise korral suuremal määral riivatud kui kinnipidamisel Eestis. Kaebaja väited ametnike puuduse probleemi kohta USA vanglates ei ole täiesti võõrad ka Eesti vanglasüsteemile, kuigi sellega pidevalt tegeletakse. Samuti on Eestis tuvastatud kitsaskohti tervishoiuga, sh vaimse tervise teenuste kättesaadavusega. Lisaks on õiguskantsler juhtinud tähelepanu vahistatute kambrivälise tegevuse piiratusele, sh õues viibimist ja seda tagavaid tingimusi puudutavas osas. Kinnipidamistingimuste võrdlusest näib, et vahistatute liikumisvabadus võib USA kinnipidamisasutustes olla suurem kui Eestis. Vastustaja on täitnud oma uurimiskohustuse piisava hoolsusega, olles selgitanud välja, et ei esine kaebaja põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet. Mõned kitsaskohad teatud üksikteemades või üksikutes kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi, et isiku põhiõiguste kaitse vanglates ei ole tagatud. Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaks arvata, et kinnipidamistingimused USA-s oleksid isiku õiguste riivete seisukohalt põhimõtteliselt halvemad kui kinnipidamistingimused Eestis. Vastustaja on tuvastanud, et on täidetud eeldused kaebaja USAle väljaandmiseks ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Kaebaja väljaandmine USA-le on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ega riiva ebaproportsionaalselt tema õigusi. Kaebaja väljaandmine USA-le on kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Oluline on asjaolu, et USA väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles toimub tõe tuvastamine ja süüküsimus on otsustamata. Süüdistatava vahetu viibimisega kohtus on võimalik tagada tema õigus osaleda tõendite uurimises, teostada adekvaatselt oma kaitseõigust ja esitada vastuväiteid. Seetõttu on ka kaebaja põhiõiguste tagamise seisukohalt põhjendatud kaebaja väljaandmine USA-le tema osalemiseks seal toimuvas menetluses.
5.Kaebaja esitas 11.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 01.08.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:
5.1.Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajal on õigus tutvuda haldusmenetluse toimikuga. Vastustaja ei ole kaebajale USA Justiitsministeeriumi 28.06.2024 kirja näidanud, kuigi põhjendas sellega oma otsust. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust esitada arvamust nende põhimotiivide kohta, mis põhinesid 28.06.2024 kirjal. Tegemist on olulise menetlusveaga. 28.06.2024 kirjas toodud selgitused kinnipidamistingimuste kohta on vastuolus kaebaja esitatud tõenditega.
5.2.Vastustaja jättis välja uurimata USA kinnipidamistingimused ja kontrollimata USA selgituste usaldusväärsuse. Vastustaja on tuginenud tõendamata hüpoteesidele, rikkudes kaalumis- ja põhjendamiskohustust. Vastustaja jättis käsitlemata USA 04.01.2024 kohtulahendi MDC Brooklyni kohta, milles toodi välja ebainimlikud ja eluohtlikud süstemaatilised puudused kinnipidamisasutuses, kuhu kaebaja väljaandmise korral paigutatakse. Tegemist on usaldusväärse tõendiga. Vastustajale oli see kohtulahend juba eelnevast teada ja kaebaja viitas sellele 30.05.2024 kirjas. Vastustaja ei ole USA-lt selle kohtulahendi kohta midagi küsinud ja USA selgitused ei käsitle kohtulahendiga tuvastatud puudusi. MDC Brooklynis toimuvad alates 2019. a-st pidevalt kinnipeetavate sulgemised kambritesse (nn lockdown). Kambrist ei lubata lahkuda külastuse ajaks, kõne tegemiseks, pesemiseks, õppimiseks, võimlemiseks vm õiguste teostamiseks. Enam ei saa neid põhjendada Covidi leviku piiramise vajadusega. Reeglina ei saa 10(19)
3-24-2302
vähemalt 3 päeva nädalas kambrist välja – reedel, laupäeval ja pühapäeval, seega ei ole kaebajal võimalik perega kohtuda. Üksikvangistust peetakse ebainimlikuks. USA kohtud on täis kinnipeetavate kaebusi seoses pikaajaliste viivitustega tervishoiuteenuse osutamisel MDC-s. Viivitused esinevad ka väljaspool vanglat arstiabi saamisel. Kinnipeetavad peavad tervishoiuteenuste saamiseks pöörduma kohtu poole, kuid MDC jätab kohtulahendid täitmata. Lisaks on MDC füüsiline seisund väga halb. Esineb silmaga nähtavat hallitust, vesi on saastatud, levivad kahjurid, hädaabinupud ei tööta. Kuigi vastustaja küsis USA-lt vastust ehitusliku seisundi kohta, ei ole vanglaamet neid puudusi ümber lükanud.
5.3.Vastustaja jättis kontrollimata USA-le välja antud Eesti kodanike Y ja Y 28.06.2024 taotluses toodu, millest nähtub, et USA oli andnud nende väljaandmismenetluses Eestile ebaõigeid selgitusi kinnipidamistingimuste kohta. Seega ei saanud enam USA selgitusi usaldusväärseks pidada ja tulnuks teha täiendavad järelepäringud.
