Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ettekirjutuse

nr

7-18/2022-008

2(21)

isikutena menetlusse Elektrilevi ja Keskuse tee 13 KÜ. Sama määrusega jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2022 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 resolutsiooni punkti 2 kehtivuse (millega tunnistati Konkurentisameti 22.06.2022 ettekirjutus nr 7-18/2022008 kehtetuks). Ühtlasi kohustas Elektrilevi tagama, et kaebajate võrguühendust kohtumenetluse ajal ei katkestataks, sh tuleb neil katkestatud võrguühendus vajadusel uuesti luua.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(21)

Keskuse tee 13 elamu mõõteseadmed on olnud taadeldud aastatel 1995/1998. Tulenevalt varem kehtinud mõõteseadusest saabus mõõteseadmete järgmine taatlemise aeg 16 aasta pärast (s.o 2011/2014). Tänasel päeval taatlemise nõue arvestitele puudub. Elektrilevi on valetanud arvestite nõuetele mittevastavuse kohta. Keskuse tee 13 elamu arvestid pole kaugloetavad, kuid Euroopa Liidu direktiivi 2019/944 alusel tuleb kõigil liikmesriikidel üle minna kaugloetavatele arvestitele (80% ulatuses) aastaks 2024. Tavaarvesti pole põhjus elamu arvestite kõlbmatuks pidamiseks. Need kaheksa arvestit tuleb võrguettevõttel asendada esimesel võimalusel lihtsalt kaheksa kaugloetava arvestiga. Olemasolevad Keskuse tee 13 elamu arvestid kuuluvad nii varasema kui praeguse seadusandluse alusel võrguettevõttele (Põlva OOM OÜ-le või Elektrilevile). Vastavalt direktiivi 2019/944 artiklile 22 lg 1, kui lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija varustatakse individuaalse tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku tarbimist ning lg 2 alusel, liikmesriik tagab, et tavaarvestit kasutaval lõpptarbijal on kerge võtta arvesti lugemit kas otse või kaudselt võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu. Nimetatud nõudega on Keskuse tee 13 elamu arvestid vastavuses. 3) Elektrilevi seisukoht tehnoseisundi mittevastavusest on põhjendamatu, sest elamu elektripaigaldisel pole kasutuskeeldu (st on ohutu). Keskuse tee 13 elamus 23.09.2022 pädeva isiku poolt läbi viidud elektripaigaldise auditiga tunnistati elamu ühiskasutuses olev elektripaigaldis normidele vastavaks ning puudub takistus arvestite välja vahetamiseks. OÜ Põlva OOM võlausaldajate 23.03.2022 üldkoosoleku protokollis kinnitab võlausaldaja, et võrkude omandamise järgselt on võrkude korrashoiu ja parendamise kohustus Elektrilevil, mis on ilmselgelt tarbijate huvides. Eeltooduga kinnitab ettevõte, et on oma seadusest tulenevast kohustusest teadlik – Keskuse tee 13 elamuvälise tehnovõrgu korrastamine/võrgu tehnilise seisundi säilitamine on ettevõtte, mitte kodutarbijate kohustus (amprite tagasiostu näol). 4) Konkurentsiamet on jätnud tuvastamata Elektrilevi kohustuse täita ELTS § 64 lg-test 11 ja 12 tulenevat nõuet. Võrguomaniku muutus ei puuduta elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid, kes soovivad jätkata võrguteenuse kasutamist senistel tehnilistel tingimustel. Tulenevalt ELTS § 1113 lg 5 kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 vaid juhul, kui võrk on rajatud enne 2003. a 1. juulit. Himmaste elektrivõrk on rajatud enne 2003. a ning seega rakenduvad Himmaste, Keskuse tee 13 kodutarbijatele seadusest tulenevalt varemliitunud tarbijate õigused. Konkurentsiamet pole hinnanud, kas Elektrilevi on järginud võrguga varem liitunud tarbijatele seaduses sätestatud tingimustel võrguühenduse osutamise protseduuri ja korda. Ühisostu mõõteseadme paigaldamisega KÜ-le, kodutarbijate kaheksa olemasoleva üksikostu mõõteseadme asemele, rikub Elektrilevi ELTS § 64 lg-st 11 tulenevat nõuet. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. Elektrienergia mõõtesüsteemi vahetamisega seonduv on kajastatud Elektrisüsteemi võrgueeskirja §-s 31. Konkurentsiamet jättis tuvastamata Elektrilevi kohustuse jätkata samade lepingutingimustega. ELTS § 83 lg 2 teise lause alusel on füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Lisaks peab ELTS § 64 lg 15 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrgu omanik tagama oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Eeltoodud olukorda on täpsemalt selgitatud „Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõus (Riigikogu 12. koosseisu 139 SE, Lisa 2). Konkurentsiameti otsuse kohaselt kaotavad Keskuse tee 13 füüsilisest isikust tarbijad kõik varasemad tarbija õigused (elektrimüüja valik, võrgupaketi 4(21)

valik, füüsilisest isikust tarbijale tarbijakaitseseadusest tulenevad õigused). Konkurentsiameti järelevalve Põlva Oom OÜ ja Elektrilevi OÜ tegevuse üle on olnud ebapiisav ning seda ka eurodirektiivist (EL direktiiv 2019/944) tulenevate nõuete täitmise osas. Kaebuse 22.02.2023 täpsustuses kaebajad märgivad, et elektrivõrgu võõrandamise lepingus (punktis 1) on märgitud võõrandatava elektrivõrgu rajamise aastaks 1984. Ei saa olla vaidlust, et enne 01.07.2003 rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmise kulud peab kogu ulatuses kandma Elektrilevi. Nii pankrotihaldur kui Elektrilevi on olnud enne elektrivõrgu võõrandamise lepingu sõlmimist teadlikud nii Himmaste kortermajade olemasolevate peakaitsmete tegelikest suurustest ja füüsilisest isikust tarbijate olemasolust. Lepingu Lisa 2 nimekirjas olevad korteriühistud (juriidilised isikud) pole olnud Põlva Oom OÜ kliendid. Lepingu Lisas 2 on võõrandaja poolt esitatud üleantavate klientide nimekiri. Põlva Oom OÜ pankrotihaldur Karin Antsov on õigusvastaselt muutnud üleantavate klientide nimekirja ja vähendanud nimekirjas olevate kortermajade peakaitsme suurusi. Kaebajate üllatuseks puuduvad Lisa 2 nimekirjast võrguga varem liitunud füüsilisest isikust tarbijad ning nende asemel on tarbijatena lisatud korterühistud. On ilmselge, et antud lepingu Lisa 2 nimekiri kahjustab võrguga varemliitunud tarbijate huve ning on õigusvastane. Võrguga varemliitunud tarbijatele pole juriidiliselt ega tehniliselt vaja uue asukohaga täiendavat liitumiskilpi. Elektrivõrgu võõrandamise lepingu punkt 3.8 on Keskuse tee 13 füüsilisest isikust kodutarbijate suhtes tühine, sest kahjustab Keskuse tee 13 füüsilisest isikutest kodutarbijate (st kaebajate) huve. Kehtivast regulatsioonist (nt elektrituruseadus ja võrgueeskiri) tarbija kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped on õigustühised (Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu lk 15, Riigikogu 12. koosseisu 139 SE). Pankrotimenetluse käigus vara ehk elektrivõrgu võõrandamisega ei saa kaotada võrguga varem liitunud tarbijate õigusi. 5) Keskuse tee 13 kodutarbijatel on kehtivad üksikostulepingud Põlva OOM OÜ-ga, mis vastavad ka tänases mõistes võrgu- ja elektrilepingutele. Antud lepinguid pole seaduses ega lepingutingimustes ettenähtud korras lõpetatud. Nimetatud lepingute õigusjärgsus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 2, mille alusel on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Antud juhul on selleks ELTS § 64 lg 11. Põhjusel, et Põlva OOM OÜ-l puudus tegevusluba, pidi võrgu esindaja (st pankrotihaldur) tagama võrgu ülemineku ettevõttele, kellel selline luba on olemas. Varem liitunud tarbijate puhul tuleb järgida otseselt seadusest tulenevat nõuet: kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Need tingimused, mis sisalduvad Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi omavahel sõlmitud lepingus, ei vabasta Elektrilevi kohustusest täita ELTS §-st 64 tulenevaid nõudeid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 35 lg 5 teise lause kohaselt on üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju. Elektrilevil on õigusjärglus ja ühtlasi seadusest tulenev kohustus Põlva OOM OÜ võrguga varemliitunud kodutarbijatele üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks ning mitte sundima võrguga varemliitunud tarbijaid KÜ kaudu uusliitujaks. 6) Konkurentsiamet ei ole viidanud ühelegi seaduse nõudele, mis kohustab võrgulepingut sõlmima KÜ ja Elektrilevi vahel. Varem võrguga liitunud tarbijad soovivad, et tarbijatele elektrienergia edastamisega jätkatakse senistel tehnilistel tingimustel. Need mõõtekeskusele esitatavaid nõuded, mille täitmist Elektrilevi nõuab, on kehtivad uutele ja rekonstrueeritavatele elamutele (vt Nõuded kortermaja mõõtekeskustele, p 1.1). Keskuse tee 5(21)

13 kortermaja pole uus ega rekonstrueeritav elamu. Isegi Elektrilevi poolne arvestite vahetus Keskuse tee 13 hoones ei vasta rekonstrueerimise tegevuse mõistele ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 tähenduses. Elektrilevi nõue läheb vastuollu ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 lg-ga 1, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 5 lg-ga 5 ning EL direktiivi 2019/944 artikliga 10. Elamu ühiskasutuses olev elektripaigaldis on auditiga tunnistatud normidele vastavaks ning antud kasutusluba viieks aastaks. Keskuse tee 13 hoone soojavarustuse liigi ja energiaallika liigi muutusega seotud andmete menetlus ehitisregistris on praeguseks toimunud. Keskuse tee 13 elamu ehitusjärgse tehnilise lahenduse kohaselt toimub elektri mõõtmine eraldi mõõteseadmetega eriomandite põhiselt. Puudub vajadus ja õiguslik alus muuta olemasolevat tehnilist lahendust ning paigaldada hoone fassaadile üks mõõteseade KÜ-le asendamaks praegust tehnilist lahendust. Keskuse tee 13 mõõtesüsteemide vastavusse viimise kohustus lasub Elektrilevil tulenevalt elektrisüsteemi toimimise Elektrisüsteemi võrgueeskirja nr 10 § 31 lg-st 1, mille kohaselt vahetab korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vajaduse korral välja võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri omanikule või valdajale. Elektripaigaldise 23.09.2022 auditis ei tuvastatud vastuolu ehitusaegete normidega ega kasutuskeeldu. Arveldamisest iga kaheksa kodutarbijaga eraldi on keeldunud Elektrilevi. Konkurentsiamet on õigusvastaselt leidnud, et kaheksale kodutarbijale ei kohaldu varem liitunud tarbijate õigused ning KÜ peab Elektrileviga lepingu sõlmima ja amprite vähendamisega nõustuma. Konkurentsiamet pole täitnud talle seadusega (MSÜS § 7, ELTS § 93) pandud ülesannet, sest ei taganud MSÜS § 35 lg-st 2 tulenevalt üldhuviteenuse toimepidevuse jätkumist teenust kasutavatele klientidele (kodutarbijatele). Elektrilevi kohustab üksikostul tarbijaid ühisostule, kohustab lepingupooleks KÜ-d ning vähendab kaasomandisse kuuluvaid ampreid. Võrgulepingute puudumine on põhjustatud Elektrilevi soovimatusest täita oma kohustusi (st asendada olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu) ja pole võimaldanud iga varemliitunud Keskuse tee 13 kodutarbijaga eraldi lepingute sõlmimist. 7) Selliste asjaolude nagu arvutuslikud erikoormused kilovattides, nimivoolu või võrguühenduse läbilaskevõime jm väljaselgitamine Keskuse tee 13 ja naabruse hoonetes ei oma praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust. Keskuse tee 13 elamu on seaduslik hoone, mis on ehitatud ehitusprojekti kohaselt, järgides kõiki ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Eeltoodu hõlmab ka Keskuse tee 13 hoone elektrivarustust ja lubatud voolutugevust. Elamu elektripaigaldis on projekteeritud kõikide normide kohaselt ja lubatud pingestada, st ühendamine elektrivõrguga on toimunud seaduslikult Eesti Energia pingestusloa alusel. Keskuse tee 13 hoone voolutugevus ehk amprid on (seadusliku) elamu tehnosüsteemi osana konkreetse varalise väärtusega kaasomand ning kaebajad ei soovi Elektrilevi kasuks sellest loobuda. Elamu transiitkilbis olevad hoone toitesuunalised kaitsmed 66 A (3x66 A) on ehitusaegsed. Puudub alus eeldada, et hoone ehitusaegsed tehnilised näitajad on valed või ebaseaduslikud, sest ka hoone projekteerimise ning ehitamise ajal arvestati normidega ja toimus Eesti Energia järelevalve all. Amper ei muutu riigikorra vahetumisega. Ehitusjärgselt on Keskuse tee 13 elamu peakaitse 3x66 A. Elamu mõlema trepikoja kilpide peakaitse on kummalgi 3x25 amprit ning tehniliste andmete järgselt peavad need kaitsmed taluma 1,35 kordset lühiajalist voolutugevust. See tähendab ühe trepikoja suunalt ligikaudu (1,35 x 25 A) 33,75 amprit iga faasi kohta suunaga toite poole, mis on kahe trepikoja kilbi peale kokku suurusjärgus 3x66 A ja ei saa olla vale voolutugevus hoonele. Peakaitsmed võib asendada kaasaegsematega väga lihtsalt. Elektrilevil puudub alus esitada hoone kasutuselevõtu järgselt omapoolseid arvutusi ja tabeleid ning nõuda Keskuse tee 13 elamus muudetud tehniliste näitajate tunnustamist halduskohtu poolt. Seda enam, et elamu tehnilisi näitajaid on ettevõte muutnud korteriomanike kahjuks.

6(21)

kasutada võrguühendust liitumispunktis. ELTS § 3 lg 29 kohaselt on võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Majasisest elektrisüsteemi puudutavalt on liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised (sh kaablid) algusega liitumispunktist kuuluvad tarbijale (välja arvatud mõõtepunktis paiknevad mõõteseadmed), kusjuures kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub tarbijal. Nii on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega seonduv vastutus tarbija kanda – majasisese ning tarbija korteris paikneva elektrisüsteemi puudutavate rikete vms korral peab puudused kõrvaldama tarbija ja mitte võrguettevõtja. Konkurentsiamet on otsuses (vt p 3.1) õigesti märkinud, et OÜ Põlva OOM pankrotimenetluse lõpptulemusena võõrandati Himmaste külas OÜ-le Põlva OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevile, mille tulemusena tekkis Elektrilevile ELTS-ist tulenevatel alustel kohustus tagada nimetatud piirkonnas paiknevatele tarbijatele (kokku 12 liitumispunkti, millest 8 on KÜ-d) võrguteenuse kättesaadavus. See on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Otsuse punktis 5.1 on Konkurentsiamet välja toonud, et OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 KÜ seinal. Tehing on jõustunud. Samas punktis amet lisas, et on kaebajale otsuse eelnõus põhjalikult selgitanud, miks võrguettevõtja vastutab kuni liitumispunktini (antud juhul asub liitumispunkt Keskuse tee 13 kortermaja seinal) ning et kortermaja-sisest elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole Elektrilevi üle võtnud (see ei tulene ka tehingust). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et Elektrilevi on OÜ Põlva OOM õigusjärglane, olles kohustatud osutama üksikostu alusel võrguteenust kuni igale korterile. OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub hoone Keskuse tee 13 KÜ seinal. Nimetatud tehing on jõustunud ning puuduvad alused järeldada, tehing ei olnud õiguspärane. 4) Antud juhul on probleem selles, et Elektrilevil on takistatud võrguteenuse osutamine kuni liitumispunktini, sest mõõteseadet ettevõtja paigalda ei saa – selle takistamiseks on ehitatud füüsiline piirdetara. Amet selgitas, et alles peale juurdepääsu võimaldamist liitumispunktile koos mõõteseadme paigaldamisega saab tõstatada küsimuse võrguteenuse ühis- või üksikostust. Elektrilevi on Keskuse tee 13 elanikele oma 29.06.2022 teates välja toonud, et ELTS kohaselt sõlmitakse võrguteenuste osutamiseks kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis võrguleping. Elektrileviga võrgulepingu(te) sõlmimiseks vajalikud eeldused on KÜ-st tulenevatel põhjustel jäänud täitmata. Elektrilevi on oma tegevuses talle seadusest tulenevaid kohustusi järginud ning teinud endast oleneva nende täitmiseks, kuid see on olnud takistatud kaebajatest tulenevatel põhjustel.

8(21)

Himmaste II alajaamast Põlva OOM OÜ omandis olnud võrgu kaudu elektritoidet saavate objektide loetelu ja nende peakaitsmete tegelikud nimivoolud enne võrgu omandamist on kajastatud Elektrilevi vastuses kaebusele toodud tabelis (vt Tabel 1), mille viimases veerus on näidatud peakaitsmete nimivoolud, mida Elektrilevi sai võrgu seisukorrast ja tehnilisest läbilaskevõimest selle omandamise ajal võimaldada. Tabelist nähtub, et olemasolevad peakaitsmed on ebaloogiliste nimivooludega (nt 24 korteriga Keskuse tee 11 ja 15 elamul ning 8 korteriga Keskuse tee 12, 17 ja 19 elamul on olnud ühesugune 100 amprise nimivooluga peakaitse) ning kõigi objektide peakaitsmete nimivoolude summa 1036 amprit. Samas on Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 334307005 VK/1 kohaselt võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200 amprit, mis on üks võrgu tehnilist läbilaskevõimet määravatest teguritest. Selle võrguühenduse kaudu saavad toidet kõik eelpool loetletud objektid ning kõnealune kaitseseade asub alajaamas. Kõnealuste elamute ehitamise ajajärgul oli üsna levinud see, et hoonetele paigaldati lubatud maksimaalse tarbimisvõimsusega mitte kooskõlas olevate nimivooludega peakaitsmeid teistsugustel kaalutlustel. Tabelist 1 nähtuvad Elektrilevi poolt lubatavad maksimaalsed tarbimisvõimsused on kooskõlas kõnealuste elamute ehitamise aegsete projekteerimisnormidega. Tolleaegseid eluhoonete elektrivarustuse nõudeid kirjeldab ka 1984. a välja antud „Energiamüügi“ juhendmaterjal „Eluhoonete elektrivarustus“, mille leheküljel 11 on toodud arvutuslikud erikoormused elamute ühele korterile kilovattides. Tallinna Ringkonnakohtule on esitatud T.M-i kodutarbija elektriga varustamise 19.11.1998 leping nr 8/5 Keskuse tee 13 kaheksa korteriga elamus, mille väljavõttest nähtub, et üksiku korteri lubatud tarbimisvõimsus on vaid 1,5 kW. Kui korrutada see kaheksaga, on tulemuseks 12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool ei ületaks 20 amprit. Ehitusregistrist ühegi Keskuse tee korterelamu juures märget elektrikütte olemasolu kohta. Samuti puudub Elektrilevil info, et nimetatud hoonetes oleksid projektijärgselt olnud paigaldatud elektripliidid. Elamute maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus nende elektriseadmete ekspluatatsiooni lubamisel on seega määratud suure tõenäosusega elektripliitide olemasolu välistades. Elektrilevi võimaldab sellele vaatamata ka võrgu tehniliste võimalustega arvestades kõigi kaheksa korterelamu elamute peakaitsmete nimivoolud tolleaegsete projekteerimisnormide alusel, kuid siiski elektripliitide olemasolust lähtudes, vaatamata nende puudumisele (Konkurentsiameti 02.08.2022 otsus, lk 10). Keskuse tee 13 elamule võimaldatakse sellest lähtuvalt peakaitsme nimivooluks 40 amprit, erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta ehk vähemalt kaks korda rohkem, kui T.M-i kodutarbija elektriga varustamise 19.11.1998 lepinguga nr 8/5 ette nähtud 1,5 kW. Põlva OOM OÜ (pankrotis) ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes lepinguga kokku leppinud. Käesolevas asjas on mh asjakohased Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsuse nr 3-13-1604 p-des 22 ja 23 esitatud põhjendused. Elektrilevi võtab tarbijatele võrguteenuse osutamise jätkamisel arvesse võrgu tehnilise seisundi ja läbilaskevõime selle omandamise ajal. See, milliseks võib võrgu läbilaskevõime kujuneda pärast selle osade remontimist ja/tugevdamist edaspidi, ei anna alust tarbijatel nõuda ilma tingimuste muutmise tasu rakendamata suuremat lubatavat võimsust, kui võrgu olukord ja olemasolevad tarbimistingimused selle omandamise ajal võimaldasid. Kuna osa võrgust ei olnud töökorras, siis võttis Elektrilevi peakaitsmete lubatavate nimivoolude arvutamisel aluseks töökorras olnud võrguosa parameetrid ja lühisvoolu selle kaugemas otsas alajaamast lähtudes. Selles kohas mõõdetud lühisvool oli 523 amprit. Selleks, et alajaamas toiteliini ees olev kaitseseade liini lõpus oleva lühise korral nõuetekohaselt rakenduks, ei saaks selle nimivool arvutuste kohaselt olla suurem kui 174 amprit. Kuna sellise nimivooluga kaitseseadet ei eksisteeri, siis lähim kasutusel olev kaitsme nimivoolu nominaalväärtus on 160 9(21)

