lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1241/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1241/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
990
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 38 lg 1Kaebuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 22. august 2024, Tartu 3-24-1241 Keimo Posti kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla vormi kandmise kohustusega Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määrus Keimo Posti määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Keimo Post

RESOLUTSIOON

Jätta Keimo Posti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keimo Post esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ohustab kaebajale väljastatud vangla vorm oma puudustega kaebaja tervist. Külma ilmaga jalutamas käies kannatab kaebaja külmetustunde käes ja palavate ilmadega kuumeneb keha tumedas vormis üle. Seega ei ole vangla pakkunud kaebajale inimväärset ja ilmastikule vastavat ning kaebaja tervist kaitsvat riietust. Kaebaja tahab kanda enda isiklikke riideid, kuna aastal 2024 ei tohiks kedagi häbimärgistada. Kaebaja oli seisukohal, et temale tekitatud kahju on 2500 eurot. Seejärel esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles oli seisukohal, et halduskohtule esitatud asja hinnaks on 7500 eurot ja kaebajale on tekitud mittevaralist kahju 1500 eurot. Kaebaja palus kaebuse täienduses kohustada vanglat väljastama kinnipeetavatele isiklikud riided või vangidele sobivad inimlikumad riietusesemed. Kaebaja taotles kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 4. juuni 2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 7

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

2.1.Halduskohus andis 22. mai 2024. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohtu määrusega kaebajale antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 29. mai 2024. Kaebaja määrusele ei vastanud.
2.2.Kohus küll mõistab, et kaebaja soov oli esitada kahjunõue, samas ei ole ta kohtule täpsustanud talle tekkinud kahju (sh tervisekahju) olemust ega kahjunõude suurust. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, kas tema tahe oli esitada kohtule enda õiguste kaitseks ka kohustamisnõue, kas ta on läbinud selles osas kohtueelse menetluse ning milliseks konkreetseks tegevuseks ta vangla kohustamist taotleb.
2.3.Kaebaja peab ise tundma huvi enda esitatud kaebuses olnud puuduste kõrvaldamise vastu ning kohtu juhiste järgi vähemalt proovima kõrvaldada kaebuses esinenud puudused. Olukorras, kus kohtule ei ole selge kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ning taotletava kahjuhüvitise suurus, ei ole kohtul võimalik lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega ka kahjunõuet sisuliselt lahendada. Seni kohtule esitatud pöördumiste pinnalt ei ole kohtule selge ka konkreetse, kaebaja poolt tema õiguste kaitseks esitatava kohustamisnõude esitamise soov.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.K. Post esitas halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ta on kaebuses kahjunõude summa esitanud ja jääb kahjunõude juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 4. juuli 2024. a määruse kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 7 nõuetele (kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse faktiline põhjendus), kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamisega ja jääb esitatud kahjunõude juurde ning on seisukohal, et kahjunõude summa on kaebuses esitanud. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on õigetele sätetele tuginedes põhjendatult kaebuse tagastanud.
6.Halduskohus jättis 22. mai 2024. a määrusega kaebuse käiguta, millega andis kaebajale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks, selgitades põhjalikult ja arusaadavalt, miks kaebus on esitatud puudustega ning mida kaebajal tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha. Halduskohus palus käiguta jätmise määruses kaebajal põhjendatult täpsustada kahjunõude suurust. Asjaolu, et kahjunõude suurus on kaebuses esitatud, ei tähenda, et see on üheselt selge ja arusaadav kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja on esialgses kaebuses märkinud kahjunõude suuruseks 2500 eurot ja seejärel kaebuse täienduses 1500 eurot. Kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja soovis muuta esialgu esitatud nõude suurust, seda enam, et kaebuse täienduses on kaebaja märkinud asja hinnaks omakorda 7500 eurot. Seega oli kaebaja taotletava hüvitise suuruseks märkinud erinevad summad ning ei olnud üheselt arusaadav, kui suure hüvitise väljamõistmist kaebaja vanglalt taotleb. Samas kahjunõude suuruse ebaselgus ei olnud ainuke kaebuses esinev puudus. Halduskohus selgitas

käiguta jätmise määruses kaebajale ka arusaadavalt, et kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist mitme õigushüve rikkumise eest, tuleb kaebajal välja tuua erinevate kahjuosade suurused, nt inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju eest ja tervisele tekitatud kahju eest. Hüvitise suuruse täpsustamisele tuli kaebajal kohtule teatada, kas lisaks võimalikule hüvitamisnõudele on ta soovinud esitada ka kohustamisnõude ning kas kohustamisnõude osas on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Veel tuli kaebajal selgelt märkida, milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju, ja võimaliku tervisekahju korral esitada võimalusel selle kohta tõendid. Seega lisaks kahjunõude suurusele esines kaebuses ka teisi kõrvaldatavaid puuduseid.

7.Kaebaja jättis halduskohtu 22. mai 2024. a määrusele tähtaegselt vastamata ja asja materjalidest nähtuvalt ei ole ka palunud tähtaja pikendamist ning ei ole ka pärast halduskohtu antud tähtaega asunud kõrvaldama kaebuses esinevaid puuduseid. Kuigi halduskohus ei ole 22. mai 2024. a määruses märkinud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse, ei oma see ringkonnakohtu hinnangul asjas määravat tähtsust. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses asunud puuduseid kõrvaldama, sest jääb ka määruskaebuses juba esitatud kahjunõude juurde. Seega ei oleks kaebuse teistkordne käiguta jätmine või tagastamise hoiatuse tegemine määruses muutnud kaebaja seisukohta kaebuses esinevate puuduste osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa menetleda kaebust, milles ei ole üheselt selge kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja taotletav kahjuhüvitise suurus. Kahju ja selle suurust teadmata ei ole võimalik lahendada taotlust riigilõivu vabastamiseks ega kahjunõuet sisuliselt. Kaebusest tulenevalt ei ole üheselt selge ka kohustamisnõude esitamise soov, kuna ka määruskaebuses on kaebaja jäänud hüvitamisnõude juurde ja on kohustamiskaebuse osas jätnud enda seisukoha märkimata.
8.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus K. Posti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse peale rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium