Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1) Kaebuse lahendamine taandub kokkuvõttes küsimusele, kas AKI poolt kaebajale 26.03.2021. tehtud ettekirjutust-hoiatust on täidetud või mitte. Kaebaja selgitas kaebuses, et AKI ei ole p-s 3 nimetatud väidetavaid rikkumisi tõendanud ning palus AKI-l esitada asjakohased tõendid. AKI küll esitas 03.05.2024 menetlusdokumendi lisana tõendid, kuid need ei tõenda p-s 3 nimetatud väidetavaid rikkumisi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kuivõrd AKI ei ole tõendanud, et kaebaja ei ole ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitnud, siis ei ole sunnivahendit lubatud rakendada ning kaebus tuleb rahuldada. 2) AKI väidab, et kaebaja olevat ilma andmesubjekti eelneva nõusolekuta töödelnud viimase isikuandmeid ehk helistanud andmesubjektile konkreetse metsakinnistuga seonduvalt. AKI ei ole esitanud ühtki tõendit kaebajale etteheidetava rikkumise tõendamiseks. Kohtueelselt ei pidanud AKI tõendite esitamist üldse vajalikuks. Käesolevas kohtumenetluses esitas AKI tõendina: a) andmesubjekti kaebuse, b) kuvatõmmise sisse helistanud numbrist ja c) Tele2 vastuse järelepärimisele. Eelnimetatud tõendid on selgelt ebapiisavad kaebajale etteheidetava rikkumise tõendamiseks. AKI esitatud tõenditest ei ole objektiivselt võimalik tuvastada kaebajale ette heidetava kõne sisu. Eelnevat hoolimata asjaolust, et AKI etteheited tuginevad peaasjalikult eelviidatud kõnele. Järelikult tuginevad kaebajale tehtud etteheited ja AKI sunniraha määramise otsustus sisuliselt üksnes AKI spekulatsioonidele. Mistahes isiku kaebus on olemuslikult subjektiivne hinnang väidetavalt toimunud asjaolude suhtes. Tegemist ei ole aga teabeallikaga, millest saab kinnitust reaalselt aset leidnud objektiivsete asjaolude, sündmuste või tegude kohta. Ainuüksi kaebuse esitamise asjaolu ei anna iseeneslikult ja tingimata alust kaebajale rikkumise ette heitmiseks. Sarnaselt teistele ametiasutustele (nt PPA), peab AKI esmalt kaebuse sisu ja selle tõele vastavust kontrollima. 3) Praegusel juhul, on AKI jätnud kaebuse sisu, tõelevastavuse ja põhjendatuse kontrollimata ning asunud ennatlikult kaebajat sanktsioneerima. AKI üksnes väidab (aga ei suuda tõendada), et kaebuse esitanud andmesubjektile helistati ning seda seoses konkreetse metsakinnistuga. AKI poolt tõendina esitanud järelpärimine Tele2-le ei tõenda kaebajale etteheidetavat rikkumist. Tele2 vastus tõendab üksnes asjaolu, et AKI vastuses märgitud number on seotud kaebajaga. Vastus ei tõenda kõne sisu ega seda, et kaebaja helistas konkreetsele andmesubjektile. Andmesubjekti kaebus ega ka kuvatõmmis teadmata kolmanda isiku kõnelogist ei kinnita ega tõenda AKI spekulatsiooni, nagu oleks kaebaja andmesubjekti eelneva nõusolekuta töödelnud tema isikuandmeid ja konkreetse metsakinnistuga seoses andmesubjektile helistanud. Liiatigi, ka konkreetse (metsa)kinnistuga seoses on lubatatud kinnisasja omanikule helistada õigustatud huvi olemasolu korral (nt ligipääsu vajadus enda kinnistule). Kuivõrd AKI ei ole kontrollinud väidetava kõne sisu, selle tõendamisest rääkimata, siis ei saa heita kaebajale ette rikkumist. 