amprit. See suurus omakorda jäi aluseks 12 võrguühenduse peakaitsmete summaarse nimivoolu arvutamisel, milleks kujunes 533 amprit. Keskmiseks peakaitsme nimivooluks ühe tarbimiskoha (hoone) suhtes kujunes 48 amprit. Elektrilevi kasutas korterelamute peakaitsmete lubatavate nimivoolude määramisel tolleaegsete projekteerimisnormide alusel eelpool näidatud tabelit vastavalt korterite arvule, kuid siiski elektripliitide olemasolust lähtudes, vaatamata nende puudumisele. Seda arvestades kujunes kõigi 12 tarbimiskoha peakaitsmete summaarseks nimivooluks 572 amprit, mis on arvutuste alusel saadud 533 amprist isegi mõnevõrra suurem. Kokkuvõttes võimaldab Elektrilevi mh Keskuse tee 13 korterelamule võrguteenuse osutamise jätkamisel seniste tehniliste tingimustega võrreldes isegi mõnevõrra suuremat tarbimisvõimsust, mis on kooskõlas võrgu seisundi ja tehnilise läbilaskevõimega selle omandamise ajal ning tarbijate põhjendatud vajadustega. Elektrilevi omab alates 1. juulist 2022 Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute kogutarbimise kohta tunnipõhiseid mõõteandmeid, olles eelnevalt elamu võrguühendusele paigaldanud kaugloetavad arvestid. Nende andmete alusel saab välja tuua igakuised tarbimisvõimsuse maksimumid kilovattides nelja kuu (juuli, august, september, oktoober) ja novembri alguspäevade kohta, ning kuidas need suhestuvad Elektrilevi võimaldatud peakaitsmete nimivooludest (amprites) tuleneva maksimaalsete lubatavate võimsustega (kilovattides). Graafikutest nähtub, et Elektrilevi võimaldatavad lubatavad tarbitavad võimsused on täiesti piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes. Samuti on näha, et maksimumkoormuste erinevus suvel ja kütteperioodil ei ole märkimisväärne. Elektrilevile ei ole ka laekunud infot selle kohta, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. Eelnevast nähtub, et Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on vastavuses Põlva OOM OÜ-lt Elektrilevile üle antud võrgu tehnilise seisu ja läbilaskevõimega. 2) Elektrienergia koguse mõõtmine saab toimuda üksnes võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase kauglugemisseadmega. Seetõttu ei ole võrguettevõtjal õigust ega kohustust mõõta kortermaja elektritarbimist olemasolevatele tarbijatele kuuluvate mõõteseadmetega. Võrguettevõtja kohustus kaugloetava mõõteseadme paigaldamiseks tuleneb ELTS § 67 lg-st 1 ning elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg-st 5. Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade ning nimetatud asjaolu on tuvastanud ka Konkurentsiamet. Elektrilevil ei ole olnud võimalik mõõteseadet paigaldada põhjusel, et Keskuse tee 13 elanikud takistavad transiitkilbile ligipääsu ning ei nõustu liitumiskilbi ja mõõteseadme paigaldamisega. Vastavalt ELTS § 65 lg 1 p-le 3 on Elektrilevi kohustatud võimaldama võrguühenduse kasutamist liitumispunktis. Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti asukoht on fikseeritud 12.04.2022 Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“. Seega liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised on tarbija elektripaigaldise osa ja tarbija poolne elektripaigaldis (sh kaablid) algusega liitumispunktist kuulub tarbijale (välja arvatud mõõtepunktis paiknevad võrguettevõtja paigaldatud mõõteseadmed). Liitumispunkti kaudu osutatakse võrguteenust kogu kortermajale ning sellega on ühendatud kõik korterelamu tarbimiskohad. Selleks, et Elektrilevi saaks ELTS § 67 lg 1 kohaselt mõõta tema võrgust väljuva elektrienergia kogust, tuleb mõõteseade paigaldada Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti. Kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning korteriomanike kulul paigaldatakse iga korteri elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Esiteks on Elektrilevil mõõteseadme paigaldamise õigus ja kohustus. Teiseks aitab kogu kortermaja tarbimist mõõtev arvesti tuvastada võimalikku ebabilanssi. Kuna kogu kortermaja

10(21)

