X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.08.2024 otsusele nr P7-2024-241305-1 ja 15.08.2024 otsusele nr P7-2024-241305-3 ühes kohustamisnõudega ja vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Esindaja – Y Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
4.Vastustajal tuleb hiljemalt 26.09.2024 esitada vastuses kaebusele seisukoht vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja vastata kohtu küsimustele (käesoleva määruse punktid 15.7 ja 15.8).
Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga ja avaldada määruse resolutsioon ning põhjendav osa.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
3-24-2352
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse kinniseks kuulutamine
1.Kaebaja palus vastuseks 27.08.2024 kohtunõudele tunnistada menetlus kinniseks. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punkt 3). Vaidlus puudutab praegu nii kaebaja kui ka tema lapse isikuandmeid, mistõttu on menetluse kinniseks kuulutamine kaebaja eraelu kaitsmise eesmärgil põhjendatud. Avalik huvi käesoleva asja vastu ei kaalu üles kaebaja õigust eraelu kaitsele. Niisiis kuulutab kohus käesoleva asja kinniseks. HKMS § 89 lg 2 järgi ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
2.Määruses mainitud füüsiliste isikute eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel isikute nimed tähemärgiga ning avaldab määruse üksnes osaliselt (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). Menetluslikud küsimused seoses kaebuse nõuetega Kohustamisnõue
3.Kaebaja märgib õigesti, et kohus selgitas, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab kui kaebaja esitab tühistamiskaebuse SKA 15.08.2024 otsuse nr P7-2024-241305-1 tühistamiseks ning 15.08.2024 otsuse nr P7-2024-241305-3 ühes kohustamisnõudega vanemahüvitise määramiseks kaebaja soovitud ulatuses või uuesti otsustamiseks. Seetõttu võtab kohus menetlusse ka kaebaja kohustamisnõude.
4.Kohus selgitab veelkord, et HKMS § 41 lg 3 kohaselt kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Vaide tagastamise nõue
5.Kaebaja selgitas vastuseks kohtunõudele, et vaide tagastamise vaidlustamine on vajalik, kuivõrd vaide läbivaatamata tagastamine rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi ning oli ka õigusvastane. Lisaks märgib kaebaja, et vaidlustamine on vajalik võimaliku kahjunõudega ning menetluskuludega seoses, samuti kohustamisnõude tähtaegsusega seoses.
6.Kohus kahtleb, kas kaebajal on vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas praegusel juhul kaebeõigus (HKMS § 45 lõiked 2 ja 3), kuid otsustab võtta vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKo 08.06.2024 nr 3-3-1-12-16).
7.Menetluse efektiivset läbiviimist silmas pidades selgitab kohus alljärgnevalt lähemalt küsimusi seoses vaide tagastamisega, mis tuleb asja sisulise arutamise käigus lahendada:
15.1.Vaide tagastamine on menetlustoiming (sõltumata sellest, et tagastamise teatis HMS § 79 lõike 3 mõttes sisaldus SKA 15.08.2024 otsuses), mille osas ei saa tühistamisnõuet esitada. Toimingute puhul on võimalikud õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamise nõuded (HKMS §-d 5 ja 37). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
2(5)
3-24-2352 Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HMS § 45 lg 3). Täiendavalt selgitab kohus, et õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kahju hüvitamise eesmärgil ei ole lubatav (HKMS § 45 lõige 2).
15.2.Praegusel juhul on kaebuse eesmärgiks see, et kaebajale määratakse ja makstakse vanemahüvitist kaebaja taotletud päevade arvu ulatuses. Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige tõhusam viis 15.08.2024 otsuste tühistamisnõue ühes kohustamisnõudega. Kui SKA on päevade arvu valesti määranud saab kohus kohustada SKA seda uuesti arvestama või kohustama SKA arvestama ja määrama hüvitist kindlate päevade arvude ulatuses.
15.3.Samas tuleb arvestada, et haldusmenetluses esitas kaebaja toimingu sooritamise nõude, mille osas vaie tagastati. Vaide tagastamisel on üldjuhul määrav tähendus kaebuse lubatavuse, sh tähtaegsuse seisukohalt. Sellisel juhul peaks kohus kontrollima esmalt vaide tagastamise õiguspärasust, sest sellest sõltuks kohustamisnõude lubatavus. Kohustamisnõude rahuldamine on omakorda seotud SKA 15.08.2024 haldusaktide õiguspärasusega. Samuti on vaide tagastamine seotud SKA 15.08.2024 otsuste õiguspärasusega.
15.4.Küsitavusi tekitab ka see, et 15.08.2024 otsuste kehtetuks tunnistamisel võib kehtima jääda 05.03.2024 otsus.
15.5.Kohus mõistab SKA 15.08.2024 otsust nr P7-2024-241305-1 praegu esitatud materjalide alusel nii, et 05.03.2024 otsuse kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli haldusakti põhjendamispuudus, kuna haldusaktis ei kajastunud vanemahüvitise päevade arv, mis oli olemas vanemahüvitise kaardil. See on kooskõlaline SKA 17.08.2024 selgitustega (kaebuse lisa 8), et kaebajale arvestatava vanemahüvitise päevade arv oli 414. Sellisel juhul oleks 05.03.2024 õiguslik tagajärg sama, mis 15.08.2024 otsusel P7-2024-241305-3. Otsustamist vajaks, millised nõuded on kaebaja õiguste kaitseks edaspidi vajalikud ja võimalikud.
