Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-580
Haldusasi
X ja Y kaebused Politsei- ja Piirivalveameti dokumentide esitamiseks kohustamise ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2023. a otsus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebajad X ja Y, volitatud esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad KA ja MM Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindajad JA ja RP
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. juunil 2024. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-23-580 osas, millega X kaebus jäeti Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti tegevus 5. oktoobril 2022. aastal X hoidmisel käeraudade paigaldamise järel kuni nende eemaldamiseni maapinnal istumas õigusvastaseks. Muus osas jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-23-580 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
09.10.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnikud läksid 05.10.2022 hommikul Kehtna vallas Kärpla külas asuva Mihkli lauda juurde eesmärgiga kontrollida seal põllumajandusloomade pidamisel nende heaolunõuete tagamist. Ohu ennetamiseks kaasas PTA ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti (PPA). Enne kui ametnikud olid sisenenud lauda aiaga piiratud territooriumile, saabusid lauda juurde kaebajad, kes teatasid ametnikele, et viimased ei või lauda territooriumile ilma lauta käitava äriühingu esindajata siseneda ning proovisid väravat kinni hoida. PTA ametnikega koos sündmuskohal viibinud piirkonnapolitseinikud kutsusid appi politseipatrulli, kes füüsilist jõudu kasutades toimetasid kaebajad lauda territooriumi värava juurde ja paigaldasid neile käerauad.
2.Kaebajate esindaja pöördus 28.12.2022 PTA ja PPA poole taotlusega väljastada 05.10.2022 sündmusega seotud dokumendid. PTA keeldus 05.01.2023 kirjaga nr 1.7-10/68-1 dokumentide väljastamisest, põhjendades seda asjaoluga, et järelevalvemenetlus oli pooleli ja asjassepuutuvatele andmetele kehtis avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel kehtestatud juurdepääsupiirang. PPA vastas 13.01.2023 kirjas nr 3.2-1/922-2, et asjasse puutuvad dokumendid ja salvestised on tõenditeks kriminaalasjas, mis on saadetud Lääne Ringkonnaprokuratuuri.
3.X ja Y esitasid 13.03.2023 kaebused Tallinna Halduskohtule. X taotles PPA ametnike poolt tema suhtes käeraudade kasutamisega ning PPA ametniku poolt tema suhtes jõu kasutamisega talle tekitatud mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel määratava suurusega hüvitise välja mõistmist ning PPA kohustamist jõu ja erivahendite kasutamisega seotud dokumentatsiooni esitamiseks. Y taotleb PPA ametnike poolt tema suhtes käeraudade kasutamisega talle tekitatud mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel määratava suuruse hüvitise ning tekitatud varalise kahju eest 5 euro suuruse hüvitise välja mõistmist ning teiseks PPA kohustamist jõu ja erivahendite kasutamisega seotud dokumentatsiooni esitamiseks. X väitel pandi ta käeraudade paigaldamiseks pikali ja ametnikud astusid talle selja peale, misjärel kaotas ta teadvuse. Samuti väidab X, et eelnevalt kasutas tema suhtes jõudu ka PPA ametnik, haarates temast kinni ja tirides teda väravahoone poole. Y väitel pandi ta käeraudade paigaldamiseks pikali, kusjuures ametnikud väänasid tema sõrmi, olgugi et ta teavitas neid sellest, et tal on sõrmeluude murd ja palus sõrmi mitte väänata. Mõlemad kaebajad heidavad
2(9)
3-23-580 ette, et pärast käeraudade paigaldamist pandi nad istuma märjale maale lauda värava juurde, kuigi nad oleks võidud paigaldada politseisõidukisse. Käeraudade paigaldamine ja jõu kasutamine ei olnud põhjendatud. Ametnikud sisenesid lauda territooriumile õigusvastaselt, kuna seal ei viibinud territooriumi valdaja esindajat. Käeraudade paigaldamine ei olnud vajalik, kuna selleks ajaks olid ametnikud juba lauda territooriumil ning neil oli võimalus territooriumil liikuda. Politseiametnikud kasutasid käeraudade paigaldamisel ülemäärast jõudu, põhjustades Xle teadvuse kaotamise ning tekitades Yle põhjendamatult suurt valu. Kaebajatele on alusetu vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ning inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralist kahju. Yle on tekitatud ka varaline kahju, mis seisneb SAle Raplamaa Haigla makstud visiiditasus.
