Y, X ja C kaebus Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse nr 7-18/2022-015 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata kaebus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja I – Y Kaebaja II – X Kaebaja III – C Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Marek Piiroja Kolmas isik I – Elektrilevi OÜ, esindaja Carmen Linnumäe Kolmas isik II – Põlva vald, Himmaste küla, Keskuse kergliiklustee L3, Keskuse tee 13 korteriühistu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y, X ja C apellatsioonkaebus ning Elektrilevi OÜ vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Y, X ja C kaebus ning Elektrilevi OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1977 muutmata.
Mõista Ylt, Xlt ja Clt solidaarselt Elektrilevi OÜ kasuks välja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulu 742 eurot ja 50 senti. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
3-22-1977 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põlva vallas Himmaste külas Keskuse tee 13 paikneb 8 korteriga elamu. Igal korteriomanikul oli elektrienergia ostuks sõlmitud leping OÜ-ga Põlva OOM (pankrotis) (Põlva OOM). Korterelamu välisseinal asub jaotuskilp, kuhu siseneb Himmaste II alajaamast maakaabel ning kust edasi kulgevad kaablid korterite elektriarvestiteni, mis paiknevad hoone kahes trepikojas olevates jaotuskilpides.
2.Põlva OOM võõrandas 12.04.2022 sõlmitud lepinguga Himmaste külas 1984. aastal rajatud 0,4 kV maakaabelliini ja 10 jaotuskilpi Elektrilevi OÜ-le (Elektrilevi). Nende jaotuskilpide hulgas on ka Keskuse tee 13 hoone välisseinal paiknev kilp ning nimetatud maakaabli kaudu toimub Keskuse 13 hoone elektriga varustamine.
3.Elektrilevi teatas kolmandale isikule II (Keskuse tee 13 KÜ) vajadusest sõlmida võrguleping. Keskuse tee 13 KÜ võrgulepingut ei sõlminud.
4.Keskuse tee 13 korteriomanikud, sh kaebajad esitasid 12.05.2022 Konkurentsiametile kaebuse Elektrilevi tegevuse peale, soovides sisuliselt, et Konkurentsiamet kohustaks Elektrilevi jätkama neile võrguteenuse osutamist senistel tingimustel vastavalt elektrituruseaduse (ElTS) § 64 lõikele 11. Korteriomanikud leidsid, et uue elektrikilbi paigaldamine on põhjendamatu, Keskuse tee 13 hoone peakaitsme nimivooluks peab jääma 66 A ning iga korteriomanik peab jätkuvalt saama osta võrguteenust otse võrguettevõtjalt, mitte korteriühistu kaudu.
5.Konkurentsiamet jättis 02.08.2022 otsusega nr 7-18/2022-010 kaebuse rahuldamata. Otsuses leiti, et Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel sõlmitud lepingust tulenevalt on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 hoone seinal. Viidatud liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised (sh kaablid alates liitumispunktist) kuuluvad tarbijale ning Elektrilevi ei ole kohustatud korrastama Keskuse tee 13 hoone sisest võrku. Elektrilevi ei ole keeldunud osutamast võrguteenust iga korteriomanikuga eraldi sõlmitud lepingu alusel, ent selleks tuleb luua vajalikud eeldused – esmalt peab saama paigaldada nõuetekohased kaugloetavad arvestid, mis saab toimuda tingimusel, et hoone elektripaigaldis on tõendatult nõuetekohane ja sellest ei lähtu elektriohtu. Elektrilevi peab igale korteriomanikule lepingupakkumise tegemiseks saama võimaluse paigaldada Keskuse tee 13 hoone seinal oleva 2(13)
3-22-1977 transiitkilbi külge liitumiskilp koos nõuetekohase mõõteseadme ja võrgu tehnilisele läbilaskevõimele vastava 40 A peakaitsmega.
6.Kaebajad esitasid Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet jättis 15.09.2022 vaideotsusega nr 7-18/2022-015 rahuldamata.
7.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse 7-18/2022-015 tühistamist ning Konkurentsiameti kohustamist vaadata kaebajate esitatud kaebus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Konkurentsiamet käsitas põhjendamatult tarbijana Keskuse tee 13 KÜ-d, kes pole turuosaline ega Keskuse tee 13 hoone omanik ja kes pole kunagi võrguteenust osutanud ega tarbinud. Kõigil kaheksal korteriomanikul ehk kodutarbijal on kehtivad üksikostu lepinguid, mis on samaväärsed võrguteenuse lepinguga. Kõigil kaheksal kodutarbijal on töökorras (plommitud) mõõteseadmed, mis pole küll kaugloetavad, ent on sellegipoolest nõuetekohased. Arvestid kuuluvad võrguettevõtjale ning nende asendamine on viimase ülesanne vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2009 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (võrgueeskiri) §-le
31.Keskuse tee 13 elamu elektripaigaldis on ohutu, mida kinnitab 23.09.2022 pädeva isiku poolt läbi viidud elektripaigaldise audit.
7.2.Konkurentsiamet on jätnud tuvastamata Elektrilevi kohustuse täita ELTS § 64 lõigetest 11 ja 12 tulenev kohustus. Himmaste elektrivõrk on rajatud enne 01.07.2003, mistõttu ei puuduta võrguomaniku muutus elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid, kes soovivad jätkata võrguteenuse kasutamist senistel tehnilistel tingimustel. Konkurentsiamet ei ole viidanud ühelegi normile, mis kohustab võrgulepingut sõlmima Keskuse tee 13 KÜ ja Elektrilevi vahel.
7.3.Keskuse tee 13 hoone voolutugevus on elamu tehnosüsteemi osana konkreetse varalise väärtusega kaasomand ning kaebajad ei soovi Elektrilevi kasuks sellest loobuda. Elamu transiitkilbis olevad hoone toitesuunalised kaitsmed 66 A (3×66 A) on ehitusaegsed. Puudub alus eeldada, et hoone ehitusaegsed tehnilised näitajad on valed või ebaseaduslikud.
8.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõttes, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine Keskuse tee 13 hoones on ELTS § 68 lg 1 kohaselt ebaseaduslik, kuna puudub võrguleping ning võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrilevil on kohustus tagada Põlva OOM-ilt omandatud elektrivõrgu kaudu elektritoidet saavate tarbijatele võrguteenuse kättesaadavus kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 hoone puhul hoone seinal. Elektrilevi ei ole Põlva OOM-i õigusjärglane.