elektritarbimist mõõtev arvesti paigaldatakse Elektrilevile kuuluvasse elektripaigaldisse Elektrilevi kulul, siis puudub Keskuse tee 13 elanikel õigus mõõteseadme paigaldamist takistada. Lisaks nõuetekohasele mõõteseadmele tuleb Keskuse tee 13 elamule paigaldada võrgu tehnilise läbilaskevõimega kooskõlas olev peakaitse. Peakaitsme nimivool 40 A on määratud Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingus ning lähtub Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnilisest seisundist ning läbilaskevõimest. 3) Elektrilevi ei ole tarbijate ning Põlva OOM OÜ vahel sõlmitud lepingute pool ega asunud võrgu ülevõtmisel lepingute pooleks. Seetõttu ei ole asjakohane esitada käesolevas menetluses etteheiteid Elektrilevile või Konkurentsiametile Põlva OOM OÜ tegevuse osas. T.M-i poolt esitatud Põlva OOM OÜ-ga sõlmitud lepingud kehtisid ning nende alusel toimus arveldamine kuni 30.06.2022. Elektrilevi ei ole kohustatud Põlva OOM OÜ lõppenud lepingute alusel võrguteenust osutama. Samuti on ebaõige kaebajate väide, nagu oleks Elektrilevi Põlva OOM OÜ seadusjärgne õigusjärglane ELTS § 64 lg 11 alusel. Põlva OOM OÜ õigused ja kohustused ei läinud Elektrilevile üle seaduse alusel. ELTS § 64 lg 1 kohustas Põlva OOM OÜ-d oma võrgu üle andma tegevusloaga võrguettevõtjale. Võrgu üleandmine toimus Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahelise tehinguga. Selle tulemusena asus Elektrilevi endistele Põlva OOM OÜ tarbijatele võrguteenust osutama tingimustel, mis vastab võrgu tehnoseisundile ja läbilaskevõimele selle omandamise ajal. Keskuse tee 13 aadressil võrguteenuse kasutamiseks tuleb Elektrileviga sõlmida ELTS § 84 lg 2 kohane võrguleping. Elektrienergiaga varustamine (võrguteenus) saab olla üksnes lepinguline ja tasuline. Alles pärast võrgulepingu sõlmimist tekib kaebajatel ja teistel elanikel õigus võrguteenust kasutada ning Elektrilevil kohustus võrguteenust osutada. Elektrilevi avaldas valmisolekut võrgulepingut sõlmida juba enne 01.07.2022. Olenemata Elektrilevile seadusest tulenevast kohustusest võrguteenust osutada, ei ole Elektrilevil võimalik teha alusetuid mööndusi võrgulepingu sõlmimisel ja võrgulepingu tingimustes. Elektrilevi peab oma tegevuses lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning võrdse kohtlemise põhimõttest (ELTS § 65 lg 2). Tarbijatele ühetaoliselt kehtivate võrgulepingu sõlmimise tingimuste täitmise nõudmist ei saa käsitada võrguteenuse osutamisest keeldumisena. 4) ELTS § 12 lg 13 kohaselt võib võrgulepingu sõlmida nii kodutarbijaga (nn üksikost) kui ka korteriühistuga (nn ühisost). Kui kortermaja elanikud soovivad võrguteenust kasutada ühisostul, siis on vajalik võimaldada Elektrilevile ligipääs transiitkilbile nõuetekohase peakaitsme ja mõõteseadme paigaldamiseks ning KÜ-l tuleb sõlmida Elektrilevi poolt edastatud ühisostu võrguleping. Ebaõige on kaebajate väide, nagu muutuks ühisostu võrgulepingu sõlmimisega KÜ elektrienergia edasimüüjaks. ELTS § 15 lg 6 p 1 kohaselt ei laiene KÜ-le ELTS §-is 15 nimetatud elektriettevõtjatele kehtestatud nõuded. Ka ühisostu korral on võrguettevõtjaks Elektrilevi, kes võimaldab võrguühenduse kasutamist liitumispunktis. Ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid arveldamises, st ühisostu korral väljastatakse kasutatud võrguteenuse eest arve KÜ-le ning üksikostu korral igale korteriomanikule eraldi. Võrguteenuse kasutamine ühisostu võrgulepingu alusel on praktikas tavapärane. Elektrilevil on hinnanguliselt ligi 3300 ühisostul korterelamut. Kaebajad on edastanud fotod korterelamu arvestitest ning arvestite näidud seisuga 01.07.2022. Edastatud materjalidest nähtub, et kortermajas on ka arvesti, mis mõõdab kortermaja ühiskasutataval alal kasutatud elektri kogust. Tavapäraselt sõlmitakse kortermaja üldkasutatava elektrienergia tarbimiskoha võrguleping KÜ poolt. See tähendab, et üldelektri kasutamise soovi korral tuleb üksikostu võrguleping vähemalt selle tarbimiskoha suhtes ikkagi sõlmida KÜ-l. Kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul, siis on see võimalik vajalike eelduste täitmise korral. Vastavalt „Elektrilevi OÜ 11(21)

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A“ (Elektrilevi tüüptingimused) p-le 7.2 lepitakse tarbimistingimused korterelamu võrguühendusel kokku korterelamu liitumispunkti suhtes sõlmitava võrgulepinguga. Seetõttu tuleb esmalt sõlmida Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö katuslepinguna jaotatud võrguühenduse võrguleping, millega määratletakse võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus ja teenuste kvaliteedi põhinäitajad (ELTS § 87 lg 1 punktid 2-3). Kui tekivad tehnilised eeldused jaotatud võrguteenuse müügiks vastavalt Elektrilevi tüüptingimuste peatükile 7, siis koostab võrguettevõtja jaotatud võrguteenuse müügiks ehitise võrguühenduse läbilaskevõime (liitumispunkti kaitsme nimivoolu) jaotuskava, mis on aluseks võrguühenduse kasutamise tasude rakendamisel ostjatele. Kui kaebajad ja teised Keskuse tee 13 korteriomanikud nõustuvad sõlmima ühisostu võrgulepingu ning võimaldavad Elektrilevil paigaldada liitumiskilbi koos nõuetekohase peakaitsme ja mõõteseadmega, saab Elektrilevi asuda Keskuse tee 13 elanikele osutama võrguteenust seaduslikul alusel. Samuti säilib KÜ-l võimalus minna üle üksikostule, täites selleks vajalikud tingimused. Praeguseks on KÜ esitanud üksikostule ületulevate klientide nimekirja, kuid edastatud dokumendil on märgitud võrguühenduse läbilaskevõimeks 66 A, mitte 40 A, mistõttu ei ole Elektrilevil võimalik esitatud dokumenti aktsepteerida. Täiendavalt tuleb Elektrilevile esitada elamu elektripaigaldise ülevaatuse akt, millel märgitakse muuhulgas liitumispunkti kaitsme suurus, liitumispunkti arvesti andmed ning kortermaja tarbimiskohtade ühe- ja kolmefaasiliste arvestite arv. Nimetatud andmeid ei ole kajastatud kaebajate poolt esitatud elektripaigaldise auditis, mistõttu ei ole ainult auditi esitamine üksikostule üleminekuks piisav. Akti esitamata ei ole Elektrilevile teada Keskuse tee 13 tarbimiskohtade täpne arv. 5) Ebaõige on kaebajate väide, nagu nõuaks Elektrilevi KÜ-lt uutele ja rekonstrueeritavatele kortermajadele kehtestatud nõuete täitmist. Tarbija elektripaigaldise ülevaatuse aktiga kinnitatakse, et tarbija elektripaigaldis vastab ehitusseadustiku, seadme ohutuse seaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning Elektrilevi nõuetele kortermajade mõõtekeskustele. Elektrilevi kortermaja mõõtekeskuste nõuete punkt 1.1, millele tõenäoliselt tuginevad ka kaebajad, sätestab, et dokumendiga määratletakse tehnilised nõuded uute ja rekonstrueeritavate kortermajade korterite elektrienergia mõõtmiseks kasutatavatele mõõtekeskustele. Nõuded ei kehti uutele ja rekonstrueeritavatele kortermajadele, vaid uutele ja rekonstrueeritavatele kortermaja mõõtekeskustele. Keskuse tee 13 mõõtekeskustes olemasolevate arvestite vahetamist nõuetele vastavate ja uue tehnoloogiaga mõõteseadmete vastu saab käsitada mõõtekeskuse rekonstrueerimisena. Mõõtekeskuse olulised ning peamised osad on arvestid ja Keskuse tee 13 korterelamu mõõtekeskustes eelmise riigikorra aegsete arvestite vahetamisega kaasaegsete, uue tehnoloogiaga ja kehtivatele õigusaktidele vastavate kaugloetavate mõõteseadmete vastu muutuvad mõõtekeskuse omadused oluliselt (analoogia EhS § 4 lõike 3 punktides 4 ja 5 toodud alustega). Elektrilevi ei ole nõudnud Keskuse tee 13 ega ka ühegi teise Põlva OOM OÜ endise tarbija mõõtekeskuse (ümber)ehitamist, vaid Elektrilevi nõuded tuleb täita juhul, kui KÜ soovib üle minna üksikostule ning tekib vajadus igale tarbimiskohale kaugloetav arvesti paigaldada. Ilma sobivate tingimuste loomiseta ei ole Elektrilevil võimalik kaugloetavaid arvesteid paigaldada. Nõuete täitmist ja tingimuste loomist kinnitab KÜ eelpool nimetatud aktiga. Elektrilevi ei ole Keskuse tee 13 KÜ-lt ega ka teistelt Põlva OOM OÜ endistelt tarbijatelt nõudnud kõigi dokumendis toodud nõuete täitmist, vaid KÜ-l tuleb täita miinimumnõuded, mis tagavad võimaluse üksikostule üle minna. Kuna tegemist on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega, siis tuleb selle tingimustele vastavus tagada tarbijal, mitte Elektrilevil. Kuna praeguseni ei ole üksikostule ülemineku tingimusi täidetud, siis ei ole Elektrilevi rikkunud ka elektrisüsteemi võrgueeskirja § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust. Nii nagu Elektrilevi 31.05.2022 teates korteriühistule ka selgitas, siis võimaldas Elektrilevi arvestite tasuta paigaldamist juhul, kui hiljemalt 15.06.2022 esitatakse üksikostule ülemineku taotlus koos nõuetekohasuse kinnitusega. Kuna nõutud dokumente 12(21)

