CoDe-Invest OÜ kaebus Saku valla riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) sõlmitud hankelepingu lisa 2 tühisuse tuvastamiseks Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja Aimar Naggel Vastustaja (hankija) – Saku vald Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 09.09.2024 otsus nr 176-24/277155.
2.Tagastada CoDe-Invest OÜ kaebus.
3.Jätta CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata CoDe-Invest OÜ taotlus HKMS § 280 lg 1 1 kohaldamata jätmiseks sätte vastuolu tõttu põhiseadusega.
5.Jätta rahuldamata CoDe-Invest OÜ taotlus vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kaebajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saku Vallavalitsus (hankija) avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hanketeate. Hanke objektiks on Saku vallas asuva nelja mänguväljaku projekteerimised (välja arvatud Talve tee L1 projekt), rajamised, hankimised ja paigaldused, koos vajaliku dokumentatsiooniga. Talve tee L1 Üksnurme külas ehitatava puhkeparkmänguväljaku osas on projekt olemas. Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks määrati 08.04.2024 kell 10:00. Tähtajaks esitasid pakkumused 4 äriühingut. CoDe-Invest OÜ (kaebaja) nõuetele vastavat pakkumust ei esitanud, kuid esitas teabevahetuse raames 08.04.2024 kell 9.39 teate, milles teatas, et esitab pakkumuse, mille suurus ilma käibemaksuta on 100236,75 eurot.
2.Kaebaja esitas 03.04.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele. VAKO jättis 09.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 5624/277155 vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p-i 2 alusel. CoDe-Invest OÜ esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.04.2024 otsusele (haldusasi nr 3-24-1111). Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 06.05.2024 määrusega, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 13.08.2024 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Vastustaja avas 09.05.2024 pakkumused ja tegi 09.05.2024 otsuse, millega tunnistas Lars Laj OÜ, TipTipTap OÜ, Fixman Eesti OÜ ja Inseneriteenused OÜ pakkumused vastavaks ja Lars Laj OÜ pakkumuse edukaks. Vastustaja tuvastas, et edukaks tunnistatud pakkumuse puhul puuduvad kõrvaldamise alused.
4.Kaebaja pöördus 15.07.2024 vaidlustusega VAKO-sse. VAKO jättis 22.07.2024 otsusega nr 137-24/277155 vaidlustuse selles esinevate puuduste tõttu läbi vaatamata ja tagastas vaidlustuse. Kaebaja esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 22.07.2024 otsuse vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-24-2145). Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 30.07.2024 määrusega, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ning kohus andis Saku vallale loa sõlmida riigihankes nr 277155 hankeleping. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.08.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata (jõustus 27.08.2024).
5.Kaebaja esitas 13.08.2024 VAKO-le vaidlustuse pakkumuse mitteavamise menetlustoimingule riigihankes viitenumbriga 277155. VAKO jättis 14.08.2024 otsusega nr 154-24/277155 vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle kaebajale. Kaebaja esitas 14.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 14.08.2024 otsuse tühistamiseks ja riigihanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks (haldusasi nr 3-24-2332). Tallinna Halduskohus jättis 23.08.2024 määrusega kaebaja nõude riigihanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks kohustamiseks läbi vaatamata ning tagastas kaebuse ülejäänud nõuete osas. Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2024 määrusega (jõustumata) tühistati halduskohtu 23.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning tehti selles osas uus määrus, millega tagastati CoDe-Invest OÜ kaebus riigihanke alusdokumentide peale. Ülejäänud osas jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 27.08.2024 VAKO-le vaidlustuse ühe riigihanke lepingutest õigeks lugemiseks ja tüüplepingu projekti tühisuse tuvastamiseks; riigihanke alusdokumentide muutmiseks. VAKO jättis 27.08.2024 otsusega nr 165-24/277155 vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale. Kaebaja esitas 29.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 27.08.2024 otsuse tühistamiseks ja riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimist (haldusasi nr 3-24-2457). Kaebaja esitas 30.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-24-2458). Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määrusega (jõustumata) liideti haldusasjad nr 3-24-2457 ja 3-24-2458 üheks menetluseks, liidetud haldusasja ühiseks numbriks jäeti 3-24-2457 (p 1); määrati vastustajaks Saku vald (p 2), kaasati kolmanda isikuna menetlusse Lars Laj Eesti OÜ (p 3); võeti haldusasja materjalide juurde riigihangete registri ja kohtute infosüsteemi väljavõtted (p 4); tagastati kaebus tervikuna (p 5); jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda (p 6) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 7).