5.4.Vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei saatnud justiitsatašeed kinnipidamistingimusi kontrollima. Justiitsatašeed kasutati Y ja Y puudutavas menetluses. Ebainimväärsed kinnipidamistingimused välistavad väljaandmise. Ainuüksi EIÕK art 3 rikkumine muudab väljaandmise õigusvastaseks. USA selgitused ei ole usaldusväärsed, sest tegemist on väljaandmisest huvitatud riigiga. Kuna vastustaja ei võimaldanud kaebajal USA 28.06.2024 kirjaga tutvuda, siis ei saanud kaebaja seal toodut ümber lükata. USA kohtulahendist nähtuvalt ei ole kinnipeetavatele tagatud 1 tundi päevas värskes õhus viibimist ja privaatselt WC kasutamist. WC asub kambrikaaslase ja vangivalvurite vaateväljas. Kinnipeetavad on sunnitud sööma kambris, kus asub WC. Tegemist on ebainimliku ja alandava kohtlemisega. Vastustaja pidas kaebaja esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks, kuid selline arvamus ei saa käia USA kohtulahendi kohta. Vastustaja ei ole lükanud ümber kaebaja poolt välja toodut, et vanglaameti vanglates sureb keskmiselt üks kinnipeetav nädalas süstemaatiliste ja administratiivsete puudujääkide tõttu. Kaebajal tuleks väljaandmise korral taluda pidevaid lockdowne, ta ei saaks talle ettenähtud ravimeid ega õigeaegselt tervishoiuteenuseid. Kaebajal terviseprobleemid jääksid tähelepanuta ja võiksid ohustada tema elu. Arstid kirjutasid kaebajale ette mh liikumisravi, sh ujumise ja jalgrattasõidu, mis ei ole pidevate sulgemiste tõttu kinnipidamisasutuses võimalikud. Kaebaja haigusi arvestades on eriti oluline järgida sanitaarnõudeid ja toidu temperetuuri. Kaebaja tarvitab suurt hulka ravimeid, mida ei lubata MDC-sse kaasa võtta.
5.5.Vastustaja ei ole uurinud kaebaja ajutise eemaloleku pikkust oma perekonnast ega tõendanud ähvardava karistuse proportsionaalsust. Vastustaja ei ole välistanud eluaegset vangistust ilma ennetähtaegse vabanemiseta ega tõendanud USA-st ületoomise õigust ja võimalust. Vastustaja on jätnud tõendama kaebaja võimaluse saada USA-st vahi alt vabaks elektroonilise järelevalve alla või kautsjoni vastu. Juba 05.04.2023 pidas kaebaja kriminaalasja menetlev USA prokurör vajalikuks kohtule teatada, et mitte ükski leebem meede ei asenda vajadust kaebajat vahistada. Samuti ei ole vastustaja välistanud ebaproportsionaalset karistust. Väär on vastustaja seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohus on õigusliku lubatavuse menetluses hinnanud karistuse raskuse küsimust. Ringkonnakohus leidis vastupidi, et selle hindamiseks puudub alus. Karistuse proportsionaalsuse hindamine on aga kohustuslik tulenevalt nii EIÕK art-st 3 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art 19 lg-st 2 ja art 49 lg-st 3. Seega tuleb seda hinnata halduskohtul. EIK on korduvalt leidnud, et eluaegne vangistus ilma ennetähtaegse vabanemise võimaluseta on vastuolus EIÕK art-ga 3 ja välistab väljaandmise. Vastustaja viidatud USA prokuröride seisukoht 10-aastasest vanglakaristusest ei anna piisavalt garantiid. Kaebajat ähvardab 335-aastane vanglakaristus.
5.6.Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne. Väljaandmine riivab intensiivselt kaebaja põhiõigusi. Kriminaalmenetluse läbiviimine Eestis oleks oluliselt vähem intensiivne meede. 11(19)
3-24-2302
Viidates Eesti riigi rahvusvahelise kohustuse täitmisele, on kaebaja taandatud objektiks, millega kaubelda. Küsitav on vastastikkuse põhimõtte väärtus, sest USA ei ole kõiki oma kodanikke Eestile välja andnud. Väär on seisukoht, et väidetavate tegude toimepanemise koht on USA. Süüdistuskokkuvõttest nähtub, et kaubad telliti USA-st Eestisse ja müüdi edasi Venemaale. Kaebaja on Eesti resident ja kõik temaga seotud äriühingud on Eestis registreeritud. Kaebaja ei ole kunagi USA-s käinud. Kui Eesti kodanik tegutseb Eestis, tellib Eesti äriühingutele kaupa välismaalt ja müüb selle Eestis edasi mujale, siis paneb ta oma teod toime Eestis, mis annab võimaliku kuriteokahtluse korral jurisdiktsiooni Eestile. Tegutsedes Eestis tuleb isikul arvestada Eesti seadustega ja teda ei saa karistada teo eest, mis ei olnud siin karistatav. Isikult ei saa välisriigilt kaupa tellides nõuda välisriigi vastava seaduse tundmist. Selle eest peab hoolitsema müüja. Kriminaalmenetluse läbiviimine USA-s riivab ebavajalikult kaebaja perekonna- ja eraelu puutumatust ning muid põhiõigusi. Kaebajal on tugev side oma alaealise pojaga ja kaebaja abikaasa vajab tema abi, sest on 50% ulatuses töövõimetu. Eestis vanglas viibides oleks kaebajal võimalik oma perekonnaga kohtuda. USA-s on see äärmiselt raske või võimatu. USA-sse lendamine on äärmiselt kulukas. Külastusaeg oleks Eestis terve ööpäev USA-s 1 tunni asemel. Füüsiline kontakt on USA vanglates perekonnaliikmete vahel keelatud. Kaebaja on täitnud Eestis nõuetekohaselt elektroonilise valve tingimusi ja saaks vabaduses viibida, samas kui USA-s võetaks ta vahi alla. Eestis oleks võimalik taotleda ennetähtaegset vabastamist, mida USA-s teha ei saa. Vastuoluline on hinnang, kas kaebajale etteheidetavad teod on Eestis karistatavad või mitte. Kui teod oleksid Eestis karistatavad, oleks prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse. Kuid teod ei ole Eestis karistatavad, siis ei ole väljaandmine lubatav.
