Atea AS kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (nr 263728) osades 2 ja 3 tehtud otsuste peale
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Atea AS, esindaja v.adv Marko Mehilane Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja FB Kolmandad isikud – ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising, esindajad v.adv Arne Ots ja adv Alan Paas
Vaidlustatud lahend
Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Atea AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 09.07.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta Atea AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 otsus muutmata.
2.Mõista Atea AS-lt ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme esindajakulu katteks 3000 eurot. Ülejäänud apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22.08.2024 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
1.Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT, hankija) korraldas avatud hankemenetlust „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenumber 263728). Vaidlusaluse hanke osade 2 ja 3 tulemusel sõlmitakse ühe pakkujaga raamleping 24 kuuks, lepingu eeldatav maksumus on osa 2 puhul 21 000 000 eurot ja osa 3
3-24-1246 puhul 18 000 000 eurot. Ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu esemeks on sülearvutite ja nende kasutamisega seotud lisatoodete ostmine, rentimine ning lisateenuste tellimine.
2.RIT tunnistas 05.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24723-1 osas 2 ja 11.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/2428-1 osas 3: 1) vastavaks AS Atea ning ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumused; 2) edukaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumuse.
3.Atea AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused kolmanda isiku pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 16.04.2024 otsusega nr 45-24/263728 ja 22.04.2024 otsusega nr 49-24/263728 vaidlustused rahuldamata.
4.Atea AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada RIT hankeotsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumused, ning tühistada VAKO otsused (haldusasjad nr 3-24-1246 ja 3-24-1324). Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasjana nr 3-24-1246.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Eesti paigutusega klaviatuur VAKO on leidnud, et kuna kolmas isik on oma pakkumuses kinnitanud, et tema poolt pakutaval sülearvutil on eesti paigutusega klaviatuur ning nõutud klahvid märgistusega „<“, „>“ ja Windowsi klahv, on tegemist riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastava pakkumusega. VAKO leidis, et kuna RHAD-s ei sisaldunud viidet infotehnoloogia standardile, ei saanud vastustaja selle järgimist ka nõuda. VAKO tuvastas, et ühispakkujate esitatud demoseadme klaviatuur vastab tähtede ja märkide asetuselt põhimõtteliselt joonisele, mis kaebaja enda kinnitusel näitab skemaatiliselt, milline on eesti paigutusega klaviatuur. VAKO toob välja, et hankija ei ole kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte või seda, et eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke või sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (v.a „§“), “Ö” ja “Ä” (v.a ʌ) klaviatuuril ei ole. VAKO leiab, et kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks. VAKO leidis ka, et kaebaja väited selle kohta, et HP ei tooda eesti paigutusega klaviatuuri, on paljasõnalised ning HP Finland Oy kinnitus eesti paigutusega klaviatuuri olemasolu kohta on asjakohane tõend ja seda sai arvesse võtta. VAKO leidis, et eesti paigutusega klaviatuur viitab klaviatuurile, mille paigutus vastab infotehnoloogia standardile täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ja asukoha mõttes, kuid mis võib sisaldada ka teiste keelte tähemärke ja sümbolite kuvamist, samas kui eesti klaviatuur viitab spetsiifilisele klaviatuurile, mis on loodud ainult eesti keele jaoks ja mis sisaldab ainult eesti keele tähemärke ja teisi eesti keelele omaseid märke. Selline klaviatuur on kohandatud ainult eesti keele vajadustele, ilma et oleks vaja ruumi teiste keelte tähemärkide jaoks. Kohus jagab VAKO seisukohta. TK p-s 4.2 „Tehnilised tingimused sülearvutile“ on toodud nõue, et klaviatuur peab olema eesti paigutusega ning kleebiste kasutamine eesti paigutuse saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. Samuti on nõutud, et klaviatuuril oleksid klahvid märgistusega „<“, „>“ ja Windowsi klahv. Vaidlust ei ole selle üle, et eesti paigutusega klaviatuuri peamiseks tunnuseks on täpitähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ning nende paiknemine klaviatuuril konkreetses asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutav klaviatuur igal juhul vastab. Klaviatuuril on ka tähed “Š” ja “Ž” ning hankija nõutud klahvid „<“, “>“ ja Windowsi klahv. On tõsi, et kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke (nt on ühel klahvil täht „Ü“ ja rootsi täht 2(13)