tähtaegselt ei esitatud ning võrgu ülevõtmise protsess on lõppenud, siis toimub üksikostule üleminek vastavalt teenuse tingimustele ning arvestite paigaldamise kulu jääb korteriomanike kanda. 6) Keskuse tee 13 aadressil on alates 01.07.2022 kasutatud võrguteenust ilma võrgulepinguta ning võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmeta, s.o ebaseaduslikult ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 tähenduses. Ebaseaduslik tarbimine on fikseeritud vastavalt Määruse nr 34 § 2 lg-le 2 olukorra fikseerimise aktiga, tunnistajate X.X ja Y.Y juuresolekul. Perioodil 01.07.2022 kuni 18.08.2022 ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia maht on määratud 15.09.2022 arvel nr 447568909151. Kaebajad arvavad ekslikult, et kasutavad elektrienergiat ja võrguteenust seaduslikult ELTS § 68 lg 11 p 2 alusel. Viidatud säte kohaldub olukorras, mil võrguleping on sõlmimata jäänud ning arve on väljastamata jäänud võrguettevõtjast tulenevatel põhjustel. Samuti peab võrguettevõtja sellise arveldamisega nõustuma. Antud juhul on võrguleping sõlmimata jäänud kaebajate poolt tehtud takistustest ning Elektrilevi on kaebajatele ja teistele Keskuse tee 13 elanikele nende endi suva alusel tasutud summad tagastanud. Samuti ei kohaldu antud olukorras ELTS § 68 lg 11 p 1. Viidatud punkt kohaldub olukorras, kus võrguettevõtja loeb regulaarsete arvete väljastamisega ning ostja arvete tähtaegse tasumisega võrgulepingu justkui sõlmituks, kuid võrguleping on sõlmimata ELTS § 84 lg-s 2 nimetatud vormis. Elektrilevi ja Keskuse tee 13 elanike vahel ei ole kirjeldatud praktikat välja kujunenud ning Elektrilevi on juba enne võrgu ülevõtmist nõudnud ELTS § 84 lg-s 2 nimetatud tingimustele vastava võrgulepingu sõlmimist. Elektrilevi poolt 15.09.2022 väljastatud arve on koostatud ELTS § 68 lg 3 alusel. Samuti ei tasunud Keskuse tee 13 KÜ arvet tähtaegselt. Vähemalt kord kvartalis tegelikule tarbimisele mittevastava summa tasumine võrguettevõtjale ei too kaasa võrgulepinguta tarbimise muutumist seaduslikuks. Selline tõlgendus läheb selgelt vastuollu ELTS § 68 lg 1 p-s 2 nimetatud ebaseadusliku tarbimise mõistega ning ELTS § 84 lg 2 nõudega, et võrguteenuse kasutamiseks tuleb sõlmida kirjalik võrguleping. Võrguleping väljendab poolte ühist tahet võrguteenust teatud tingimustel tarbida ja tingimused ELTS § 84 lg 2 kohases vormis fikseerida. Keskuse tee 13 elanikud kasutavad võrguteenust ebaseaduslikult ka ELTS § 68 lg 1 p 4 alusel. 7) T.M edastas 13.07.2022 Konkurentsiametile pöördumise, mis oli allkirjastatud kõikide Keskuse tee 13 elanike poolt. See kinnitab, et kaebus Konkurentsiametile oli esitatud kõikide Keskuse tee 13 elanike teadmisel ja soovil. Ka korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lõike 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KÜ kaudu. Kuna kõigile Keskuse tee 13 korteriomanikele tagatakse võrguühendus Keskuse tee 13 kortermaja seinal paikneva liitumispunkti kaudu, siis puudutas vaidlus kõiki Keskuse tee 13 korteriomanikke. Seetõttu oli põhjendatud vaidluse lahendamine ja otsuse tegemine kõikide korteriomanike suhtes. Samas, kuna kaebuse halduskohtule on esitanud kolm korteriomanikku kaheksast, ei ole selge, kas kaebajad tegutsevad kõikide korteriomanike nimel ja huvides.

13(21)

tavapärase valitsemise alla, vaid selleks on vaja kõikide korteriomanike kokkulepet. Korteriomanikud on juba vastustajale korduvalt teada andnud, et ei soovi ühisostu võrgulepingut ning pole amprite vähendamisega nõus. Iga eriomand vajab ampreid praeguses suuruses, seda enam, et elamul puudub kaugküte. Kahel korteriomandil on elektrikütte vajadus. KredExi üheks toetuse saamise tingimuseks on Keskuse tee 13 olemasolevate (eluruumi siseõhku põlemiseks tarbivate) gaasipliitide asendamine elektripliitidega. Kõik korteriomanikud soovivad võrguteenust üksikostul ja soovivad igale eriomandile eraldi võrgulepinguid. Kõigil olid eraldi lepingud ka Põlva OOM OÜ-ga. Konkurentsiamet eksis, kui käsitles KÜ-d menetluses osapoolena ja leidis, et KÜ on ebaseaduslik elektritarbija. Kohtul tuleb tagada varem liitunud kodutarbijate õiguste kaitse ELTS § 64 lg 11 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