5.7.Vastustaja on ebaõigesti võrrelnud USA kinnipidamistingimusi Eesti omadega. Vastustaja on jätnud tähelepanuta MDC-s toimuvaid sulgemisi. Eestis neid ei ole ja ka vahistatutele on tagatud vähemalt 1 tund päevas värskes õhus viibimist. Eestis on võimalik privaatselt WC-d kasutada. Eestis ei ole ükski kohtunik jätnud kedagi vahistamata seetõttu, et kinnipidamistingimused ei ole inimlikud. USA kohus tegi seda MDC puhul. Eesti vanglates on võimalus pikaajaliseks külastuseks, mida USA-s ei ole. Eesti vangistatutel on võimalus ennetähtaegselt vabaneda, mis ei ole USA-s võimalik.
5.8.Joshua Dratel ja Lindsay Lewis on kvalifitseeritud asjatundjad, kes praktiseerivad õigust juba pikka aega. Nad mõlemad käivad regulaarselt MDC-s klientidega kohtumas. J. Dratel on tunnustatud USA föderaalvanglate kinnipidamistingimuste ekspert nt Ühendkuningriigi ja Kanada kohtutes. Ka L. Lewis on andnud eksperdina ütlusi Ühendkuningriigi väljaandmise asjas. Nende selgituste kohaselt on MDC ebainimväärselt ja ebafunktsionaalselt toiminud juba aastaid ning ajapikku on probleemid vaid süvenenud. Vanglas eksisteerivad personalipuudus, vägivald, hooldamis- ja haldamisprobleemid, turvalisuse probleemid, juhtimisnõrkused, ebapiisav tervishoiuteenuste tagatus. MDC probleeme käsitleb ka USA 05.08.2024 kohtulahend. J. Dratel ja L. Lewis käsitlevad neis ja muudes kohtulahendites kajastatud MDC tingimusi, mis lükkavad ümber USA esitatud selgitused Eesti riigile. USA 28.06.2024 kiri kajastab vaid MDC regulatsioone ja eeskirju, mitte tegelikku olukorda. Viidatud ressursside eraldamine MDC tarbeks ei ole toonud kaasa mitte ühtegi märgatavat muutust MDC keskkonnas. Osas, milles 28.06.2024 kiri puudutab personali, tervishoidu ja MDC füüsilist seisundit, on see vastuolus USA kohtute, advokaatide, kahtlustatavate ja süüdistatavate esitatud tõenditega, mis J. Dratel ja L. Lewis raportis käsitlevad. MDC puudustele juhivad lisaks tähelepanu poliitikud ja meedia. Probleemide tunnistamise asemel kirjeldab MDC vanglaameti eeskirju. Andmed MDC tingimuste kohta ei ole avalikud ja need kõik ei ole ka kohtutele teada. Kinnipidamistingimused MDC-s on viimase 8 kuu jooksul märkimisväärselt halvenenud. Kaks kinnipeetavat mõrvati ja esineb regulaarseid rünnakuid. Sulgemised toimuvad püsivad ja takistavad kohtumisi advokaatidega, suhtlemist välismaailmaga ning vaimset ja füüsilist tervist.
