Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-22-1265 Vastustaja ei ole mõistlikult arvesse võtnud tuulikutest õhuseireradarite tööle tekkivate takistuste leevendamist võimaldavaid tehnilisi lahendusi (kompenseerivate lisaradariseadmete paigaldamine, stealth-tehnoloogia) ning pärast taotluse esitamist selles valdkonnas toimunud tehnilist arengut. Seejuures on vastustaja teiste tuulikuparkide (nt Pakri, Aidu) puhul selliseid arenguid silmas pidanud. Vastustajal puuduvad täpsed arvutused selle kohta, kas või mil määral kaebaja soovitud tuulikud radari tööd üldse mõjutaksid, samas kui mistahes mõju radari tööle ei saa olla piisav hoonestusloa andmata jätmiseks. Vastustaja ei ole arvesse võtnud ka seda, et Eestis paiknevate radarite pildi puudusi saab kompenseerida Soomes ja Rootsis asuvate radarite pildi abil. Tuulepargi rajamine ei välistaks Kaitseväe harjutusalade sihipärast kasutamist. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimise arendusprogrammis (ÕSMAAP) määratletud mereväe harjutusalal 001 ei ole määratud kindlaid laskesektoreid, mistõttu on võimalik seal laskmisi korraldada nii, et need ei kattuks tuulikute ohualadega. Üksuste põhiseid harjutusi koos lahinglaskmistega saaks lisaks alale 001 teha ka alal 002. Pealegi on soovitud tuulepargi alaga osaliselt kattuva harjutusala 001, aga ka Keibu ja Peraküla laskepaikade kasutamisel olulised hooajalised piirangud, mistõttu ei ole tegemist Kaitseväe jaoks iseäranis sobilike aladega. Samadest relvadest, millest lastakse eelkõige Peraküla laskepaigas, on samavõrd võimalik laskeharjutusi teha ka muudel aladel, eelkõige Rutjal. Samuti toimub Rutjal reaalselt laskmine õhusihtmärkide pihta, mistõttu ei ole selleks tingimata vaja kasutada seda ala, kuhu kaebaja soovib püstitada tuulikud. Kaebaja mittevastavus ELTS nõuetele ei saa olla põhjuseks keelduda menetluse algatamisest. Vastustaja ei ole kaalumisel mõistlikult arvesse võtnud energiamajanduse arengukava aastani 2030 ega MKM 04.07.2019 kirjas väljendatud seisukohta, et Neugrundi alale tuuleparkide rajamist ei tohiks kergekäeliselt takistada.

3-22-1265 samuti on alal registreeritud ohualtid liigid alk ja krüüsel, aga ka tõmmukajakas, tõmmuvaeras ja hallpõsk-pütt. Kaitsealal säilitatakse Neugrundi madala mereala elupaikade puutumatus ja tagatakse nende areng peamiselt loodusliku protsessina. Kaitseala kasutamisel riigikaitse eripiirkonnana ei saa täielikult välistada häiringuid kaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Tõenäosus olulise mõju esinemiseks on siiski väike. Looduskaitsega samaväärse avaliku huviga seotud riigikaitselisest tegevusest tingitud ebasoodsat mõju ei ole võimalik täielikult välistada. Kaitsealale ehitiste rajamine võib tekitada unikaalse geoloogilise objekti ehituses pöördumatuid füüsilisi muutusi, hävitab loodusliku elupaiga, vähendab elupaigatüübi karide pindala ning võib kahjustada kogu piirkonnaga seotud elustikku, mille kaitseks on kaitseala moodustatud. Töötava tuulepargi müra, vibratsioon ning kaablite elektromagnetväli mõjutab mereelustikku negatiivselt. Kokkupõrked tuulikute labadega põhjustavad lindude hukkumist ning tuulepargi ala hakatakse vältima rändeteel ja peatuskohana. Eelkõige auli puhul peetakse tuuleparkide arendamist avamerel keskmiseks ohuteguriks ning nende kõige olulisem mõju on lindude tõrjumine nende eelistatud toitumisaladelt.

3-22-1265

3-22-1265 õppusteks, on veenvad ning kaebaja vastuargumendid ei sea neid kahtluse alla. Kaebaja ega kohtu pädevuses ei ole määratleda Kaitseväe väljaõppevajaduse sisu ega ulatust, sh seda mitut ja millise suurusega ala vajab Kaitsevägi mereväe väljaõppealadena, millist liiki ja kui suuri õppusi on otstarbekas korraldada, mitut ja millistele tingimustele vastavat laskepaika on tõhusa riigikaitse tagamiseks vajaliku piisava väljaõppe jaoks vaja jne. Vastustaja seisukohta, et tuulepargi püstitamine kahjustaks riigi julgeolekuhuve ilmselgelt ebamõistlikult kahjustaval viisil, pärssides eelkõige ÕSMAAP-s määratletud mereväe harjutusala 001 kasutatavust nii eraldiseisvana kui ka erinevate üksuste koostöö harjutamiseks koos Keibu ja Peraküla laskealadega, saaks vääraks pidada siis, kui see oleks ilmselgelt meelevaldne. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendusi silmas pidades see nii ei ole. Isegi kui nõustuda kaebaja väidetega, et teatavatest relvadest on võimalik lasta ka teistel Kaitseväe harjutusaladel või et Neugrundi madalat hõlmavatel harjutus- ja laskealadel oleks võimalik piiritleda tulesektorid selliselt, et laskeharjutused seal paiknevaid tuulikuid ei ohustaks, ei lükka see ikkagi ümber vastustaja seisukohta, et asjaomastel harjutusaladel tuleb tagada võimalused võimalikult mitmesuguste harjutuste sooritamiseks, sh taktikalisteks manöövriteks ja õppuste käigus võimalikult mitmekülgsete ootamatute olukordade loomiseks. Seega ei pidanud vastustaja ära näitama seda, et hoonestusloa esemeks olevad tuulikud välistaksid Neugrundi madalat hõlmavate Kaitseväe harjutusalade kasutamise täielikult või et tegevused, mida tuulikute olemasolu seal takistaks, ei oleks ühelgi juhul võimalikud mõnes muus kohas. Selle, kui palju häid ja kui võimaluste rohkeid harjutusalasid vajab Kaitsevägi riigi julgeoleku tagamise seisukohast piisavaks ja otstarbekaks peetava väljaõppe tagamiseks, saab määratleda üksnes vastustaja. Kaitseväe harjutusalade asukohad ja piirid on kindlaks määratud ÕSMAAP-s, kus on kirjeldatud nii harjutusalade vajadust, nõudeid harjutusaladele kui ka alade valikuprotsessi. ÕSMAAP koostamise käigus on koostatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kus on hinnatud erinevate harjutusalade kasutusele võtuga seotud keskkonnamõjusid ja tehtud ettepanekuid negatiivsete mõjude piiramiseks. Neist ettepanekutest lähtudes on ÕSMAAP-s näiteks piiratud erinevatel harjutus- ja laskealadel tegutsemise ajalist kestust nii kalendriaasta lõikes kui ka lubatud tegevuspäevade arvu kaudu. Harjutusala 001 keskkonnamõju hindamisel on seejuures võetud arvesse ka Neugrundi madalale tuulepargi rajamise võimalust ning tõdetud – nagu kaebaja isegi esile toob –, et tuulikute ohustamise vältimise meetmeks saab olla harjutusala 001 lõunapiiri nihutamine põhja poole. Kaebaja järeldab sellest aga ekslikult, et harjutusala 001 eesmärgipärane kasutamine oleks võimalik ka vähendatud piirides. ÕSMAAP keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ei olnud hinnata Kaitseväe väljaõppevajadusi, vaid eelnevalt ÕSMAAP koostajate poolt määratletud väljaõppevajadustele vastavate alade kasutuselevõtu keskkonnamõjusid. Selles, et mereväe harjutusala 001 väiksema pindala või teistsuguse kujul korral võiks kaebaja taotletud tuulepargi ala sellest välja jääda, ei saa olla mõistlikku kahtlust. Küll