3-24-1246 „Å“), kuid hankija ei ole RHAD-s kehtestanud nõuet, et klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte ning pole seatud eeltingimuseks, et eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke või sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (v.a „§“), “Ö” ja “Ä” (v.a ʌ) klaviatuuril ei ole. Kohus nõustub VAKO-ga, et kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks. Kohus juhib tähelepanu ka TK p-le 2.1, mille kohaselt „Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne““. Seetõttu, isegi kui pakkujad pidid lähtuma infotehnoloogia standardist ‒ millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud ‒ tulnuks ikkagi kolmanda isiku poolt pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused infotehnoloogia standardis kirjeldatud „eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Pole infot selle kohta, et hankija oleks tahtnud mistahes erisusi välistada. Hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust sisuliselt kontrollinud. Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland OY) kinnitus. Ka võimaldas nõutava klaviatuuri olemasolus veenduda kolmanda isiku esitatud demoseade. Hankijal ei olnud kohustust täiendavalt uurida, kas HP pakutavat seadet tegelikult toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms. Hankijal ei pidanud tekkima sellist kahtlust, sest pole usutav, et pakkuja pakub sülearvutit, mida tegelikult pole olemas (ei toodeta), esitab selle kohta demoversiooni, kinnitused garantii kohta jms. See ületaks kontrollikohustuse ulatust, mis hankijal on pakkumusi hinnates. Kaebaja on esitanud palju erinevaid tõendeid, millega soovib tõendada valdkonnas tegutsevate isikute arusaama eesti paigutusega klaviatuurist (Vikipeedia ja erialaportaali artiklid, kolmandate isikute ja jaemüüjate kinnitused, teiste tootjate klahvide paigutus jms). Need tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest hankijal pole kohustust hankida klaviatuuri, mis vastab infotehnoloogia standardile või selles valdkonnas tegutseva isiku arusaamale eesti paigutusega klaviatuurist. Hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalsust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks. Seega on oluline tuvastada RHAD nõude tähendus. Olukorras, kus konkreetsele standardile ei ole viidatud, veelgi enam, on viidatud „või sellega samaväärne“, siis tuleb analüüsida, kas pakutav toode sisuliselt vastab esitatud nõuetele. Kohtul selles osas kahtlust ei ole. Kaebaja üritab väita, et tegemist on skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde graveeritud eesti tähed ja sümbolid. Tegemist on põhjendamatu väitega, sest pakutud klaviatuuril esineb erisusi skandinaavia klaviatuurist, mida ei saa kõrvaldada graveerimisega (nt „Õ“ klahv), samuti pole RHAD-s keelatud graveerimist kasutada, eraldi on reguleeritud üksnes kleebiste kasutamine. Hindamiskriteeriumide kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril kleebiseid ei ole kasutatud. Ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks enda poolt tarnitaval tootel kasutanud kleebiseid (see peaks nähtuma demoseadmelt), mistõttu 5 punkti omistamine eesti paigutusega klaviatuuri eest on olnud õiguspärane. Heledustugevus Vastavustabeli, Klass 1 (K1), jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema vähemalt 300 nitti. Vaidlus on tekkinud hindepunktide andmise üle, sest sülearvuti valgustugevus oli ka üheks hindamiskriteeriumiks. Kolmas isik on märkinud pakkumuses, et pakutava sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, viidates asjaomasele leheküljele tootja spetsifikatsioonis, milles tootja on märkinud valgustugevuseks 1000 nitti. VAKO leidis, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning ta ei pidanud tegema (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise. Heledustugevuse kriteeriumi alusel sai anda pakkumusele maksimaalselt 10 punkti. Maksimaalsed punktid omistas hankija kolmanda isiku pakkumusele näitaja 1000 nitti eest. Vastavalt hindamismetoodikale sai vaidlustaja pakkumus heledustugevuse kriteeriumi alusel 3 punkti. VAKO hankija hindamises vigu ei 3(13)
3-24-1246 leidnud, tuues välja, et RHAD-st ei nähtu, et hankijal oleks olnud kohustus hinnata ekraani heledustugevust koos märkuses nimetatud lisadega (touchscreen või SureView). Tootja spetsifikatsioonis ei ole tootja esitanud muid andmeid ekraani heledustugevuse kohta, mida kolmas isik oleks pidanud pakkumuses tegelikult esitama või mida hankija oleks saanud hinnata. VAKO asus seisukohale, et RHAD-st tulenevalt ei saanud hankija hakata ekraani heledustugevust demoseadmete testimise teel ise välja selgitama ja enda leitud tulemuste alusel pakkumustele hindepunkte omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole RHAD-s ette nähtud. Kaebaja on viidanud HP sülearvuti tehnilise spetsifikatsiooni märkusele, et SureView funktsionaalsuse või puutetundliku ekraani puhul võib tegelik valgustugevus olla madalam kui spetsifikatsioonis kajastatu (1000 nitti). Vaidlust ei ole selles ‒ seda ka kaebaja esitatud tõendite valguses ‒, et HP toodab sülearvuti mudeleid, mille valgustugevus on 1000 nitti. TK p-s 4.3 on sätestatud, et privaatsusfilter võib olla ekraani sisse ehitatud funktsionaalsusena, samuti võis RHAD kohaselt seda pakkuda lisaseadmena (nagu kaebaja toote puhul). Kuna RHAD-s polnud nõutud, et valgustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit kasutades ning sülearvuteid võis tarnida ilma privaatsusfiltrita ja seda funktsiooni saab HP arvutitel välja lülitada, oli õige võtta arvesse toote spetsifikatsioonis kajastatud näitaja 1000 nitti. Võrrelda saab võrreldavaid tooteid ‒ privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvutiga. Pole tõendatud, et hankija oleks kolmandale isikule andnud ebaõigeid hindepunkte. USB-saatja TK p 4.3 ja vastavustabel, osa K1 Lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36 kohaselt ei tohi USB-saatja arvutist korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. VAKO leidis, et vastavust sellele nõudele tõendab HP Finland OY kinnitus. VAKO nõustus hankijaga, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning hankija ei pidanud teostama (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise. HP esindaja kinnitus sisaldas üksnes sellist teavet, mida tootja ei ole pidanud vajalikuks avaldada tootja spetsifikatsioonis, kuid mis on osa USB-saatja nõudest (teave arvuti korpusest eemale ulatuse kohta) RHAD-s. VAKO arvates ei ole kaebaja poolt teadmata arvutit kasutades ning teadmata tingimustes tehtud mõõtmise tulemus (7,77 mm) tõend, mis saaks kahtluse alla panna hankija järelduse, et kolmanda isiku pakkumus vastas nõuetele. Lisaks tõi VAKO välja, et kaebaja ei ole mõõteprotokolli kohaselt mõõtnud kolmanda isiku pakutavat sülearvutit. Vaidlustaja poolt märgitud väidetav viga on 0,07 cm ja hiljem mõõteprotokolli mõõtetulemusest nähtav viga 0,031 või 0,059 cm, mis ei oleks kuidagi olnud hankija poolt silmaga tuvastatav ega veenvalt ka mingi hankijal olemasoleva mõõtevahendiga mõõdetav. VAKO arvates ei tõenda vaidlustaja esitatud tõendid kolmanda isiku pakkumuse ilmselget mittevastavust USB-saatja 0,7 cm nõudele, isegi kui mõõdetud oleks õiget sülearvutit. Pakkumuse vastavuse kontrollimiseks tuleb nõuetele vastav näit esitada kümnendiku täpsusega. Mõõteprotokolli järgi on mõõtetulemused 7,31 mm (laiendmääramatus 0,11 mm) vasakpoolsest pesast ja 7,59 mm (laiendmääramatus 0,18 mm) parempoolsest pesast. Laiendmääramatus tähendab, et mõõdetud väärtus võib tegelikust väärtusest kõrvale kalduda laiendmääramatuses antud piirides, st USB-saatja võib kaebaja mõõtetulemuste kohaselt olla ka 0,72 cm ja 0,741 cm, mis tavapäraseid ümardamisreegleid arvesse võttes tähendaks VAKO toodu kohaselt kümnendikeni ümardamisel mõlemal juhul tingimuse täitmiseks 0,7 cm. Kohus nõustub VAKO järeldustega. Olukorras, kus konkreetse toote spetsifikatsioon ei kajasta RHAD-s toodud nõuet, said pakkujad nõuetele vastavust tõendada tootja kinnitusega. Hankijal ei olnud kohustust asuda demoseadet üle mõõtma, kui tal ei tekkinud põhjendatud kahtlust. Siinsel juhul seda tekkida ei saanud, sest kui ka lähtuda kaebaja teostatud mõõtmistulemustest, on erisused väärtusest 0,700 niivõrd väiksed, et need on inimsilmale märkamatud. Nõue „kuni 0,7 cm“ võimaldab tõlgendamist ning õiguspärane on võtta arvesse toodet, mis sajandiku täpsusega jääb vahemikku 0,71‒0,79. RHAD selline tõlgendus suurendab konkurentsi ega 4(13)
3-24-1246 diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Kasutajamugavusele, mis on olnud nõude kehtestamise eesmärk, niivõrd väikestel erisustel ilmselgelt mõju puudub. Kaebaja on seadnud kahtluse alla HP Finland Oy väljastatud kinnituskirja. Kohus nõustub VAKO-ga, et HP gruppi kuuluva HP Finland Oy nimel antud kinnituskiri sisaldab tootja poolset tooteinfot ja seda tuleb käsitada tootja dokumendina, millega oli pakkujal võimalik tõendada pakkumuse vastavust vastavustingimustele. Vastavustabelite kohaselt pidi pakkuja viitama iga positsiooni puhul pakkumuse koosseisus esitatud allikale. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud vastavustabelites on osade tehnilistele nõuetele vastavuste puhul viidatud kinnituskirja konkreetsetele leheküljele. Seega puudus hankijal alus jätta kinnituskiri pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestamata. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujatel puudub üldjuhul võimalus mõjutada tootjat avaldama oma toodete kohta avalikult (nt veebis) kõiki andmeid, mille esitamist pakkumuses võib olla hankija riigihankes nõudnud, kuid tootjad on sageli valmis kinnitama nende nõuete täitmist, kui need omadused on tootel tegelikult olemas. Kinnituskiri ei peaks olemuslikult erinema toote spetsifikatsioonist, milles tootja samuti ühepoolselt kinnitab toote vastavust teatud omadustele. HP Finland Oy on HP Inc grupi tütarettevõtte kinnituste ametlikkuses ei näe kohus põhjust kahelda.
6.Atea AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus jättis hindamata kaebaja seisukohad seoses lisaseadmena pakutud klaviatuuriga. Riigihankes ei ole põhjendatud käsitada eesti paigutusega klaviatuuri nõuet lisaseadmena pakutud klaviatuuri ja sülearvuti klaviatuuri puhul erinevalt. Siinses asjas on lisaseadmena pakutud klaviatuuri paigutus selline, nagu selles valdkonnas mõistetakse eesti paigutusega klaviatuuri. Sülearvuti klaviatuuri puhul aktsepteeris hankija aga sellist klaviatuuri, kus osadele klahvidele on lisatud eesti tähed ja osadel klahvidel on nii skandinaavia kui ka eesti tähemärgid. Hanketingimused määrab kindlaks hankija, kuid need on eelhaldusaktina siduvad ka hankijale ning nende hilisemal tõlgendamisel ei ole hankijal eesõigust. Ekslik on VAKO ja halduskohtu lähenemine, et oluline pole see, kuidas mõistavad RHAD nõuet selles valdkonnas tegutsevad isikud. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ei ole eesti paigutusega klaviatuur. See on tõendatud ORDI, DATEL-i, Tallinna Ülikooli, TalTech-i, HP sülearvutite hulgimüüja TD Baltic AS-i ja elektroonikaseadmete suurmüüja EURONICS-i seisukohtadega. Halduskohus on jätnud need tõendid hindamata. Halduskohtu hinnangul esineb kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuril erinevusi eesti paigutusega klaviatuurist, kuid kohus luges need kõrvalekalded marginaalseteks. Kaebaja kohtu seisukohaga ei nõustu. RHAD-i nõudeks on eesti paigutusega klaviatuur, mitte klaviatuur, kus klahvidel oleks muu hulgas leitavad ka eestikeelsed tähed. Kaks märki, mis eesti paigutusega klaviatuurile lisaks võivad olla ja peavad olema, on tingimustes nimetatud (< ja >). Seetõttu on ekslik seisukoht, et RHAD ei näe ette keeldu, et klaviatuuril