lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1246/42

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1246/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6693
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1246

Haldusasi

Atea AS kaebus tühistada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenr 263728) osas 2 (Sülearvuti klass 1 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2024 otsus nr 45-24/263728 Atea AS kaebus tühistada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenr 263728) osas 3 (Sülearvuti klass 2 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.04.2024 otsus nr 49-24/263728

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Atea AS, lepinguline esindaja v.adv Marko Mehilane Vastustaja (hankija) – Riigi Infoja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, volitatud esindaja Fredy Bogomolov Kolmas isik – ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising, lepingulised esindajad v.adv Arne Ots, adv Alan Paas

Asja läbivaatamine

04.06.2024 istungil

RESOLUTSIOON

1.Liita haldusasjad 3-24-1246 ja 3-24-1324 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jääb 3-24-1246.
2.Jätta kaebus rahuldamata.

3-24-1246

3.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Mõista Atea AS-lt ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kasuks välja menetluskulud summas 8000 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 25.06.2024) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka: hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“. Vaidlusaluse hanke OSA 2 ja 3 tulemusel sõlmitakse ühe pakkujaga raamleping 24 kuuks, lepingu eeldatav maksumus on OSA 2 puhul 21 000 000 eurot ja OSA 3 puhul 18 000 000 eurot. Ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu esemeks on sülearvutite ja nende kasutamisega seotud lisatoodete ostmine, rentimine ning lisateenuste tellimine.
2.Hankija 05.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24723-1: 1) tunnistati vastavaks AS Atea ja ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumused; 2) tunnistati edukaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumus.
3.Atea AS esitas 18.03.2024 vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolmanda isiku osas nimetatud hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO 16.04.2024 otsusega nr 45-24/263728 jäeti vaidlustus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 26.04.2024 Atea AS kaebus nõuetes tühistada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ osas 2 (Sülearvuti klass 1 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada VAKO 16.04.2024 otsus nr 45-24/263728 (haldusasi 3-24-1246).
2.Hankija 11.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/2428-1: 1) tunnistati vastavaks AS Atea ja ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumused; 2) tunnistati edukaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB Liising pakkumus.
3.Atea AS esitas 22.03.2024 VAKO-le vaidlustuse kolmanda isiku osas nimetatud hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO 22.04.2024 otsusega nr 49-24/263728 jäeti vaidlustus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 02.05.2024 Atea AS kaebus nõuetes tühistada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ osas 2 (Sülearvuti klass 2 soetus) tehtud hankeotsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning tühistada VAKO 22.04.2024 otsus nr 49-24/263728 (haldusasi 3-24-1324).
6.Tallinna Halduskohus otsustas 04.06.2024 istungil menetlusosaliste nõusolekul liita haldusasjad 3-24-1246 ja 3-24-1324 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-24-1246.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Atea AS seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise hankeotsus (sh pakkumustele antud hindepunktid) on vastuolus riigihanke alusdokumentide (RHAD) nõuetega ning riigihangete 2(14)