aga ei saa KMH aruande ega ühegi kaebaja argumendi pinnalt järeldada, et selline väiksem või teistsuguse kujuga ala tagaks Kaitseväele piisava ja otstarbeka väljaõppe vajadused. Vaidlustatud korralduses on Kaitseministeeriumi arvamusele tuginedes selgelt esile toodud, et Kaitsevägi ei ole valmis vähendama merel paikneva harjutusala ulatust Neugrundi madala ümbruses, sest sellise suurusega harjutusala on vajalik liitlastega õppuste pidamiseks. Puudub mistahes veenev põhjus asuda seisukohale, et sellise (st ÕSMAAP-s määratletud) suurusega harjutusala ei ole õppuste pidamiseks vajalik. Ükski kaebaja argument sellisele seisukohale asuda ei luba ning seda juba pelgalt põhjusel, et selliste argumentidega nõustumine eeldaks Kaitseväe vajaduste ümber hindamist, milleks puudub kohtul pädevus. Korralduses on seejuures täpsustatud, et Kaitseväe seisukohalt ei ole laevastiku, sh sõjalise koostöö raames Eestis viibivate välisriikide sõjalaevade väljaõppeks Eesti territoriaalmeres alternatiivseid asukohti, mis oleks samas piisava suuruse ja sügavusega ning muust laevaliiklusest eraldatav. 6(12)

3-22-1265 Lisaks on vaidlustatud korralduses osutatud, et Neugrundi madala piirkond ei asu lennuliikluseks avatud lennukoridoride vahetus lähetuses, võimaldades korraldada erinevaid laskeharjutusi. Seejuures tuleb tähele panna, et ÕSMAAP kohaselt on harjutusala nr 001 ainus mereväe harjutusala, kus on võimalik harjutada õhusihtmärkide pihta laskmist. Arusaadavalt on seejuures jutt mereväe poolt õhusihtmärkide laskmisest, mitte maalt õhutõrjerelvadest laskmisest. Muu hulgas sel põhjusel ei saa asjakohaseks pidada kaebaja väiteid ja tõendeid selle kohta, millistest relvadest saab lasta näiteks Rutjal. ÕSMAAP-st tuleneb üheselt, et mereväe väljaõppes õhusihtmärkide laskmist on võimalik harjutada üksnes harjutusalal nr 001. Vastustaja korralduses on Kaitseministeeriumi arvamustele tuginedes esile toodud, et Kaitseväe harjutusala valikul on oluline ka võimalus harjutada samal ajal mitme erineva üksuse koostööd ning üksuste koostöö käigus peab väljaõppe ala suurus tagama üksuste liikmete ohutuse, ent harjutusala suuruse vähendamisel väheneb või isegi lõppeb ka üksuste koostööharjutuste tegemise võimalus. Viidatud on ka sellele, et harjutusala vähendamine või killustamine vähendab ka üksuste manööverdamise võimalusi ning et ehitiste rajamine vähendab võimalusi valida laskeharjutuste tegemiseks erinevaid paiknemis- ja sihtmärgialasid. Need põhjendused on loogilised ja usutavad ning kaebaja ei ole neid mõistlikult ümber lükanud. Sisuliselt väidab kaebaja, et vastustaja on Kaitseväe väljaõppevajadust, sealhulgas mereväe harjutusalade arvu või suuruse vajadust üle hinnanud. Väljaõppevajadusele hinnangu andmine on aga üksnes vastustaja pädevuses ning seejuures on suuresti tegemist küsimusega, kui võimaluste rohked harjutusalad on Kaitseväele otstarbekas tagada. Vastustaja on oma korralduses asjalikele põhjendustele ja Kaitseministeeriumi kui valdkonnapädeva asutuse hinnangutele tuginedes leidnud, et riigi julgeoleku tagamiseks piisava väljaõppe võimaluste tagamine eeldab mereväe harjutusala nr 001 kasutatavust sellises ulatuses nagu see on ÕSMAAP-s määratletud ning ilma et selle kasutamise võimalusi piiraksid sellel alal paiknevad tuulikud. Selles, et tuulikute olemasolu Neugrundi madalal piiraks harjutusala nr 001 kasutatavust ja