K.E kaebus Eesti Töötukassa 9. jaanuari 2024. a otsuse ja 5. märtsi 2024. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: K.E , esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Jätta riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.
3.Määrata vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt haldusasjas nr 3-24-967 K.E-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 2018 eurot 49 senti, sh käibemaks 363 eurot 99 senti.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23. septembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.K.E (edaspidi kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (edaspidi vastustaja) 29. novembril 2023 töövõime hindamise taotluse. Vastustaja 9. jaanuari 2024. a otsusega nr TVH/24/001415 (edaspidi otsus) tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodiks 11. veebruarist 2024 kuni 10. veebruarini 2029. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2024 vastustaja otsusele vaide. Kaebaja märkis vaides, et tema tervislik seisund ei võimalda töötamist ning tema igapäevane elu on erinevate piirangute tõttu raskendatud. Vastustaja jättis 5. märtsi 2024. a vaideotsusega nr VO/24/350 (edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata leides, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
2.Kaebaja esitas 1. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada vastustaja otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Kohus võttis 3. mail 2024 kaebuse menetlusse ning 10. juunil 2024 määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
4.Kaebaja ja vastustaja esitasid täiendavad seisukohad vastavalt 22. juulil 2024 ja 5. augustil 2024.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub tühistada vastustaja otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise taotlust. Kaebaja hinnangul tuvastas vastustaja tal ekslikult osalise töövõime, kuivõrd kaebaja ei ole võimeline üldse töötama. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
5.1.Ei saa nõustuda, et kaebaja väljatoodud piirangud vähemalt osaliselt tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) ei kajastuks. Käelise tegevuse juures on jäetud arvestamata psühhiaater dr V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a märkused pideva käte värina kohta. Samuti on essentsiaalset treemorit kinnitanud neuroloog dr K. Kaarna 30. jaanuaril 2024, perearst dr M. Jallai ja suu-, näo- ja lõualuukirurg dr O. Ivask, kelle andmed on taotluses esitatud. Pidev käte värin mõjutab oluliselt peenmotoorikat ning käelist tegevust.
5.2.Liikumise valdkonnas on arvestamata jäetud krooniline, üle 20 aasta kestnud valu, mida on kinnitanud neuroloog M. Lill ja perearst dr M. Jallai. Füsioterapeudi sissekandest nähtub, et valu esineb, kuid mitte igas kehaasendis. Füsioterapeudi kirjeldus on ebatäpne. Tegemist on haruldase seisundiga, mis on enamat kui seljavalu, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad.
5.3.Kinnitatud on kaebaja südamerütmihäirete olemasolu. Kaebajale on määratud rütmihäirete ravim. Iga retseptiravimi väljastamiseks peab olema määratud diagnoos, seega peavad rütmihäired ka TIS-st nähtuma.
5.4.Kinnitust on leidnud kaebaja kõne latentsus. Kaebaja ei pruugi olla osanud oma taotluses seda õige valdkonna alla kvalifitseerida, kuid ei saa väita, et teabe edastamise ja suhtlemisega probleeme ei esineks. Ekspertarst on jätnud selle arvesse võtmata.
2(17)
3-...
5.5.Kaebaja terviseseisundit mõjutavad ravimite kõrvaltoimed. Need põhjustavad hommikuti uimasust, hajameelsust ja keskendumisprobleeme, suurendavad ärevust ja südamekloppimist. Kaebaja on võimetu uinuma ilma unerohtudeta.
5.6.Kaebajale on tehtud lõualiigeste kulumise ja artroosi raviks kaks operatsiooni (2019 ja 2021). Lõualiigese artroos on tekitanud peavalusid ja pingetunnet peas, mistõttu on tegutsemine ja selgelt mõtlemine häiritud.
5.7.Kaebaja vajab endale püsivat abilist (nt küttepuude toomisel, tubade koristamisel, ühistranspordiga liikumisel). Tegevused on piiratud nii psüühikahäire kui ka füüsise tõttu. Depressioon on krooniline haigus, mis ajas süveneb ning mis koostoimes ravimitega on tekitanud püsivad kahjustused. Kaebaja psüühiline erivajadus on sedavõrd suur, et mõjutab oluliselt mitmete teenuste kasutamist. Kaebaja ei saa ärevuse ja tugeva hirmu tõttu kasutada ühistransporti, tema keskendumine on häiritud ning uute oskuste omandamine praktiliselt võimatu.
5.8.Kaebajale on alates 2019. aastast määratud astma ravim ning tegu pole kerge astmaga. Koostoimes ärevusega on tegu olulise piiranguga ühiskonnaelus osalemisel, sh töötamisel.
5.9.Arvesse ei ole võetud endokrinoloog dr K. Tammiksaare poolt sisse kantud andmeid ega seda, kuidas kilpnäärmega seotud kaebused mõjutavad kaebaja tegutsemisvõimet.
5.10.Ekspertarst pole arvesse võtnud kõiki talle teada olnud andmeid ning on andmeid analüüsinud ebapiisavalt. Isegi kui TIS-i andmed olid taotluse lahendamise ajal selle kahtluse kõrvaldamiseks ebapiisavad, oleks tulnud küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Vastustajal oli kohustus koguda lisateavet ning võtta arvesse ka varasemaid andmeid, kuna esinevad ilmselged vastuolud. Kaebaja ei leia, et pelgalt sellega, et vastustaja kaasas uue ekspertarsti, kes lähtus samadest andmetest, on vastustaja oma igakülgse hindamiskohustuse täitnud.
5.11.Vastustaja ei saa tugineda üksnes eksperdiarvamusele ning seda eriti olukorras, kus kaebaja esitatud taotlusest nähtuvad andmed, mida ekspert arvestanud ei ole. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. Vastustaja peab küll lähtuma eksperdiarvamusest, kuid see ei tähenda seda, et haldusorgan ise midagi kaaluma ega hindama ei pea.
5.12.Hindamisotsuse põhjendamispuudusi ei saa hakata hilisemas potentsiaalses kohtumenetluses kõrvaldama. Vastustaja soovist otsust täiendavalt põhjendada järeldub, et otsus on vähemalt osaliselt põhjendamisvigadega. Olukorras, kus vastustaja soovib väita, et otsuse tegemisel võeti sisuliselt arvesse ka otsuses mittesisalduvaid, kuid kohtule täiendavalt esitatud asjaolusid ja põhjendusi, tuleb vastustajal seda tõendada.
5.13.Vastustaja soovib tugineda formaalsustele ja väidab, et üks või teine diagnoos ei tingi töövõimekaotust ning pikaajaline probleem on ravimitega kompenseeritud. Vastustaja pole hinnanud kaebaja võimekust konkreetseid tegevusi ellu viia, vaid on piirdunud abstraktse käsitlusega, milline on mõne diagnoosi tavapärane kliiniline pilt.
5.14.Arvestades 2020. a hindamise tulemusi, kaebaja selgitusi ja meditsiiniandmeid, oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlused, et TIS andmed on puudulikud, sh võivad olla puudulikult sõnastatud – arst ei ole välja toonud, milles seisneb diagnoosiga kaasnev tegevuspiirang kaebaja puhul.
3(17)
3-...
5.15.Kaebaja ei nõustu, et töövõime ulatuse varasem hinnang ei saaks töövõime hindamist kuidagi mõjutada.
5.16.Vastustaja on jätnud arvesse võtmata põndapealisepõletiku ja sellega seoses kaebajale määratud ortoosi. Asjatundmatu on vastustaja väide, justkui ortoos raviks või kompenseeriks haigust. Abivahendi määramine näitab, et selleta ei ole tegevuste sooritamine võimalik.
5.17.Töötukassa esitatud terviseandmetest nähtub, et kaebajal on diagnoositud kokku ca 45 erinevat haigust (osa küll mitte kroonilised) ning vastustaja on jätnud osa neist arvestamata, käsitlenud kontekstiväliselt, teinud meelevaldseid järeldusi. Sageli diagnoositud raskekujulised põletikud oleksid pidanud andma vastustajale täiendavat infot, et kaebaja tervislik seisund on ebastabiilne ja immuunsus vähene ning see iseloomustab isiku töövõimet.
5.18.Vastustaja selgitused on vasturääkivad. Vastustaja on seisukohal, et terviseandmetes puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta. Vastuse p-s 7.7. aga tsiteerib psühhiaater V. Kuperjanovi seisukohta, kus on kirjas: „Samuti vajab pidevat individuaalset juhendamist, ravi, toetust, abi ja järelvalvet igapäevases elus toimetulemiseks“. Täielikult tähelepanuta on jäetud samas pöördumises psühhiaatri poolt fikseeritu: „töövõimelisuse oluline piiratus. Tahteaktiivsuse alanemine, valdavalt passiivne, initsiatiiv vähene, huvide ring piiratud“ (digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 181).
5.19.Meelevaldne on vastustaja järeldus, et kaebaja on olnud võimeline tegema osalise koormusega tööd. Tegevusvõimet ei saa hinnata seeläbi, kas isik töötab. Kaebaja reaalne töötamise võimekus on ajas vähenenud. Testostude tegemisel on kaebajal suur ajaline paindlikkus ja täpsed tegevusjuhised. Teenuse iseloomu ja koormust arvestades ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks reaalsele töökohale sarnase tegevusega.
5.20.Arvestades kognitiivse võimekuse olemust, kaebaja vanust ja terviseandmeid, jääb arusaamatuks, kuidas saab see olla vahepealsel ajal paranenud või taastunud. Pole andmeid, et tehtud oleks kognitiivse võimekuse test, samuti puudub psühhiaatri sellekohane sissekanne.
5.21.Endokrinoloog K. Tammiksaar pole väitnud, et haigus tegevusvõimet ei mõjutaks, ega kinnitanud remissiooni. Vastupidi – endokrinoloog kinnitab, et sõlm on alles (pole suurenenud), haigus vajab perearsti jälgimist. Endokrinoloog pole määranud uuesti ravi, kuid see ei oma tegevusvõime hindamise juures tähtsust.
5.22.Kaebajal esineb generaliseerunud ärevushäire, mistõttu on kaebaja pidevalt ärev. Seega ei esine käte värin vaid üksikutel kordadel, vaid kõigis olukordades, kus kaebaja puutub kokku teiste inimestega, uute olukordadega, peab lahendama mõnda elulist ülesannet.
5.23.Kaebaja tegevusvõimet mõjutavad teiste haigustega koostoimes ka haigused, mis tavapäraselt sellist mõju ei omaks. Kaebajal diagnoositud haigused võimendavad üksteist ning kaebaja jaoks viib iga haiguse eraldi hindamine ebaõiglase tulemuseni.
5.24.Vastustaja on oma vastusele lisanud kuus lisa, kuid sisulistes seisukohtades tugineb vaid ekspertarsti seisukohale, mis on tehtud vaidlusaluse haldusasja tarbeks, ning ka sellele viitamata. Muudele dokumentidele vastustaja ei viita ega põhjenda, miks üks või teine lisatud dokument on oluline. Lubamatu on olukord, kus vastustaja esitab kohtumenetlusse 571 lk pika dokumendi isiku terviseandmetega, kuid ei viita kordagi, millised andmed tõendist omavad asjas tähtsust. Kaebaja hinnangul näitavad terviseandmed küll tema terviseprobleeme ning on seega asjakohased, kuid vajavad konteksti asetamist.
4(17)
3-...
VASTUSTAJA SEISUKOHT
Kaebus on alusetu ja vastustaja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
6.1.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus. Töövõime hindamise otsusele ei kohaldu kaalutlusotsuse rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vaideotsuses, vaideotsuse aluseks olevates eksperdiarvamustes (28. veebruari 2024. a ja 4. märtsi 2024. a arvamused) ning kohtumenetluses esitatud seisukohtades ja Töötukassa ekspertarsti dr V. Hollo 21. mail 2024 koostatud arvamuses. Isegi kui leida, et vaidlustatud otsusel on põhjendamispuudusi, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-705, p 16).
6.2.Kaebajal tuvastati mõõdukad (arvväärtus kaks) tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli kaheksa. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst 8. detsembril 2023 koostatud eksperthinnangus järeldusele, et kaebajal on osaline töövõime.
6.3.Vastustaja otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, millised tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuses on märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes. Töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Selliselt viitamist on kohtud pidanud senises praktikas lubatavaks.
6.4.Kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-2689, p 30) on peetud lubatavaks seda, et kõigile TIS-s sisalduvatele terviseandmetele ei ole otstarbekas otsuses viidata, kuid see ei tähenda, et nendega poleks arvestatud. Eksperthinnangus tuuakse valikuliselt ja vajadusel lühendatult välja need andmed, mis põhjendavad piirangute hindamist. Välditakse sisu kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid terviseandmeid. Arvestades kaebaja terviseandmete hulka, ei oleks võimalik kajastada neid kõiki eksperthinnangus, ilma et see muutuks raskesti jälgitavaks.
6.5.Käte värinat on hinnatud eelkõige valdkonnas käeline tegevus ja arvestatud vaimse võimekuse valdkondades ärevusena. Hindamisel on arvestatud neuroloogi epikriisiga.
6.6.Kaebaja kaebuseid seljavalu kohta on arvestatud. Seljavalu hindamisel lähtuti töövõime hindamisel viimastest terviseandmetest (füsioterapeut M. Tenno 11. veebruari 2024. a epikriis). Kaebajal ei esine ühtegi olulist närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust. Taastusravi saamise kohta TIS-s andmeid ei kajastu. Piirangut ei saa hinnata töövõimet mõjutavaks, sest kaebaja suudab kõndida normipäraselt. Vastustajal puudub alus kahelda nende andmete õigsuses.