9.Elektrilevi palus jätta kaebus rahuldamata ja mõista kaebajatelt välja tema menetluskulud. Elektrilevi põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
9.1.Elektrilevi osutab Põlva OOM-i endistele tarbijatele võrguteenust, arvestades Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet võrgu omandamise ajal. Himmaste II alajaamast Põlva OOM-i omandis olnud võrgu kaudu elektritoidet saavate objektide olemasolevad peakaitsmed on ebaloogiliste nimivooludega ning kõigi objektide peakaitsmete nimivoolude summa on 1036 amprit, samas kui Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe kohaselt on võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200 amprit ning selle võrguühenduse kaudu saavad toidet kõik eelviidatud objektid. Kaebaja I ja Põlva OOM-i vahel 19.11.1998 sõlmitud lepingu kohaselt oli üksiku korteri lubatud tarbimisvõimsus üksnes 1,5 kW, mis tähendab kaheksa korteri puhul 12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool ei ületaks 20 amprit. Elektrilevi võimaldab võrgu tehniliste võimalustega arvestades 3(13)
3-22-1977 korterelamute peakaitsmete nimivoolud tolleaegsete projekteerimisnormide alusel, kuid elektripliitide olemasolust lähtudes, mis tähendab, et Keskuse tee 13 elamule võimaldatakse sellest lähtuvalt peakaitsme nimivooluks 40 A, erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta ehk vähemalt kaks korda rohkem kui kaebaja I ja Põlva OOM-i vahelises lepingus ette nähtud.
9.2.Põlva OOM ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes lepinguga kokku leppinud. Elektrilevi võttis peakaitsmete lubatavate nimivoolude arvutamisel aluseks töökorras olnud võrguosa parameetrid ja lühisvoolu selle kaugemas otsas alajaamast lähtudes. Selles kohas mõõdetud lühisvool oli 523 amprit. Selleks, et alajaamas toiteliini ees olev kaitseseade liini lõpus oleva lühise korral nõuetekohaselt rakenduks, ei saaks selle nimivool arvutuste kohaselt olla suurem kui 174 amprit. Kuna sellise nimivooluga kaitseseadet ei eksisteeri, siis lähim kasutusel olev kaitsme nimivoolu nominaalväärtus on 160 amprit. See suurus omakorda jäi aluseks kõigi sellest alajaamast toidet saava 12 võrguühenduse peakaitsmete summaarse nimivoolu arvutamisel, milleks kujunes 533 amprit. Keskmiseks peakaitsme nimivooluks ühe tarbimiskoha (hoone) suhtes kujunes 48 amprit. Võttes korterelamute peakaitsmete lubatavate nimivoolude määramisel aluseks nende ehitusaegsed projekteerimisnormid (lähtudes sh korterite arvust elamus) ning arvestades elektripliitide olemasoluga, kujunes kõigi 12 tarbimiskoha peakaitsmete summaarseks nimivooluks 572 amprit.
9.3.Alates 01.07.2022 Himmastes Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute kogutarbimise kohta kogutud tunnipõhiseid mõõteandmed kinnitavad, et Elektrilevi võimaldatavad võimsused on täiesti piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes ning pole andmeid, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. See kinnitab, et Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on vastavuses Põlva OOM-ilt Elektrilevile üle antud võrgu tehnilise seisu ja läbilaskevõimega.
9.4.Elektrienergia koguse mõõtmine saab vastavalt ELTS § 67 lõikele 1 ja võrgueeskirja § 29 lõikele 5 toimuda üksnes võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase kauglugemisseadmega. Võrguettevõtjal ei ole õigust ega kohustust mõõta kortermaja elektritarbimist olemasolevatele tarbijatele kuuluvate mõõteseadmetega.
9.5.ELTS § 65 lg 1 punkti 3 kohaselt peab Elektrilevi võimaldama võrguühenduse kasutamist liitumispunktis, Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti asukoht on fikseeritud 12.04.2022 sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“. Selleks, et Elektrilevi saaks ELTS § 67 lg 1 kohaselt mõõta tema võrgust väljuva elektrienergia kogust, tuleb mõõteseade paigaldada Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti. Kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning korteriomanike kulul paigaldatakse iga korteri elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Lisaks nõuetekohasele mõõteseadmele tuleb Keskuse tee 13 elamule paigaldada võrgu tehnilise läbilaskevõimega kooskõlas olev peakaitse, mille nimivool 40 A on määratud Põlva OOM-i pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingus ning lähtub Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnilisest seisundist ning läbilaskevõimest.
9.6.Elektrilevi ei ole tarbijate ning Põlva OOM-i vahel sõlmitud lepingute pool. Elektrilevi ei ole nõudnud Keskuse tee 13 mõõtekeskuse (ümber)ehitamist, vaid Elektrilevi nõuded tuleb täita juhul, kui korteriühistu soovib üle minna üksikostule ning tekib vajadus igale tarbimiskohale kaugloetav arvesti paigaldada. Kuna tegemist on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega, siis tuleb selle tingimustele vastavus tagada tarbijal, mitte Elektrilevil.
9.7.Keskuse tee 13 aadressil on alates 01.07.2022 kasutatud võrguteenust ilma võrgulepinguta ning võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmeta, s.o ebaseaduslikult ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 tähenduses. Kaebajad ei saa kasutada elektrienergiat ja võrguteenust ELTS § 68 lg 11 p 2 alusel, kuna see säte kuulub kohaldamisele, kui võrguleping on sõlmimata jäänud 4(13)
3-22-1977 ning arve on väljastamata jäänud võrguettevõtjast tulenevatel põhjustel, ent siinsel juhul on võrguleping sõlmimata kaebajate poolt tehtud takistustest tulenevalt.
10.Keskuse tee 13 KÜ palus kaebuse rahuldada, nõustudes sisuliselt kaebajate seisukohtadega.
11.Tallinna Halduskohus tegi 10.03.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Samuti jättis halduskohus vastu võtmata Elektrilevi poolt 27.02.2023 menetluskulude tõendamiseks esitatud arve (resolutsiooni punkt 1) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3), viimaks tühistas halduskohus Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni punkt 4). Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
11.1.Kaebajatel ei ole endiselt kehtivaid üksikostu lepingud Põlva OOM-iga ja Elektrilevi ei pea varem sõlmitud lepingute alusel teenust osutama. Võrgu omandamisega ei asunud Elektrilevi varem sõlmitud lepingute pooleks ega ole Põlva OOM-i õigusjärglane.
11.2.Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu esemeks oli elektrivõrk, mis lõpeb Keskuse tee 13 maja välisseinal transiitkaabli kapis ning kortermaja sisemist elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole Elektrilevi üle võtnud, mis tähendab, et Elektrilevil peab võrguteenust osutama kuni hoone välisseinal oleva liitumispunktini. Seetõttu ei saanud Konkurentsiamet kohustada Elektrilevi osutama Keskuse tee 13 korterelamule võrguteenust eelevalt korteriomanike ja Põlva OOM-i vaheliste lepingute alusel.
11.3.Konkurentsiamet on kaebajate väiteid analüüsides õigesti leidnud, et Elektrilevi ei keeldunud võrguteenuse osutamisest üksikostuna. Liitumispunkt, kus asub mõõteseade, on ühine ja võrguleping sõlmitakse terve maja võrguteenusega varustamiseks. Elektrilevi on põhjendanud vajadust sõlmida esmalt Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö katuslepinguna jaotatud võrguühenduse võrguleping ning igal korteril on võimalik sõlmida personaalne võrguleping, kui see on KÜ liikmete ühine otsus ja üksikostule minnakse üle terves majas korraga. Keskuse tee 13 KÜ ei muutu ühisostu korral elektrienergia edasimüüjaks ning võrguettevõtjaks on jätkuvalt Elektrilevi – ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid arveldamises.
11.4.ELTS-i § 64 lõikes 11 sätestatud võrguettevõtja kohustust jätkata võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel tuleb mõista nii, et Elektrilevi võib varasematest tingimustest vajaduse korral ka kõrvale kalduda, arvestades võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Põlva OOM ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes lepinguga kokku leppinud. Samas saab kaebaja I ja Põlva OOM-i vahel sõlmitud kodutarbija elektriga varustamise lepingust järeldada, et lubatud tarbimisvõimsus kõigi Keskuse tee 13 kaheksa korteri puhul oleks 12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool ei ületaks 20 amprit. Elektrilevi poolt Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitsme nimivool 40A (erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta) on seega varasemas lepingus ette nähtust suurem. 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll nr ER-22-00965 ega fotod transiitkilbist ja peakaitsmetest ei kinnita seda, et kaebajatele eraldatud võrgu tegelik läbilaskevõime oli kuni Elektrilevi poolt võrgu ülevõtmise hetkeni 66 A. Ka Keskuse 13 elamu ehitusaegsete nõuete kohaselt oli võrguühenduse läbilaskevõime 40 A. Elektrilevi on veenvalt ära näidanud, et Himmaste II alajaamast Põlva OOM-i võrgu kaudu elektritoidet saavate objektide peakaitsmete nimivoolud olid ebaloogilised. Elektrilevi on Konkurentsiametile ka veenvalt selgitanud, kuidas on leitud Keskuse tee 13 korterelamu liitumispunkti lubatud kaitsme suurus – lähtutud on lühisvoolude mõõtmistulemustest, elamute ehitamisaegsetest projekteerimisnormidest sõltuvalt korterite arvust ja elektripliitide olemasolust. Ei nähtu, et Konkurentsiamet oleks jätnud mingite asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõenditega arvestamata. Elektrilevi esitatud andmetel on Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamutele Elektrilevi poolt võimaldatavad võimsused on piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes. 5(13)
3-22-1977
11.5.ELTS § 67 lõike 1 ja elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg 5 kohaselt peab elektritarbimise mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega. 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokollis nr ER-22-00965 tuvastatud asjaolu, et 1984. a-l ehitatud elektripaigaldis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja ohutusnõuetele, ei tähenda, et see võimaldab Elektrilevil täita täna kehtivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja võrguettevõtja peaks mõõtma elektritarbimist olemasolevate mõõteseadmetega. Elektrilevi on asjakohaselt põhjendanud, miks kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning igale korterile paigaldatakse ka elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et Elektrilevi mõõdaks elektrienergia tarbimist tarbijatele Keskuse tee 13 elamus praegu olemasolevate mõõteseadmete abil.
11.6.Elektrilevi kasuks kaebajatelt menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuna Elektrilevi ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul (st hiljemalt 14.02.2023) nõuetekohaseid kuludokumente. Elektrilevi ja Eesti Energia AS-i vaheline käsundusleping ei tõenda, et Elektrilevil oli tekkind kulude kandmise kohustus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 11 tähenduses. 23.02.2023 koostatud arve esitas Elektrilevi kohtule alles 27.02.2023 ega põhjendanud selle hilinenult esitamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
12.1.Halduskohus on tähelepanuta jätnud kaebajate tegeliku tahte ning selle, et Elektrilevi tegevus rikub kaebajate kui võrguga varem liitunud kodutarbijate õigust sõlmida leping müüjaga otse, samuti nende õigust mitte teha lisakulusid, mis seonduvad korterite elektriarvestite vahetamisega, ning nende õigust jätkata võrguteenuse saamist samadel tehnilistel tingimustel. Halduskohus on põhjendamatult jätnud võtmata selge seisukoha, kas kaebajad on võrguga varem liitunud tarbijad ELTS § 64 lg 11 tähenduses. Halduskohus on vääralt leidnud, et Elektrilevile läks 12.04.2022 lepinguga üle vaid elektrivõrk, mitte aga muud kohustused. Kaebajatel ei olnud seejuures võimalik sekkuda eelviidatud lepingu sõlmimisse ning selle sisu sai neile teatavaks alles käesoleva kohtumenetluse ajal. Kui tõlgendada ELTS § 64 lõiget 1 1 nii, nagu seda teevad Konkurentsiamet ja halduskohus, kaotaks see norm oma mõtte. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Elektrilevile tekkis võrgu omandamisega seadusest tulenev õigusjärglus ja kohustus Põlva OOM-i võrguga varem liitunud kodutarbijatele üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks. Halduskohtu otsus on vastuolus direktiivi 2019/944[1] artikliga 10, mille kohaselt peab igale kodutarbijale olema tagatud juurdepääs energia müüjale ning sõlmida leping otse.
12.2.Halduskohus on ELTS § 64 lg 11 kohaldamisel jätnud tähelepanuta sama paragrahvi lõike 15, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrgu omanik tagama oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Keskuse tee 13 elamu osas rikuti Põlva OOM-i pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepinguga ELTS § 64 lg-st 15 tulenevat kaebajate õigust olemasolevale peakaitsme suurusele. Selline kokkulepe on tühine.
12.3.Hoone peakilbis peakaitsme tüübist ei sõltu tarbimisvõimsuse suurus, vaid tarbimise suuruse määrab transiitkilbis olev kaitse, mis on tänagi 66 A. Keskuse tee hoonete transiitkilbid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.06.2019 direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, lk 125).
6(13)
3-22-1977 on omavahel ühendatud ringtoiteliinidega, neid kõiki varustatakse alajaamast koguvõimsusega
750 A.
12.4.Halduskohus leidis vääralt, et Keskuse tee 13 olemasolevad mõõteseadmed pole nõuetekohased. Võrgueeskirja § 29 lg 5 tuleb kohaldamata jätta, kuna see on vastuolus direktiivi (EL) 2019/944 artikli 22 lõigetega 1 ja 2.
12.5.Halduskohus on vääralt pidanud õiguspäraseks Elektrilevi tingimust, et kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev üks arvesti paigaldatakse võrguettevõtjale kuuluvasse elektripaigaldisse Elektrilevi OÜ kulul ja igale korteriomandile eraldi kaheksa kaugloetava arvesti paigaldamine saab toimuda tarbijate kulul. Võrgueeskirja § 31 kohaselt toimub mõõtesüsteemi asendamine võrguettevõtte kulul. Asjaolust, et Põlva OOM ei vahetanud Keskuse tee 13 hoones mõõteseadmeid varasemalt kaugloetavate vastu välja, ei tulene mõõteseadmete väljavahetamise kulude tasumise kohustust kodutarbijatele. Keskuse tee 13 hoonel puudub vajadus lisaks eriomandipõhistele mõõteseadmetele veel ühismõõteseadme järele. Võrguga varem liitunud tarbijatele pole juriidiliselt ega tehniliselt vaja uue asukohaga täiendavat liitumiskilpi ega korteriühistu liitumist tarbijana.
13.Vastustaja palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu põhjendustega, rõhutades eelkõige järgmist. Põlva OOM-i ja Elektrilevi 12.04.2022 tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 KÜ seinal. Elektrilevi ei ole OÜ Põlva OOM-i õigusjärglane. Alles pärast seda, kui Keskuse tee 13 KÜ võimaldab juurdepääsu liitumispunktile koos mõõteseadme paigaldamisega, saab tõstatada küsimuse võrguteenuse ühis- või üksikostust. Elektrileviga võrgulepingu(te) sõlmimiseks vajalikud eeldused on jäänud korteriühistust tulenevatel põhjustel täitmata. Halduskohus on õigesti leidnud, et Elektrilevil on kohustus võimaldada kasutada võrguühendust liitumispunktis, ent majasisest elektrisüsteemi puudutavalt on liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised algusega liitumispunktist kuuluvad tarbijale ning on tema vastutada. Elektrilevi peab osutama võrguteenust seadusele vastavate mõõteseadmetega ning ei tohi jätkata elektrienergia mõõtmist peale korteriühistu liitumispunkti korteriühistu sisemises võrgus asuvate mõõteseadmetega, mille alusel arveldasid korteriühistu ja selle elanikud Põlva OOM-iga.
14.Elektrilevi vaidleb kaebajate apellatsioonkaebusele vastu ning rõhutab eelkõige järgmist. Konkurentsiamet ning halduskohus on õigesti tuvastanud, et Põlva OOM-i võrgu võõrandamine Elektrilevile ning võrguteenuse osutamise jätkumine on toimunud kooskõlas ELTS § 64 lõigetega 1 ja 11. Elektrilevi ei ole Põlva OOM-i õigusjärglane. Pärast võrgu omandamist Elektrilevi poolt saab võrguteenuse kasutamine toimuda üksnes Elektrileviga sõlmitud kirjaliku võrgulepingu alusel. Elektrilevi poolt Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on vastavuses Põlva OOM-ilt Elektrilevile üle antud võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõimega selle üleandmise hetkel. Asjakohatu on kaebajate viide ELTS § 64 lõikele 15, kuna selle sätte alusel ei saa teha etteheiteid Elektrilevile. Elektrilevi ei ole takistanud kaebajate ligipääsu avalikule teenusele. Elektrilevi on teinud endast kõik oleneva, et Keskuse tee 13 elanikega võrguleping sõlmida. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine ELTS § 68 lõike 1 punktide 2 ja 4 tähenduses on saanud võimalikuks vaid Keskuse tee 13 elanike, eelkõige kaebajate põhjendamatu vastuseisu ning soovimatuse tõttu võrgulepingut sõlmida. Võrguteenuse tarbimine ühisostul ei too kaebajatele lisakulusid, liitumiskilbi paigaldamine koos nõuetekohase mõõteseadme ja peakaitsmega toimub Elektrilevi kulul. Kaebajatele võivad kaasneda täiendavad kulud juhul, kui Keskuse tee 13 korteriomanikud jõuavad ühisele otsusele üksikostule ülemineku suhtes.
15.Elektrilevi esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus jättis Elektrilevi menetluskulud tema enda kanda ning teha selles osas 7(13)
3-22-1977 uus otsus, millega mõista kaebajatelt Elektrilevi kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 5025 eurot. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
15.1.Elektrilevi ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsundusleping õigusabiteenuse osutamise kohta on piisav menetluskulude kandmise kohustuse tõendamiseks, kuna selle alusel on Elektrilevil tekkinud kohustus maksta talle õigusabiteenust osutanud Eesti Energia AS-ile edukustasu. HKMS § 109 lõikes 11 ei ole nimetatud konkreetseid kuludokumentide liike ega sätestatud arve esitamise nõuet. Eelviidatud lepinguga ei olnud kokku lepitud arve väljastamist ning tasu maksmist kohtumenetluse kestel. Riigikohus on pidanud õigusabikulusid HKMS § 109 lg 11 alusel väljamõistetavaks, kui menetlusosaline on kohustatud hüvitama tasumisele kuuluva summa juhul, kui kohus mõistab õigusabikulu menetlusosalise kasuks välja (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.01.2023 otsus asjas nr 3-21-997), rõhutamata, et menetluskulud on väljamõistetavad üksnes arve esitamisel. Halduskohtu seisukoht on vastuolus edukustasu olemusega.