14(21)

andma tegevusloaga võrguettevõtjale ning võrgu üleandmine antud juhul toimus Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahelise tehinguga. Konkurentsiamet on menetluse tulemusel asunud seisukohale, et Elektrilevi ja OÜ Põlva OOM vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu esemeks elektrivõrk, mis asub mh Keskuse tee 13 KÜ seinal (lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“) ning kortermaja sisemist elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole Elektrilevi üle võtnud (vt vaidlustatud otsuse punkt 3.1; samuti ELTS § 3 p 29 ja § 65 lg 1 p 3, millest tuleneb võrguettevõtja kohustus võimaldada kasutada võrguühendust liitumispunktis). Seega eelviidatud tehingu tulemusel on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 elamu seinal. Kui OÜ Põlva OOM on elektrivõrgu sellistel tingimustel Elektrilevile võõrandanud ja seeläbi kaebajate olukorda väidetavalt halvendanud, on tegemist eeskätt OÜ Põlva OOM ja tema endiste klientide vaheliste õigussuhetega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrus käesolevas asjas, p 16). Eeltoodut arvestades ei olnud Konkurentsiametil alust kohustada Elektrilevi osutama Keskuse tee 13 korterelamule võrguteenust varasemalt OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud üksikostu lepingute alusel. Konkurentsiamet on õigesti leidnud, et OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud lepingute alusel käis arveldamine kuni 30.06.2022 ning kõnealustest lepingutest Elektrilevi lähtuda ei saa (vt ka vaideotsuse p 3.3). Eelnev tähendab omakorda seda, et alates 01.07.2022 puudub Keskuse tee 13 elamu suhtes mis tahes Elektrileviga sõlmitud võrguleping, mille alusel Elektrilevi saaks konkreetsele elamule võrguteenust osutada. Elektrilevil tekib kohustus võrguteenust osutada alles seejärel, kui võrguteenuse kasutamiseks sõlmitakse Elektrileviga ELTS § 84 lg 2 kohane võrguleping.

arveldamises (ühisostu korral väljastatakse arve KÜ-le ning üksikostu korral igale korteriomanikule eraldi). Vastustaja on vaidlustatud otsuses arusaadavalt põhjendanud, et KÜ-l ei ole takistatud arveldada ühistu liikmetega olukorras, kus võrguleping võrguettevõtja ja KÜ vahel sõlmitakse nn ühisostu raames – võrguettevõtja osutab teenust kuni ühise liitumispunktini ning KÜ maksab teenuse eest (vt ka ELTS § 15 lg 6 p 1). Kaebajatele on ka selgitatud, et selleks, et saaks sõlmida võrgulepingud jaotatud võrguteenuse müügiks iga korteriga, peab esmalt saama paigaldada kaugloetavad arvestid olemasolevate kohtloetavate arvestite asemele ning samuti peab hoone elektripaigaldis olema nõuetekohane ja ohutu.

anna mingit teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus nr 3-13-1604, p 22). Seega ei kinnita kohtu hinnangul kaebajate esitatud 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll nr ER-22-00965 ega fotod transiitkilbist ja peakaitsmetest seda, et kaebajatele eraldatud võrgu tegelik läbilaskevõime oli kuni Elektrilevi poolt võrgu ülevõtmise hetkeni 66A. Elektrilevi on vastuses kaebusele muu hulgas ära näidanud, et juba aastaid enne võrgu ülevõtmise tehingu toimumist olid olemasoleval võrgul puudused ning tarbimiskohtade peakaitsmete nimivoolud ei vastanud võrgu tehnilisele läbilaskevõimele, mis oli võrreldes esialgsega vähenenud (vt ka Elektrilevi 13.11.2014 kiri OÜ-le Põlva OOM). Asjaolu, et Himmaste alajaama piirkonna elektrivõrgu seisukord on halb ja pankrotihaldur saab anda võrgud üle nende olemasolevas seisukorras, on kinnitust leidnud ka 23.03.2022 OÜ Põlva OOM (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul, kus muu hulgas pankrotihaldur ei vaielnud vastu sellele, et võõrandamise lepingus saab Keskuse tee 13 aadressil fikseerida lubatud peakaitsme suuruseks 40A (vt üldkoosoleku protokoll; Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa 16). Konkurentsiameti poolt 21.06.2022 kohapeal läbi viidud kontrolli (vt Konkurentsiameti 28.06.2022 kontrollakt nr 7-16/2022-244-40; vaidlustatud otsuse eelnõu lisa 9) käigus osundas Elektrilevi, et hoones ei ole elektriküte, vaid maagaasi küte ning hoone ehitusaegsete nõuete kohaselt on Keskuse tee 13 võrguühenduse läbilaskevõime 40A, nagu seda on ka ülevõetud võrgu läbilaskevõime. Seda kinnitab ka leping, mille alusel võeti OÜ-le Põlva OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevi poolt üle. Ühtlasi on Elektrilevi vastuses kaebusele ära näidanud, et kõigi Himmaste II alajaamast Põlva OOM OÜ omandis olnud võrgu kaudu elektritoidet saavate objektide peakaitsmete nimivoolude summa on olnud 1036 amprit, samas kui Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 334307005 VK/1 kohaselt võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega on 200 amprit (vt Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa 1). Eelnev toetab ka Elektrilevi väidet, et kõnealuste elamute ehitamise ajaperioodil oli levinud see, et hoonetele paigaldati lubatud maksimaalse tarbimisvõimsusega mitte kooskõlas olevate nimivooludega peakaitsmeid. Lisaks on ka 13.01.2022 toimunud Himmaste küla elektrivõrgu teemalise koosoleku (kus osales ka OÜ Põlva OOM pankrotihaldur) protokollis välja toodud, et täna võivad kortermajade peakaitsmed küll olla suuremad kui liitumistingimustega pakutavad kaitsmed, kuid kaitsmele vastavat amperaaži pole mitte kuidagi võimalik kasutada, sest alajaamas on kogu küla peakaitse 200 amprit. Samuti sellist võimsust (voolutugevust) pole vähemalt kolme viimase aasta jooksul kordagi vaja läinud (vt Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa nr 15.2). Elektrilevi on Konkurentsiametile ära näidanud, kuidas on leitud Keskuse tee 13 korterelamu liitumispunkti lubatud kaitsme suurus – lähtutud on lühisvoolude mõõtmistulemustest elamute ehitamisaegsetest projekteerimisnormidest sõltuvalt korterite arvust ja elektripliitide olemasolust (sõltumata nende võimalikust puudumisest). Elektrilevi on selgitanud, et rikete korral kaitsmete nõuetekohase rakendumise ja elektriohutuse tagamiseks peavad kaitsmete nimivoolud olema vastavuses võrgu tehnilisest läbilaskevõimest tulenevate lühisvooludega, mis määrati 2020. a arvutamise ja mõõtmise teel (vt Elektrilevi 07.11.2022 menetlusdokumendi lisa 14). Kuna konkreetsel juhul ei olnud selline vastavus tagatud, ei pidanud Elektrilevi asuma ka oma kohustusi täitma enne, kui võimaldatakse paigaldada uued peakaitsmed ja elamu kogutarbimise mõõtmiseks kaugloetav elektriarvesti. Konkurentsiamet on poolte seisukohti ja tõendeid selles küsimuses piisavalt analüüsinud ega ole Elektrilevi tegevuses rikkumisi tuvastanud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud mingite asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõenditega arvestamata. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et Keskuse tee 13 elamu osas kaldutakse kõrvale OÜ Põlva OOM pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingust (kus on peakaitsme nimivooluks 17(21)