15.6.Samas nähtub kaebusest, et kaebaja mõistab 05.03.2024 otsuse sisu teisiti, sest kaebaja on esitatud vaide SKA toimingule, millega vähendati vaide esitaja jagatava vanemahüvitise päevade arvu 101 kalendripäeva võrra. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja on kaebuses pidanud 05.03.2024 otsust õiguspäraseks (kaebuse punktid 4, p 6.1.3.1). Ka ei ole kaebaja ei vaides ega kohtumenetluses 05.03.2024 otsust vaidlustanud. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib kohustada vastustajat täitma 05.03.2024 otsust ja sellele oli suunatud ka toimingu sooritamise nõue, mille osas kaebus tagastati.
15.7.Niisiis tuleb vastuses kaebusele SKA-l selgitada, milline on 05.03.2024 otsuse õiguslik tähendus ning kas milliseid kandeid selle otsuse alusel SKA süsteemidesse tehtud on. Kaebuse lahendamise seisukohalt on oluline küsimus, kas 05.03.2024 otsusega määras SKA päevade arvuks 414 või 515 ning, kas see pidi kaebajale arusaadav olema juba 05.03.2024 otsusest.
15.8.Samuti tuleb SKA-l vastuses kaebusele haakuvalt eelmise küsimusega selgitada, millised on vaide tagastamise sisulised põhjendused, s.o miks leiab SKA, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus (HKMS § 79 lg 1 punkt 1).
16.Eelnevast tulenevalt võtab kohus menetlusse SKA 15.08.2024 vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude.
17.Vastustajal tuleb vastuses kaebusele anda seisukoht ka vaide tagastamise otsuse kaebeõiguse osas pidades silmas kohtu poolt eelnevalt väljatoodut.
18.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb kohtult esialgse õiguskaitse raames (a) vaidlustatud 15.08.2024 otsuse nr P7-2024-241305-3 ja P7-2024-241305-1 kehtivuse peatamist ja (b) SKA kohustamist tasuma kaebajale jagatud vanemahüvitist lähtudes SKA 05.03.2024 otsusest nr P7-2024-241305 määrates seejuures, et kaebajal on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva (mitte 414 päeva). Vastuseks 27.08.2024 kohtunõudele põhistas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust täiendavalt.
19.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.
20.Kohus leiab, et kaebajal puudub hetkel esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kaebaja ise märgib (kaebuse p 4.4 lk 3; 27.08.2024 vastus kohtunõudele lk 6), et vaidlustatud 15.08.2024 otsuse kohaselt lõppeks vanemahüvitise tasumine 08.05.2025. Ühtlasi märgib kaebaja, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel väheneks kaebaja sissetulek 08.05.2025 kuni 17.08.2025 64%. Seega ei ole vaidlusalused otsused kaebaja hetkelise majandusliku toimetuleku seisukohast määrava tähendusega ja praegusel hetkel ei ole vajalik esialgset õiguskaitset etteulatuvalt kohaldada. Kaebaja on küll märkinud, et ilma õiguskaitseta oleks mõju kaebaja ja ta pere toimetulekune kohene, kuid seda ei ole esialgses taotluses ega vastuses kohtunõudele täpsemalt avatud. Teisisõnu, kaebaja ei ole põhistanud, kuidas võimalik sissetuleku vähenemine tulevikus mõjutab kaebaja majanduslikku olukorda juba praegu selliselt, et õiguskaitse kohaldamine ilma koheste abinõudeta oleks hädavajalik (vt nt RKHKm 25.11.2012 nr 3-21-2241, p 15). Võimalik ebakindlus tuleviku osas on küll inimlikult mõistetav, kuid ei saa sisustada esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse vajadus peab olema vahetu ning kuigi kaebaja esitas põhjaliku selgituse esialgse õiguskaitse taotlusele seoses kaebaja majandusliku toimetulekuga hetkel, ei pruugi need andmed ühtida kaebaja majandusliku toimetulekuga alates 08.05.2025.
21.Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi. Samas ei esine õiguskaitse taotluse rahuldamiseks praegu ülekaalukat vajadust, kuna võimalik oht kaebaja majanduslikule toimetulekule saab saabuda alles alates 08.05.2025.
22.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingi ka asjaolu, et kaebaja hinnangul võib kohtumenetlus kesta kauem kui 08.05.2025. Kohtul on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada igas menetlusstaadiumis (HKMS § 249 lg 1).
Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
24.Esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HMKS § 252 lg 3). Kompromiss
25.Arvestades käesolevas asjas läbiviidud haldusmenetlust, otsuste ajalist järgnevust ning otsuste põhjendusi julgustab kohus veelkord vastustajat ja kaebajat kaaluma kompromissi.
4(5)
3-24-2352
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.