ei tohi olla mistahes muud märki või tähte. RHAD-i vastavustabelis on täpsustatud, et kui ei ole eesti paigutusega klaviatuur, on ainus lubatav võimalus selleks kleebiste kasutamine skandinaavia klaviatuuril. Võimalust, et skandinaavia klaviatuurile graveeritakse või tehakse muul viisil klahvidele juurde eestikeelsed tähed, ei ole RHAD-s ette nähtud. Kleebiste kasutamine on meetod, kus klahvid kaetakse täies ulatuses, nii et kleebis katab klahvil olemasolevad tähed/märgid/sümbolid. Kleebise kasutamise korral ei anta pakkumusele hindamisel 5 hindepunkti. Sülearvuti puhul pakkus kolmas isik eesti paigutusega klaviatuurina skandinaavia klaviatuuri, kus osadele klahvidele (kokku 8 klahvil) on graveeritud või muul meetodil juurde tehtud ka eestikeelsed tähed. Selle tulemusel on klahvidel koos ning osaliselt dubleerivalt nii skandinaavia kui ka eesti tähemärgid. Kolmanda 5(13)
3-24-1246 isiku pakutud klaviatuuri fotolt nähtub, et skandinaavia klaviatuurile on juurde graveeritud täht „Õ“ ja märk „§“. HP ei ole tootnud ega tooda sülearvuteid eesti paigutusega klaviatuuriga ning seetõttu ei vasta kolmanda isiku pakkumus ja pakutud sülearvutid RHAD nõuetele. Vastupidist ei ole kolmas isik tõendanud. Hankija ei saa hakata kohtumenetluses väitma, et RHAD nõudele mittevastavat toodet võiks lugeda seaduse alusel samaväärseks. Halduskohus on vastuolus asjas esitatud tõenditega leidnud, et kolmanda isiku sülearvuti klaviatuurile ei ole sümboleid juurde graveeritud. Tõendite ja RHAD-ga on vastuolus seisukoht, et klaviatuurile juurde graveerimine on lubatud. Isegi kui lugeda graveeritud klaviatuur nõuetele vastavaks, siis ei saa sellisele klaviatuurile anda 5 hindepunkti. Graveeringu tegemine tuleb hindamisel võrdsustada kleebiste kasutamisega. Halduskohus on vastuolus menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega leidnud, et vaidlus puudub selles, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti. Sülearvutite ekraani heledustugevus on hankes olulise tähendusega, sest see on kõikidele pakkumustele hindepunktide andmise aluseks. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP EliteBook „SureView“ mudelivariandi on puhul ekraani heledustugevus vähem kui 1000 nitti. See on kirjas tootjaspetsifikatsioonis: „Actual brightness will be lower with [...] SureView.“ RHAD-s ei ole ette nähtud, et nõude „mitte rohkem kui 0,7 cm“ puhul lähtutakse kümnendiku täpsusest ja näitajad ümardatakse. 0,7 cm nõuet ei saa jätta kohaldamata põhjendusega, et sellel puudub mõju kasutusmugavusele. Riigihangete seaduse (RHS) kohaselt jagunevad pakkumuse kõrvalekalded sisuliseks ja mittesisuliseks (§ 114 lg 2). Kõrvalekalle RHAD-s kehtestatud numbrilisest nõudest on sisuline. Kolmanda isiku pakutud toodete tootespetsifikatsioonid ei kajastanud USB-saatja eemaleulatuvust ja tootespetsifikatsioonidest ei ole võimalik kontrollida hankenõudele vastavust. Balti müügiesindaja HP Finland Oy üldisest kinnituskirjast nähtub, et näitaja ei ületa 0,7 cm, kuid akrediteeritud mõõtelabori METROSERT mõõteprotokollid tõendavad, et mistahes HP mudeli puhul ulatub USB-saatja arvuti korpusest eemale enam kui hankenõudes sätestatud piir.
7.Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur vastab hankija kehtestatud nõuetele. Vastustaja ei saanud arvesse võtta asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute seisukohti selliselt, nagu kaebaja on need kohtumenetluses kogunud ja kohtule esitanud. Klahvidel olevad lisamärgid ei mõjuta sülearvuti klaviatuuri kasutust sellele seatud otstarbe kohaselt. Samuti ei ole vajalik kasutada kleebiseid, sest klahvidelt ei puudu selle funktsionaalsust kujutavad tähised. HP esindaja on kinnitanud, et toodab eesti paigutusega klaviatuuri. Hanke esemeks ei olnud sellise klaviatuuriga seadme ostmine, mis vastab standardile või asjaomases valdkonnas tegutseva isiku arusaamale eesti paigutusega klaviatuurist. Kaebaja viidatav eesti paigutusega klaviatuur on EVS standardi põhine. Vaidlustus- ja kohtumenetluse jooksul on muutunud ka EVS standard ja praegu pole maailmas mitte ühtegi EVS standardile vastavat eesti klaviatuuri, sh ei vasta kehtivale standardile ka kaebaja enda pakutud sülearvuti klaviatuur. Hindamiskriteeriumite kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril kleebiseid ei ole kasutatud. Kolmas isik pole enda poolt pakutaval tootel kasutanud kleebiseid, mistõttu on pakkumusele nimetatud kriteeriumi alusel 5 punkti andmine põhjendatud. Hankemenetluses ei tekkinud kahtlust, et sülearvuti ekraani heledustugevus ei vastaks deklareeritud väärtusele, samuti vastavustingimusena seatud nõudele. Ekraani heledustugevuse kriteerium puudutab üksnes sülearvuti enda ekraani heledustugevuse omadusi, mille puhul ei oma tähendust HP SureView tehnoloogia ega selle kasutamine. Privaatsusfilter on tehnilise 6(13)
3-24-1246 kirjelduse punktis 3.3 nimetatud sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks ning lisaseadme omaduste läbi ei saa hinnata sülearvuti enda tehnilisi omadusi. Privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvuti valgustugevusega. Vastustaja ei tuvastanud seadmete visuaalsel vaatlusel, et USB-saatja ulatuks kaugemale kui 0,7 cm. Seega ei pidanud tekkima hankemenetluse käigus kahtlust, kas deklareeritud väärtus on nõudega kooskõlas. Nõude hindamisel lähtus hankija pakkuja esitatud dokumentidest, sh HP Finland Oy kinnitusest. Vaidlustusmenetluse käigus on hankija teinud mõõtmised ning tuvastanud, et USB-saatja ei ulatu arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm.