15.2.Kui asuda siiski seisukohale, et Elektrilevil on menetluskulude väljamõistmiseks kohustus esitada kohtule arve, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1 põhjendamatult jätnud vastu võtmata 23.02.2023 õigusabiteenuse arve nr 27868070. Elektrilevi selgitas halduskohtule 27.02.2023 esitatud menetlusdokumendis, et peab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimise tõendamisel piisavaks õigusabiteenuse osutamise lepingut, ent kuna kaebajad seadsid menetluskulude kandmise kohustuse tekkimise kahtluse alla, esitas Elektrilevi menetluskulude nimekirja juurde täiendavalt Eesti Energia AS-i poolt õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arve summa ulatuses, millises oli Eesti Energia AS arve esitamise hetkeks kulusid kandnud. Kuivõrd kaebajad esitasid oma vastuväite Elektrilevi menetluskulude nimekirjale 22.02.2023, ei saanud seda arvet esitada kohtule varem. Halduskohus on eiranud HKMS § 51 lõikes 4 sätestatud võimalust sellise arve arvesse võtmiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus menetluskulusid tõendavate dokumentide hilinenud esitamine ei tinginud menetluse venimist, on menetluskulude väljamõistmine HKMS § 51 lõike 4 alusel võimalik ja põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-3-1-85-11, (punkt 25), asjas nr 3-16-1616 (punkt 17) ja asjas nr 3-3-1-65-13 (punkt 33).
16.Kaebajad leiavad, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendamatu ning nõustvad menetluskulude jagamist puudutavas osas halduskohtu põhjendustega.
Vastustaja leiab, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Kaebajate apellatsioonkaebus, samuti Elektrilevi vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on võtnud seisukoha kõigis vaidluse lahendamiseks olulistes küsimustes, ja põhjendatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et Elektrilevi ei ole kaebajate õigusi rikkunud ega neile põhjendamatuid nõudmisi esitanud. Õige ja varasema kohtupraktikaga kooskõlas on ka halduskohtu otsus jätta Elektrilevi menetluskulud tema enda kanda.
19.Kaebajate apellatsioonkaebuse pinnalt taandub menetlusosaliste vaheline vaidlus sisuliselt küsimusele, kas Elektrilevi on kohustatud osutama igale kaebajale võrguteenust selliselt, et esiteks toimub tarbitava elektrienergia mõõtmine Keskuse tee 13 hoone trepikojas oleva individuaalse elektriarvestiga, nagu see toimus eelnevalt iga kaebaja ja Põlva OOM-i vahelise 8(13)
3-22-1977 lepingu alusel, ning teiseks nii, et Keskuse tee 13 hoonel on peakaitse nimivooluga 66 A. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, vastus mõlemale küsimusele on eitav.
20.Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et halduskohus ei ole võtnud selget seisukohta küsimuses, kas kaebajate näol on tegemist võrguga eelnevalt liitunud tarbijatega ELTS § 64 lg 11 tähenduses. Selles, et nimetatud küsimusele tuleb vastata jaatavalt, ei ole algusest peale olnud menetlusosaliste vahel mistahes vaidlust. Kaebajad, kelle elektrienergiaga varustamine toimus eelnevalt Põlva OOM-i omandis oleva võrgu kaudu, olid kahtluseta võrguga varem liitunud tarbijad.
21.ELTS § 64 lõikest 11 tuleneb võrguettevõtjale kohustus jätkata tegevusloata isiku omandis oleva võrgu enda kasutusse saamise korral selle võrguga varem liitunud tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Nimetatud sättest ilmneb esiteks, et võrguettevõtja (ehk siinsel juhul Elektrilevi) kohustused piirduvad tema kasutusse antud võrguga. Halduskohus on õigesti leidnud, et Elektrilevile üle läinud võrgu osaks ei ole Keskuse tee 13 hoone sisesed elektripaigaldised, sh kaablid ja hoone trepikodades asuvates jaotuskilpides asuvad elektriarvestid. Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu (dtl 1028) esemeks on „[...] Himmaste külas 1984. aastal rajatud 0,4kV maakaabelliin pikkusega ca 1562 meetrit ja 10 jaotuskilpi“. Lepingu eseme paiknemine on kajastatud lepingu lisaks 1 oleval plaanil (dtl 1030) ning sealt nähtub üheselt, et üheks kõnealuseks jaotuskilbiks on Keskuse tee 13 hoone välisseinal olev kilp. Niisiis võrk, mille Elektrilevi Põlva OOM-ilt omandas, lõpeb Keskuse tee 13 elamus elektrienergiat kasutavate tarbijate pool Keskuse tee 13 välisseinal oleva kilbiga. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et Elektrilevil on kohustus osutada võrguteenust kuni selle jaotuskilbini, mitte aga kaugemale. Juba pelgalt see asjaolu välistab võrguteenuse osutamise kohustuse selliselt, et tarbitava elektrienergia mõõtmine toimub Keskuse tee 13 hoone trepikojas asuvates jaotuskilpides paiknevate korteri elektriarvestitega. See tähendab, et liitumispunkt kõigi Keskuse tee 13 tarbijate jaoks saab olla hoone seinal paiknevas jaotuskilbis, mitte mistahes muus kohas sealt tarbijate suunas.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata ka kaebajate väide, et teatav osa Keskuse tee 13 hoones sees olevaid elektripaigaldisi, sh kaablid ja trepikodades asuvates kilpides olevad elektriarvestid, oleksid (või oleksid olnud) Põlva OOM-i omandis. Põlva OOM-i omandiõiguse kohta ei ole ühtki tõendit. Nende elektripaigaldiste näol on tegemist hoone osadega, mistõttu vastupidiste tõendite puudumisel tuleb lugeda, et need on Keskuse tee 13 hoone omanike ehk kõigi korteriomanike kaasomandis, nagu kõik muudki korteriomandi reaalosa (eriomandi) koosseisu mitte kuuluvad hoone osad. ELTS § 64 sätetest ei tulenenud Elektrilevile kohustust võtta üle mistahes muid elektripaigaldisi peale nende võrgu osaks olevate paigaldiste, mida Põlva OOM talle üle anda soovis. Isegi kui saaks asuda seisukohale, et Põlva OOM ei täitnud nõuetekohaselt ELTS § 64 lõikes 1 ja lõikes 1 5 sätestatud kohustusi, ei saa seda puudutavaid etteheiteid teha Elektrilevile. Elektrilevil sai oma tegevust korraldad selle võrgu piires, mille Põlva OOM talle üle andis.