4) AKI ei ole varasemalt teinud kaebajale selgesõnalist ettekirjutust ega hoiatust nõuetelevastava privaatsuspoliitika (andmekaitsetingimused) osas. AKI vastupidised väited on väärad ja kohut eksitavad. AKI 2021 ettekirjutuse-hoiatuse resolutsioonis märgitakse üksnes, et „Kinnitada ja tagada, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14“. Õigused ja kohustused tulenevad (haldus)akti resolutiivosast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Antud juhul ei hoiatanud AKI 2021 ettekirjutuse-hoiatuse resolutsioonis kaebajat ebasobiva privaatsuspoliitika osas ega teinud ses osas ettekirjutust. Kaebaja mõistis 2021 ettekirjutuse resolutsiooni selliselt, et ta

kohustus andmetöötlusest eraldi teavitama vaid neid mõnda inimest, kelle andmeid töödeldi ebaseaduslikult. Seda kaebaja ka tegi. 5) AKI väidab, et andmesubjekt palus 05.12.2023 kaebajalt teavet oma isikuandmete töötlemise kohta. Andmesubjekti päringule vastati, kuid selgitus andmete allika kohta anti oletades ning konkreetset ja selget vastust andmesubjekti kontaktandmete päritolu kohta ei antud. AKI esitatud tõendid ei tõenda tema väidet ega väidetavat rikkumist. AKI ei ole kontrollinud väidetava kõne sisu, selle tõendamisest rääkimata. Lisaks tuleb mõista, et kaebajaga seotud isikud vastavad andmesubjekti pöördumistele nõuetekohaselt. AKI on tõendeid kogumata ja kõne sisu kindlakstegemata määranud kaebajale sunniraha. 6) Vastustaja käitumine ei ole heauskne ega lähtu hea halduse põhimõttest. Nimelt, selle asemel, et esitada kaebajale etteheiteid või rikkumisi kinnitavaid tõendeid ja anda kaebajale täiendav tähtaeg tema suhtes esitatud kaebusele vastamiseks, otsustab vastustaja määrata koheselt, kaebuses esitatut tõepähe võttes, sunniraha summas 10 000 eurot. Seda olukorras, kus kaebaja ei saanud end kaitsta võimaliku n.-ö valesüüdistuste eest – on võimalik, et keegi esitas valekaebuse kaebaja suhtes. 7) Kaebaja majanduslik seis on käesoleval hetkel kehv ning sõltub suuresti kalendrikuu müükidest. Samas ei soosi Eesti majanduslik olukord hetkel müügitulude kasvu. Näiteks, kui 2023. aastal oli müügitulu 572 480 eurot, siis 2022. aastal oli müügitulu 955 567 eurot. Seega on müügitulu langenud ca 40%. Kaebajal on tekkinud viimastel kuudel mitmel korral raskuseid töötasude ja maksude õigeaegse tasumisega. Näiteks nähtub pangakonto väljavõttelt, et kaebaja on hilinenud käibemaksu tasumisega. Detsembri käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 22.01.2024, tasuti 01.02.2024. Jaanuari käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 20.02.2024, tasuti 01.03.2024. Kaebaja võttis ka majandustegevuse jaoks 2023. aastal laenu summas 115 300 eurot ettevõttelt TM Energy OÜ. Käesoleval aastal, täpsemalt 05.01.2024 võttis kaebaja laenu ka Finwave OÜ-lt. Kaebajal oli seisuga 28.03.2024 käibemaksu võlg Maksu- ja Tolliameti eest summas 22 000 eurot. Kaebaja selgitas ja tõendas kaebuses tema majanduslikku seisu ning koostööle suunatud hoiakut AKI-ga, et võimalikke puudujääke parandada. Seetõttu ei ole sunniraha määramine mistahes summas põhjendatud, proportsionaalne ega vajalik. Igal juhul ei hinnanud vastustaja sunniraha määramisel kaebaja majanduslikku seisu. Vastustaja poolt tagantjärele konstrueeritud argumendid on otsitud eesmärgiks vabaneda vastutusest. Järelikult tuleb kaebus osaliselt igal juhul rahuldada. Kui kohus leiab, et sunniraha määramine on põhjendatud (millega kaebaja ei nõustu), siis tuleb määratud sunniraha suurust igal juhul oluliselt vähendada.