4.PTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. PTA ametnike poolt lauda territooriumile sisenemine ei saanud rikkuda ühtki kaebajate subjektiivset õigust. PTA-le oli laekunud vihje, et selles laudas ei ole loomadel süüa ja vett ning selles olukorras oli PTA ametnikel loomakaitseseaduse § 601 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 3 alusel õigus valdusesse siseneda, mida PTA ametnikud kaebajatele kohapeal ka selgitasid. Kaebajad käitusid agressiivselt ja takistasid PTA ametnikel riikliku järelevalve tegemist. Väär ja tõendamata on väide, et PTA ametnik rakendas X suhtes vahetut sundi. Üheltki sündmuskohal tehtud videosalvestiselt ei nähtu, et mõni PTA ametnik oleks Xst kinni haaranud või teda värava poole tirinud, küll on sealt aga näha, kuidas X tõukas mitmel korral ametnikku.
5.PPA palus vastuses kaebus rahuldamata jätta. Kaebajad hakkasid lauda juurde saabunud PPA ametnikke järelevalvetoimingute tegemisel kohe takistama, rünnates neid nii verbaalselt kui füüsiliselt, misjärel kehtestas PPA sündmuspaigal isikute suhtes viibimiskeelu vastavalt KorS § 44 lg 1 p-le 1 ning andis kaebajatele korralduse territooriumilt lahkuda. Kaebajad aga eirasid viibimiskeeldu ega allunud politseiametnike suulistele korraldustele lõpetada järelevalve takistamine ning lahkuda territooriumilt. Seepeale otsustasid kohapeal olnud piirkonnapolitseinikud olukorra kontrolli alla saamiseks kutsuda appi patrulli. Kuni patrulli saabumiseni ei olnud PTA ametnikel võimalik järelevalvet teostada, sest kaebajad jätkasid ametnike töö takistamist oma agressiivse käitumise ja ametnike sõimamisega. Kell 11.22 saabus kohale patrull, kes andis kaebajatele veel kord korralduse territooriumilt lahkuda, ent kaebajad ei täitnud korraldust ning osutasid füüsilist vastupanu, olles agressiivsed, mispeale rakendasid politseinikud füüsilist sundi ja viisid kaebajad territooriumilt välja. Kuna kaebajad osutasid politseiametnike korraldustele füüsilist vastupanu, olid agressiivsed ja ründavad nii PTA ametnike kui politseinike suhtes, siis paigaldati neile käerauad nende korraldusele allutamiseks ja rahustamiseks. Käerauad paigaldati kaebajatele ajavahemikus kell 11.22 kuni 11.27 ja eemaldati kaebajatelt kell 12.22, st kohe, kui PTA järelevalve teostamise lõpetas ja käeraudade kasutamise vajadus ära langes. Käeraudade paigaldamisel ei kohaldanud PPA ülemäärast jõudu, samuti ei ole tõendatud X väidetav teadvuse kaotamine. Kaebajate käed pandi raudu selja taha, sest nii näeb ette politsei turvataktika. Y andis politseinikele käeraudade paigaldamisel märku, et tema sõrmed olid hiljuti luumurru tõttu olnud lahases ja seetõttu võivad valu tekitada, ent politseinikud arvestasid sellega ning vältisid tema sõrmede liigutamist käeraudade eemaldamisel, samas kui käeraudade 3(9)
3-23-580 paigaldamise ja eemaldamise vahepeal tema käsi ei liigutatud. Kui Y ei oleks ametnike korraldustele füüsiliselt vastu hakanud, siis ei oleks talle käeraudade paigaldamine olnud üldse vajalik ja ta oleks ise saanud valu tekkimist vältida. Kaebajaid ei paigutatud politseisõidukisse, sest vahetu sunni kohaldamise ja käeraudade paigaldamise eesmärk ei olnud isikute kinnipidamine, vaid politseinike korraldustele allutamine, samas võimaldas kaebajate hoidmine sündmuspaiga aia taga neil kasvõi osaliselt näha lauda territooriumil toimuvat. Kaebajad ei olnud koostööaltid, vaid olid agressiivsed, mistõttu esines oht, et nad võivad politseisõidukeid seest lõhkuma hakata. Kaebajate nõutud dokumentatsioon nende suhtes jõu ja erivahendi kasutamise kohta oli tõendiks pooleliolevas kriminaalmenetluses ning sellega tutvumine oli kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 1 kohaselt lubatav vaid prokuratuuri loal. Vahetu sunni ja erivahendi rakendamine kaebajate suhtes on protokollitud teenistuslehel, mille PPA esitas koos vastusega kaebusele.