6.7.Südame rütmihäirete olemasolu TIS-s (andmed alates 2012) ei kajastu. Kaebaja viidatud ravim on välja kirjutatud essentsiaalse treemori, aga mitte rütmihäirete raviks.
6.8.Vaimse tervise õe vastuvõtul 6. juunil 2021 on täheldatud kaebaja kõne monotoonsust ja aeglust, kuid hiljem töövõimet mõjutavaid kõnehäire piiranguid täheldatud ei ole.
5(17)
3-...
6.9.Püsivaid tegevuspiiranguid ravimite kõrvaltoimed põhjustanud ei ole. Kaebaja sõnade kohaselt on ravimite võtmise järel esinenud käte värisemist ja unisust, mistõttu on ta loobunud ravist või muudetud raviskeemi (ravim asendatud).
6.10.Kaebajal esinenud lõualuu osteomüeliit ei ole põhjustanud püsipiiranguid söömisel ega kõnelemisel. Operatsioonijärgsed seisundid loetakse vastavalt töövõime hindamise metoodikale ajutiseks (piirangud leevenevad 6 kuu jooksul) ning vajadusel on lahenduseks ajutine töövabastus.
6.11.Terviseandmetes puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta.
6.12.Astma on tänapäeval raviga täielikult kontrolli all hoitav. Kaebaja terviseandmetes puudub info mittekompenseerituse kohta. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegevuspiiranguid ning töövõimet mõjutavaid seisundeid määratud adekvaatse ravi foonil. Astma ägenemist ei ole diagnoositud, püsivaid tegevuspiiranguid kerge astma ei põhjusta.
6.13.Kaebaja on saanud türeostaatilist ravi alates 2020. aastast pausidega kaks aastat. Ravi on olnud tulemuslik, hüpertüreoos on remissiooni staadiumis ning töövõimele mõju ei avalda.
6.14.Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja kohta TIS-s olevaid andmeid, kuid need ei kinnita kaebaja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes eelmise, 2020 tehtud töövõime hindamisega. Pigem on kaebaja kehaline võimekus ekspertiiside vahelisel perioodil astma parema kompensatsiooni ning kilpnäärme seisundi paranemise tõttu mõnevõrra paranenud. Kuigi ekspertiiside vahelisel perioodil on lisandunud alalõualiigese haigus, siis ravi tulemusel ei ole see põhjustanud piiranguid püsivat töövõimet vähendavas mahus. Puuduvad viited sellele, et taotleja vajaks enda ümber püsivat abilist või järelevalvet, ta on olnud võimeline töötama osalise koormusega. Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt puuduva töövõime, ei tähenda veel seda, et tema töövõime tuleks ka uue taotluse alusel puuduvaks hinnata.
6.15.Pärast vaideotsuse tegemist on TIS-i lisandunud üks perearsti 6. mai 2024. a epikriis, mis tehtud otsust ei muuda, sest vaevused on raviga paranevad ning püsipiiranguid ei põhjusta. Ka sisearsti 10. mail 2024 lisandunud epikriisi andmetel ei ole kaebaja seisukord töövõimet mõjutav.
6.16.Jääb selgusetuks, millist lisateavet oleks pidanud vastustaja täiendavalt koguma. Küsimus, kas olemasolevad andmed on piisavad või ebapiisavad, on meditsiinialastel erialateadmistel põhinev otsustus. Eksperdiarvamuse koostanud arst on leidnud, et kaebaja tervise kohta olemasolevad andmed olid hinnangu andmiseks piisavad.
6.17.Põndapealisepõletik diagnoositi kaebajal esmakordselt perearsti ambulatoorses epikriisis 11. juunil 2024 ehk pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Ortoosi kasutamine kompenseerib haigusest tingitud vaevuseid ja selle kandmisega tuleb hindamisel arvestada. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegevuste sooritamise võimekust abivahendi kasutamisega.
6.19.Vastavalt töövõime hindamise metoodikale on vaimseid valdkondi hinnatud mõõduka piiranguga, kuna kaebajal esinevaid piiranguid ei saa pidada raskeks. Kuigi kaebajal on juba aastaid esinenud depressioon ja ärevus, on ta olnud aastate jooksul regulaarsel ravil, mis 6(17)
3-... seisundit vähemalt osaliselt kompenseerib. Kaebaja on igapäevastes toimetustes iseseisev, ei ole andmeid kõrvalisest abist sõltuvuse kohta. Täidab väikese koormusega ka tööülesandeid. Seejuures ei oma tähendust, et kaebaja töötab võlaõigusliku lepingu alusel.
6.20.Mälu- ega kongitiivsete võimete langust kaebajal tuvastatud ei ole. Puuduvad objektiivsed uuringud kognitiivsete võimete püsiva languse kohta töövõimet vähendavas mahus.
6.21.Terviseandmed kajastavad hingamishäiretega arsti poole pöördumisi hooajaliste hingamisteede nakkuste perioodil ja sedagi paar korda aastas. Ei esine töövõimet vähendavas mahus ja püsivaid hingamisraskusi.
6.22.Väljavõte terviseandmetest on esitatud eesmärgiga luua kohtule terviklik ülevaade kaebaja tervislikust seisundist ning veenda kohut, et töövõime hindamisel on aluseks võetud TIS-s olevad asjakohased terviseandmed.
6.23.Vastustaja on hinnangu andmisel lähtunud objektiivsetest terviseandmetest. Töövõime hindamine toimub selliselt, et isik annab taotluses omapoolse hinnangu kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta ning seejärel koostatakse eksperdiarvamus lähtudes isiku enda hinnangust, isiku kohta TIS-s olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Eksperdiarvamuse koostamisel ei saa taotluses esitatud andmeid eirata, ent see ei tähenda, et isiku enda hinnangul oma tegutsemisvõimele oleks määrav või kõige suurem tähtsus. Eksperdiarvamuse eesmärk on TIS-s sisalduvate andmete alusel kontrollida isiku enda hinnangute õigsust ning kujundada seisukoht, kas isiku poolt väidetud vaevused kujutavad endast objektiivseid tegutsemisvõime piiranguid. Eksperdiarvamuse koostamisel ei saa Töötukassa või ekspertarst hakata esmakordselt tuvastama isiku haigusseisundit või tervisekahjustust, vaid eksperdiarvamuse eesmärk on objektiivsete leidude põhjal ning isiku enda antud hinnangutest lähtudes hinnata seda, mil määral vastav haigusseisund või tervisekahjustus piirab isiku tegutsemisvõimet konkreetsete võtmetegevuste lõikes.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja, tulenevalt kaebaja enda hinnangutest ning TIS-s esitatud andmetest, oleks pidanud kaebajal tuvastama osalise töövõime asemel puuduva töövõime.