õiguslikul alusel isikuandmeid töödeldakse, isikuandmete säilitamise ajavahemik, teave andmesubjekti õiguste kohta, teave isikuandmete päritoluallika kohta jm asjakohane teave. Seega on selgunud, et tegelikult on ka ettekirjutuse punkt nr 3 osaliselt täitmata. 2) Antud juhul puudub vaidlus selles, et kaebajale on 26.03.2021 tehtud ettekirjutus, mis on ka kehtiv. Isegi juhul, kui ettekirjutuse adressaat leiab, et temale suunatud haldusakt ei ole õiguspärane, siis see ei tähenda, et haldusakt ei oleks kehtiv ega anna ka adressaadile õigust jätta haldusakt täitmata. 26.03.2021 ettekirjutus-hoiatuses on kaebajat selgelt hoiatatud, et juhul, kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab AKI ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 60 alusel sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 5000 eurot. Viidatud ettekirjutus-hoiatuses on märgitud ka kuupäev, milleni on adressaadil võimalus ettekirjutus vabatahtlikult täita (09.04.2021). Haldusakti adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Ettekirjutuse resolutsioon koosmõjus ettekirjutuste põhjendustega on üheselt arusaadav – tegemist on kinnistu omanike isikuandmete töötlemise alalise ehk tulevikku ulatuva piiranguga. Selge on, et ettekirjutuse eesmärgiks on hoida ära keelatud tegevuse jätkamine tulevikus. Järelikult ei saa antud juhul pidada ettekirjutust lõplikult täidetuks selle alusel, et mingil hetkel ei olnud ebaseaduslikku isikuandmete töötlemist toimunud, vaid ettekirjutuse täitmine tähendabki jätkuvat ja pidevat isikuandmete ebaseadusliku töötlemise keelust kinni pidamist. 3) Tõendid kinnitavad, et kaebajale kuuluvast telefonist on 05.12.2023 helistatud metsakinnistu omanikule eesmärgiga rääkida viimasele kuuluvast metsakinnistust. Ehk kaebaja on vähemalt ühel korral (05.12.2023) ilma andmesubjekti eelneva nõusolekuta töödelnud inimese isikuandmeid ja konkreetse metsakinnistuga seoses andmesubjektile helistanud, millega on rikkunud ettekirjutusega pandud kohustuse hoiduda ebaseaduslikust andmetöötlusest, mis puudutab kinnistu omanike andmete otsimist või soetamist (nt kinnistusraamatust), omaniku nime järgi kontaktandmete (numbrite/e-posti aadresside) otsimist (nt Interneti otsingumootoreid kasutades) ja/või eeltooduga seoses inimetele helistamist või kirjutamist. Lisaks väärib märkimist asjaolu, et ettekirjutuse tegemine oli ajendatud mh asjaolust, et kuigi 17.02.2021 kinnitas Eesti Metsakinnistud OÜ, et isikuandmete töötlemine on lõpetatud, siis AKI-le 22.02.2021 saadetud pöördumisest on näha, et Eesti Metsakinnistud OÜ on 22.02.2021 helistanud ja soovinud rääkida konkreetse inimesega kinnistu müügi teemal. 4) Muudmoodi, kui andmesubjekti ütlustega (kaebusega) ei olegi võimalik tõendada andmesubjektile tehtud kõne sisu. Andmesubjektile kaebaja poolt helistamise fakt on ümberlükkamatute tõenditega tõendatud, kõne sisu osas ei ole aga kaebaja ise ümberlükkavaid tõendeid ega selgitusi esitanud. Seega on tegemist puhtalt oletusliku ja paljasõnalise kaebaja väitega, millel ei ole tõenduslikku jõudu. Sõltumata kõne sisust on kaebaja poolt omal initsiatiivil eraisikule helistamise näol tegemist isikuandmete töötlemisega ilma isiku eelneva nõusolekuta. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustest. Kaebaja ei ole aga isegi selgitanud, mis võiks olla vaidlusaluse kõne eesmärk või õiguslik alus, piirdudes oletusliku viitega sellele, et kõne võiks olla tehtud kasvõi õigusliku huvi alusel. Andmesubjekti väidete ümberlükkamiseks ei piisa ainuüksi kaebaja oletusest, et kõne eesmärk võis olla muu, kui andmesubjekti metsakinnistuga seotud. Kaebajal kui andmetöötlejal peab olema selge ülevaade sellest, kellele, mis eesmärgil ja õiguslikul alusel on helistatud. Seega, kui tegemist oleks seadusliku isikuandmete töötlemisega, ei tekitaks kaebajale raskusi konkreetsete selgituste esitamine andmesubjektile tehtud kõne osas. 5) Kaebaja leiab, et ettekirjutuse punkti 3 väidetavat rikkumist pole toimunud, sest vastustaja justkui heidab kaebajale ette midagi, mida ettekirjutus-hoiatuses välja toodud ei olnud. AKI arvates on kaebaja seisukoht väär. Ettekirjutuse punkt 3 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest),

teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14. Ettekirjutuste põhjendustes on täpsemalt selgitatud, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid peavad olema lihtsasti kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. Ehk andmesubjektide teavitamise kohustuse täitmiseks peavad olema andmekaitsetingimused (privaatsuspoliitika). Andmekaitsetingimuste sisu reguleerivad IKÜM artiklid 12–14. Kaebaja andmekaitsetingimused ei vasta IKÜM artiklitele 12 ja 14. Viidatud ettekirjutuse resolutsiooni punktis on selgelt määratletud, et teavitada tuleb inimesi, kelle andmed on saadud kolmandatest allikatest, sh viidatud on IKÜM art-tele 12 ja 14, mis puudutavad seaduslikku andmetöötlust ja sellest andmesubjekti teavitamise kohustust. Ebaseaduslikust andmetöötlusest (rikkumisest) teavitamine on reguleeritud teiste IKÜM sätetega, nt IKÜM pp 86, art 34, ning sellist teavitamise kohustust ettekirjutus ei hõlma. 6) Kaebaja väidab, et AKI ei ole varasemalt teinud kaebajale selgesõnalist ettekirjutust ega hoiatust nõuetelevastava privaatsuspoliitika osas. Nimetatud väide ei vasta tõele, kuna ettekirjutuse punkt 3 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14. AKI hinnangul on viidatud ettekirjutusega (haldusaktiga) pandud kohustus resolutiivosa p-s 3 piisava täpsusega määratletud. AKI arvates ei pidanud ta ettekirjutuse resolutsioonis IKÜM art-te 12 ja 14 sisu ümber kirjutama tagamaks ettekirjutuse täidetavuse. Arvestades ülaltoodud ning kaebaja 06.04.2021 AKI-le esitatud kinnituses toodud selgitust, et ettekirjutusest tulenevate kohustuste mõistmiseks on kaebaja kasutanud advokaadi abi, kes selgitas ettekirjutuse etteheideid ja IKÜM-i kohaldamise põhimõtteid, on veelgi kahtlasem kaebaja väide ettekirjutuse resolutsiooni p 3 mõistmise viisi osas, kuna ei ole eluliselt usutav, et advokaadilt oodatava õigusteadmiste tasemega spetsialist oleks niiviisi eksinud ettekirjutuse resolutsiooni p 3 mõistmisel ja tõlgendamisel. Ettekirjutuse resolutsiooni punkt 4 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama, et isikuandmete töötlemisega seotud pöördumistele vastatakse edaspidi nõuetekohaselt, ehk vastamisel lähtutakse IKÜM artiklitest 12, 14 ja 15. Kaebaja ei esitanud andmesubjektile vastusena tema IKÜM artikli 15 lõike 1 alusel esitatud taotlusele kõike küsitud infot, seega jättis ettekirjutuse resolutsiooni punkti 4 osaliselt täitmata. 7) Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja käitumine ei ole heauskne ega lähtu hea halduse põhimõttest, kuna selle asemel, et esitada kaebajale etteheiteid või rikkumisi kinnitavaid tõendeid ja anda kaebajale täiendav tähtaeg tema suhtes esitatud kaebusele vastamiseks, otsustas vastustaja määrata koheselt sunniraha summas 10 000 eurot. Praegu vaidlustatud sunniraha nõudega teavitatigi kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmata jätmise kindlakstegemist, kuid enne sunniraha sissenõudmist. Teates märgiti rakendatava sunniraha määr ja põhjendus sunniraha määra osas. Sunniraha rakendamist tuleb põhjendada, kui adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole pöördunud AKI poole