12(19)
3-24-2302
Probleeme on valguse, vee, sooja toiduga. MDC vangistustingimuste tõttu on vähendatud karistusi. MDC peamiseks probleemiks on personalipuudus. Töötajad kurdavad ebaturvaliste töötingimuste pärast. Kõigest ühe vanglaametniku kohustuseks on jälgida ühe vahetuse jooksul 300 kinnipeetavat ja seda vähese uneaja arvelt. USA 28.06.2024 kiri on personali osas eksitav. Kohtulahendist nähtuvalt on ametis vaid 55% vajaminevast personalist. 28.06.2024 kirjas ei kajastata kinnipeetavate ja korrektsiooniametnike suhet, vaid arvatakse ametnike arvu suurendamiseks nende hulka ka muu personal (meditsiiniline, vaimulik). MDC-s on rohkelt vägivallajuhtumeid, mis on viimastel kuudel kasvanud. Neid on kajastatud ka kaebaja viidatud USA kohtulahendites. MDC ohvriabi on karistava iseloomuga, paigutades kannatanu üksikvangistusse. ÜRO nõuded keelavad üksikvangistuse enam kui 15 päevaks järjestikku. Kannatanu kaebustele ei reageerita ennetavalt. Vägivallaoht ei ole kaebaja suhtes maandatud. Kinnipeetavad väldivad vägivalla raporteerimist, kuna see toob kaasa kättemaksu. USA 28.06.2024 kirjas esitatud andmed sulgemiste kohta ei ole õiged. Kinnipeetavatele ei ole reaalselt ette nähtud 15-16 tundi kambrivälist aega. Tihtipeale saab kambrist välja vaid 1-1,5 tunniks. Alates 15.12.2023 kuni 28.06.2024 on MDC-s kasutatud sulgemist 50 päeva, mõni üksus veel lisaks 15 päeva, kokku 65 päeva. Nendele päevadele lisanduvad nädalavahetused (reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni). Sulgemised on ettearvamatud vaid selles osas, millal need tulevad ja kui pikaks ajaks. Sulgemised toimuvad regulaarselt tulenevalt vägivallajuhtumitest, kuritegelike ühenduste pingetest, keskkonna või hooldamise vajadusest ning personalipuudusest. MDC ei suuda pakkuda adekvaatset meditsiinilist ja vaimse tervise abi. Kriitilise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamist lükatakse edasi või jäetakse ära. Stress ja puudulik hügieen avaldab negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele. Eriti avaldavad need negatiivset mõju vananevatele ja krooniliste tervisehädadega kinnipeetavatele nagu kaebaja, kes ei ole vägivaldsed ja kel puuduvad sidemed kuritegelike ühendustega, mis võiksid neile kaitset pakkuda. Viimase 3 aasta jooksul on toimunud 4 enesetappu. Kuna vangla meditsiinipersonal vassib ka kohtus, ei ole kaebajal võimalik end võõras riigis kaitsta. Kuigi väidetakse telehealthi programmi kasutuselevõtmist, ei ole näidatud, et see oleks mõju avaldanud. Jätkuvalt on rohkeid kaasusi, mille kohaselt MDC ei osuta vajalikku terviseabi ja eirab kohtumääruseid tervishoiu küsimustes. Hädaabinupud ei tööta ja hädasolijad ei saa abi. Kaebaja elu MDC-s on selgelt ohus, sest tal on komplekssed terviseprobleemid, mis vajavad adekvaatset hoolt. Kaebajal on palju tõsiseid ja kroonilisi haigusi, sh südamevigastusega hüptertensioon, gastriit, stenokardia, kõrge kolesterool, hüperurikeemia ja podagra. Need haigused vajavad retseptiravimeid, mida MDC-s tihtipeale piisavas koguses ei ole. Kaebajal on vaja regulaarselt vererõhku mõõta ja ta peab olema kardioloogia järelevalve all, pidama õiget dieeti, saama nefroloogi vastuvõtule. MDC ei ole piisavalt varustatud ega ole võimeline pakkuma kaebajale vajalikku abi. MDC füüsiline seisund on ebainimlik. Kinnipeetavate andmetel ei ole MDC-s viimase aasta jooksul olnud sooja vett 5 kuu jooksul. Kraanist voolab tihtipeale pruuni vett. Konditsioneer ei tööta. Kinnipeetavatele pakutav toit on kõlblikkuse tähtaja ületanud ja saastatud kahjuritega. MDC vajab üksikute tööde asemel kapitaalremonti, sh välisvalgustuse ja veevarustuse osas. Kohtumised advokaadiga on äärmisel raskendatud või võimatud. MDC-s on vaid 7 ruumi advokaatidega kohtumiseks, need saavad kiiresti täis. Kuna kaebaja on venekeelne ja MDC-l on halb maine, siis on vähesed nõus sinna tõlgiks tulema. Arvutid tihti ei tööta ja isegi kui töötavad, saab kinnipeetav vaid 1 tunni nädalas oma kohtuasja materjalidega tutvuda. MDC keelab advokaatidel klientidele dokumente jätta. Vanglaameti hallatavad vanglad ei ole saanud sõltumatut ülevaatust ja saadud akrediteering on kinni makstud. MDC probleemid on pikaajalised ja süstemaatilised.
5.9.Harta art 19 lg 2 järgi ei tohi kedagi mh välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus. Harta art 49 lg 3 järgi ei tohi karistuse raskus olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne. Üksnes Euroopa Kohus on pädev harta sätteid tõlgendama. Seetõttu tuleks Euroopa Kohtult taotleda eelotsust. Lisaks taotles kaebaja menetluse peatamist kuni Y ja 13(19)
3-24-2302
Y algatatud haldusmenetluse lõppemiseni, Y ja IY tunnistajatena ülekuulamist, kaebaja suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimist ning J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamist.
6.Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma seisukohtade juurde. Põhjendused:
6.1.Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt ning kaebajale tagati piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada omapoolseid seisukohti. Vastustaja edastas 02.05.2024 kaebajale haldusakti põhimotiivid ja asja materjalid. Vastustaja edastas kaebaja küsimused USA Justiitsministeeriumile ja käsitles nendelt saadud vastuseid otsuses. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, kui lähtus kinnipidamistingimuste välja selgitamisel USA esitatud infost kinnipidamisasutuste kohta, kuhu isik võidakse paigutada, ja veendus, et kaebaja võimaliku süüdimõistmise korral USA-s vabaduse võtmisega kaasnev põhiõiguste riive on proportsionaalne. Põhjendatud on lähtuda USA ametiasutuste selgitustest. Justiitsministeerium pöördus Y ja Y osas USA Justiitsministeeriumi poole ega ole saadud vastuse pinnalt veel oma seisukohta kujundanud. Nimetatud isikud on 30.07.2024 kautsjoni vastu elektroonilise järelevalve alla vabastatud. Kinnipidamiskohta, kus nad viibisid, külastas justiitsatašee ja külastuse käigus leidis kinnitust USA edastatud info. Vastustajal puudub põhjus kahelda USA Justiitsministeeriumi vastuste õigsuses. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis annaksid aluse kahelda USA esitatud teabes. Eesti ei teosta järelevalvet USA kinnipidamiskohtade üle. Eesti justiitsatašee poolt kinnipidamiskoha külastamine ei ole nõutav ja selle kasutamine kõikide väljaandmismenetluste juures ei ole vajalik ega põhjendatud. Väljaandmislepingu art 20 sätestab, et Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja USA Justiitsministeerium võivad seoses üksikute juhtumite käsitlemisega lepingu tulemusliku rakendamise huvides teineteisega konsulteerida. Nii on Eesti Justiitsministeerium toiminud.
6.2.Väljaandmistaotluses esitatud süüdistuse KarS-ile vastavuse kontroll kuulub väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetlusse. Maakohus on oma vastava lahendi teinud ja see on jõustunud. Maakohus tõdes, et Eestis ei ole kaebaja suhtes käimas samadel asjaoludel kriminaalmenetlust ja asjakohatu on kaebaja argument, et kuna Eestis ei ole kaebaja suhtes kriminaalmenetlust alustatud, siis ei saa olla tegemist Eesti õiguse järgi kuriteoga. See, kas tegu on Eesti õiguse järgi kriminaalkorras karistatav, on materiaalõiguslik küsimus, mis eeldab isikule etteheidetavale teole kuriteokoosseisu alusel õigusliku hinnangu andmist. See, et mingi teo suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud, ei tähenda tingimata, et see tegu ei vasta mõnele kuriteokoosseisule. Eesti lähtub kriminaalmenetluse üldisest põhimõttest, et välditakse paralleelseid menetlusi.
7.Kohus jättis 27.08.2024 määrusega kaebaja taotluse menetluse peatamiseks, Y ja Y tunnistajatena ülekuulamiseks, J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamiseks ning kohtuarstliku ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. Eelotsuse küsimuse taotluse lahendab kohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Lisaks otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 02.09.2024 vastuväite kohtutegevusele, vaidlustades kohtuistungi korraldamata jätmist, menetluse peatamata jätmist, isikute ülekuulamata jätmist ja ekspertiisi korraldamata jätmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuväited
9.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite menetluse peatamata jätmise peale. Esiteks kohustab KrMS § 4521 lg 2 halduskohut vaatama väljaandmisotsuse peale esitatud kaebuse läbi
14(19)
3-24-2302
30 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Säte ei näe ette menetluse peatamise võimalust. Seega on tegemist kiireloomulise asjaga, mida ei ole võimalik peatada. Teiseks jääb kohus 27.08.2024 määruses toodud seisukoha juurde, et praeguse asja lahendus ei Y ja Y algatatud haldusmenetluse tulemusest. Kuna kaebajat ei kavandata paigutada sellesse kinnipidamisasutusse, kuhu nemad paigutati, siis ei oma selle kinnipidamisasutuse tingimuste nõuetekohases praeguses asjas tähtsust. See, et USA ametiasutused võivad olla andnud nende isikute väljaandmismenetluses kinnipidamistingimuste kohta ebaõiget teavet, ei tähenda, et sedasama tuleb järeldada ka kaebaja väljaandmismenetluse kohta ja mitte ühtegi Eesti kodanikku enam USA-sse välja anda ei tohi. Vastustajal on kohustus viia iga väljaandmismenetlus läbi piisava põhjalikkusega ja selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kaebaja väljaandmisest ei saa keelduda põhjendusega, et Y ja Y asjas ei vastanud kinnipidamistingimused väidetule. Seega ei sõltu praegune asi viidatud haldusmenetlusest, vaid praeguses asjas tuleb eraldiseisvalt kinnipidamistingimused välja selgitada.
10.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite Y ja Y tunnistajatena ülekuulamata jätmise peale. Samal põhjusel, miks ei sõltu praeguse asja lahendus nende isikute algatatud haldusmenetlusest, ei saa need isikud anda praeguse asja lahendamiseks ka olulist teavet. Nad ei ole viibinud vahi all MDC-s, järelikult ei tea nad anda selgitusi selle kinnipidamiskoha kohta. Teiste USA kinnipidamisasutuste tingimused ei ole praeguses asjas vaidluse all ega ole asjakohased. See, et SeaTacis võivad olla ebainimväärsed kinnipidamistingimused, ei tähenda, et sama tuleb järeldada ka kõigi teiste USA kinnipidamisasutuste kohta ja kaebajat ei ole võimalik USA-le välja anda. Nende isikute ütluste kaudu ei ole võimalik tuvastada MDC kinnipidamistingimusi. Seega on tegemist asjakohatu tõendiga.
11.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamata jätmise peale. Nagu kohus juba oma 27.08.2024 määruses välja tõi, ei anna nende isikute kohtuistungil ülekuulamine nende koostatud raportile mingit tõendusväärtust juurde. On ilmselge, et need isikud kajastaksid kohtuistungil sama arvamust, mida nad kajastasid juba oma kirjalikus arvamuses. Selle sama arvamuse suuliselt ülekuulamine ei muuda seda arvamust kuidagi õigemaks ega usutavamaks. Ülekuulamiseks esineks vajadus juhul, kui raport tekitaks vastamata küsimusi, mida oleks vaja täpsustada. Kohus ei pea praegusel juhul täiendavate küsimuste esitamist vajalikuks. Seetõttu ei näe kohus ka põhjust neid isikuid üle kuulata.