23.Eeltoodust tulenevalt ei ole siinse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, et Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu lisas 2 on n-ö üle antavate klientide loetelu kajastatud ebaõigesti. Keskuse tee 13 KÜ-l kui juriidilisel isikul ei ole teadaolevalt Põlva OOM-iga mistahes lepingulist suhet olnud ning seda korteriühistut ei olnud seega alust käsitada Põlva OOM-i kliendina, kuna viimase klientideks olid lepingupooleks olevad korteriomanikud. Sõltumata aga sellest, kuidas praktikas toimus korteriomanike ja Põlva OOM-i vaheline arveldamine ning kas üldse või millise lepingu alusel toimus elektrienergia tarbimine korterelamu üldkasutatavates tarbimiskohtades (nt trepikodades), sai Elektrilevi 12.04.2022 sõlmitud lepinguga enda kasutusse võrgu, mille lõpp-punktiks on Keskuse tee 13 hoone seinal olev 9(13)
3-22-1977 jaotuskilp ning edasine võrguteenuse osutamine kõigile selles hoones võrguteenust tarbida soovivatele isikutele saab toimuda selles jaotuskilbis olevast liitumispunktist. Vaidlust ei ole selles, et Keskuse tee 13 hoonesisese elektrisüsteemi ehitus, eelkõige kaabelduslahendus, ei võimalda sellest liitumispunktist osutada individuaalset võrguteenust igale korteriomanikule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles olukorras asuda seisukohale, et Elektrilevi on ELTS § 64 lõigetes 1 ja 11 sätestatud kohustused täitnud, võimaldades võrguühenduse kõigile Keskuse tee 13 hoones elektrienergiat tarbida soovivatele isikutele tema kasutuses oleva võrgu Keskuse tee 13 elamu poolses otsas oleva liitumispunkti kaudu. Konkurentsiamet ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et selleks on vältimatult vajalik sõlmida võrguleping Keskuse tee 13 hoone ühiseks haldamiseks ja majandamiseks moodustatud ja kõiki korteriomanikke ühendava korteriühistuga ehk sisuliselt kõigi korteriomanikega korraga. Võrgulepingu sõlmimine ja võrguteenuse osutamine vahetult korteriomanikega ei ole tehniliselt võimalik, kuna Elektrilevi kasutusse antud võrgu lõpp-punkti (ehk hoone seinal oleva liitumiskilbi) ja korteriomanike tarbimiskohtade (korterite) vahel jäävad korteriomanike kaasomandis olevad elektripaigaldised (eelkõige kaablid), mille eest ei vastuta Elektrilevi.
24.Halduskohus on õigesti leidnud, et ELTS § 64 lõigetest 1 ja 1 1 tulenevalt ei ole Elektrilevi muutunud Põlva OOM-i õigusjärglaseks ega ole üle võtnud Põlva OOM-i ning kaebajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. ELTS § 64 lõikes 11 sätestatud kohustus jätkata tarbijale võrguteenuse osutamist samadel tehnilistel tingimustel tähendab eelkõige kohustust tagada senise kokkuleppe kohase tehnilise kvaliteediga võrguteenuse kättesaadavus. Asjaolu, et eelnevalt oli Põlva OOM sõlminud lepingud eraldi iga korteriomanikuga, mitte korteriühistuga, ei ole eelviidatud tehnilist kvaliteeti puudutav küsimus. Seejuures on Konkurentsiamet ja halduskohus õigesti osutanud sellele, et Põlva OOM-i ning Keskuse tee 13 korteriomanike vahel sõlmitud lepingud ega teadaolevalt ka ükski muu leping ei sisalda kokkuleppeid Keskuse tee 13 elamus olevatele tarbijate elektrienergiaga varustamiseks kasutatava võrgu (võrguteenuse) kvaliteedi või tehniliste tingimuste kohta. Puuduvad tõendid Põlva OOM-i ja korteriomanike vahelise kokkuleppe kohta võrguga liitumispunktide asukoha osas. Asjaolu, et Põlva OOM-i ja korteriomaniku vahelises lepingus on märgitud tarbimise arvestamiseks kasutatava elektriarvesti number, ei anna alust väita, et need arvestid või mistahes muu osa Keskuse tee 13 hoone sisesest elektripaigaldisest oleksid olnud Põlva OOM-i omandis.
25.Kuna elektripaigaldised, mis jäävad Keskuse 13 hoone seinal olevast liitumispunktist tarbijate poole, ei ole võrgu osa, ei ole kaebajatel ka alust nõuda, et Elektrilevi kõnealust hoonesisest võrku parandaks või asendaks oma kulul hoonesisese võrgu osaks olevad elektriarvestid. Võrgueeskirja § 31 lõikest 1 tulenev võrguettevõtja kohustus vahetada vajadusel välja korterelamu korteri mõõtesüsteem kohaldub juhul, kui korteriomanikul on kehtiv võrguleping. Siinsel juhul ei ole aga Elektrilevil võimalik sellist võrgulepingut korteriomanikega sõlmida enne, kui on sõlmitud võrguleping Elektrilevi omandis oleva võrgu liitumispunktis, mis asub Keskuse tee 13 hoone seinal asuvas kilbis. Sellise võrgulepingu saab eeltoodud põhjustel sõlmida Elektrileviga nii kaebajaid kui teisi korteriomanikke ühendav korteriühistu. Väär on seega ka kaebajate seisukoht, et kogu elamu elektritarbimist ja võrguteenust mõõtva arvesti paigaldamiseks ei ole vajadust. Halduskohus on seejuures õigesti selgitanud, et liitumispunktis oleva mõõteseadme järgi on vajadus sõltumata sellest, kas Elektrilevi sõlmib edaspidi eraldi võrgulepingud iga korteriomanikuga. Mõõteseadmetega seoses on halduskohus samuti õigesti osutanud sellele, et ELTS § 67 lõikest 2 ning võrgueeskirja § 29 lõikest 5 tulenevalt peab mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega. Direktiivi 2019/944 artiklist 22, millele kaebajad viitavad, ei tulene tarbijale subjektiivset õigust nõuda, et võrguettevõtja võimaldaks võrguteenust selliselt, et mõõtmine toimub muud liiki mõõteseadmega. Nimetatud sätte eesmärk on vältida olukorda, kus lõpptarbija tarbimist arvestatakse mingil muul viisil, ilma et tal oleks mistahes individuaalset arvestit. Nimetatud säte ei keela liikmesriigil kehtestada õigusnorme, mille kohaselt on nõutav tarbijale müüdava elektrienergia ja võrguteenuse arvestamine üksnes 10(13)
3-22-1977 kauglugemisseadme abil, kui ka faktiliselt on tagatud sellise kauglugemisseadme paigaldamise võimalus.
26.Teisena on vaidlus sisuliselt selles, kas Elektrilevi peab tagama võrguühenduse selliselt, et Keskuse tee 13 hoonel oleks peakaitse nimivooluga 66 A. Halduskohus on õigesti leidnud, et sellist kohustust Elektrilevil ei ole. Mõiste “samadel tehnilistel tingimustel” ElTS § 64 lg 1 1 tähenduses tuleb eelkõige mõista selliselt, et osutatav võrguteenus peab vastama tarbija ja võrgu (varasema) omaniku vahel kokku lepitud tingimustele. Nagu halduskohus õigesti tuvastas, ei olnud siinsel juhul kaebajate ja Põlva OOM-i vahelistes lepingutes kokkulepet, mis puudutaks Keskuse tee 13 hoone peakaitsme nimivoolu. Vaidlust ei ole selles, et faktiliselt paikneb Keskuse tee 13 seinal olevas jaotuskilbis iga faasi kohta 66 A kaitse. Faktiliselt paigaldatud peakaitsme tüüp ei kinnita aga kaitsme nimivõimsusele vastava tarbimisvõimsuse tegelikku eraldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-13-1604, punkt 22). Olukorras, kus kaebajate ja Põlva OOM-i vahel puudus kokkulepe võrguteenuse tingimuste, sh läbilaskevõime kohta ning kus faktiliselt paigaldatud peakaitse ei ole kooskõlas tarbijatele tegelikult eraldatud (faktiliselt kasutatavate) tarbimisvõimsustega, ei saa kaebajad Elektrilevilt nõuda võrguteenuse osutamist selliselt, et peakaitsme nimivooluks liitumispunktis oleks 66 A.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus Elektrilevi selgitustele tuginedes veenvalt ja piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et 66 A nimivooluga peakaitse ei vasta võrgu tehnoseisundile ja läbilaskevõimele. Seejuures on halduskohus osutanud eelkõige kolmele asjaolule. Esiteks on halduskohus õigesti osutanud sellele, et kaebaja I ja Põlva OOM-i vahel sõlmitud lepingu (dtl 85) kohaselt oli kaebaja I korteris lubatud võimsuseks 1,5 kW. Eeldusel, et ülejäänud 8 korteris oli samasugune lubatud võimsus, oli kogu elamu lubatud võimsus 12 kW. Halduskohus on sellega seoses kohaselt viidanud ka Keskuse tee 13 elamu ehitusaegsele elektrisüsteemi projekteerimise juhendmaterjalile. Elektrilevi on selgitanud, ilma et kaebajad oleksid sellele esitatud ühtki tõsiselt võetavat vastuväidet, et eelnimetatud 12 kW tarbimisvõimsuse puhul piisaks 20 A nimivooluga peakaitsmest. Teiseks selgitas Elektrilevi veenvalt, et pakutavas võrgulepingus nimetatud peakaitse nimivooluga 40 A on piisav Keskuse tee 13 korterelamus senisel tasemel elektrienergia tarbimiseks eeldusel, et kõigis korterites on elektripliidid. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis selle selgituse kahtluse alla seaks. Kolmandaks nõustus halduskohus põhjendatult Elektrilevi selgitusega, et Himmastes asuvate kortermajade olemasolevate peakaitsmete nimivoolude summa ületab oluliselt võrgu tegelikku läbilaskevõimet. Seejuures osutas Elektrilevi asjassepuutuvalt esiteks sellele, et Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe (dtl 239) kohaselt oli võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200 amprit ning teiseks sellele, et peakaitsmete lubatavate nimivoolude arvutamisel võttis Elektrilevi aluseks lühisvoolu mõõtmise tulemused Põlva OOM-i omandis olnud Himmaste võrgus (dtl 279). Ringkonnakohtule näivad need põhjendused veenvad ning kaebajad ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid nende selgituste õigsuses kahelda. Halduskohus on seega õigesti tuvastanud, et Elektrilevi poolt võrgulepingu pakkumises osutatud 40 A peakaitse vastab võrgu tehnoseisundile ja läbilaskevõimele, samas kui 66 A peakaitsme puhul ei oleks see vastavus tagatud. Ringkonnakohus kordab, et ühestki tõendist ei nähtu, et Põlva OOM oleks mistahes ajal võimaldanud tegelikult kaebajatel tarbida elektrienergiat mahus, mis eeldab 66 A läbilaskevõimega peakaitsme olemasolu või et Põlva OOM-i ja kaebaja(te) vahel oleks olnud sellist võrguühenduse parameetrit käsitlev kokkulepe. Kaebajate poolt halduskohtule esitatud elektripaigaldise erakorraline audit (dtl 201) ei lükka eeltoodud järeldust ümber. Kõnealune audit puudutab Keskuse tee 13 hoone elektripaigaldist, mitte võrku, mille kaudu Elektrilevi peab võrguteenust osutama. Võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõime hindamisel tuleb aga arvesse võtta kogu võrku.