3-24-1246 seaduse (RHS) §-dega 3, § 114 ja § 117. Pakkumuste hindamine (hindepunktide andmine) ei ole läbipaistev ning hindamisel on antud ebaõigesti ja põhjendamatult hindepunkte, mille tulemusel on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult edukaks tunnistatud. VAKO on ekslikult käsitlenud RHAD sätestatud erinõudeid pakkumuse vastavuse kontrollimise kohta ning redutseerinud pakkumuse vastavuse kontrollimise üksnes pakkuja formaalsetele kinnitusele, kuigi RHAD nõuded näevad ette pakkumuste sisulist kontrolli. Ekslik on VAKO vaidlustatud otsuse p 10.5 järeldus, et tehnilise kirjelduse (TK) p 3.15 alusel pakkujate poolt hankijale testimiseks esitatud „pakutud seadmed“ on pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja hindamisel tähendust mitteomavad. Asjaolu, et hankes „pakutud seadmeid“ ei tulnud hankijale esitada kohe pakkumusega, vaid hankija nõudel ja määratud tähtajaks, ei väära ega muuda kuidagi olematuks tõsiasja, et testimiseks tuli esitada hankes „pakutud seadmed“ ning et selle eesmärgiks, mõtteks ja sisuks oli üheselt pakkumuse vastavuse kontrollimine. Ekslik on VAKO järeldus, nagu saaks kohtupraktika kohaselt seadmete näidiseid pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestada üksnes sellisel juhul, kui need esitati juba pakkumusega. Keskse hankija eelmistes samasisulistes riigihangetes on käsitlenud sama tehnilise kirjelduse regulatsiooni selliselt, et testimiseks toodud „pakutud seadmed“ on aluseks ja omavad tähtsust pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Nõustuda ei saa VAKO-ga, et kui „pakutud seadmed“ on aluseks pakkumuste vastavuse kontrollile, peaks hankija tellima seadmetele kümneid testimisi, ekspertiise ja mõõtmisi, kuna hankes on seadmetele kehtestatud 85 tehnilist nõuet. Pakutud seadmete kontrollmõõtmised on asjakohased eelkõige juhtudel, kus vastav näitaja on tootjaspetsifikatsioonis ebaselge, ebamäärane või kerkib põhjendatud kahtlus pakkuja väidetud näitaja tegelikkusele vastavuses ning seda ei ole võimalik muul usaldusväärsel viisil välja selgitada. VAKO vaidlustatud otsusest tulenevalt on indulgentsiks, mis elimineerib kõik kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud argumendid, põhjendused ja tõendid kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuste ning pakkumuse vastavuse kontrolli ja pakkumuste hindamise defektsusest Balti müügiesindaja HP Finland OY kinnituskirjad, samas ei ole HP Finland OY teadaolevalt HP sülearvutite-lisaseadmete tootja, vaid Balti müügiesindaja. Balti müügiesindaja kinnituskirjaga peaasjalikult korratakse copy-paste põhimõttel RHAD nõudeid ja kinnitatakse formaalselt hankenõuetele vastavust. Samuti on Balti müügiesindaja kinnituskiri antud üldisena kõikides hanke osade sülearvutite ja lisaseadmete kohta, mitte konkreetselt osas 2 ja 3 pakutud sülearvuti HP ja lisaseadmete näitajate kohta. 2) Kolmanda isiku pakkumus (pakutud sülearvuti HP) ei vasta RHAD nõuetele klaviatuuri osas, kuna tegemist ei ole Eesti paigutusega klaviatuuriga. Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks oli lubatud, kuid sellisel juhul pidi klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. Teise variandi, s.o Skandinaavia paigutusega klaviatuuril kleebiste kasutamisel Eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks ei saanud pakkumus aga hindepunkte. Sellist võimalust, et Skandinaavia paigutusega klaviatuurile või muule klaviatuurile on klahvidele juurde lisatud või tehtud (graveeringuna vms meetodil) Eesti paigutusega klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid, ei ole hankes ette nähtud. Kolmanda isiku sülearvuti klaviatuur on selline, kus Skandinaavia klaviatuuril või muul klaviatuuril on klahvidele juurde lisatud (graveeringuna või muul viisil) Eesti paigutusega klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid. Nii hankija kui VAKO on „Eesti paigutusega klaviatuuri“ käsitlemisel eeltoodud RHAD Vastavustabeli nõuded tähelepanuta jätnud ja lugenud hankenõuetele vastavaks ka kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuri, kus klahvidel on muuhulgas leida ka Eesti klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid. Ehk piisab sellest, kui klahvidele on juurde lisatud Eesti täppidekatustega tähed Ü, Õ, Ö, Š, Ä, Ž ning on tegemist „Eesti paigutusega klaviatuuriga“. Sellist võimalust, et klaviatuuril graveeritakse klahvidele juurde-kõrvale Eesti klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid, ei ole RHAD-s lubatud ning see ei ole Eesti paigutusega klaviatuur 3(14)