7.Kaebaja esitas 03.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib riigihankes viitenumbriga 277155 “Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont” 30.08.2024 sõlmitud hankelepingu nr 2-12/134-1 lisa nr 2 tühisuse tuvastamist. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib hankelepingu 277155 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluses kohtulahendi jõustumiseni. Haldusasi on registreeritud numbriga 3-242489. Kaebuse põhjendusteks on kaebaja välja toonud, et tal on õigus nõuda asjakohastest 2(6)
riigihangete seaduse sätetest kinnipidamist. Kaebaja leiab, et eelduslikult on hankijal võimalik täita vaid ühte hankelepingut. Kaebaja hinnangul on hankeleping kui ka hankelepingu muutmine tühised. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtult hankelepingu sõlmimiseks saadud loaga on vähendatud hanke mahtu ja seeläbi on hankelepingu muutmine põhiseaduse vastane, kuritarvitades jõustunud kohtulahendiga hankelepingu sõlmimise õigust, mistõttu tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.
10.Riigikohus on 11.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-428 selgitanud, et isikul võib olla hankeasjas kaebeõigus ka juhul, kui ta ei kuulu HKMS § 268 lg-s 1 nimetatud isikute hulka ning sellisel juhul tuleb hinnata kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 alusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõigus eeldab kaebuse esitamist üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil. Halduskohtumenetluses kohaldatakse hankelepingu suhtes haldusakti kohta sätestatut (HKMS § 267 lg 3) ning hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul on tegemist tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 1 punkt 6). Kaebeõiguse puhul tuleb eeskätt kontrollida seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.
11.Hankemenetluses on nii vaidlustuse esitamise õigus kui ka kohtule kaebuse esitamise õigus, st kaebeõigus vaid neil ettevõtjail, kelle suhtes on hankija võimalikul ebaseaduslikul tegevusel olnud negatiivne ehk kahjulik mõju laiemas mõttes. Üldjuhul on ettevõtjal hankija poolt riigihankes tehtud otsuste vaidlustamise õigus siis, kui vaidlustamise tulemusel tekib vaidlustajal väljavaade hankelepingu sõlmimisele ning hankija otsuste vaidlustamine peab aitama saavutada eesmärki sõlmida hankeleping hankijaga. Riigikohtu praktikas on leitud, et kui isikul ei ole enam võimalik saavutada temaga hankelepingu sõlmimist, siis puudub tal kohtusse pöördumise õigus (nt Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 18). Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk saab seega olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping ning riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstavaks õigushüveks on hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Seega hindamaks kaebaja kaebeõigust hankeasjas, tuleb kohtul analüüsida, kas kaebaja oleks RHS-i kohaselt määratletav pakkujana, taotlejana või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna ning kas hankija saab tema õigusi rikkuda või õigusega kaitstud huvisid kahjustada.
12.Kaebaja on palunud käesolevas haldusasjas tuvastada hankelepingu lisa nr 2 tühisus. Kohus märgib, et hankelepingu muutmise vaidlustamiseks (st hankelepingu lisa 2 tühisuse tuvastamiseks) peab olema kaebajal kaebeõigus ka hankelepingu vaidlustamisel. Kohus loeb, et käesolevas haldusasjas on kaebuse esitajaks CoDe-Invest OÜ, kes esindab enda õigusi seadusliku esindaja, st juhatuse liikme kaudu.
13.Riigihangete registrist nähtuvalt on vastustaja sõlminud 30.08.2024 hankelepingu nr 12-2/134-1 Lars Laj Eesti OÜ-ga. Kohtule nähtuvalt on kaebusele lisatud hankelepingu lisa nr 2 puhul tegemist hankelepingu nr 12-2/134-1 muutmisega. Riigihangete registrist nähtub kohtule, et kaebaja on esitanud 07.09.2024 uue vaidlustuse hankelepingu ja selle lisa 2 tühisuse 3(6)
tuvastamiseks, mille VAKO jättis läbi vaatamata ja tagastas selle kaebajale 09.09.2024 otsusega nr 176-24/277155. Kohus võtab nimetatud VAKO otsuse käesoleva haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel.
14.Riigihangete registri andmete kohaselt1 oli hankes nr 277155 pakkumuste esitamise tähtpäevaks 08.04.2024 kell 10.00 ning seda tähtaega ei pikendatud. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja esitas 08.04.2024 kell 9:36 riigihangete e-keskkonnas „Teabevahetus“ küsimuse hankijale pealkirjaga „Pakkumine nr 485965“, mille sisu kohaselt edastas kaebaja pakkumuse riigihankeasjas nr 277155, kusjuures pakkumuse suuruseks ilma käibemaksuta on kaebaja märkinud 100236,75 (ükssada tuhat kakssada kolmkümmend kuus,75) eurot. Samuti on kaebaja oma küsimust hankijale korranud samal kuupäeval kell 20:01. Kohtule nähtuvalt on kaebaja esitanud Saku valla läbi viidava riigihankega „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) seonduvalt arvukaid vaidlustusi nii VAKO-le kui ka Tallinna Halduskohtule. Sealjuures on kohtud erinevates kohtumenetlustes tuvastanud, et kaebaja ei ole riigihankemenetluses pakkumust esitanud, kuna pakkumust ei esitatud ettenähtud viisil ning see ei vastanud alusdokumentide nõuetele (vt nt Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus nr 3-241589 (jõustumata), p-d 14-16; Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024 määrus nr 3-24-1589 (jõustumata), p 5; Tallinna Halduskohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-2145 (jõustunud 27.08.2024), p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-2145, p 12). Kohus nõustub kohtute varasemate seisukohtadega, et kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, siis ei saa teda ka käsitleda pakkujana ega ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana HKMS § 268 lg 1 tähenduses.
15.Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja vaidlustab hankelepingu muutmist riigihankes, milles kaebaja ei ole pakkumust esitanud ega vaidlustanud õigeaegselt hankija tegevusetust kaebaja võimaliku pakkumuse arvestamata jätmisel, ei saa kaebajal olla kaebeõigust hankelepingu ega ka selle muutmise vaidlustamiseks kohtumenetluses. Sealjuures käesoleva kohtumääruse koostamise hetkeks nähtub kohtule VAKO otsusest, et seisuga 09.09.2024 ei ole hankija hankelepingu lisa 2 pakkujaga sõlminud. Kuna hankelepingu muutmise kokkulepet ei ole veel sõlmitud, siis ei ole ka hankelepingut veel muudetud. Samas isegi juhul, kui käesoleva määruse koostamise hetkel peaks hankelepingu lisa 2 olema pakkuja poolt allkirjastatud ja hankelepingu kokkulepe sõlmitud, ei teki ka sellest kaebajale kaebeõigust hankelepingu muutmise vaidlustamiseks kohtumenetluses (käesoleva määruse p 14). Sealjuures märgib kohus täiendavalt, et hankelepingu muudatuse sõlmimisega ei sõlmita hankes uut eraldiseisvat hankelepingut, vaid see tähendab üksnes seda, et hankelepingu lisa 2 sõlmimisega muudetakse juba olemasolevat sõlmitud hankelepingut (st hankelepingu muutmise kokkulepe kehtib hankelepingu osana). Kaebajal puudub reaalne võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni vaidlusaluses hankes. Kohtule ei nähtu, et hankelepingu sõlmimisega või selle muutmisega riivataks kaebaja kui juriidilise isiku ettevõtlusvabadust ja seeläbi tema muid subjektiivseid õiguseid, mis on halduskohtus kaebuse menetlemise aluseks. Kaebeõigus ei saa kaebajale võrsuda ka tema varasemalt algatatud rohketest kohtumenetlusest. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja eesmärgiks arvukate kaebuste esitamise kaudu mitte soov sõlmida hankijaga hankeleping või hankelepingut ise täita, vaid kaebaja põhimõtteliseks eesmärgiks on takistada Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku rajamist vastavalt selleks eelnevalt antud projekteerimistingimustele ja ehitusloale. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul hankeleping ega ka hankelepingu muutmine praeguses menetlusstaadiumis rikkuda kaebaja subjektiivseid õiguseid olukorras, kus kaebaja ei kuulu HKMS § 268 lg-s 1 nimetatud isikute hulka.
16.Kohtule esitatud kaebustest ei nähtu RHS-is sätestatud hankelepingu tühisuse aluste esinemist (RHS §-s 31, § 120 lg 4, § 121, § 200 lg 6, § 201 lg 5, § 205 lg 3, § 208 lg 5) ega ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS § 86–89) sätestatud lepingu tühisuse aluseid. Hankelepingu sõlmimiseks andis halduskohus hankijale nõusoleku 30.07.2024 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata,
oli nõusoleku andmise osas lõplik. Samuti ei nähtu kohtule, et sõlmitud hankeleping võiks olla vastuolus mõne VAKO otsusega.
17.Kohtu hinnangul tuleb kaebus hankelepingu muutmise (lisa 2) tühisuse tuvastamise nõudes tagastada, kuna kaebajal puudub tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
18.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada hankeleping. Vastavalt HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kaebaja esialgse õiguskaitse nõuet selliselt, et kaebaja soovib, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras hankelepingu täitmise kuni halduskohtu lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
19.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb taotlus jätta rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
20.Kuivõrd kohus leidis käesolevas määruses, et olukorras, kus kaebaja vaidlustab hankelepingu muutmist riigihankes, milles kaebaja ei ole vaidlusaluses riigihankes pakkumust esitanud ega vaidlustanud õigeaegselt hankija tegevusetust kaebaja võimaliku pakkumuse arvestamata jätmisel, ei saa tal olla kaebeõigust hankelepingu ega ka selle muutmise vaidlustamiseks kohtumenetluses. Seega puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning sellest tulenevalt ka oht kaebaja subjektiivsete õiguste kahjustumises. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata HKMS § 280 lg 11
22.Kaebaja on esitanud taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolevaks HKMS § 280 lg 11 osas, milles hankelepingu sõlmimiseks antud luba on ülekantav hankelepingu muutmisele. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Hankijale anti vastav luba hankelepingu sõlmimiseks Tallinna Halduskohtu 30.07.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2145. Viidatud määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrusega jõustumisega 27.08.2024. Kohus ei lahenda käesolevas haldusasjas taotlust hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Samuti ei saa kohus kontrollida kõrgema kohtuastme jõustunud lahendi õiguspärasust ning kohus ei kontrolli asjassepuutumatu normi kooskõla põhiseadusega. VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamine
5(6)
23.Kaebaja on palunud VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et kohus ei saa ennistada VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaega. Kohus saab ennistada üksnes kohtumenetluses kohtu poolt määratud või seaduses sätestatud tähtaegu. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata. Menetluskulud
24.Kaebaja on kaebuse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 640 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt summas 20 eurot.
25.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv samuti tagastamisele ei kuulu, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi.
26.Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.