8.Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. Hankelepingu üldtingimuste järgi usaldab hankija pakutavate seadmete tootjate sertifikaate ning ka pakkumuste esitamise etapis puudus tal alus kahelda nende õigsuses. Pakkumuste hindamisel on seega õiguspärane tugineda pakkujate esitatud dokumentidele (sh pakutava asja tootja esitatud tooteinfole) ja kinnitustele. Kolmanda isiku pakutava seadme tootja HP on kinnitanud, et pakutavate sülearvutite klaviatuur on eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve, sh „<“, „>“ ja „Windows“ klahvi ega ole saavutanud eesti paigutust kleebiste abil. Kolmanda isiku poolt hankijale esitatud näidisseade võimaldas hankijal selles veenduda. Ka VAKO ei pidanud kolmanda isiku pakutava seadme klaviatuuri millekski muuks kui eesti paigutusega klaviatuuriks. Kui mõni tingimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb kohtupraktika kohaselt eelistada tõlgendust, mis võimaldab hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Praegusel juhul ei viidanud RHAD klaviatuuri paigutuse osas ühelegi standardile. Kui hankija ei ole nõudnud kindla standardi järgimist, tähendab see, et hankija aktsepteerib laiemat ringi tehnilisi lahendusi kui see, mis on ette nähtud standardiga. Igal juhul on standardi kasutamisel hankija kohustatud lisama märke „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg 3). Kolmas isik mõistab eesti paigutusega klaviatuuri nõuet selliselt, et eesti paigutusega klaviatuuril peavad paiknema eesti keelele omased tähed (sh Ä, Õ, Ö, Ü), mis võimaldavad klaviatuuril eesti keeles trükkida. Täheklahvidele ei olnud seatud mingeid muid täiendavaid nõudeid. Muu hulgas ei ole hankija seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel klahvil ei tohiks olla mistahes muud sümbolit või tähte. Kui hankija on pidanud võimalikuks eestikeelse klaviatuuri saavutamist kleebistega, mis on olemuselt ajutised (kleebised võivad ajapikku klahvidelt eemalduda), ei saa põhjendatuks pidada seisukohta, et eestikeelset klaviatuuri ei saaks saavutada muul viisil, sh graveeringuga, mis on püsiv viis. RHAD ei sisalda tingimust, et sülearvutil ei tohiks olla graveeringuid, ega piira seda, kuidas on eestikeelne paigutus saavutatud (v.a kleebiste puhul). RHAD-st ei saa teha järeldust, et juba sülearvuti tootmise hetkel peab klaviatuur olema eestikeelne (RHAD näeb ette, et kleebised peavad olema paigaldatud enne hankijale üleandmist, mitte tootmise hetkel). Apellandi väide, et graveeringute kasutamine tuleks võrdsustada kleebiste kasutamisega, ei tulene RHAD-st. Korpusest USB-saatja väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku pakkumuses esitatud tootja HP dokument, mille kohaselt ei ulatu USB-saatja arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm. Lisaseadmete reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrolli raames RHAD ette ei näe. Kuigi kolmanda isiku hinnangul vastab tema pakutav pakkumus USB-saatja väljaulatuvuse tingimusele, on kolmas isik seisukohal, et iga väiksemgi kõrvalekalle RHAD tingimustest ei anna alust pakkumuse tagasilükkamiseks.
7(13)
3-24-1246 Apellant leiab ekslikult, et hankija ei saanud pakkumuste hindamisel ekraani valgustugevuse puhul lähtuda kolmanda isiku pakkumuses märgitud 1000 niti näitajast. Ekraani heledustugevuse hindamiskriteerium puudutab sülearvuti enda ekraani heledustugevuse omadusi, mille puhul ei oma tähendust HP SureView tehnoloogia ega selle kasutamine sülearvutil. HP SureView tehnoloogia puhul on tegemist privaatsusfiltriga. Privaatsusfilter on RHAD sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks. Lisaseadme alusel ei saa hinnata sülearvuti enda omadusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja heidab hankijale ja kolmandale isikule ette järgmist: 1) kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ei vasta RHAD tingimustele; 2) hankija on eksinud kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuurile hindepunktide andmisel; 3) sülearvuti ekraani heledustugevus ei vasta tootespetsifikatsioonis märgitule; ning 4) USB-saatja ulatub kolmanda isiku pakutud sülearvuti korpusest välja rohkem kui 0,7 cm.
11.Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu järeldusega, et RHAD tingimuste kohaselt oli hankijal õigus usaldada pakkujate kinnitusi ja piirduda pakkumuste vastavuse kontrollimisel tootespetsifikatsioonide, vastavustabelites esitatud info ja pakkujate kinnituste võrdlemisega. RHAD ei näinud ette hankija kohustust korraldada demoseadmete ekspertiise. RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigikohus on selgitanud, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada ning kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid (Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 16). Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et Riigikohtu viidatud lahend on siinses asjas asjakohane. Hankemenetluses on keskse tähtsusega põhimõte, mille kohaselt peab hankijatel olema võimalus usaldada pakkujate kinnitusi ning tootjate väljastatud dokumente. Usalduse põhimõte laieneb ka tootjate kinnitustele ja sertifikaatidele. Hankijal on õigus usaldada pakkujate esitatud tõendeid, mistõttu ei pea ta asuma täiendavaid tõendeid koguma.
12.Praegusel juhul otsustas hankija, et pakkuja peab esitama kinnituse, et pakkumus vastab RHAD-s nõutule, vajadusel lisama selgitused või tõendid samaväärsuse kohta, ning esitama toodete spetsifikatsioonid. Toodete spetsifikatsioonid peavad võimaldama hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse tingimustele. Pakkumuste koosseisus oleva vastavustabeli kohaselt tuli esitada iga nõutud tehnilise tingimuse (parameetri) puhul pakkuja pakutud väärtus ja lisada esitatud väärtuste vastavuse kontrolli võimaldamiseks viide pakkumuse koosseisus esitatud dokumendile või veebilehele. Hankelepingu üldtingimuste (RHAD lisa 2-2) järgi tõendatakse tellitava asja vastavust tellija poolt nõutud tingimustele ning tootja kehtestatud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele kvaliteedisertifikaadiga või mõne teise dokumendiga (sh litsentsikood), mis antakse üle tellijale koos asjaga (hankelepingu p-d 7.1– 7.2). Hankija kohustuseks oli seega pakkumuste kontrollimisel ja hindamisel kontrollida koos pakkumusega esitatud vastavustabelit, selles esitatud dokumente ja viidatud veebilehekülgi.