3-24-1246 RHAD tähenduses. Tehku sellist klaviatuuri pakkuja, graveerimistsehh või väidetavalt koguni tootja. Ainus lubatav võimalus on RHAD kohaselt Skandinaavia klaviatuuril kleebiste kasutamine (ehk klahvidele spetsiaalsete Eesti klahvide kleebiste panemine), millisel juhul aga ei saa pakkumus klaviatuuri eest hindepunkte. Igal juhul ei tootnud tootja HP sülearvuteid „Eesti paigutusega klaviatuuriga“ käesolevas riigihankes pakkumuste esitamise aja seisuga. Seda, et Eesti paigutusega klaviatuur peab olema tootjapoolne garantii on RHAD-s otsesesõnu nõutud isegi, kui kolmanda isiku pakkumus klaviatuuri osas lugeda vastavaks, tuleks talle anda 0-hindepunkti analoogselt kleebistega kaetud klaviatuuriga. 3) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise, kui ka edukaks tunnistamise otsus on defektsed seoses sülearvuti „ekraani heledustugevuse“ näitajaga. VAKO järeldused on ekslikud, mitte kooskõlas RHAD-ga ning menetlus- ja materiaalõigusega. Pakutud sülearvuti heleduse näitaja (nitid) on määrava tähtsusega ka seetõttu, et see on pakkumuste hindamise aluseks. Hindamiskriteeriumi „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“ kohaselt: Suurima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" * "osakaal“. Selliselt sõltub kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani tegelikust heledustugevusest ka kõikide pakkumuste hindamine ja pakkumuste hindamistulemused tervikuna. VAKO ei ole asja lahendamisel mõistnud, et vaidlustatud hankeotsuste põhimõtteline defektsus seisneb mitte üksnes selles, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP EliteBook 835 või muu pakutud HP sülearvuti mudeli ekraani heledustugevus on igal juhul väiksem, kui kolmanda isiku pakkumuses väidetud 1000 nitti. Hankeotsuste põhimõtteliseks defektsuseks seisneb ka selles, et hankija ei selgitanud hankemenetluses välja, milline on kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja, kuigi juba pakkumusega esitatud HP ametlikus tootspetsifikatsioonist tuleneb ja pidi olema hankijale arusaadav see, et see on väiksem kui 1000 nitti. Kuigi kaebaja esitas vaidlustusmenetluses väga konkreetse tõendi, et sülearvuti HP EliteBook 835 ekraani heledustugevus on igal juhul alla 1000 nitti (TalTech mõõtetulemus, kaebuse isa 13), on see VAKO vaidlustatud otsuses jäetud tähelepanuta. Tähendust ei oma see, kas privaatsusfiltri funktsioon on välja või sisse lülitatud – igal juhul on ka selle „Sure View“ mudelilahenduse puhul ekraani heledustugevus alla 1000 nitti. Mis on ka HP tootespetsifikatsioonis ka välja öeldud: „Actual brightness will be lower with /.../ SureView.“. 4) RHAD nõuetele ei vasta kolmanda isiku pakutud järgmised lisaseadmed: 2. Juhtmevaba arvutihiir ja juhtmega klaviatuur (komplekt), 4. Juhtmevaba arvutihiir ja klaviatuur (komplekt). Konkreetsemalt mõlema lisaseadmete komplekti puhul esineb mittevastavus RHAD Vastavustabeli („K1 Lisaseadmed“) nõudele10: „USB saatja peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem, kui 0,7cm.“ VAKO otsuste kohaselt, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuses ja sellega esitatud Balti müügiesindaja kirjas on kinnitatud, et USB saatja kaugus ei ulatu arvuti korpuses eemale rohkem, kui 0,7cm, siis järelikult nii on. Taoline käsitlus redutseerib pakkumuse vastavuse kontrollimise riigihankes üksnes formaalsetele kinnitusele ning välistab pakkumuse sisulise kontrolli võimalused. Pakkumuste vastavuse kontrollimine ei saa redutseeruda üksnes pakkuja poolt esitatud kinnituste tuvastamisele. Seda enam käesolevas hankes, kus pakkujad olid kohustatud esitama hankijale „pakutud seadmed“ testimiseks, mille eesmärk on pakkumuse vastavuse kontroll. Seoses kolmanda isiku pakkumusega esitatud Balti müügiesindaja kinnituskirjaga tuleb juhtida tähelepanu sellele, et sellega korratakse üle RHAD nõudeid ja kinnitatakse formaalselt hankenõuetele vastavust. Samuti on Balti müügiesindaja kinnituskiri antud üldisena hanke kõikides osades pakutud sülearvutite (HP EliteBook 835 G10, HP EliteBook 845 G10 jne) kohta. Kinnituskirjas ei ole ka seda, mis on konkreetsemalt USB saatja väidetav kaugus arvuti korpusest, on korratud lihtsalt RHAD nõuet. Vaidlust ei ole, et kolmas isik on hankes vastavate 4(14)