9.Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 1 lg 1 kohaselt on TVTS eesmärk pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg-s 3 on sätestatud, et töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt
7(17)
3-... takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).
10.Töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestatud tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6).
Kaebaja väidab, et ta ei ole võimeline töötama ning seega on tal puuduv töövõime.
Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui: 1) on tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 3). Puudub vaidlus selles, et kaebajal ei ole töövõimet välistavat seisundit. Seega ei esinenud määruse nr 39 § 8 lõikes 3 toodud alust puuduva töövõime tuvastamiseks ning töövõime ulatuse tuvastamine pidi toimuma määruse nr 39 § 8 lõike 1 alusel, milles on sätestatud, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Töövõime ulatuse tuvastamisel paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2). Töövõime hindamise aluseks olnud ekspertarst M. Plaasi 8. detsembri 2023. a eksperdiarvamuses (dtl 36) on ekspertarst tuvastanud mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (dtl 45), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl 50) ja suhtlemise valdkonnas (dtl 55). Võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 8 ning ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks (dtl 60). Vastustaja, tuginedes kaebaja taotlusele, terviseandmetele ning eksperdiarvamusele, tuvastas kaebajal TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt osalise töövõime, kuna kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (dtl 24). 8(17)
3-...
12.Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud tema töövõime hindamisel arvestamata mitmete oluliste asjaolude ja andmetega, mis tõid kaasa ebaõige otsuse.
12.1.Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud arvestamata psühhiaatri 8. septembri 2023. a epikriisi seoses käte värinaga, seda eelkõige käelise tegevuse valdkonna hindamisel. Kohtule nähtub, et kaebaja on oma taotluses märkinud, et käte värisemise tõttu juhtub tihti, et vedelik voolab kruusist maha, väikeste asjade kinnihoidmine on käte värisemise tõttu raskendatud (dtl 17). 8. detsembri 2023. a eksperdiarvamuses on ekspertarst leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, püsivaid käelisi piiranguid kaebajal tuvastatud ei ole, käte värin töövõimet ei mõjuta (dtl 39). Vastustaja selgitas vaideotsuses, et kirjeldatud käelise tegevuse piirangutega seoses ei ole kaebajal ühtegi olulist närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust ülajäsemete osas tuvastatud. On tuvastatud essentsiaalne treemor ärevates situatsioonides. Käte lihasfunktsioon, liigesfunktsioon ja närvifunktsioon on muus osas täielikult patoloogiata. Ärevas situatsioonis käte värina esinemine ei ole töövõimet kuidagi mõjutav (dtl 34, dtl 128). Seejuures on tuginetud neuroloogi K. Kaarna 13. veebruari 2024. a epikriisile (dtl 342), mis kohtu hinnangul ei ole vastuolus vastustaja tehtud järeldusega kaebaja käelise tegevuse hindamisel. Epikriis kinnitab, et käte värisemine süveneb eelkõige ärevas olukorras ning avalikus ruumis, samas on lihastoonus nii kätes kui jalgades olemas. Vastustaja on ühtlasi selgitanud, et arvestas käte värinat vaimse võimekuse valdkondades ärevusena (vastus kaebusele, p 7.1, dtl 92). Vaimse valdkonna piirangute hindamisel on psühhiaater V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a epikriisi arvestatud (dtl 45). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kõnealune psühhiaatri epikriis (dtl 378) on asjakohane eelkõige kaebaja vaimse võimekuse hindamisel, kuivõrd epikriis kajastab peaasjalikult kaebajal esinevaid emotsionaalseid vaevusi ning nendest tulenevaid võimalikke kehalisi väljendusi. Kohtule ei nähtu, et sealjuures oleks epikriisis antud hinnangut kaebaja käelisele võimekusele seoses käte värinaga. Seega ei ole kõnealuse epikriisi arvestamata jätmine kaebaja käelise võimekuse hindamisel vastustajale etteheidetav. Samas on kaebajal esinevat käte värinat hinnatud käelise tegevuse valdkonnas, tuginedes neuroloogi 13. veebruari 2024. a epikriisile.
12.2.Kaebaja hinnangul on liikumise valdkonna hindamisel jäetud arvestamata üle 20 aasta kestnud kroonilise seljavalu ja sellest tulenevate piirangutega. Kaebaja on oma taotluses (dtl 16) märkinud järgmist: „Liikudes õues ajab pidevalt köhima, süda hakkab kloppima ja selg valutab. Ühe koha peal suudan seista umbes 5 minutit. Pärast seda hakkab selg valutama. Ka istudes hakkab umbes poole tunni pärast selg valutama ja pea hakkab ringi käima. Madalamale toolile istumine ja püsti seismine tekitavad valu seljas ristluu piirkonnas ja jalgades.“ Ekspertarst leidis, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, kroonilisi lülisamba haiguseid, mille tõttu kaebaja oleks viimastel aastatel regulaarset ravi, uuringuid või konsultatsioone vajanud, TIS andmetel ei esine (dtl 37). Vaidemenetluses on vastustaja märkinud, et vaide esitamise ajaks on lisandunud neuroloogi ja füsioterapeudi epikriisid, mis siiski eelnevat otsust ei muuda. Vaide esitajal ei esine ühtegi olulist närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust. On tuvastatud funktsionaalseid seljavalusid (mille puhune ravivajadus olnud aga äärmiselt vähene). Füsioterapeudi tuvastatud objektiivne seisund viitab samuti sellele, et olulisi funktsioonipiiranguid igapäevases elus (tavaline kõndimine ja erinevates kohtades liikumine) ei esine (dtl 34). Vastustaja tugines füsioterapeut M. Tenno 11. veebruari 2024. a ja K. Kaarna 13. veebruari 2024. a epikriisidele. Kohtumenetluses esitatud töötukassa ekspertarsti V. Hollo arvamusest nähtub, et võimalik on harva esinev perioodiliselt ägenev seljavalu, mis ei põhjusta püsivaid tegevuspiiranguid, retseptipõhist valuravi ei ole kaebaja viimasel paaril aastal vajanud (dtl 104). Kohtule ei nähtu 9(17)
3-... esitatud materjalidest, et vastustaja oleks liikumise valdkonna hindamisel jätnud arvestamata kaebaja seljavaludega seonduvaid terviseandmeid või neid moonutatult hinnanud. Kohus nõustub vastustajaga, et puuduvad viited tõsistele kahjustustele, mis kaebaja liikumist püsivalt ja oluliselt piiraksid. Kohtule nähtub, et füsioteraapia ning harjutuste tegemine on aidanud kaebajal seljavalusid leevendada, samuti ei ole valud mõjutanud normipärast kõndimist, ka treppidel kõnd on normipärane (dtl 172).