määratud 40A) ning elamule võimaldatakse peakaitse nimivooluga, mis ei ole vastavuses Elektrilevile üle antud võrgu tehnilise seisundi ja läbilaskevõimega. Arvestada tuleb, et võrguettevõtjal on ELTS § 65 lg-st 2 tulenev kohustus järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 70 lg 3 kohaselt peavad ka võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Elektrilevi ei saa teha võrgulepingute sõlmimise tingimuste osas üksikute tarbijate osas erandit, mh võimaldades neile teistest tarbijatest suuremat ja võrgu tegeliku tehnoseisundi ja läbilaskevõimega kooskõlas mitteolevat tarbimisvõimsust. Selline tegevus oleks õigusvastane. Seejuures nähtub Elektrilevi vastusest kaebusele, et alates 01.07.2022 omab Elektrilevi Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute kogutarbimise kohta tunnipõhiseid mõõteandmeid (olles eelnevalt elamu võrguühendusele paigaldanud kaugloetavad arvestid), mille põhjal saab järeldada, et Elektrilevi võimaldatavad lubatavad tarbitavad võimsused on piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes. Samuti ei ole Elektrilevile laekunud infot selle kohta, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. Seega pole eluliselt usutavad kaebajate väited ka selle kohta, et 40A pole elektrivarustuse tagamiseks piisav. 17.2 Haldusmenetluses ei leidnud kinnitust ka kaebajate väide, et olemasolev ühiskasutuses olev elektripaigaldis on nõuetekohane ning Elektrilevil ei tule võrguteenuse osutamiseks Keskuse tee 13 elamule paigaldada liitumiskilpi koos uue mõõteseadmega. Kohtu hinnangul ei tõenda seda ka kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid. ELTS § 67 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga. Elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg 5 näeb ette, et mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 6 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja edastab tunnipõhised aktiivenergia tarbimisandmed andmevahetusplatvormile. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane kauglugemise funktsiooniga mõõteseade, mis võimaldaks Elektrilevil eelpool nimetatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid täita. Vastupidist ei saa tuletada kaebajate poolt esitatud 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokollist nr ER-22-00965. Auditi tulemusel tuvastatud asjaolu, et 1984. a ehitatud elektripaigaldis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja ohutusnõuetele, ei tähenda, et see võimaldab Elektrilevil täita täna kehtivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja võrguettevõtja peaks mõõtma elektritarbimist olemasolevate mõõteseadmetega. Elektrilevi on selgitanud, et liitumispunkti (asukoht maja välisseinal transiitkaabli kapis) kaudu osutatakse võrguteenust kogu kortermajale ning sellega on ühendatud kõik korterelamu tarbimiskohad. Elektrilevi on seejuures vastuses kaebusele asjakohaselt põhjendanud, miks kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning igale korterile paigaldatakse ka elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade (vt vastuse p 2.26). Vaidlust ei ole, et kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev arvesti paigaldatakse võrguettevõtjale kuuluvasse elektripaigaldisse Elektrilevi kulul. Konkurentsiamet on haldusmenetluses kogutud tõenditele tuginedes tuvastanud, et nõuetekohaste mõõteseadmete paigaldamine ja ELTS § 67 lg-st 1 tuleneva võrguettevõtja kohustuse täitmine on siiani olnud takistatud põhjusel, et Keskuse tee 13 KÜ takistab piirdeaiaga Elektrilevile juurdepääsu talle kuuluva transiitkilbini ehk Keskuse tee 13 KÜ liitumispunkti asukohani.

18(21)

Kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et Elektrilevi mõõdaks elektrienergia tarbimist tarbijatele kuuluvate eelmise riigikorra aegsete mõõteseadmete abil. Ühtlasi, nagu kohus juba eelpool välja tõi, Elektrilevi ei ole üle võtnud kortermaja sisemist elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega, mistõttu ei ole Elektrilevi kohustatud omal kulul korrastama Keskuse tee 13 majasisest elektripaigaldist ning ka igale korteriomandile eraldi kaugloetava arvesti paigaldamine saab toimuda tarbijate kulul. Elektrilevi 31.05.2022 teatest KÜ-le nähtuvalt on siiski arvestite tasuta paigaldamist võimaldatud juhul, kui hiljemalt 15.06.2022 esitatakse üksikostule ülemineku taotlus koos nõuetekohasuse kinnitusega (vt Elektrilevi 27.09.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Kuna vastavaid tingimusi ei täidetud ja võrgu ülevõtmise protsess lõppes, ei ole kaebajatel alust igale korterile Elektrilevi kulul kaugloetava arvesti paigaldamist nõuda ja see saab toimuda korteriomanike enda kulul. 17.3 Kokkuvõttes kaebajad ei saa tuginedes ELTS § 64 lg-le 1 1 nõuda, et Elektrilevi osutaks neile võrguteenust ilma Elektrileviga asjakohast võrgulepingut sõlmimata ning elamule liitumiskilpi koos nõuetekohase mõõteseadme ja peakaitsega (40A) paigaldamata. Konkurentsiamet on põhjendatult leidnud, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud. Konkurentsiamet on eeltoodut arvestades ka õigesti leidnud, et Keskuse tee 13 KÜ on ebaseaduslik elektritarbija ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel. Elektrilevi ei pea Keskuse tee 13 aadressil võrguteenust osutama enne, kui võrguettevõtjaga sõlmitakse nõuetekohane võrguleping ja täidetakse võrguühenduse tagamiseks vajalikud eeldused. Haldusmenetluse käigus vastustaja poolt tuvastatud asjaolud lükkavad ümber kaebajate seisukoha, justkui võrgulepingute puudumine on antud juhul põhjustatud Elektrilevi soovimatusest asendada olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu ja sõlmida kodutarbijatega eraldi lepingud. Ka kohtumenetluses pole alust asuda teistsugusele seisukohale.

19(21)

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

korras Riigikohtu 10.02.2016 määrus nr 3-2-1-173-15, p 14). Ka eespool viidatud käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele. Kuna kolmas isik pole halduskohtule arveid esitanud, ei olnud tema õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17; 23.05.2019 otsus nr 3-17-1791, p 25).“ Ka käesoleval juhul kohtule esitatud käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele, kuid kolmas isik ei esitanud kohtule arvet 23.01.2023 määruses ettenähtud tähtajaks. Eeltoodut arvestades ei ole Elektrilevi OÜ õigusabikulude kaebajatelt väljamõistmine põhjendatud ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Esialgne õiguskaitse

/allkirjastatud digitaalselt/

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.