3-24-1246 lisaseadmetena pakkunud tootja HP komplekti „HP 235 Wireless Mouse and Keyboard Combo“11, mille hulka kuulub ühe seadmena ka USB saatja (inglise keeles „dongle“ või „USB dongle“). Põhjendatud kahtlust, et kolmanda isiku pakutud seadmete puhul ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale rohkem kui hankes lubatud 0,7cm kinnitab kaebaja poolt mõõteseadmega „Scala“ teostatud mõõtetulemus (fototõend esitatud vaidlustusmenetluses). Vaidlustaja mõõtetulemuse järgi ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale 0,77 cm (7,77 mm). Ka mõõtevahendite kalibreerimislabori METROSERT teostatud täppismõõtetulemused näitavad, et USB saatja ulatub arvuti korpusest eemale rohkem kui 0,7 cm. Lisatud METROSERT mõõteprotokollid (kaebuse lisa 17), mille kohaselt sülearvuti HP EliteBook 840 puhul ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale 7,59 mm (0,759 cm) ja sülearvuti HP EliteBook 830 puhul 7,41 mm (s.o 0,741 cm). Hankenõue on konkreetne - „mitte rohkem kui 0,7 cm“. Kui hankenõudeks on konkreetselt “mitte rohkem kui 0,7 cm”, tähendabki see maksimaalselt 0,7cm. 5) Esineb põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP EliteBook aku mahutavus ei ole 51 Wh nagu hankija on pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuste hindamisel eeldanud, tuginedes kolmanda isiku poolt pakkumuses nimetatud näitajale. See, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP aku mahutavus ei ole tõendatult 51 Wh (võib olla väiksem), nähtub juba HP tootjaspetsifikatsioonist.