12.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite kohtuarstliku ekspertiisi korraldamata jätmise peale. Ükski kaebaja esitatud tervisedokument ei tõenda, et kaebaja oleks voodihaige või ilmselgelt võimetu USA-sse lendama ja kohtumenetluses osalema. Kohus saab sellest ka ilma ekspertiisi korraldamata iseseisvalt aru. Kohtuistungil osalemist taotles kaebaja ka praeguses asjas vaatamata oma väidetavalt kehvale tervisele, mis näitab, et kaebaja suudab kohtumenetluses osaleda. Mitmete terviseprobleemide olemasolu ei vabastada teda vältimatult kriminaalvastutusest. Selle üle, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab tema kinnipidamist (vahialusena või süüdimõistetuna) kinnipidamisasutuses, ei saa otsustada halduskohus. Selle üle saab otsustada kriminaalmenetlust läbi viiv kohus. Seega puudub igasugune vajadus kohtuarstlikku ekspertiisi korraldada. Kaebaja saab oma tervislikku seisundit tõendada vajadusel USA kohtumenetluses.
13.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite asja kirjalikus menetluses läbivaatamise peale. PS § 24 lg 2 järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. See ei tähenda, et isikul on õigus nõuda asja arutamist tingimata kohtuistungil, vaid et tal peab olema võimalus menetluses osaleda – ta peab olema menetlusse kaasatud, talle tuleb edastada menetlusdokumendid ja anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Seda kõike on kaebaja puhul tehtud. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu teda ei oleks lubatud olla oma asja arutamise juures. KrMS § 4521 ei kohusta halduskohut väljaandmisotsuse peale esitatud 15(19)
3-24-2302
kaebust kohtuistungil läbi vaatama. Arvestades asja kiireloomulisust, oli kaebust võimalik lahendada kirjalikus menetluses kiiremini. Kohus ei näe, kuidas oleks kohtuistungi korraldamine kaebaja õigusi täiendavalt kaitsnud. Kaebajal oli võimalik esitada kohtule kõik oma seisukohad ja tõendid isiklikult või oma esindajate kaudu. Ei ole usutav, et vaatamata kahe advokaadist esindaja olemasolule, ei olnud kaebajal võimalik kõiki oma seisukohti väljendada. Nende samade kirjalike väidete istungil suuliselt kordamine ei oleks asja lahendamisele kuidagi kaasa aidanud.
14.Kohus jätab kaebaja taotluse Euroopa Liidu kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata. Esiteks ei võimalda seda asja lahendamiseks seaduses ette nähtud tähtaeg. Teiseks ei pea kohus seda praeguse asja lahendamiseks vajalikuks, sest asja on võimalik lahendada esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt. Asjas ei teki küsimust Euroopa Liidu õiguse tõlgendamises. Vastustaja 01.08.2024 otsus
15.KrMS § 436 lg 1 p 2 järgi keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Tegemist on kaalutlusõigust mitte andva normiga. Eesti õiguse osaks on ka EIÕK, mille art 3 sätestab, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.
16.Praeguseks on teada, et kaebaja väljaandmise korral USA-le paigutatakse ta vahi alla võtmisel suure tõenäosusega MDC Brooklyni kinnipidamisasutusse, mis on ainus piirkonnas tegutsev kinnipidamisasutus. Asjaoludest nähtuvalt on Justiitsministeerium uurinud USA-lt kaebaja võimalike kinnipidamistingimuste kohta. Kinnipidamistingimusi kajastavad USA vanglaameti 16.02.2024 kiri (dtl 1014; tõlge dtl 1020), 28.06.2024 kiri (dtl 39; tõlge dtl 47) ja 08.08.2024 kiri (dtl 1232; tõlge dtl 1233). Kõigist neist nähtub, et kinnipidamistingimused on inimväärsed ega saa tuua kaasa ebainimlikku või alandavat kohtlemist – kinnipeetava kohta on 3 m2 või rohkem kambripinda; kinnipeetavale tagatakse võimalus kohtuda ja suhelda kaitsjaga ja lähedastega, meditsiiniline järelevalve ja ravi, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused, piisav kambriväline aeg, privaatne duši ja tualeti kasutamise võimalus väljaspool kambrit, turvalisus, puhtad ruumid ja ohutud elutingimused, piisav valgustus, tervislik toit, kaebuse esitamise võimalus. Kinnipidamisasutuses on piisav hulk personali kinnipeetavatega tegelemiseks, värvatud on uusi töötajaid ja määratud olemasolevatele töötajatele soodustused, et vältida nende lahkumist. MDC-s on tehtud 2024. a-l mitmeid parendusi, et kinnipeetavate olukorda parandada. Neis kirjades toodut usaldades puudub tõepoolest alus arvata, et kaebajat võiks USA kinnipidamisasutuses oodata ebainimlik või alandav kohtlemine.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et reeglina võib teise riigi ametiasutuse selgitusi ja kinnitusi usaldada, eriti kui puuduvad avalikult kättesaadavad andmed, sh rahvusvaheliste kohtute lahendid või rahvusvaheliste organite raportid, mis kinnitaksid vastupidist. Praegusel juhul see aga nii ei ole. Vastustajale oli juba haldusasjast nr 3-24-335 teada USA piirkonnakohtunik (district judge) Jesse M. Furmani 04.01.2024 kohtulahend asjas nr 22-CR-303 (JMF) USA vs Gustavo Chavez (dtl 111; tõlge dtl 130), milles käsitleti MDC Brooklyni kinnipidamistingimusi. Kui asjas nr 3-24-335 sai jätta selle kohtulahendi kõrvale, sest Y ei ohustanud MDC-sse paigutamine, siis kaebaja puhul see just nii on. Kohtu arvates ei saa USA kohtulahendit, mis käsitleb MDC kinnipidamistingimusi, pidada ebausaldusväärseks tõendiks ja sellega tulnuks haldusmenetluses arvestada. Tegemist on hiljutise kohtulahendiga, mis kajastab järelikult ajakohast infot. Vastustaja ei ole seda kohtulahendit oma otsuses kajastanud ega püüdnud selles toodud asjaolusid üle kontrollida või USA ametiasutustelt üle küsida, miks Eesti ametiasutusele edastatud teave MDC kinnipidamistingimuste kohta niivõrd palju USA kohtulahendis toodust erineb.