13.TK p 3.15 sätestab, et pakkuja kohustub põhihankija soovil tooma testimiseks igas klassis pakutud sülearvuti ning selle juurde kuuluvad lisaseadmed 14 kalendripäeva jooksul pärast hankija sellekohase taotluse esitamist. Hankijaga kokkuleppel võis seda tähtaega pikendada. Seega ei sätestanud TK hankijale kohustust nõuda demoseadmete esitamist ja pakkujatele 8(13)
3-24-1246 kohustust esitada koos pakkumusega sülearvuti ja selle lisaseadmete näidised. Seetõttu ei olnud demoseadmed pakkumuse osa. Sülearvuti (ilma lisaseadmeteta) kohta on hankes kehtestatud 85 tehnilist nõuet. Kõikidele nendele nõuetele vastavuse kohta tehniliste ekspertiiside tellimise nõudmist RHAD ette ei näe. Selline tõlgendus muudaks hankemenetluse ka ebamõistlikult keeruliseks (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 19) ning välistaks võimaluse usaldada pakkujate kinnitusi. See, et hankija on varasemas hankes otsustanud teha demoseadme teatud näitajate kontrollmõõtmise, ei tähenda, et siinses asjas on hankijal samasugune kohustus. RHAD seda ette ei näe. VAKO leidis põhjendatult, et hankijal on kohustus (s.o peab olema võimalik) kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-le sõltumata sellest, kas hankija küsib pakkujatelt demoseadet või mitte. Praegusel juhul soovis hankija demoseadmeid asja toimivuse testimiseks, mitte pakkumuses esitatud seadme tehniliste andmete üle kontrollimiseks.
14.Nõuded pakutavatele sülearvutitele ja lisaseadmetele on siinses asjas mh sätestatud hanke eseme tehnilises kirjelduses (dtl 44 jj), tehnilised tingimused sülearvutile ning lisaseadmetele ja -komponentidele on lisas 8, asjaomase hanke osa vastavustabelis (lisad 8-1 kuni lisa 8-7, dtl 22 jj ning 134 jj). Sülearvuti eesti paigutusega klaviatuur
15.Menetlusosalised ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et eesti paigutusega klaviatuuri peamiseks tunnuseks on eeskätt täpitähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu, nende paiknemine klaviatuuril teatud kindlas asukohas ning muude märkide (sh „§“-märgi) asukoht ja koos paiknemine klahvidel. Kolmanda isiku pakutav klaviatuur vastab nendele tingimustele. Kaebaja põhiliseks väiteks on see, et eesti paigutusega klaviatuuril ei tohi olla muude keelte tähemärke.
16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja VAKO seisukohta, et siinses asjas ei ole hankija RHAD-s kehtestanud nõuet, et klaviatuuril ei tohi olla muid tähemärke peale eesti tähemärkide. Vastavustabeli (Klass 1, jrk nr 67) järgi peab klaviatuur olema eesti paigutusega ning sisaldama klahve märgistustega „<“, „>“ ja Windowsi klahvi. Kleebiste kasutamine eesti paigutuse saavutamiseks oli lubatud, kuid sellisel juhul pidi klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma.
17.Nendest tingimustest ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik teha järeldust, et muude tähemärkide olemasolu klaviatuuril ei ole lubatav. Kleebiste kasutamise eesmärk on tingimuste kohaselt eesti paigutuse saavutamine, mitte muude tähemärkide peitmine. Ainuüksi termini eesti paigutusega klaviatuur kasutamine ei välista ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul klaviatuuril lisaks eesti tähtedele ja nende õigele, eesti kasutaja jaoks harjumuspärasele paigutusele („eesti paigutusele“) mõne üksiku muu tähemärgi nähtavuse lubatavust. Sellist välistust vastavustabelist ei tulene. Kaebaja välja toodud ohu realiseerumist, et eesti kasutaja ajab lisatähtede tõttu klahvid segamini, peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, sest määrav on see, et kõik eesti paigutusele omased sümbolid on klaviatuurilt igal juhul leitavad nende harjumuspärastest kohtadest.
18.Kaebaja viide standardile EVS 8:2008 “Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas” ei ole siinses asjas asjakohane, sest hankija ei ole standardi järgimise kohustust hanke tehnilistes tingimustes ette näinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene selge sõnaga selle menetlusega seotud dokumentidest (Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 13). Mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiemalt, et tagada võimalikult suur konkurents, st võimalikult suurema arvu pakkujate osalemine riigihankes 9(13)
3-24-1246 võimalikult väheste piirangutega. Keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumidest tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei ole. Kuigi RHAD ei sisaldanud viidet EVS 8:2008 standardile, on halduskohus õigesti märkinud, et isegi juhul kui juhinduda standardist, oleks hankijal olnud siiski RHS § 114 lg 3 järgi keelatud pakkumust automaatselt tagasi lükata, kui pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.
19.Kaebaja esitatud artiklid ja e-kirjad ei tõenda, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur ei vasta RHAD tingimustele. RHAD tingimusi kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda tahteavaldust mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 2 ls 2). RHAD tingimuse eesmärgi saavutamiseks on oluline, et klaviatuuri klahvide paigutus ei oleks eesti kasutajale harjumatu, näiteks prantsuse või saksa paigutused, kus mõned tähed asuvad hoopis teistes asukohtades. ORDI ja DATEL-i seisukohad (dtl 4764–4769), millega kaebaja soovib tõendada, et ka hankes osalenud teiste, hanketingimustega kursis olevate isikute arvates ei ole kolmas isik pakkunud eesti paigutusega sülearvuti klaviatuuri, ei saa asjas olla otsustava tähendusega. Samuti on asjakohane vastustaja märkus, et nii ORDI, DATEL-i, Tallinna Ülikooli infotehnoloogia osakonna spetsialisti kui ka TalTech-i infotehnoloogia osakonna spetsialisti seisukohtade puhul (dtl 4769–4777) ei ole tuvastatav, kas nad esitasid seisukoha teadmises, et seda kasutatakse kohtumenetluses nende asutuste ametlike seisukohtade tõendamiseks. On usutav, et arvamuse andjad võisid lähtuda sellest, kas klaviatuur vastab täpselt standardile, kuid sellest lähtumist ei ole RHAD-s nõutud.