8.Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus palub jätta kaebused rahuldamata. 1) Ebaõige on kaebaja läbiv väide üksnes formaalse kontrolli teostamise kohta. Sisuline kontroll on teostatud dokumentaalsete tõendite alusel, kuna RHAD ei näinud ette võimalust mõõtmiste jms teostamiseks. Õige on see, et hankija ei tohi lähtuda üksnes pakkuja kinnitusest, vaid pakkujal tuleks hankelepingu eseme vastavust tõendada hankija poolt nõutud dokumentidega. Täpselt sellise korraldusega on vastustaja ka hankemenetluse ning pakkumuste vastavuse hindamise läbi viinud. Samuti ei ole kolmanda isiku poolt esitatud kinnitused või tootespetsifikatsioon üksnes tema enda allkirjastatud dokument, vaid selle õigsust on kinnitanud tootja või tootja esindaja. See, et kaebaja hinnangul tootjaspetsifikatsioonid ning kinnitused ei ole piisavad, on kaebaja hinnang, kuid vastustaja on pidanud neid piisavaks. Hanketingimuste seadmine on vastustaja pädevuses, Kaebajal oleks olnud võimalus hanke alusdokumendid vaidlustada, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja viited vastustaja varasemale hankele on mitteasjakohased. See, et teine riigiasutus on tõlgendanud sarnaseid hanketingimusi kaebajale sobivamalt, ei ole vastustaja jaoks siduv. Lisaks on kaebaja kasutanud tõenditena valimatult igasuguse väärtusega allikaid, mis vastustaja hinnangul tuleks asja sisulisest menetlemisest kõrvale jätte või nõuda kaebajalt kaebuse puuduste kõrvaldamist. Näiteks on ühe ettevõtte esindaja esitanud kinnituse „Nõustume, et Eesti paigutusega klaviatuur on järgmine pilt“. Vastustaja hinnangul nähtub sellest kaebaja etteantud tõlgendus, mida on hankesse mittepuutuv isik lihtsalt jaatanud. Vastustajal ühtegi põhjendatud kahtlust kolmanda isiku pakkumuse osas ei tekkinud, samuti ei pidanud vastustaja ebamääraseks või ebaselgeks kolmanda isiku pakkumuses esitatud tootespetsifikatsiooni. 2) Kolmanda isiku pakutud klaviatuur vastab RHAD nõuetele ning deklareeritud nõuetele vastavuse kohta on esitatud ka tõendid. Klaviatuuril on olemas vajalikud märgid ja kõik eesti tähestiku tähed, kleebiseid kasutatud ei ole. Eesti klaviatuuri ei ole saavutatud kleebiste läbi. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on kinnitus, et klaviatuur ei ole ümbertöödeldud. Kaebaja on hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid tõlgendanud ekslikult ning seeläbi jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt leiab kaebaja, et Eesti paigutusega klaviatuuri nõude (Eesti paigutusega ning klahve märgistustega: „“ ja „windows klahvi“ sisaldav klaviatuur) sätestamine tähendab, et paigutus peab vastama standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“ (edaspidi: Infotehnoloogia standard). Infotehnoloogia standardist lähtumise nõuet ei ole RHAD-s 5(14)