12.3.Kaebaja leiab, et vastustaja on arvestamata jätnud diagnoositud südamerütmihäiretest tuleneva mõju. Kaebaja taotluses on märgitud, et südamekloppimist ja tasakaaluhäireid tekib trepist üles kõndimisel, sõidutee ületamisel, liikudes õues ajab pidevalt köhima, süda hakkab kloppima ja selg valutab (dtl 15–16). Eksperdiarvamuses on jõutud järeldusele, et südame rütmihäireid, tasakaaluhäireid ega teadvusel püsimise häireid kaebajal tuvastatud ei ole (dtl 36). Samale järeldusele on jõutud ka vaidemenetluses. Kohtumenetluses esitatud ekspertarst V. Hollo arvamusest nähtub, et kaebaja viidatud toimeaine propranolool on kaebajale välja kirjutatud essentsiaalse treemori raviks (dtl 105). Seejuures on viidatud perearst M. Jallai poolt 12. märtsil 2024 kirjutatud retseptile. Kohtu hinnangul on vastustaja seega lükanud ümber kaebaja väite, et tal on diagnoositud südame rütmihäired. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele TIS kandele, millest selline diagnoos nähtuks. Kuivõrd terviseandmetest südame rütmihäireid ei nähtu, ei saanud vastustaja seda töövõime hindamisel ka arvesse võtta. Vastustaja on selgitanud, et töövõime hindamise menetluse käigus ei panda taotlejale uusi diagnoose (vastustaja 5. augusti 2024. a vastuse p 1.13, dtl 754). Isiku suunamine arsti vastuvõtule on TVTS § 7 lg-s 3 ette nähtud ainult juhul, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, kuid praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.
12.4.Kaebaja leiab, et tal esinevad kõnehäired (kõne latentsus), mida ei ole arvestatud teabe edastamise ja suhtlemise hindamisel. Kaebaja märkis taotluses, et vahel ei tule õiged väljendid meelde ja siis on teisel poolel raske öeldust aru saada, ta kardab võõraid inimesi, ei tea, mida ja kuidas nendega rääkida (dtl-d 18 ja 22). Eksperdiarvamuses on toodud välja, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, kõnelemise, kuulmise ega nägemise piiranguid tuvastatud ei ole (dtl 42). Suhtlemise valdkonnas on tuvastatud mõõdukas piirang suhtlemisega hakkamasaamise osas (dtl 55). Seejuures on viidatud psühhiaatri 8. septembri 2023. a epikriisile. Vaideotsuses on selgitatud, et piirangu põhjus on peaaju haigus, aastaid esinenud depressioon, ärevuse foonil mõõdukas piirang. Ekspertarst V. Hollo kohtumenetluses esitatud arvamusest nähtub, et vaimse tervise õe S. Kozlova vastuvõtul 16.juunil 2021 on täheldatud kõne monotoonsust ja aeglust, kuid hiljem töövõimet mõjutavaid kõnehäireid ega muid piiranguid täheldatud ei ole ei perearsti ega psühhiaatrite epikriisides (dtl 105). Kohtule nähtub kaebaja viidatud psühhiaatri 8. septembri 2023. a epikriisist (dtl 181), et kontakt kaebajaga on olnud rahuldav ning sisukohane, üldine orientatsioon olemas, mõtlemine on pidurdatud, aeglane, liigselt muretsev, oma tervisliku seisundi ja võimetuse jälgimisega seotud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud epikriisist ei saa välja lugeda, et kaebajal esineks olulisi kõnehäireid, mis takistaks tal informatsiooni edastada või vastu võtta. Samuti ei nähtu füüsisest tulenevaid piiranguid, mis kaebaja kõnet häiriks. Kohtule nähtub kaebaja terviseandmetest ning vastustaja esitatud seisukohtadest, et vastustaja on arvestanud suhtlemise valdkonna hindamisel asjaolu, et kaebaja tunneb ärevust uutes olukordades, uute inimestega suheldes, mis paneb kaebaja pingeolukorda ning omakorda pärsib sujuva vestluse kulgemist. Ekspertarst on märkinud, et ärevuse tõttu on piiratud võõrastega suhtlemine ja kontakti loomine (dtl 55). Seetõttu on ekspertarst soovituste all välja toonud ka, et kaebajale sobiks 10(17)
3-... rahulikus keskkonnas vähe suhtlemist nõudev töö (dtl 60). Järelikult on kaebajal esinevaid selle valdkonna piiranguid töövõimet hinnates piisaval määral arvesse võetud.
12.5.Kaebaja on välja toonud, et erinevate ravimite koostoimes esinevad tal kõrvalmõjud, mis mõjutavad tema töövõimelisust ja mida vastustaja oleks pidanud hindamisel arvesse võtma. Kaebaja märkis oma taotluses, et teatud ravim tekitab tal südamepekslemist ja ärevust, mistõttu ta võtab seda ravimit ainult paar tabletti nädalas (dtl 23). Eksperdiarvamuses on ekspertarst hinnanud, et töövõime seisukohast olulisi ravimkõrvaltoimeid kaebajal ei esine (dtl 59). Ka vaidemenetluses jõudis vastustaja seisukohale, et kaebaja kirjeldatud ravimite kõrvaltoimetest tingitud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust (dtl-d 34 ja 120). Kohtumenetluses esitatud dr V. Hollo koostatud arvamuses on märgitud, et ravimite kõrvaltoimete ilmnemisel on kaebaja sõnade kohaselt loobunud ravist või on muudetud raviskeemi (ravim asendatud), püsivaid tegevuspiiranguid ravimite kõrvaltoimed põhjustanud ei ole (dtl 105). Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest ning ka kaebaja ei ole osutanud andmetele, millest võiks leida viiteid, et kaebajal on tuvastatud olulised ravimite kõrvaltoimed ja nendest tulenevad püsivad kahjustused. Seega ei saa vastustajale ette heita asjaolu, et kehtivatele andmetele ning kaebaja taotluses esitatud selgitustele tuginedes ei tuvastanud vastustaja töövõimet mõjutavaid piiranguid.
12.6.Kaebaja osutab asjaolule, et vastustaja ei ole arvestanud kaebajal esinevat lõualiigese artroosi ning sellest tingitud pingetunnet peas. Kaebaja ei ole taotluses kirjeldanud lõualiigese artroosist tulenevaid piiranguid, kuid on märkinud, et on käinud suu-, näo- ja lõualuukirurgi juures ravil. Kohtumenetluses esitatud dr V. Hollo koostatud arvamuses on selgitatud, et kaebajal on esinenud lõualuu osteomüeliit, mida on ravinud näo-lõualuu kirurg; haigus ei ole põhjustanud püsipiiranguid enesehooldusega ega teabe edasiandmise valdkondades – söömisel ega kõnelemisel; operatsioonijärgsed seisundid hinnatakse vastavalt töövõime hindamise metoodikale ajutise seisundina (piirangud leevenevad 6 kuu jooksul) ning vajadusel on lahenduseks ajutine töövabastus (dtl 105-106). Kohus nõustub vastustajaga selles, et esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja kirjeldatud probleem oleks põhjustanud püsivaid töövõimet vähendavaid piiranguid või vaevusi.