pärsiks seeläbi Kaitseväe väljaõppevõimalusi, ei saa kahtlust olla. Sellise võimaluse pärssimisena on käsitatavad näiteks piirangud manöövrite tegemisel, aga ka laskeharjutuste sihtmärkide ja positsioonide valikul. Iseenesest on usutav, et tänapäevased relvad on väga täpsed ning puhtalt tehnilised laskeharjutused on võimalik viia võrdlemisi piiratud alale, ent Kaitseväe harjutusala, mis on muu hulgas vajalik taktikaliste harjutuste ja mereväemanöövrite korraldamiseks, eeldab ilmselgelt enamat kui kitsalt piiritletud laskepositsioonide olemasolu. See, et harjutusalal nr 001 ei ole kindlaks määratud laskesektorit, ongi ilmselgelt üks selle ala põhitunnus ehk tegemist on alaga, kus on võimalik korraldada mitmekülgseid harjutusi. Kaebaja järeldus, et laskesektori täpsustamisega oleks võimalik vältida tuulikute tabamist, on sellise laiaotstarbelise harjutusala loomisega niisiis põhimõtteliselt vastuolus. Mis puudutab kaebaja argumenti, et nii mereväe harjutusalal 001 kui ka Keibu ja Peraküla laskealadel on laskeharjutusteks lubatud päevade arv aastas väga piiratud, siis see mitte ei lükka ümber vastustaja väidet Neugrundi madalat hõlmavate harjutusalade vältimatu vajalikkuse kohta, vaid pigem kinnitab seda. Ka teistel ÕSMAAP-s määratletud aladel on väga piiratud päevade arv, mil laskeharjutuste tegemine on lubatud. See on ilmselgelt ka üks põhjustest, miks on vaja erinevaid alasid erinevates asukohtades – laskeharjutuste lubatud maht igal alal on omakorda olnud teatav kompromiss, vältimaks sellel alal ülemäärast mürareostust või muid keskkonnale kahjulikke tagajärgi. Eeltoodut silmas pidades võis vastustaja kokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebaja soovitud tuulepargi püstitamine piirkonda, mis jääb mereväe harjutusalale nr 001, ei võimalda seda harjutusala ettenähtud eesmärgil piisavalt otstarbekalt kasutada. Samuti võis vastustaja asuda seisukohale, et avarate kasutusvõimalustega ning meres paiknevatest tuulikutest tingitud piiranguteta harjutusala olemasolu on riigi julgeoleku tagamiseks vältimatu, mistõttu on sellele alale tuulepargi rajamiseks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu. Nagu eespool öeldud, et 7(12)

3-22-1265 tähenda VeeS v.r. § 228 lg-s 1 nimetatud ilmselge võimatus seda, et hoonestusloa andmine ei ole mitte ühelgi tingimusel võimalik. Hoonestusloa andmist saab ilmselgelt võimatuks pidada ka siis, kui on kahtluseta selge, et asjaomaste ehitiste püstitamine eeldaks ülekaaluka avaliku huviga – riigi julgeolekuhuviga – selliste kompromisside tegemist, mis ei ole viimati nimetatud huvi olulisust arvestades mõeldav. Kaitseväe harjutusala nr 001 ulatuse või selle kasutamise tingimuste piiramine tähendaks just sedalaadi kompromissi. Vastustaja võis asuda seisukohale, et selline kompromiss ei oleks riigi julgeoleku huvides mõeldav. Riigi julgeolekuhuvile säärase ülekaaluka väärtuse omistamisel ei ole valitsus toiminud meelevaldselt. Julgeolekuhuvi ei põrku kaebaja omandiõiguse ega ühegi teise samaväärse subjektiivse õigusega, vaid kaebaja huviga saada enda kasutusse avalik ressurss (mereala). Kaebaja sellekohane huvi on ilmselgelt väikese kaaluga, võrreldes vaidlustatud korralduses kirjeldatud riigi julgeolekuhuviga. Kuna vaidlustatud otsuses esitatud riigi julgeolekuhuviga seotud põhjused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, piisab kaebuse