20.See, et hankija luges hanke tingimustele vastavaks kolmanda isiku pakkumuse lisaseadmena klaviatuuri, millel muude keelte tähemärgid puuduvad ja sülearvuti klaviatuuri, mis sisaldas mh skandinaavia tähemärke, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, mis võimaldab järeldada, et RHAD-i tõlgendatakse lisaseadme klaviatuuri ja sülearvuti klaviatuuri puhul vastuoluliselt. Kolmas isik on pakkunud selliseid seadmeid, mida tal on olnud võimalik pakkuda (st mida toodetakse). Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur võimaldab eesti keeles trükkimist ning eesti tähemärgid (ja teised märgid) asuvad eesti kasutajale harjumuspärases asukohas. Erinevalt lisaseadmena pakutud klaviatuurist on sülearvuti klaviatuuril lisaks nähtavad skandinaavia tähemärgid, kuid eespool märgitud põhjustel ei ole see ringkonnakohtu hinnangul vastuolus hanke tingimustega. Seetõttu ei ole asjakohane ka apellatsioonkaebuse viide RHS § 114 lg-le 2, sest sisulist kõrvalekallet hanketingimustest siinsel juhul ei esine.
21.Kaebaja eksib, omistades halduskohtule hinnangu, et eesti paigutusega klaviatuuriks tuleb pidada mistahes klaviatuuri. Sellist seisukohta halduskohtu otsusest ei nähtu.
22.Hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust sisuliselt kontrollinud. Lisaks on kolmas isik esitanud HP piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland Oy) kinnituse (dtl 3847), et tegemist on eesti paigutusega klaviatuuriga ja klaviatuur ei ole ümbertöödeldud. Kuivõrd tegemist on tootja ametliku müügiesindajaga, siis on sellise kinnituse arvestamine pakkumuse vastavuse kontrollimisel asjakohane ega ole RHAD tingimustega vastuolus. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on kinnitusega, mis on sisutühi. Selliseks kahtluseks puudub mõistlik põhjendus. See, et kinnituskirjas on välja toodud konkreetset hanget puudutavad näitajad, ei muuda kinnitust ebausaldusväärseks. Asjaolu, et HP Inc on kinnitanud, et HP ei tooda sülearvuteid eesti klaviatuuriga, ei muuda olematuks ega väheveenvaks HP piirkondliku müügiesindaja kinnitust. HP Inc vastas kaebajale muu hulgas järgmist: „Our team provides technical presales support only for HP Value Products (Workstations, ZBooks, ThinClients, RIS and Software Solutions) Volume Products such as Elite- or Pro- Series are not covered by our team.“ Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et tegemist ei ole asjakohase infoga – HP Inc tegutseb Hispaanias ega tegele Elite-seeria toodetega. 10(13)
3-24-1246
23.Lisaks võimaldas nõutava paigutuse olemasolus veenduda kolmanda isiku esitatud demoseade (dtl 3118). Seetõttu ei toeta asjas kogutud tõendid kaebaja väidet, et tootja HP ei ole eesti paigutusega sülearvuti klaviatuuri tootnud ega tooda. HP Inc seisukoht ja TD Baltic AS 03.06.2024 seisukoht vastupidist ei tõenda.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähendusega arutlus sellest, kas RHAD lubab graveerimist. HP Finland Oy kinnitusest (dtl 3847) nähtub asjaolu, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuurile on tootja poolt lisatud muu hulgas eesti paigutusele vastavad sümbolid ning kleebiseid ei ole kasutatud. Tootja esindaja kinnitust ei lükka ümber ka jaemüüjate arvamused, mille kohaselt HP ei paku eesti paigutusega klaviatuuriga sülearvuteid ning seetõttu peavad eestikeelsed tähemärgid olema klaviatuurile graveeritud (apellatsioonkaebuse p 22.3). Samuti ei tõenda graveerimist fotod klaviatuurist (dtl 3118).
25.Kolmas isik on esitanud pakkumuses nii enda kui ka tootja kinnitused pakkumuse vastavuse kohta RHAD-s esitatud konkreetsetele tehnilisele nõuetele ning kohtupraktika kohaselt tuleb neid lugeda pakkumuste vastavuse kontrollimisel üldjuhul piisavaks.
26.Kuivõrd kleebiseid ei olnud kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuril eestikeelse paigutuse saavutamiseks kasutatud ning arvestades, et sülearvuti klaviatuur oli tootja poolt eesti paigutusega, ei ole asjakohased kaebaja etteheited, et graveerimine tuleb võrdsustada kleebiste kasutamisega.
27.Eespool märgitust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hankija otsus, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks RHAD-le, on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Heledustugevus
28.Vastavustabel (klass 1, jrk nr 10, dtl 22) näeb ette, et sülearvuti ekraani heledustugevus peab olema vähemalt 300 nitti. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledus vastab sellele nõudele. Vaidlus on hindepunktide andmise üle.
29.Pooled ei vaidle, et HP SureView puhul on tegemist privaatsusfiltriga. Kaebaja hinnangul on kolmanda isiku pakutud SureView mudelivariandi puhul ekraani heledustugevus alla 1000 niti ja see nähtub tootja spetsifikatsioonist („Actual brightness will be lower with touchscreen or SureView.“). Kolmas isik on oma pakkumuses märkinud, et pakutava sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti. SureView funktsionaalsus (privaatsusfilter) on vastustaja ja kolmanda isiku kinnitusel sisse ja välja lülitatav ning tootja spetsifikatsioonis on märgitud, et privaatsusfiltri kasutamisel võib ekraani heledustugevus olla 1000 nitist madalam. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu, sest tema hinnangul on kolmanda isiku pakutud sülearvuti mudeli ekraani heledustugevus madalam kui 1000 nitti ka siis, kui privaatsusfilter on välja lülitatud.
30.RHAD kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada vastavustabel. Vastavustabeli kohaselt esitatakse pakkumuse juurde tõend (viide allikale – pakkuja peab viitama pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, sh lehekülje nr ja dokumendi nimetus ja/või Interneti leheküljele, kus hankija saab kontrollida esitatud väärtuste vastavust). Tõendile on sätestatud täpsem nõue TK-s, mille p 3.10 kohaselt peab pakkumus sisaldama sülearvutite täielikku tootja spetsifikatsiooni. Lisatoodete spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja spetsifikatsiooni all mõistab hankija tootja poolset tooteinfot pakutava asja kohta. Toote spetsifikatsioon peab võimaldama hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele (TK p 3.10, dtl 44). VAKO möönis, et HP tootespetsifikatsioon (Technical Specifications) sisaldab pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitajat 1000 nitti koos märkusega: „Actual brightness will be lower with touchscreen or SureView“. Ringkonnakohtu 11(13)
3-24-1246 hinnangul ei saa asuda seisukohale, et see märkus tähendab, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti mudelil on heledustugevus igal juhul väiksem kui 1000 nitti. Sellele viitab mh sõnastus will be lower with SureView ehk on madalam koos privaatsusfiltriga, s.o seda sisse lülitades. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks toote spetsifikatsioonis märgitud info (1000 nitti) sisutühjaks.