6.Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2023 otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vahetu sunni ja erivahendite kohaldamist käsitlevate dokumentide esitamiseks kohustamise nõude alus on kohtumenetluse käigus ära langenud, sest patrullpolitseinike teenistuslehe ja sündmust kajastavad patrullpolitseinike vormikaamera videosalvestised on kaebajatele kohtumenetluse käigus teatavaks saanud. Kaebustes esitatud kohustamisnõuded jäävad rahuldamata. Vaidluse esemeks ei ole PTA järelevalvetoimingute õiguspärasus. See, kas riikliku järelevalve tegemine oli põhjendatud või kas PTA ametnikel oli asjaolusid arvestades õigus aiaga piiratud territooriumile siseneda ja seal liikuda, ei oma kaebajate suhtes jõu ja käeraudade kasutamise õiguspärasuse seisukohast mingisugust tähtsust. Kaebajatel ei olnud mingit õigust takistada PTA ametnikke järelevalvetoimingute tegemisel ning kaebajatel oli kohustus alluda politseiametnike korraldustele lahkuda territooriumilt ja lõpetada PTA ametnike tegevuse takistamine. Esitatud videosalvestistelt nähtub üheselt, et mõlemad kaebajad käitusid agressiivselt ja vulgaarselt ning ka see, et nii PTA ametnikud kui ka nendega koos lauda juurde alguses saabunud piirkonnapolitseinikud püüdsid kaebajatele rahulikult selgitada oma tegevuse õiguslikku alust, kuid kaebajad jätkasid ametnike verbaalset ründamist ja territooriumil nende liikumise takistamist. PTA vastusele lisatud videosalvestistelt ei nähtu, et mõni PTA ametnik oleks Xst kinni haaranud või teda mingisuguses suunas füüsilise jõuga liikuma sundinud. PTA vastuse lisaks 1 olevalt salvestiselt nähtuva pinnalt saab pidada põhimõtteliselt võimalikuks, et raudvärava juures võis X ja ühe PTA ametniku vahel tekkida vahetu füüsiline kontakt, kui X astus ametniku ja värava vahele, samal ajal kui politseiametnik takistas Y liikumist värava suunas. Sellest ei saa aga teha järeldust, et PTA ametnik oleks kasutanud X suhtes füüsilist jõudu. Samalt videosalvestiselt nähtub, et X käitus PTA ametnikuga provotseerivalt ka hiljem, kui kõik asjaosalised olid juba väravast lauda territooriumile sisenenud. Väga lühiajaline füüsiline kontakt X ja PTA ametniku vahel võis olla tingitud sellest, et ametnik püüdis oma ohutuse tagamiseks takistada seda, et X ei saaks tulla talle liiga lähedale. Seda, et mõni kohal viibinud PTA ametnik oleks füüsilise jõu tarvitamises seisnenud vahetut sundi rakendanud, ei nähtu ühestki tõendist. See ei ole ka eluliselt usutav, pidades silmas, et kuni patrullpolitseinike saabumiseni takistasid kaebajad PTA ametnikel jätkuvalt lauda territooriumil liikumist.
4(9)
3-23-580 Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et käeraudade kasutamine oli õigusvastane. PTA vastusele lisatud patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestistelt nähtub üheselt, et politseiametnikud andsid kaebajatele sõnaselge korralduse lauda territooriumilt lahkuda ning kaebajad teatasid vastuseks, et nad ei kavatse seda teha. Politseiametnikud hoiatasid kaebajaid, et nad rakendavad sundi, ent sellele vaatamata keeldusid kaebajad liikumast. Videosalvestistelt nähtub, et kaebajad osutasid füüsilist vastupanu neid füüsilise jõuga territooriumilt välja toimetama asunud politseiametnikele. Selles olukorras oli käeraudade kasutamine vältimatu ja ainuõige. KorS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on politseil õigus kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet. Kaebajate verbaalselt agressiivne käitumine, aga ka politseiametnikele füüsilise vastupanu osutamine olid sellised, et politseiametnikud võisid asuda seisukohale, et kaebajad võivad eelkõige kohal olevaid PTA ametnikke või politseiametnikke rünnata. PTA kui järelevalveorgani ametnike füüsiline takistamine järelevalvetoimingute tegemisel (sh nende liikumise takistamine) on käsitatav ametiisikule füüsilise vastupanu osutamisena, mille takistamiseks võib samuti käeraudu kasutada. Esitatud videosalvestistelt nähtuv kaebajate agressiivne ja labane käitumine oli piisav, veenmaks politseiametnikke, et muul moel kui kaebajate suhtes käeraudade kasutamisega ei ole võimalik tagada ametnike ohutust ja tõhusat võimalust teha vajalikke järelevalvetoiminguid. Põhjendatuks ei saa pidada kaebajate väiteid, et käeraudade kasutamisel tarvitati ülemäärast jõudu või põhjustati kaebajatele sellega lubamatult suurt valu või ebamugavust. Videosalvestistelt on näha, et kaebajad ei nõustunud täitma politseiametniku korraldust territooriumilt lahkuda ning osutasid territooriumilt jõuga välja toimetamisel politseiametnikele füüsilist vastupanu, püüdes ametnike haardest vabaneda. Selles olukorras pidid politseiametnikud paigaldama kaebajatele käerauad eelkõige turvataktika kaalutlustest lähtudes kõige tõhusamal viisil ehk esiteks hoidma isikut paigal, et ta ei saaks ametnikke ega iseennast vigastada ning paigaldama käerauad selliselt, et isiku käed jäävad selja taha. Patrullpolitseinike vormikaamera salvestistelt ei nähtu, et politseiametnikud oleksid käeraudade paigaldamisel kasutanud jõudu rohkem kui vaja või kasutanud võtteid, mis võinuksid põhjustada kaebajatele tarbetut valu või kehavigastusi. Väide, et X kaotas teadvuse, ei leia kinnitust ühegi tõendiga. Videosalvestiselt on näha, et kohe pärast käeraudade paigaldamist tõstis politseiametnik X istuvasse asendisse. Kaebajate endi väidetest ega muudest toimikusse kogutud tõenditest ei nähtu, et politseiametnikud oleksid jätnud kohaselt reageerimata mingisugustele X terviseseisundiga seotud erilistele ohuteguritele. Võib olla usutav, et Y tundis käeraudade paigaldamisel tavalisest suuremat valu varasema sõrmevigastuse tõttu, kuid sellest ei järeldu, et talle käeraudade paigaldamine oleks olnud eesmärgipäraselt ja turvaliselt võimalik teistsuguste võtetega. Loogiline on PPA seletus, et sarnastes olukordades on tavapärane, et isikud väidavad, et neil on eriliselt valus, eesmärgiga takistada käeraudade paigaldamist või halvemal juhul rünnata politseiametnikku. Y ei ole ka väitnud, et käeraudade paigaldamisega oleks kaasnenud hilisemat ravimist vajav vigastus. Arvestada tuleb, et vahetult enne käeraudade paigaldamist oli kaebaja teda territooriumilt välja toimetanud politseiametnikele osutanud vastupanu. Seega võisid politseiametnikud kaebajate puhul eeldada muu hulgas füüsiliselt agressiivse käitumise jätkamist, millest tulenevalt ei oleks olnud mõeldav käeraudade paigaldamisel mingisuguste kaebajate suhtes ehk küll leebemate, ent turvataktika kaalutlustel mitte ette nähtud võtete kasutamine. Kaebajate maapinnale istuma panemise ajal ei olnud ilmastikutingimused tunni aja jooksul sellised, et see võinuks nende tervist ohustada. Kaebajate patrullpolitseinike sõidukisse paigutamisega oleks vastupanu korral võinud kaasneda füüsilised ohutegurid ning autosse sulgemine oleks võinud isikutes tekitada täiendavat hirmutunnet. Olukorras, kus 5(9)