3-24-1246 kehtestatud, seega ei saanud sellest lähtuda ka hindamisel. Kui vastustaja oleks siiski lähtunud hindamisel eelnimetatud standardist, saaks vastustajale ette heita hindamise käigus tingimuste lisamist. Kaebaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on muuhulgas täpitähed (Ü, Õ, Ö, Ä), nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja koospaiknemine klahvidel. Näiteks Õ-täht esineb üksnes eesti keeles ja on vaid Eesti paigutusega klaviatuuril. Samuti on Eesti klaviatuuril näiteks eraldi klahvina täht Ü. Need nõuded on ka kolmanda isiku pakutud sülearvuti puhul täidetud. Asjaolu, et klahvidel on täiendavaid märke, ei muuda seda mittevastavaks. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme klaviatuuri tunnused, siis tuleb mõistlikult hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui ka Rootsi asetusega klaviatuuridega. Ka standardites öeldakse üheselt, et Eesti klaviatuuri aluseks on algselt võetud Soome ja Rootsi klaviatuur ning kahe klaviatuuri erinevus on üksnes viie klahvi osas. Kolmanda isiku pakutud seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi osas, kuivõrd need sisaldavad kahe standardi märke. Kui jaatada kaebaja seisukohta standardi kasutamise kohta, mida pimesi kaebaja küsimuse peale on kinnitanud kaebaja valitud isikud, tekiks õigus rakendada ka RHSi osas, mis lubab standarditest tulenevaid nõudeid käsitleda lisandiga „või samaväärne“. Ka sellisel juhul oleks kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur vastav. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka küsimuse, kas kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuril on Eesti klaviatuur saavutatud graveerimise teel. Vastustajal seda kahtlustust õigustatuks ei pea, kuna Eesti klaviatuuri kohta on kinnituse andnud tootja esindaja. 3) Vastustaja seatud nõue (RHAD lisas 8 vastavustabel osa 4 klass 3) „Vähemalt 300 nitti“ on vastustaja hinnangul kolmanda isiku pakutud sülearvutil täidetud. Hindamisel punktide jagamisel on lähtutud kolmanda isiku pakkumuses esitatud 1000 niti väärtusest, mis on pakkumuses deklareeritud ja vastavalt kehtestatud nõudele ka tõendatud. Samuti on vastustaja veendunud sülearvuti ekraani heledust vaatlusel hinnates, et kolmanda isiku pakutava seadme ekraani maksimaalne heledus on märgatavalt heledam kui kaebaja pakkumuses pakutava sülearvuti maksimaalne ekraani heledus. Vastustajal puudub kahtlus, et esitatud näitaja oleks ebaõige. Privaatsusfiltri funktsionaalsus on hankijal nõutud täpsustusega - võib olla kas eraldi paigaldatav või sisse ehitatud. Nii eraldi paigaldatava privaatsusfiltri kasutamisel kui ka sisse ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni rakendamisel on ekraani nähtav heledus mõlemal juhul märgatavalt madalam. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud tootja selgitusi sisseehitatud privaatsusfiltri puhul, kuivõrd sisseehitatud privaatsusfiltri puhul saab eemaldada selle rakenduvust, kuid mitte mõju. Seega on ka välja lülitatud privaatsusfiltri puhul ekraanil kiht, mis mõjutab ekraani heledustugevust. Hindamisotsust tehes on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka teistel pakkujatel, kes ei kasuta sisse ehitatud privaatsusfiltrit, vaid eraldi paigaldatavat, ei ole küsitud eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledusele, ega hinnatud tegelikku ekraani heledust koos paigaldatud privaatsusfiltriga, vaid lähtudes tootja tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita. 4) RHAD lisa 8 osa 4 klass 3 leht „K3 Lisaseadmed“ kohaselt on hankija sätestanud tingimuseks juhtmevaba arvutihiire ja klaviatuuri komplekti puhul, et USB saatja peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. Tehniline kriteerium on antud kümnendiku täpsusega. Kaebaja poolt esitatav väide ja mõõtmistulemused, et kolmanda isiku pakutav USB saatja ulatub sülearvuti korpusest eemale vähemalt 0,759 cm või 0,741 cm ehk rohkem kui hankes lubatav „mitte rohkem kui 0,7 cm“, on ekslik kuna kriteerium ei ole 0,70 (sajandiku täpsusega), vaid on 0,7 cm (kümnendiku täpsusega). Seega oleks Vastustaja hinnangul mittevastav USB saatja sülearvuti korpusest väljaulatuv osa 0,8 ja rohkem. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostati oletataval arvutil, kusjuures ei ole teada ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus ega muud asjaolud, sh ka lisaseadme enda samasus. Kindlalt saab väita, et tegemist ei olnud nende seadmetega, mille kolmas isik oleks esitanud demoseadmena. Isegi, kui jaatada eksimust tootjaspetsifikatsioonis, ei oleks vastustaja saanud seda oma otsuse tegemisel teada, kuna 6(14)

3-24-1246 väidetavalt ulatub saatja korpusest välja maksimaalselt 0,59 mm, mis ei ole inimsilmale lihtsasti tajutav. Väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole vastustajal alust selles kahelda. Samuti ei näinud RHAD ette mõõtmiste teostamist. Nõustuda tuleb VAKO seisukohaga, et selliste mõõtmiste teostamine oleks liialt ressursimahukas ja hankijaid koormav. 5) Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud aku mahutavuse näitaja 51 Wh „Design capacity“ ning see vastab nõutud tehnilistele tingimustele. Samuti on kolmas isik esitanud nõuetekohase tõendi enda deklareeritud väärtuse kinnitamiseks. Vastustajal puudub alus pakkuja esitatud deklaratsioonis ning tõendis kahelda.