31.Kaebaja väidet, et tegemist on müügitrikiga, asjas kogutud tõendid ei toeta. Kaebaja enda tellitud toote ekspertiisid saavutasid 1000 nitile ligilähedased tulemused, kuigi tegemist ei olnud hankes esitatud demoseadmega. Lisaks tuleb arvestada, et hankija kontrollib pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub reeglina kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited artiklitele, mis arutlevad 1000 niti põhjendatuse üle (dtl 289 jj). Hankemenetlus ei tohi andmete ja tõendite kogumise koormuse tõttu muutuda võimatuks ega ebamõistlikult keeruliseks. Siinsel juhul esitas kolmas isik tootja spetsifikatsiooni, nagu RHAD ette näeb. Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks hankija siinsel juhul saama juhinduda spetsifikatsioonis toodud andmetest (heledustugevus 1000 nitti ilma privaatsusfiltrita). Seetõttu pole põhjendatud kaebaja etteheide, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti heledustugevus on teadmata ja jäänud hankemenetluses välja selgitamata.
32.Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti heledustugevus ei saa olla 1000 nitti. Samas on kaebaja esitanud tõendid, millest nähtuvalt on teiste HP sülearvutite ekraanide heledustugevus 915 nitti ja 958 nitti (TalTech-i elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi valgustehnikalabori tehtud HP EliteBook 835 ja HP EliteBook 840 ekraani heledustugevuse mõõtmised). Sellest tulenevalt on kaebaja väited, mis puudutavad sülearvuti ekraani heledustugevust, suures osas ebaolulised, sest need ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust – isegi juhul, kui kolmanda isiku poolt pakutud sülearvuti ekraani heledustugevus jääks vahemikku 900–1000 nitti, ei muudaks see kaebaja pakkumist võrreldes kolmanda isiku pakkumisega edukamaks. Niisuguses olukorras ei pea kohus võtma väite kohta ammendavat seisukohta (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26).
33.Vastustaja on juba VAKO menetluses tuginenud väitele, et lähtus tootja tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita (vt VAKO 16.04.2024 otsuse nr 45-24/263728, p 6.6). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et halduskohus rajas otsuse väidetele, mida menetlusosalised esitanud ei ole.
34.Pakkumuse koosseisus esitatud toote spetsifikatsiooni kohaselt on pakutud seadme ekraani heledustugevus 1000 nitti. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda pakkumuses esitatud andmetest. Demoseadmetele tehniliste ekspertiiside tegemist RHAD ette ei näinud.
35.Kolmas isik ei ole esitanud pakkumuses andmeid, mis oleksid vastuolus tootja spetsifikatsiooniga ja hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust esitatud andmete alusel vastavalt heledustugevuse kriteeriumile. Seega on hankija tegevus kooskõlas RHS § 117 lg-ga
1.USB-saatja
36.Vastavustabel (osa K1, lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36) näeb ette tingimuse, et USB-saatja peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. Kolmas isik on märkinud pakkumuses, et tema pakutaval juhtmevaba arvutihiire ja klaviatuuri komplektil on USB-saatja vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning see ei ulatu arvuti korpusest eemale rohkem kui 0,7 cm. Samas on toodud viide tootja spetsifikatsioonile ja tootja kinnitusele. Kinnituses on märgitud järgmist: „The USB transmitter 12(13)
3-24-1246 does not protrude from the computer case more than 0.7 cm.“ (dtl 3848). Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda pakkumuses esitatud andmetest. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku pakkumuses deklareeritud suurus vastav ning tõendatud RHAD nõuete kohaselt.
37.Kaebaja mõõtmisi ei tehtud kolmanda isiku pakutud sülearvuti mudelil, mistõttu ei tõenda need kolmanda isiku pakutud sülearvuti nõuetele mittevastavust. Lisaks korraldas hankija demoseadme mõõtmise, mille tulemuse kohaselt ulatus kolmanda isiku pakutud demoseadmel USB-saatja arvuti korpusest välja 0,69 cm. Kolmas isik on esitanud sellekohase foto (dtl 4012). Riski, et hankelepingu käigus tarnitud seade ei vasta hankelepingu tingimustele, kannab pakkuja. Nõuetele mittevastavuse korral on pakkuja kohustatud enda kulul seadme asendama või parandama (hankelepingu p 7.7.1 – 7.7.2). Menetluslikud otsustused
38.Eespool märgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata (HKMS § 200 p 1).
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
40.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
41.Kolmandad isikud taotlevad ringkonnakohtus esindajakulu 4183,50 euro hüvitamist (ilma käibemaksuta). 09.07.2024 kohtuistungiks ettevalmistumiseks on kolmandate isikute esindajal (Arne Ots) kulunud arvete nr 243160 ja 243043 järgi kokku 3,5 tundi. Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulus esindajatel kokku 11,5 tundi. Kuigi arvel nr 242805 on kajastatud ka Tallinna Halduskohtu otsusega tutvumist 0,2 tundi (59 eurot, dtl 5180), ei ole kolmandad isikud selle väljamõistmist taotlenud (dtl 5175–5176). VAKO 16.04.2024 otsusega mõisteti kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja lepingulise esindaja kulud 3785,50 eurot (käibemaksuta). VAKO 22.04.2024 otsusega menetluskulusid kolmandate isikute kasuks välja ei mõistetud, kuna kulude kandmine ei olnud tõendatud. Halduskohus mõistis kolmandate isikute kasuks välja esindajakulu 8000 eurot. Kuigi asi on mahukas, on kaebaja väited nii VAKO-s, Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes kui ka Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses (sh paralleelselt menetletud asjas nr 3-24-1566) olnud enamuses kattuva sisuga. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajalt välja kolmandate isikute menetluskulude katteks kokku 3000 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.