3-23-580 politseiametnikud mõistsid, et kaebajate transportimine ilmselt ei osutu vajalikuks ning kus kaebajad olid end eelnevalt näidanud väga agressiivsete ja emotsionaalsetena, oli mõistlik jätta nad välja, kuna ilmastikuolud ei olnud sellised, et maapinnal istumine oleks võinud kaebajatele tõsist kahju põhjustada. Kaebajad olid aastaajale ja ilmastikule kohaselt riides ja ei avaldanud politseiametnikele, et neil on külm või vajaksid arstiabi. Kaebajad olid raudus kätega umbes tund aega. Tegemist ei ole sedavõrd pika ajaga, et käeraudade kasutamisest tingitud vajadus istuda ühe koha peal maapinnal oleks olnud ülemäärane või saanud põhjustada kaebajatele sellist valu või füüsilisi ebameeldivusi, mis saaksid olla käsitatavad hüvitamisele kuuluva tervisekahjuna. Kaebajad ei ole ka ise väitnud, et nad oleksid politseiametnikele avaldanud, et kummalgi neist on kas külm või märg. Eeltoodust tulenevalt oli käeraudade paigaldamine põhjendatud ning käeraudade paigaldamine ja sellega kaasnev kaebajate vabaduse piiramine umbes tunni aja jooksul selliselt, et nad olid sunnitud istuma õues maapinnal, ei olnud nende ohjeldamiseks ja nende edasisest tegevusest lähtuvate võimalike ohtude ennetamiseks ülemäärane, see ei saanud neile põhjustada rohkem füüsilist valu või ebamugavust kui paratamatu ega olnud vastuolus inimväärikuse põhimõttega. Käeraudade kasutamiseks andsid põhjuse kaebajad ise, keeldudes politsei korduvatele korraldustele allumast ja käitudes agressiivselt. Seega ei ole hüvitamisnõue põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks tagasi teises koosseisus. KorS § 50 lg 3 kohaselt võisid PTA ametnikud siseneda võõrasse valdusesse valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul. Kaebajad informeerisid kogu aeg ametnikke, et territooriumile võib siseneda omaniku nõusolekul. Kaebajad ei olnud valdajad või õigustatud isikud KorS § 50 lg 3 tähenduses. Halduskohus pole selgitanud, kas vaidlustati ka PTA töötajate ebaseaduslikku tegevust võõrasse valdusesse sisenemisel. Seega peaks kohus andma kaebajate käitumisele hinnangu selles osas, kas kaebajatel oli õigus, et sisenemine ilma omaniku juuresolekuta pole seaduslik. Kohus ei saa hinnata ametnike ebaseaduslikku käitumist lahus selle ebaseadusliku käitumise tagamiseks käiku lastud jõust, erivahenditest ja sunnist. Kohus on jätnud selgitamata, kas kaebajad esitasid kahju hüvitamise nõude ka seoses PTA töötajate poolt ebaseadusliku jõu kasutamisega. X on esitanud väite, et PTA ametnik kasutas tema suhtes jõudu ja seega oli kaebus esitatud selle eest hüvitise välja mõistmiseks. Rinnakaamera videost on selgelt näha, et väravas kasutas PTA töötaja X suhtes jõudu, kusjuures teine PTA töötaja õhutab seda ja ütleb, et „võta W, tõmba tüdruku käsi“. Kohus on aga rinnakaamera salvestist hinnanud erapoolikult PTA kasuks. Kohtu poolt jõu kasutamise õigustamine tegevusega, mis ilmnes pärast jõu kasutamist, näitab selgelt, et kohtunik oli erapoolik. Kohtunik hindas ka seejärel kõikide muude asjaolude osas tõendeid erapoolikult ja vastustajate huvides ja nende kasuks. Seejuures on kohus hinnanud valesti tõendeid, leides, et X ei kaotanud teadvust ja et ilmastikutingimused ei olnud sündmuse aset leidmise ajal sellised, et kaebajate maapinnale istuma panemine oleks olnud nende tervist ohustav või muul põhjusel ilmselgelt ülemäärane. Oktoobrikuu lõpus inimese ca 1 tunniks külmale ja niiskele maapinnale istuma sundimine ja sellise tegevuse õigustamine ei ole inimlik.