rahuldamata jätmiseks üksnes sellest, kui üks neist põhjustest on adekvaatne ja üksi piisav hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Sel põhjusel tuleb vaidlustatud korralduse tühistamise nõue rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja käsitleda vaidlustatud otsuse neid põhjendusi, mis puudutavad tuulikutest lähtuvaid võimalikke piiranguid õhuseireradarite tööle, ega põhjendusi, mis puudutavad kaebaja vastavust ELTS nõuetele. Vaidlustatud korralduse tühistamise nõude rahuldamata jätmine toob kaasa ka looduskaitseala moodustamise määruse tühistamise nõude rahuldamata jätmise, kuna korralduse jõusse jäämisel ei saa määrus rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Ainus kaebaja subjektiivne õigus, mida määrus saaks rikkuda, on õigus hoonestusloa taotluse õiguspärasele menetlusele. Kuna see subjektiivne õigus on vaidlustatud korralduse andmisega ammendunud, ei saa Neugrundi looduskaitseala moodustamine rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja väited ei annaks ka alust tühistada vaidlustatud määrust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1265 Neugrundi alale. Harjutusalasid saaks luua ka teistele looduskaitsealadele. Liitlasõppusi saaks korraldada nüüdseks NATO-ga liitunud Soome või Rootsi territoriaalvetes. Analüüsimata on jäetud asjaolu, et tuulepargi rajamine edendab energiajulgeolekut. Mõistlikku menetlusaega (120 päeva) on ületatud ligikaudu 12 aastat. Hea halduse tava rikkumine toob kaasa korralduse õigusvastasuse. Haldusorgan ei tohi otsuse tegemisega venitada seni, kuni on olemas õiguslik alus menetluse algatamata jätmiseks. Kohtupraktikas on leitud, et lähtuda tuleks menetluse alguses kehtinud õigusnormidest. Iseäranis kehtib see siis, kui menetlus on asutuse süül veninud ja taotleja satuks halvemasse positsiooni, kui ta oleks siis, kui otsus oleks tehtud õigeaegselt. ÕSMAAP koostati alles 4 aastat pärast taotluse esitamist, looduskaitseala moodustamine toimus alles aastal 2023. VeeS v.r § 228 lg 1 on mõeldud olukordade jaoks, kus taotlust ei asuta sisuliselt analüüsima ega läbi vaatama, menetleja ei hakka kaaluma olulisi asjaolusid jne. Osapooled on arutanud võimalike kompromissideni jõudmist, s.o taotlust on asutud tegelikult sisuliselt arutama. Sh on apellant kokkuleppel MKM-iga tellinud plaanitava tuulepargi rajamise KMH. Alternatiivselt võiks väita, et tegelikult on KMH tellimisega hoonestusloa menetlus juba algatatud. Arvestades tehnoloogilisi arenguid ning seda, et omavahel on suudetud ühendada isegi laskeharjutuste ala ning looduskaitseala, ei ole võimalik kahtlusteta leida, et tuulepargi rajamine on ilmselgelt võimatu. Kaebaja on esitanud arvukalt näited, kuidas on taastuvenergia ja looduskaitselised huvid ühendatud mujal maailmas. Kuivõrd hoonestusloa menetluse algatamist toetab samuti ülekaalukas avalik huvi (riigi energiajulgeolek), siis ei ole võimalik ilma menetlust algatamata välistada, et mistahes kompromiss harjutusalade küsimuses oleks avalikke huve kahjustav. Puudub ka analüüs selle kohta, milline avalik huvi on ülekaalukam. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes vastamata kaebaja väidetele, mis puudutavad tuulikutest lähtuvaid võimalikke piiranguid õhuseireradarite tööle ja kaebaja vastavust ELTS nõuetele. Kohus rikkus menetlusnorme ka valitsuse vaidlustatud määruse õiguspärasuse hindamisel.