12.7.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja võtnud arvesse, kuidas kilpnäärmega seotud probleemid tema töövõimet mõjutavad. Kaebaja ei ole taotluses ega ka kaebuses kirjeldanud kilpnäärmega seonduvast probleemist tulenevaid piiranguid, kuid on märkinud, et on käinud endokrinoloogi (K. Tammiksaar) visiidil viimati 2023. a augustis (dtl 10). Kohtumenetluses esitatud dr V. Hollo arvamuses on kajastatud, et kaebaja on saanud türeostaatilist ravi alates 2020. aastast pausidega kaks aastat, ravi on olnud tulemuslik, hüpertüreoos on remissiooni staadiumis ning töövõimele mõju ei avalda (dtl 107). V. Hollo on tuginenud dr K. Tammiksaare 31. augusti 2023. a epikriisile. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealustest andmetest ei nähtu, et raviarst oleks kaebajal tuvastanud töövõimet vähendava seisundi. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei ole esialgse eksperthinnangu koostamisel kõnealuseid terviseandmeid arvestanud. Isegi juhul kui see nii oleks, ei anna andmed alust kahtlustada, et need oleksid hindamise lõpptulemust kuidagi mõjutanud.
11(17)
3-...
12.8.Kaebaja on 22. juulil 2024. a esitatud täiendavates seisukohtades (p 2.7) märkinud, et vastustaja ei ole arvesse võtnud tal diagnoositud põndapealisepõletikku ning asjaolu, et selle ravi toetamiseks on kaebajale soovitatud ortoosi kasutamist. Kohtule nähtub esitatud tõenditest ning vastustaja seisukohtadest, et nimetatud diagnoos on kaebajale määratud alles pärast vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemist (dtl 170-171). Seega ei saanudki vastustaja kõnealuseid andmeid otsuste tegemisel arvesse võtta. Samas on vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtades selgitanud, et töövõime hindamisel võeti arvesse neuroloogi epikriisi, mille kohaselt on kaebaja käte lihas- liiges- ja närvifunktsioon täielikult patoloogiata. Kui kaebaja seisund on pärast hindamist muutunud, tuleb taotleda uut hindamist. Kohus nõustub aga vastustajaga, et kui kaebajale on määratud abivahend, siis tuleb isiku tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus selle abivahendiga. Nimetatud asjaolule viitab ka vastustaja poolt osundatud töövõime hindamise metoodika (kättesaadav Eesti Töötukassa kodulehel veebiaadressil https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimottedja-metoodika).
12.9.Kaebaja hinnangul ei ole veenev vastustaja selgitus, et kaebajal puudub erinevalt varasemast töövõime hindamisest (2020) kognitiivsete võimete langus (22. juulil 2024 esitatud täiendavad seisukohad, p 2.9). Kaebaja tugineb dr V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a epikriisile (dtl 378), milles on kirjeldatud järgnev: „tähelepanuvõime vähene, keskendumine raskendatud. Mälufunktsioonide, eeskätt selle omandamise ja käepärasuse alanemine. Mõtlemine on pidurdatud, aeglane, /.../. Ägedat psühhopatoloogiat ei avalda.“ Vastustaja on leidnud, et andmed kognitiivsete võimete langust ei kinnita, puuduvad objektiivsed uuringud, mis kinnitaksid kognitiivsete võimete püsivat langust mahus, mis põhjustaks töövõime vähenemist. Kohtule nähtub, et ka kaebaja ise on nentinud oma seisukohas, et „puuduvad andmed, et tehtud oleks kognitiivse võimekuse test, samuti puudub psühhiaatri sellekohane sissekanne“ (22. juulil 2024 seisukohtade p 2.9). Kohtu hinnangul on tulenevalt eaga kaasnevatest iseärasustest loomulik teataval määral mälufunktsioonide alanemine, kuid kohtule ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kaebaja kognitiivsed võimed oleksid olulises languses. Vastustaja peab töövõime hindamisel tuginema objektiviseeritud andmetele. Kaebaja ärevuse ja depressiooniga kaasnevaid vaevusi ja piiranguid on vastustaja arvestanud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades tõdedes, et kaebajale ei sobi pingeline töö (kiire tempo, vastutusrikas töö, keerulised tööülesanded, palju suhtlemist). Kohtule nähtub ka, et eelviidatud psühhiaatri epikriisis on arst tõdenud, et teadvus on aruselge, kontakt kaebajaga üldjoontes rahuldav, sisukohane.
12.10.Kohus nõustub, et asjaolu, et otsuses ja eksperthinnangus ei kajastatud kõiki kaebaja terviseandmeid, ei tähenda, et vastustaja hindamisel neid ei arvestanud. Kaebaja on ka ise kohtumenetluses nentinud, et tema terviseandmeid on ligi 600 lk. Kõigi nende kajastamine muudaks otsuse ja eksperthinnangu tarbetult mahukaks ning raskesti jälgitavaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kajastada üksnes olulisimat, mis on konkreetse valdkonna ja piirangu hindamisel aktuaalseim. Kohtul puudub kahtlus, et vastustaja ei oleks kõiki käesolevas kohtumenetluses kohtule esitatud terviseandmeid eksperdiarvamuste ja otsuste koostamisel arvesse võtnud. Lisaks on vastustaja arvestanud ka neid terviseandmeid, mis on lisandunud vaide- ja kohtumenetluse ajal leides, et lisandunud andmed ei anna samuti alust otsuse muutmiseks.
Kaebaja vajab enda hinnangul igapäevast kõrvalabi.