8.PPA palub vastuses X apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata või jätta kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata.
6(9)
3-23-580 X on esitanud apellatsioonkaebuse hilinenult. Y ei ole esitanud kehtivat volikirja, mille alusel tal oleks olnud õigus X nimel esitada apellatsioonkaebust. Kohus ei ole eksinud asjaolude tuvastamisel, materiaalõiguse kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Kohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Apellantidel oli halduskohtumenetluses esindaja, kes on õigusteadmistega isik. Samuti korraldas halduskohus kohtuistungi, kus apellandid oleks saanud oma nõudeid soovi korral täpsustada, kuid millele nad ei ilmunud. Apellandid ei ole põhjendanud, milles seisneb kohtu selgitamiskohustuse rikkumine.
9.PTA palub vastuses jätta kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata. Halduskohus on andnud 14.03.2023 määrusega kaebajatele võimaluse nõuete täpsustamiseks. Kaebajaid esindas õigusteadmistega isik. Kaebajad halduskohtus toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Halduskohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. PTA ametnike tegevus oli kooskõlas loomakaitseseaduse § 60 lg-ga 1, §-ga 601 ning KorS § 50 lg 1 p-ga 3. Vaidluse esemeks ei ole H. E. S. OMA OÜ suhtes toimunud riikliku järelevalve põhjendatus ega valdustesse sisenemise õiguspärasus. Kaebajad ei ole sellist nõuet kohtule ka esitanud ning neil puudub ka õigus nõuda H. E. S. OMA OÜ suhtes tehtud riikliku järelevalve ja selle raames H. E. S. OMA OÜ valdustesse sisenemise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajad ei omanud seost kontrollitava H. E. S. OMA OÜ-ga ning kaebajatel ei olnud mingisugust alust ega õigust takistada PTA ametnikke riikliku järelevalve teostamisel. PTA teenistujad ei ole kummagi kaebaja suhtes jõudu kasutanud ega muul viisil nende õiguseid rikkunud. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt „on rinnakaamera videost selgelt näha, et väravas kasutas PTA töötaja kaebaja 1 suhtes jõudu“, on eksitav. Väravast sisenemisest tehtud videolt (dtl 118, 01:20-01:45) ei ole küll näha, mis värava juures igal hetkel täpselt toimus, ent nähtava ja kuuldava pinnalt ei ole alust arvata, et PTA ametnik oleks väravast sisenemisel Xt haaranud, tirinud vms. X ei esitanud kohapeal selliseid väiteid. Jõudu ja erivahendeid (käeraudu) kasutasid kaebajate suhtes üksnes PPA teenistujad, seejuures oli see tingitud üksnes kaebajate enda valikutest ja tegevustest, s.o vastustajate teenistujate seaduslikele korraldustele mitteallumisest ja aktiivse füüsilise vastupanu osutamisest riikliku järelevalve teostamisele. Praegusel juhul ei ole kaebajate suhtes kohaldatud meetmed inimväärikuse alandamise künnist ületanud, samuti ei ole tõendatud oluliste kehaliste või hingeliste üleelamiste tekitamine. Kaebajate EMO kaartidelt ei nähtu kaebajatel muid vigastusi peale pindmiste marrastuste randmetel (dtl 10–11 ja 54–55), seejuures tekkisid pindmised marrastused randmetel tõenäoliselt kaebajate enda