täiendavate põhjenduste saamiseks. Seega on kaebaja seisukoht, et temale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus, põhjendamatu. AKI on nii ettekirjutuse kui ka sunniraha tasumise nõude koostamisel ja sunniraha summa määramisel kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hinnates nii avalikku huvi, kui ka kaebaja subjektiivseid õiguseid. Ettekirjutuses tehtud hoiatuses nimetatud sunniraha suuruse määramisel lähtus AKI ka kaebaja majanduslikust seisust. Väiksema kui 5000 euro suuruse sunniraha määramine (iga rikkumise kohta) ei oleks olnud kõikide asjaolude kogumis arvesse võttes ettevõtte jaoks kohustuse täitmisele motiveeriv. Arvestades, et AKI ei olnud kaebaja majanduslik olukord sunniraha rakendamise teate tegemisel teada (viimase majandusaastaaruanne ei olnud registrile esitatud), ei saa nõuda, et rakendatava sunniraha suurust oleks teates põhjendatud väga ulatuslikult ja viidetega tõenditele. Kuigi enne haldusakti andmist tuleks adressaadile tagada ka õigus olla ära kuulatud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõige, ei saa sunniraha rakendamise teate eripära arvestades pidada ärakuulamata jätmist menetlusveaks, sest isikul on võimalik esitada oma vastuväited enne sunniraha tegeliku sissenõudmise alustamist (taotleda sunniraha rakendamise keelamist), sissenõudmise käigus (taotleda sunniraha rakendamise lõpetamist) või ka pärast sissenõudmist (taotleda sunniraha tagastamist). 2022. majandusaastal oli kaebaja käive 955 567 eurot, mille juures teeniti kasumit 67649 eurot. Kaebaja 2023. majandusaasta aruannet ei oldud veel esitatud. Seejuures kaebaja ainuüksi 2024 I kvartali maksustatav käive on äriregistris esitatud info kohaselt juba 305 319 eurot. IKS § 60 näeb ette võimaluse rakendada Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha igakordses ülemmääras kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Ehk Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) mõtte kohaselt on AKI ülesandeks arvestada isikuandmete töötlemist puudutava ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha määramisel ettevõtja eelmise majandusaasta ülemaailmset aastast kogukäivet, mitte asuda üksikasjalikult analüüsima ettevõtte laenukohustusi ja võlgnevusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016 otsuse nr 3-3-1-62-16 p 14). Vastustaja heidab kaebajale muu hulgas ette, et kaebaja on osaliselt rikkunud ettekirjutuse punktis 3 toodud nõudeid, sest kaebaja kodulehelt leitavad andmekaitsetingimused (privaatsuspoliitika) ei vasta IKÜM artiklites 12 ja 14 toodud nõuetele. Samas tuleb kaebajaga nõustuda osas, kus andmekaitsetingimuste või privaatsuspoliitika olemasolu ettekirjutuse punktiga 3 otseselt ei nõutud. Ettekirjutuse punkt 3 on sõnastatud järgmiselt:“ Kinnitada ja tagada, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14“. Eeltoodu sõnastusest ei ole selgelt aru saada, mida kaebajalt oodatakse. Sõnastusest võib mõista, et kaebajalt oodatakse füüsiliselt iga isiku jooksvat teavitamist, kelle andmeid kaebaja töötleb, kuid ei sätesta kohustust välja töötada eraldi andmekaitsetingimused, seda enam, et IKÜM artikkel 12 kohaselt võib esitada kokkuvõtliku teabe isikuandmete töötlemisest andmesubjektile ka suuliselt. Kohus möönab, et IKÜM artiklitest 12 ja 14 tulenevate kohustuste puhul on tegemist sisuliselt andmekaitsetingimustega, millele on viidatud ka ettekirjutuse põhjendavas osas ja millest saaks andmekaitsetingimuste olemasolu kohustuse tuletada, kuid kaebajat võisid siiski viia eksitusse ettekirjutuse punktid 1 ja 2. Nimetatud punktide kohaselt tuleb õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine lõpetada ja vastavad andmed kustutada. Kaebajale võis olla arusaadav, et ettekirjutuse punkt 3 puudutab samuti ebaseaduslikult kogutud andmeid, mitte seaduslikult kolmandatelt isikutelt saadud isikuandmete töötlemist. Lisaks oleks andmekaitsetingimuste vajadus ja subjektide edasine teavitamine põhjendamatu, kui kaebajal tuleb andmete töötlus üldse lõpetada ja andmed kustutada. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et ettekirjutuse punkti 3 sõnastus ja eesmärk võisid jääda kaebajale ebaselgeks. Lisaks tuleb märkida, et kaebajale tehti ettekirjutus 26.03.2021, tähtajaga 09.04.2021. Sunniraha rakendati aga 14.03.2024 ja kohtule arusaadavalt vaid vastustajale laekunud ühe kaebuse alusel, mille kohaselt helistati kaebaja telefoninumbrilt andmesubjektile 05.12.2023. Ettekirjutuse täitmise tähtaja (09.04.2021) ja sunniraha rakendamise teate (14.03.2024) vahele jääb pea kolm aastat. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks mõnel viisil eelnimetatud ajavahemikul ettekirjutuse täidetavust kontrollinud. Sunniraha on eesmärgipärane eelkõige siis, kui see nõutakse ettekirjutusega määratud kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult pärast hoiatuses märgitud tähtaja möödumist. Antud juhul on sunniraha rakendatud pea kolm aastat pärast hoiatuses märgitud ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud niivõrd pika aja möödumise tõttu kaaluma pigem uue hoiatuse tegemist ja määrama uue tähtaja.

proportsionaalne (isikuandmete kaitse seaduse (679 SE) I lugemise seletuskiri lk 46, kättesaadav riigikogu.ee lehelt). Kuigi sunniraha rakendamise hetkeks polnud majandusaasta aruannet kaebajal esitatud, oli siiski võimalik avalikest registritest, nagu teatmik.ee, välja selgitada kaebaja 2023 umbkaudne käive, milleks oli teatmik.ee leheküljel toodud info kohaselt ca 490 000 eurot. Arvestades 4% 490 000 eurost, saame kokku 19600 eurot. Kaebajale määrati 10 000 eurot sunniraha, mis jääb küll kogukäibelt arvestatava 4 protsendi sisse, kuid on siiski küllaltki suur summa. Arvestades, et sunniraha määrati pea kolm aastat hiljem ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumisest alates ning vahepeal puudusid vastustajal sisulised etteheited kaebaja tegevusele, oleks niivõrd kõrge sunniraha esmakordsel määramisel Eesti majanduslikku olustikku arvestades tulnud vastustajal siiski täiendavalt hinnata, kuidas niivõrd suure sunniraha määramise korral kaebaja majanduslikku seisu mõjutatakse. Kohtu nõudmisel esitas kaebaja 28.03.2024 ja 01.04.2024 täiendavad selgitused oma majandusliku olukorra kohta. Vastusest selgus muuhulgas, et kaebajal on tekkinud viimastel kuudel mitmel korral raskuseid töötasude ja maksude õigeaegse tasumisega. Näiteks nähtub pangakonto väljavõttelt, et kaebaja on hilinenud käibemaksu tasumisega. Detsembri käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 22.01.2024, tasuti 01.02.2024. Jaanuari käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 20.02.2024, tasuti 01.03.2024. Kaebaja võttis ka majandustegevuse jaoks 2023. aastal laenu summas 115 300 eurot ettevõttelt TM Energy OÜ. Käesoleval aastal võttis kaebaja laenu ka Finwave OÜ-lt. Kaebajal oli seisuga 28.03.2024 käibemaksu võlg Maksu- ja Tolliameti eest summas 22 000 eurot (otsuse tegemise ajaks on äriregistri andmete põhjal maksuvõlg 18 197, 71 eurot). Arvestades, et enne sunniraha rakendamist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud, oleks kohtu hinnangul tulnud vastustajal arvestada kaebaja suhtes kõrge sunniraha määramisel pärast pea kolme aastat hoiatuses märgitud tähtaja möödumisel kaebaja majanduslikke võimalusi laiemalt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.