Eeltoodud põhjustel tuleb kaebajate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 11(13)
3-22-1977
29.Elektrilevi vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus jääb varasemas kohtupraktikas võetud seisukohale, et sellises olukorras, nagu siinsel juhul, kus Elektrilevile osutab õigusabiteenust tema emaettevõtja, ei saa HKMS § 109 lõigete 1 ja 1 1 alusel mõista menetlusosalise kasuks välja menetluskulusid, mille kandmise kohustus ei ole tõendatud arve esitamisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-21-409). Ka eelviidatud kohtuasjas oli õigusabiteenuse osutamise aluseks leping, milles oli ette nähtud n-ö edukustasu. Erinevus siinse asjaga seisnes siiski selles, et siinsel juhul ei ole Elektrilevi ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud lepingus sätet arve esitamise kohta. See ei luba aga asuda eeltoodust teistsugusele seisukohale. Elektrilevi seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatud otsus ning eelviidatud ringkonnakohtu praktika ei arvesta lepingus ette nähtud tulemustasu olemusega, ei ole õige. Kõneksoleva lepingu (dtl 1039) punktis 3.1. on sätestatud, et klient tasub õigusabi osutajale edukustasu ehk kohustub teenuse osutajale tasuma vaid juhul, kui kohus mõistab kliendi kasuks kaebajatelt menetluskulu välja. Sellisel juhul tekib Elektrilevil kohustus tasuda emaettevõtjale summa, mis vastab kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu suurusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 109 lõiget 11 mõista selliselt, et menetluskulu välja mõistmiseks peab menetlusosalisel olema kulu kandmise kohustus tekkinud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise ajaks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Tõendiks kulu tasumise tekkimise kohustuse kohta saab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olla arve. Menetluskulu ei ole välja mõistetav, kui kulude kandmise kohustuse tekkimine sõltub tulevikus aset leidvast asjaolust, muuhulgas asjas tehtava kohtuotsusega menetlusosalise kasuks teiselt menetlusosaliselt menetluskulude välja mõistmisest. Eeltoodud järeldust ei lükka ümber Elektrilevi viidatud Riigikohtu praktika. See praktika puudutab küsimust, kas menetlusosalise kasuks on võimalik menetluskulud välja mõista, kui õigusabiteenuse osutaja ees on kulude kandmise kohustus tekkinud muul isikul. Elektrilevi viidatud kohtuotsustes käsitleti sisuliselt olukorda, kus menetlusosalise kohtumenetluses esindamise eest oli õigusabiteenuse osutaja esitanud arve muule isikule ning menetlusosalisel oli kohustus hüvitada vastav summa arve saajale nendevahelise kokkuleppe alusel. Viidatud kohtuasjades ei olnud tegemist olukorraga, kus õigusteenuse osutaja ei olnud tasumisest kohustuse aluseks olevat arvet üldse väljastanud.
30.Ringkonnakohus ei nõustu ka Elektrilevi seisukohaga, et halduskohus jättis põhjendamatult vastu võtmata arve, mille kaebaja soovis esitada 27.02.2023. Halduskohus määras 23.01.2023 määrusega menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamise tähtpäevaks 14.02.2023. Halduskohus ei pidanud HKMS § 51 lõikest 4 tulenevalt hilinenult esitatud kuludokumenti vastu võtma. Elektrilevi leiab ekslikult, et kõnealuse arve vastu võtmine ei oleks põhjustanud menetluse viibimist. Menetluse viibimise oleks võinud kaasa tuua vajadus anda kaebajatele omakorda võimalus uuesti esitada oma seisukoht selle tõendi ja selle alusel menetluskulude välja mõistetavuse kohta. Asjaolu, et pärast menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamiseks antud tähtaja lõppu vahetasid menetlusosalised teatavaid dokumente muudes küsimustes, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Halduskohus oli kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määranud 10.03.2023. Seda arvestades oleks Elektrilevi poolt 27.02.2023 esitatud menetluskulu dokumendi vastu võtmine võinud kaasa tuua menetluse venimise. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõnealune arve oleks olnud vastuolus eelnevalt Elektrilevi poolt menetluskulu tõendamiseks esitatud lepinguga, mis nägi ette üksnes edukustasu maksmise juhul, kui kohtuotsusega Elektrilevi kasuks menetluskulud välja mõistetakse. Seega ei olnuks tegemist pelgalt täiendava tõendi, vaid menetluskulude osas täiesti uue positsiooni esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud Elektrilevil olla ka mõjuvat põhjust, mis takistas arve varasemat esitamist. Asjaolu, et pärast menetluskulude dokumentide esitamiseks antud tähtaja möödumist asuvad teised menetlusosalised menetluskulude välja mõistmise taotlusele vastu vaidlema, ei ole selline asjaolu. Liiati tuleneb varasem kohtupraktika, millest halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel juhindus, kohtuasjast, mille pooleks oli Elektrilevi ise. Seega pidi Elektrilevi enne 14.02.2023 teadma, et menetluskulu välja mõistmiseks tuleb esitada arve. 12(13)
3-22-1977
Eeltoodud põhjustel tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate kulud, mis seonduvad nende apellatsioonkaebusega, tuleb seega jätta nende endi kanda. Elektrilevi vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulude välja mõistmiseks ei ole kaebajad kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka need kulud kaebajate endi kanda. Elektrilevi vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad Elektrilevi enda kanda. Elektrilevil on menetlusse kaasatud kolmanda isikuna HKMS § 108 lg 8 alusel õigus nõuda apellatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulude välja mõistmist kaebajatelt. Elektrilevi on esitanud 30.05.2024 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja, kus on kajastatud nii kaebajate apellatsioonkaebusele vastamisega kui ka vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud. Nimekirjast nähtuvalt kajastuvad kaebajate apellatsioonkaebusele vastamisega seotud kulud nimekirja ridadel 1, 2, 5 ja 6 (75+30+562,5+75=742,50 eurot), mis vastab 4,95 esindaja töötunnile tasumääraga 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Elektrilevi on esitanud kulu tõendamiseks Eesti Energia AS-i 29.12.2023 arve (dtl 1252), kus on teenuse nimetusena märgitud „Õigusabiteenus kohtumenetluses nr 3-22-1977) ja mille maksetähtpäevaks on märgitud 12.01.2024. Ringkonnakohus leiab, et Elektrilevi menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning tuleb kaebajatelt välja mõista. Umbes 5 tunnile esindaja tööle vastav õigusabi maht on apellatsioonimenetluse esemeks olnud vaidluse keerukust ja mahtu arvestades mõistlik, tasu arvestuse aluseks olev tunnihinne ei ole õigusabituru keskmist arvestades ülemäärane. Seetõttu tuleb kaebajatelt solidaarselt Elektrilevi kasuks välja mõista menetluskulu 742,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.