vastupanust käeraudadele panekule. Muid kaebajate väidetud vigastusi ei ole haiglas fikseeritud. Puuduvad ka mistahes tõendid selle kohta, et X oleks kaotanud teadvuse, seejuures ei ole apellatsioonkaebuses viidatud, millist tõendit on halduskohus selles osas valesti hinnanud. Seoses kaebajate väitega, mille kohaselt tegemist oli oktoobrikuu lõpuga, kõik isikud kandsid üleriideid, ümbruskond oli märg ja porine, osundab PTA, et sündmused leidsid aset oktoobri alguses, 05.10.2022. Ilmavaatlusandmetel oli nimetatud kuupäeval kl 11–13 sündmuskoha lähistel Kuusikul temperatuur 10,1–12,1 kraadi, kaebajad olid soojalt riietatud, kaebajad ei avaldanud politseinikele, et neil oleks külm või märg, ning puuduvad andmed selle kohta, et kaebajad oleksid saanud maapinnal istumisest tervisekahjustuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7(9)
3-23-580
10.PPA taotlus X apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. X sai täisealiseks enne halduskohtu otsuse tegemist. Halduskohtu kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsus tehti teatavaks 25.10.2023 ilma menetlusosalisi otsuse teatavaks tegemise päevast teavitamata ja toimetati Xle kätte kohtute infosüsteemist nähtuvalt 24.11.2023 postkasti jätmisega. Puuduvad mistahes tõendid, et kohtuotsus oleks talle kätte toimetatud varem. Apellatsioonkaebuses väidetakse küll, et kohtuotsus toimetati kaebajatele kätte 26.10.2023, kuid selle kohta ei ole toimikus ühtki tõendit. Isegi kui kohtuotsuse kättetoimetamise ajaks lugeda 26.10.2023, oli 27.11.2023 esitatud apellatsioonkaebuses näidatud selle esitajana ka X. Kui X allkirjastatud apellatsioonkaebust pidada mittetähtaegseks, tulnuks ringkonnakohtul anda Xle tähtaeg apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks ja apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks või volikirja esitamiseks Yle. X 30.11.2023 esitatud apellatsioonkaebuse tekst kattub 27.11.2023 esitatud apellatsioonkaebuse tekstiga ning see puudus tuleks lugeda kõrvaldatuks.
11.Halduskohus leidis õigesti, et PTA poolt järelevalvetoimingute tegemine ning PPA korraldused olid õiguspärased, samuti nagu ka käeraudade kasutamine. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
12.PTA ei rakendanud kaebajate suhtes vahetut sundi. Halduskohtu see järeldus tugineb asjas esitatud videosalvestistele. X tõrjuti küll värava juurest eemale, kui järelevalveametnikud proovisid sealt siseneda, kuid seda politseiametniku poolt ja vähimat vajalikku füüsilist jõudu kasutades. PTA poolt kaebajatele kahju tekitamine ei ole tõendatud.
13.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas järelevalvetoiminguid võis teha ilma omaniku juuresviibimiseta, sest kaebajatel ei olnud õigust keelata järelevalvetoimingute tegemist ega seda füüsiliselt takistada. Isegi lauda omanik saaks vaid taotleda järelevalvetoimingute tegemist õiguspäraselt või järelevalvetoimingute tegemisel selliste toimingute õigusvastaseks tunnistamist kohtu poolt, ent kaebajate väitel ei olnud nad lauda omanikud ega isegi valdajad.