16(19)
3-24-2302
18.Viidatud kohtulahendist järeldub, et MDC kinnipidamistingimused on sedavõrd halvad ja ebainimväärsed, et kohtud väldivad reeglina kergemate kuritegude puhul süüdistatavate vahi alla võtmist ja süüdimõistmise korral vähendavad määratavat karistust, et isikud ei satuks MDC-sse kinnipidamisele. Kohtunik viitab paljudele erinevatele kohtumenetlustele, kus on tuvastatud mitmeid erinevaid MDC-s erinevaid tõsiseid probleeme. Alates 2019. a-st esinevad lakkamatult lockdownid ehk kambritesse sulgemised, mida ei saa enam õigustada Covidi leviku piiramise vajadusega. Kinnipeetavatel puudub sulgemiste ajal võimalus kohtuda külastajatega, teha telefonikõnesid, kasutada duširuumi, minna trenni või [õppe]tundi. Väljaspool kambrit saab viibida vaid kuni 2 tundi päevas. Kinnipeetavaid ei lubata kambritest välja reedest pühapäevani ja pühade ajal. Meditsiiniline ja vaimse tervise alane abi jõuab kinnipeetavateni väga aeglaselt, abivajajatele keeldutakse abi andmast või selle andmisega viivitatakse. Tervishoiuteenuste saamiseks tuleb kaitseadvokaatidel nõuda kohtu sekkumist, kuid ka kohtulahendeid ei täideta. Asutuse seinad ja laed hallitavad, joogivesi on saastunud, levivad kahjurid. Kinnipeetavaid on jäetud päevadeks ilma elektri ja veeta ning sel ajal tualeti kasutamise võimaluseta. Hädaabinupud ei tööta. Valitseb tööjõupuudus ja olemasolevad töötajad on alatasustatud.
19.MDC-s valitsevad ebainimlikke tingimusi kinnitab ka USA piirkonnakohtunik (district judge) Gary R. Browni 05.08.2024 kohtulahend asjas nr 23-CR-417 (GRB) USA vs Daniel Colucci (dtl 555; tõlge dtl 1321). Sellest kohtulahendist nähtub, et MDC kinnipidamistingimused on ohtlikud ja barbaarsed ning on valitsenud juba mõnda aega. Asutuses viivitatakse sageli kriitilise tähtsusega arstiabi osutamisega või keeldutakse sellest. Paanikanupud ei tööta. Kinnipeetavad lukustatakse majutusüksustesse ja külastusi ei võimaldata. MDC-s esinevad vanglaametnike teadmisele vaatamata õigusrikkumised ja turvaprobleemid. Valitseb kaos ja kontrollimatu vägivald, isegi tapmised. Ohvritele ei anta abi, vaid nad paigutatakse üksikvangistusse. Rünnakuohule ei reageerita ennetavalt. Kohtunik kajastab oma lahendis mitmeid 2024. a-l toimunud sündmusi, seega ei ole tegemist millalgi varem toimunud juhtumitega, millest võimud oleksid õppust võtnud ja olukorda parandanud.
20.Kuigi see kohtulahend on tehtud hiljem kui praeguses asjas vaidlustatud vastustaja otsus, annab see selge signaali, et MDC kinnipidamistingimused ei ole sellised, nagu USA ametiasutused on seni Eesti ametiasutustele kinnitanud. Kohus leiab, et puudub alus viidatud kohtulahendite usaldusväärsuses kahelda. Pole põhjust pidada USA ametiasutuste kinnitusi kohtulahendites tuvastatutest usaldusväärsemateks. Need käivad kinnipidamisasutuse kohta, kuhu kaebaja väljaandmise korral vahi alla võttes paigutatakse, seega on tegemist asjakohaste tõenditega. On selge, et USA ametiasutuste vastused MDC kinnipidamistingimuste kohta ei ole nende kohtulahenditega kuidagi kooskõlas. Seega peab olema tegemist kas tahtliku ebaõige teabe edastamisega Eesti ametiasutustele kaebaja väljaandmise saavutamiseks või USA ametiasutuste ebateadlikkusega MDC-s valitsevatest tegelikest kinnipidamistingimustest, mida kohus peab pigem ebausutavaks, arvestades mitmeid kohtulahendeid, milles on ebainimlikke kinnipidamistingimusi tuvastatud ja millele on tähelepanu juhitud. Isegi kui tegemist on teadmatusega, tuleb USA ametiasutustel oma vastavaid teadmisi täiendada ja esitada Eestile täpsem teave tegelike kinnipidamistingimuste kohta.