12(17)
3-... Kaebaja on oma taotluses märkinud, et kasutab igapäevategevustes teiste inimeste abi: küttepuude toomisel, keegi peab meelde tuletama toa koristamise ja riiete vahetamise tähtsust, tundmatutesse kohtadesse ei julge üksi minna, on vaja inimest, kes julgustaks ja annaks nõu. Eksperdiarvamuses on ekspertarst hinnanud, et kaebaja on igapäevastes toimetustes täielikult iseseisev, ei ole kõrvalisest abist sõltuv, olulisi suhtlemishäireid või kõrvalabi vajadust suhtlemisel kirjeldatud ei ole (dtl-d 44 ja 58). Dr V. Hollo kohtumenetluses esitatud arvamuses on toodud, et TIS-s puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta (dtl 106), tuginedes psühhiaater T. Agana 30. märtsi 2022 .a epikriisile ning V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a epikriisile. V. Hollo on järeldanud, et kaebaja seisund vastab ravi foonil osalisele töövõimele. Kohus märgib lisaks, et eristada tuleb puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise menetluste eesmärki. Töövõime hindamisel tehakse kindlaks isiku toimetulek eelkõige töötamise kontekstis. Kuigi igapäevastes tegevustes ja liikumisel võivad isikul olla olulised piirangud, mis mh mõjutavad puude raskusastet, siis töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku võime töötada terve tööturu ulatuses, mitte üksnes kitsa ameti või valdkonna piires, samuti ei pea tegemist olema tööga, mida isik on varem teinud või mis on tema erialane töö. Seejuures saab piirangute hindamisel arvestada erinevate kompenseerivate asjaoludega, samuti töökeskkonna tingimustega, mis vastaksid isiku piirangutele. Seega kui kaebajal on tuvastatud vaimse valdkonna piirangud (ärevusega kaasnevad vaevused), siis ongi hinnatud, et talle võiks sobida töö rahulikus keskkonnas, selgelt piiritletud ülesannetega, rahuliku tempoga ning pingevaba. Kui kaebaja ei jaksa ise küttepuid tuppa tuua, siis see ei mõjuta tema töövõimet muudel kui raskuste kandmist nõudvatel töökohtadel. Seega on võimalik töökoha valikul ja töötingimuste kujundamisel arvestada sellega, millised tegevused vastavad kaebaja võimetele.
14.Kaebaja leiab, et diagnoositud astma mõjutab tema töövõimet rohkem, kui vastustaja on hinnanud. Kaebaja on märkinud taotluses, et ruumides on raske hingata, sest tekib hapnikupuudus (dtl 14), vaides on lisanud, et astma tõttu on igapäevaelu raskendatud (dtl 27). Ekspertarst on arvamuses leidnud, et astma on küll diagnoositud (minimaalse kopsufunktsiooni langusega), kuid kaebaja seetõttu regulaarset ravi ei kasuta, kokkuvõttes ei ole väga kerge astma töövõimet oluliselt mõjutav (dtl 38). Sama järelduseni on jõutud vaidemenetluses. Dr V. Hollo esitatud arvamuses on küll viidatud perearsti 14. märtsi 2024. a epikriisile, millest nähtuvalt kaebaja tarvitab hingamisraskuse tõttu pidevalt ravimeid, kuid ka seal on nenditud, et astma ägenemist ei ole kaebajal diagnoositud ning astma on tänapäeval koostoimes adekvaatse raviga täielikult kontrolli all hoitav. Perearst ei ole objektiivset leidu tuvastanud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tähelepanuta jätnud olulisi andmeid või asjaolusid, mis seonduvad kaebajal diagnoositud astmaga.
15.Kaebaja on läbivalt toonud välja, et vastustaja oleks pidanud tegema täiendavaid päringuid kaebaja raviarstidele ning tema hinnangul ei olnud andmed, millest vastustaja hindamisel lähtus, piisavad ja täielikud.
15.1.Määruse nr 39 § 2 p-s 11 on selgitatud lahti täiendavate terviseandmete tähendus – Töötukassa poolt TVTS § 7 lõike 6 alusel arstilt taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid TIS-i sisestanud või TIS-i sisestatud andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.
13(17)
3-...
15.2.Täiendavaid päringuid tehakse põhjendatud erandjuhtumitel ning need ei ole töövõime hindamise protseduuri tavapärane osa. Kaebaja ei ole toonud välja, et mõni raviarst ei ole visiidi andmeid üldse sisestanud, samuti ei ole kaebaja osutanud, kas ja millised vastuolud esinevad erinevate TIS-i sisestatud andmete vahel. Kaebaja on küll märkinud, et andmed võivad olla puudulikult sõnastatud, st arst ei ole selgitanud, kuidas konkreetne diagnoos kaebajat piirab. Kohus märgib selles osas, et ekspertarstid on arstiharidusega professionaalid, kes oskavad terviseandmetes orienteeruda, sealt olulisima eristada ning hinnata, kas mingid andmed võivad viidata täiendavate päringute vajadusele.
15.3.Seega taandub vaidlus küsimusele, kas TIS andmed olid hindamiseks piisavad või vajasid need täpsustamist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohtul puudub pädevus ning teadmised, et süüvida meditsiinialastesse küsimustesse, nagu kas andmed on piisavalt adekvaatsed ja aktuaalsed, et nende põhjal isiku töövõime kohta järeldusi teha. Samas on kohtu pädevuses hinnata, kas asjaolud viitavad sellele, et vastustajal või vastustaja ekspertarstil oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et terviseandmed vajavad täpsustamist.
15.4.Vastustaja ei saa tugineda töövõimet hinnates üksnes kaebaja väidetele oma terviseseisundi kohta. Töövõime hindamise regulatsioon ning metoodika näevad ette, et ekspertarst peab tuginema objektiivsetele andmetele. Eksperdi ülesanne on kõrvutada isiku enda hinnang tema kohta sisestatud terviseandmetega ning kontrollida, kas need kinnitavad isiku välja toodud piiranguid. Töövõime hindamise taotlejad võivad oma vaevusi nii võimendada kui ka pisendada, seetõttu on vaja, et objektiivse pildi isiku terviseseisundist kujundaks spetsialist tuginedes oma erialateadmistele. Kaebaja puhul ei ole ekspertarstid ei esialgse hinnangu koostamisel ega ka hiljem vaide- ja kohtumenetluses koostatud arvamustes leidnud, et olemasolevate andmete põhjal ei saaks kujundada adekvaatset otsust kaebaja töövõime ulatuse kohta. Vastustaja kaasas nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses teise ekspertarsti, kes töövõime hindamise menetluses koostatud dokumendid ning kaebaja terviseandmed üle vaatas. Kohtul puudub alus arvata, et olukorras, kus olulised töövõimet mõjutavad andmed on puudulikud, jõutakse nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamustes samadele järeldustele. Asjaolu, et ekspertarstid tuginesid samadele andmetele ega teostanud täiendavaid päringuid eriarstidele, ei tähenda, et nende järeldused oleksid valed. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, millised TIS-i sisestatud andmed olid puudulikud või ebapiisavad.