14.Apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus on ekslikult pidanud kaebajate käitumist järelevalveametnikega suhtlemisel Mihkli lauda juurde sisenemisel verbaalseks ründamiseks, ei ole põhjendatud. Asjas esitatud videosalvestised kinnitavad, et kaebajad käitusid agressiivselt ja proovisid takistada järelevalveametnikke ka füüsiliselt, eriti värava avamisel ja sealt sisenemisel. Häält tõstes ja ebatsensuurset sõnavara kasutades tekitasid kaebajad ohu, et järelevalvetoiminguid ei ole võimalik teha politseiametnike abita, sh käeraudu kasutamata ja nende paigaldamiseks jõudu kasutamata.
15.KorS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on politseil õigus kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet. Ründamise või füüsilise vastupanu kasutamise oht oli kaebajate käitumist PTA järelevalveametnike lauda territooriumile sisenemise järel arvestades olemas, sest oli piisav tõenäosus, et emb-kumb kaebajatest asub füüsiliselt järelevalvetoiminguid takistama või ründab järelevalveametnikku. Käeraudade paigaldamine toimus alles pärast seda, kui politseiametnikud olid kaebajatele andnud suulise korralduse territooriumilt lahkuda, kaebajad seda korraldust ei täitnud ning nad avaldasid ka füüsilist vastupanu kontrollitavalt territooriumilt minema viimisel. Videosalvestised ei kinnita, et Y suhtes kasutati käeraudade paigaldamisel ülemäärast jõudu. Kuigi ta karjus sel ajal, et tal on valus, ei veena tõendid ringkonnakohut, et käeraudade paigaldamine oleks võinud toimuda vähesemat jõudu kasutades, sest Y ilmselgelt avaldas neile toimingutele füüsilist vastupanu ja püüdis ennast haardest vabastada. X avaldas tugevat vastupanu tema territooriumilt väljaviimisele ning ka tema suhtes jõu kasutamine oli õigustatud. Videosalvestised ei võimalda täiel 8(9)
3-23-580 määral veenduda, kas X kaotas käeraudade paigaldamise ajaks teadvuse või mitte. Sel ajal, kui ta juba lamas pikali, ta vastupanu ei osutanud, kuid eelnev jõu kasutamine oli ka tema suhtes õigustatud. Politseiametnikud ei oleks saanud X suhtes kasutada mõnda leebemat korrakaitseabinõu või paigaldada käeraudu füüsilist jõudu kasutamata.
16.X hoiti käeraudade paigaldamise järel istuvas asendis. Tõendatud ei ole, et ta pandi istuma mõne aluse peale või tal lubati käeraudade paigaldamise järel püsti tõusta. Teda ei hoitud küll videosalvestiste järgi käeraudade paigaldamise järel kinni, kuid tema eest hoolitsemine piirdus tõendite järgi vaid tema istuli aitamisega. Õhutemperatuur oli käeraudade kasutamise ajal ca 10 kuni 12 kraadi ja maapind porine. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et umbes ühe tunni jooksul niiskel maapinnal istumiseks kohustamine oli sellises olukorras proportsionaalne ja KorS §-ga 7 kooskõlas. Lastekaitseseaduse § 5 p 3, § 21 ja § 24 lg 4 ls 1 koosmõjus tuli PPA-l hoolitseda käeraudade kasutamise ajal X tervise eest erilise tähelepanelikkusega. X kandis vaidluse all oleval ajal dressipükse ning käeraudade paigaldamise järel ei olnud ründav. Y oli võimalik hoida püsti ning sama oleks tulnud teha ka Xga.
17.PPA toiming oli selles osas õigusvastane. Siiski ei anna see alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest tõendatud ei ole tervisekahju tekkimine. Piisav hüvitis tekkinud mittevaralise kahju eest on PPA toimingu õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis.
18.Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada, uue otsusega rahuldada X kaebus osaliselt ja tunnistada PPA tegevus X hoidmisel käeraudade kasutamise ajal maapinnal istumas õigusvastaseks. Muus osas tuleb apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.Kuna pooled ei ole haldusasjas menetluskulude kandmist väitnud, jäävad need HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.