3-22-1265 harjutusalaga. Apellant ei ole ümber lükanud väidet, et mereväel puuduvad Neugrundi madala harjutusalale alternatiivsed asukohad. Viide Nursipalu harjutusvälja laiendamisele on asjatundmatu ega ole kuidagi seotud apellandi taotluse aluseks oleva avaliku ressursiga (mereala). Asjakohatu on viide võimalusele korraldada õppusi Soome või Rootsi vetes. Eesti ei saa liitlastele ette kirjutada, kus teha õppusi. Seoses väitega pika haldusmenetluse kohta tekib küsimus, miks ei kasutanud apellant 12 aasta jooksul oma õigust nõuda haldusorgani kohustamist lahendama tema taotlust. Meelevaldne on väide, et riik on sihilikult ja pahatahtlikult menetlusega venitanud kuni menetlust välistatavate piirangute kehtestamiseni. KaM seisukoht hoonestusloa andmise asjus on olnud muutumatu kogu haldusmenetluse aja. Apellant väidab ekslikult, et KMH algatamisega on hoonestusloa menetlus alanud. KMH algatati 02.11.2006 vee erikasutusloa menetluses. Hoonestusloa taotluse tuulepargi rajamiseks esitas apellant 10.03.2010 ehk pärast KMH algatamist. Hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Vastustaja seisukoht on olnud kogu menetluse aja muutumatu, st Neugrundi madalale ei saa tuuleparki rajada. Isegi kui kaebus rahuldatakse, peab vastustaja tegema sama sisuga otsuse, sest faktilised asjaolud ei ole muutunud ja tuulepargi rajamine oleks endiselt vastuolus riigi julgeolekuga ehk ilmselgelt võimatu. Lisaks mereväe harjutusala alternatiivi puudumisele ja maismaal harjutusalade kasutajatele mõjutaks apellandi rajatav tuulepark negatiivselt radarite töövõimet ning siin piisab negatiivsest mõjust, mitte mõju suurusest. Neugrundi alal on esmatähtis säilitada loodusväärtusi ning määrus nr 11 on õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1265 harjutused toimuvadki nende eripärast tulenevalt harvem, kuid see ei välista ega vähenda vajadust sobiva harjutusala vastu. ÕSMAAP-s on määratletud mereväe harjutusala 001 kasutatavus nii eraldiseisvana kui ka erinevate üksuste koostöö harjutamiseks koos Keibu ja Peraküla laskealadega. Apellant on asjatult palju tähelepanu pööranud sellele, kas ÕSMAAP on muutunud julgeolekukeskkonnas piisavalt ajakohane. VeeS v.r. § 2210 lg 1 p 4 tähenduses riigi julgeolekuhuvi sisustamiseks on eeskätt oluline hinnata Kaitseväe harjutusvajadust, mitte aga ÕSMAAP uuendamise vajadust. On eelduspärane, et halvenenud julgeolekukeskkonnas ei vähene Kaitseväe harjutusvajadus, pigem vastupidi. Ringkonnakohus peab Eesti Vabariigi kui suveräänse riigi julgeoleku huvi hindamisel asjakohatuks arutleda selle üle, kas alternatiiviks võiks olla harjutuste korraldamine mõne teise riigi vetes. Koostöö teiste riikidega, sh NATO liikmetega saab üksnes täiendada, mitte asendada Kaitseväe tegevusi oma riigi territooriumil.

3-22-1265

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.