21.Olukorras, kus vastustajale on esitatud sedavõrd vastuolulist teavet kinnipidamistingimuste kohta, kuhu kaebaja võidakse väljaandmisel vahi alla võtmisel paigutada, on vastustajal kohustus see ebakõla kõrvaldada või saavutada USA ametiasutustelt kinnitus, et kaebajat ei võeta vahi alla või ei paigutata kinnipidamisasutusse, milles olevad kinnipidamistingimused on ebainimväärsed. Vaatamata asjaolule, et Eesti riigil on väljaandmislepingu art 1 järgi reeglina kohustus süüdistatav isik teisele riigile kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja anda, on vastustajal samal ajal ka kohustus kaitsta oma kodanikku ebainimliku või alandava kohtlemise eest. Väljaandmine ei saa olla KrMS § 436 lg 1 p 2 järgi lubatav, kui on teada, et kodanik satub 17(19)
3-24-2302
alandavatesse kinnipidamistingimustesse, või sellist võimalust ei ole kahtlusteta välistatud. Praegusel juhul see nii ei ole, mistõttu ei saa kohus pidada vastustaja 01.08.2024 otsus õiguspäraseks. Kohus ei välista, et vastustaja võib teha uue otsuse kaebaja väljaandmise kohta, kui kinnipidamistingimuste inimväärsus leiab kinnitust või vastustaja saavutab USA ametiasutustega muu kokkuleppe, mis ei too kaebajale kaasa inimväärikuse alandamist.
22.Kuna vaidlusaluse otsuse tühistamiseks esineb alus ainuüksi eeltoodud põhjendustel, siis ei pea kohus vajalikuks muid asjas esile toodud põhjendusi ja tõendeid käsitleda. Nendest ei sõltu praeguse asja lahendus.
23.Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 01.08.2024 otsuse. Menetluskulude jaotus
24.Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seepärast jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
25.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
26.01.09.2024 esitati menetluskulude nimekiri esindaja Yaroslav Radziwilli osutatud õigusabi teenuse kohta summas 4050 eurot. Kulu tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Radziwill OÜ 01.09.2024 arve nr 1-2452x summas 4050 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et osa kulusid on kantud haldusmenetluses, mitte kohtumenetluses. Kohus selgitab, et kohtumenetluses on menetluskuludena väljamõistetavad vaid kohtumenetluses kantud kulud, mitte enne seda toimunud haldusmenetluses kantud esindajakulud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2, § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus asjas nr 3-23-2038, p 30). Kui isik kasutab haldusmenetluses õigusabi, jäävad sellega seotud kulud tema enda kanda ja neid kulusid ei saa kohtus välja mõista ka kahju hüvitisena (vt nt Riigikohtu 13.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-76-15). Kohtumenetlusega saab siduda esindaja kulusid alates vaidlusaluse otsuse tegemisest, seega 15,5 tunni ulatuses summas 2325 eurot.
27.02.09.2024 esitati menetluskulude nimekiri esindaja Artur Knjazevi osutatud õigusabi teenuse kohta summas 10 650 eurot. Kulu tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ 02.09.2024 arve nr 22409001 summas 10 650 eurot. Kuigi arve on adresseeritud X OÜ-le, nähtub, et tegemist on praeguse asjaga seotud menetluskuluga. Äriregistri andmetel on X OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige kaebaja. HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega saab selle menetluskuluga arvestada.
28.Kokku taotleb kaebaja seega esindajakulu hüvitamist summas 12 975 eurot. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulude suurust ei õigusta mitme esindaja kasutamine. Mitme esindaja kasutamine menetluses ei ole keelatud, kuid see ei õigusta suurema menetluskulu väljamõistmist kui on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus ei pea ligi 13 000 euro suurust esindajakulu asja mahtu ja keerukust, menetlusele kulunud aega ja esindajate panust arvestades põhjendatuks, vaid kulu on ülepaisutatud. Tegemist oli suuresti Y ja Y asjast kopeeritud seisukohtadega, mis ei eeldanud esindajatelt sama suurt intellektuaalset panust kui viidatud isikute esindajatelt. Kohus peab põhjendatud kuluks 8000 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
29.Lisaks esitati OÜ Luisa Tõlkebüroo 14.08.2024 arve nr 10091763 summas 2122,8 eurot J. Drateli ja L. Lewise raporti ning Daniel Colucci kohtulahendit tõlgete eest inglise keelest eesti keelde. Samuti esitati Law Office of Dratel & Lewis 04.08.2024 arve summas 15 000 USA 18(19)
3-24-2302
dollarit (13 890,26 eurot) raporti koostamise eest, mis kajastab USA kinnipidamisasutuste tingimusi. Kohtu arvates on kulud põhjendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
30.Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 8000 eurot ning tõendi saamise ja tõlkekulu kokku 16 013,06 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.