16.Seonduvalt kaebaja väitega, et vastustaja ei ole põhjendanud, mis on kaebaja terviseseisundis muutunud võrreldes 2020. a hindamisega, märgib kohus esmalt, et varasem töövõime hindamise otsus ei ole järgmisel hindamisel vastustaja jaoks siduv. Sellisel juhul kaotaks mõtte töövõime perioodiline hindamine, kui ei oleks võimalik arvestada vahepealsel ajavahemikul toimunud muutustega isiku terviseseisundis, lisandunud asjaolude ja andmetega. Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2022. a otsusest nr 3-20-2474/11 tuleneb, et juhul, kui vastustaja on teinud varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (praeguses asjas puuduva töövõime asemel tuvastanud osalise töövõime), peab vastustaja veenduma, et asjaolud on muutunud (p 15). Vastustaja pidi kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama, kas kaebajale on nt määratud taastusravi ja kas kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on olnud ravi tulemused (p 28). Dr V. Hollo poolt kohtumenetluses koostatud arvamuses on selgitatud, et TIS andmed ei kinnita kaebaja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes 2020. aastal tehtud töövõime hinda-
14(17)
3-... misega. Pigem on kaebaja kehaline võimekus ekspertiiside vahelisel perioodil astma parema kompensatsiooni ning kilpnäärme seisundi paranemise tõttu mõnevõrra paranenud. Kuigi ekspertiiside vahelisel perioodil on lisandunud alalõualiigese haigus, siis ravi tulemusel ei ole see põhjustanud piiranguid püsivat töövõimet vähendavas mahus. Kui 2020 esitatud töövõime hindamise ekspertiisis hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna „tegevuste õppimise“ võtmetegevust mõõduka ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raske piiranguga, siis 2023. aastal hinnati vastava valdkonna piiranguid töövõimet mitte mõjutavaks ja mõõdukaks, kuna kongitiivsete võimete langust kaebajal terviseandmete kohaselt tuvastatud ei ole (dtl 107). Kohtule nähtub, et vastustaja on tuginenud asjaolule, et kaebaja terviseandmed viitasid hindamise hetkel teatud diagnooside osas paranemisele, mis tingis ka osalise töövõime tuvastamise. Seega ei saa järeldada, et vastustaja oleks sellisele tulemusele jõudnud meelevaldselt.
17.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on otsuse tegemisel tuginenud ainult eksperdiarvamusele. Vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja võttis aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluse, TIS andmed ning nende põhjal koostatud eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamusest omakorda nähtub, et kõrvutatud on kaebaja enda hinnanguid ning seda, kas need ka terviseandmetes kajastuvad. Ei ole mõeldav, et isiku terviseseisundi osas annaks hinnangu arstihariduseta mis tahes ametnik, vaid selleks ongi ekspertarstid, kes koostavad hinnanguid vastavalt oma erialateadmistele. Seega on põhjendatud, et töövõime hindamise otsuses tuginetakse suures osas ekspertarsti tehtud järeldustele. Vastustaja kaasas nii vaide- kui kohtumenetluses teise ekspertarsti, kes vaatas tulenevalt kaebaja vastuväidetest üle kaebaja andmed ning koostas omapoolsed arvamused. Ekspertarstid nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses on jõudnud järeldusele, et kaebaja terviseandmed on olnud piisavad, et anda hinnang kaebaja töövõimele. Lisaks on vastustaja arvestanud nii vaide- kui kohtumenetluses kaebaja esitatud väiteid ja sel ajal lisandunud terviseandmeid. Seega ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette heita, et töövõime hindamine oleks toimunud ühekülgselt.
18.Vastustaja ei eksinud, kui arvestas kaebaja töövõime hindamisel asjaoluga, et kaebaja on osalise koormusega töötanud. Nimetatud asjaolu on kajastatud ka mitmel pool kaebaja terviseandmetes toodud epikriisides ning on üks element, mis iseloomustab kaebaja töö- ja tegutsemisvõimet. Vastustaja on seega jõudnud järeldusele, et kaebaja terviseseisund võimaldab tal osaliselt töötada, arvestades teatud piirangutest tulenevaid tingimusi. Kaebajale sobivad töötingimused on vastustaja ka vaidlustatud otsuses välja toonud. Kohtul ei ole tekkinud esitatud tõendite põhjal kahtlust, et kaebaja ei oleks üleüldse võimeline töötama.
19.Kohtule ei nähtu esitatud materjalide põhjal, et vastustaja oleks teinud põhjendamisvigu. Vastustaja on esitanud põhjendused osaliselt nii otsuses kui ka täpsustavalt ja lahti seletatult eksperthinnangus. Kohus jagab seisukohta, et kõike eksperthinnangus toodut ei ole mõistlik otsuses endas kajastada. Otsuses sisaldub viide eksperthinnangule, mis on kaebajale kättesaadav ning millest nähtub täpsemalt, kuidas kaebaja kohta on otsus kujunenud. Asjaolu, et vastustaja on esitanud vaide- ja kohtumenetluses täiendavaid selgitusi ja põhjendusi vastuseks kaebaja väidetele, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane, sh ebapiisavalt põhjendatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16).
20.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54).
15(17)
3-...
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause).
23.Kaebajale on Tallinna Halduskohus asjas nr 3-24-728 14. märtsil 2024 tehtud määrusega otsustanud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jääb riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.
24.Kaebajat riigi õigusabi korras esindanud vandeadvokaadi abi Merili Laansoo esitas 23. juulil 2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on ta pärast 3. mail 2024 tehtud kohtumäärust seni osutatud riigi õigusabi tasu hüvitamise kohta teinud järgmisi toiminguid: vastustaja seisukoha ja tõenditega esmane tutvumine ning kliendile info edastamine (25 minutit, 49 eurot 50 senti); kliendi koostatud seisukoha ja arvamusega tutvumine (11 minutit, 22 eurot 50 senti); vastustaja seisukoha ja lisadega tutvumine (303 minutit, 591 eurot); vastustaja esitatud lisadega tutvumine ja seisukoha esialgne koostamine (296 minutit, 577 eurot 50 senti); kliendiga nõupidamine (40 min), seisukoha täiendamine ja esitamine (212 minutit, 414 eurot). Kokku taotleb advokaat riigi õigusabi tasu hüvitamist 2018 euro 49 sendi ulatuses, mis sisaldab käibemaksu 363 eurot 99 senti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. RÕS § 22 lg 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Kohus on kontrollinud tasu suuruse vastavust justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusele nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 39 eurot iga poole tunni kohta (määruse § 11 lg 1). Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui määruses ei ole sätestatud teisiti (määruse § 5). Määruse § 2 lg-st 2 tuleneb, et kui Eesti Advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni 2. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi taotluse alusel, kui sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise põhjendatuse kohta. Praegusel juhul ongi taotletud tasu koefitsiendiga 1,5 ning taotlusele on lisatud advokatuuri kantsleri vastav esildis.
16(17)
3-... Kohus peab taotlust põhjendatuks. Advokaadi toimingud on riigi õigusabi saaja õiguste kaitseks vajalikud ning kuigi ajakulu on olnud suur, on see põhjendatud asja materjalide mahuga. Seetõttu tuleb riigi õigusabi tasu kindlaks määrata taotluses näidatud ulatuses.
25.3).
Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg
(allkirjastatud digitaalselt) Maarja Oras
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.