9.Ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising paluvad jätta kaebused rahuldamata. 1) Kolmanda isiku pakkumus vastab kõigile RHAD-s sätestatud nõuetele. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuse koosseisus kõik RHAD-s nõutud dokumendid ja info, mida hankija on pakkumise vastavuse ja edukuse hindamisel nõuetekohaselt kontrollinud. Suur osa kaebaja esitatud väidetest on paljasõnalised ja tuginevad vaid kaebaja enda oletustele ning sellise seadme testimise andmetele, mida kolmas isik ei ole oma pakkumuses nimetanud ega ka näidisseadmena hankijale esitanud. Kaebaja käsitluse järgi pidanuks hankija kontrollima pakkumuste vastavust ulatuslikumalt, kui see on kehtivate ja vaidlustamata RHAD-i järgi võimalik. Kaebaja nõuab hankijalt sisuliselt seadmete tehnilise ekspertiisi tegemist, mis ei ole aga õiguslikult põhjendatud. Hankija ei nõudnud näidisseadet pakkumuse osana ja pakkumuse kontroll ei saa seetõttu toimuda näidisseadme ekspertiisi kaudu. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. RHAD ei näinud ette, et pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli teostataks esitatava näidisseadme alusel või et näidisseadme tehniliste näitajate kohta tulnuks esitata ekspertiisi tulemused või et hankija viib pakkumuste hindamisel läbi seadmete ekspertiisi. Hankijal puudub kohustus tegeleda pakkujate võimalike kahtluste hajutamisega hankemenetluse käigus. 2) TK p 3.9 järgi peab tootja avalikult ja anonüümselt ligipääsetavalt veebilehelt olema võimalik kontrollida pakutavate asjade detailset tehnilist kirjeldust. TK p 3.10 järgi peab pakkumus sisaldama sülearvutite täielikku tootja spetsifikatsiooni. Seega on esmalt selge, et hankija ei ole asjade „detailset tehnilist kirjeldust“ samastanud „täieliku tootja spetsifikatsiooniga“. TK p 3.9. tuleb mõista selliselt, et tootja avalikult veebilehelt peab olema võimalik kontrollida pakutavate asjade tehnilist kirjeldust sellises täpsusastmes, nagu tootja on selle avaldanud. Seejuures peab kirjeldus olema selgelt detailsem kui nt üksnes mudeli nimetus. TK p 3.10 kohaselt tuli lisaseadmete spetsifikatsioon lisada pakkumusse nende olemasolul. Seega oli lubatav ka olukord, kus pakutava lisaseadme kohta spetsifikatsiooni üldse ei esitata. Seega on mh põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu hankija ei saaks kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistada põhjusel, et avalikult ligipääsetavalt veebilehelt ei ole ammendavalt leitavad andmed nt selle kohta, kui palju USB saatja arvuti korpusest välja ulatub või milliste keelte asetusega klaviatuure pakkuja saab toota. 3) Kaebaja väide ja kaebuses esitatud lehekülgede pikkune arutelu sel teemal, nagu HP ei toodaks üleüldse eesti paigutusega klaviatuuri ja eesti klaviatuuri saavutamiseks ning RHAD nõuetele vastamiseks saaks HP arvutite puhul kasutada üksnes kleepse, on ainetu. HP-lt on võimalik saada ka eesti paigutusega klaviatuuri. Kleepsude paigaldamine ega „ümbertöötlus“, millele kaebaja on viidanud, ei ole HP seadmel eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks vajalikud. Kolmas isik märkis vastavustabelis, et klaviatuuri nõuetele vastavust tõendab pakkumuse osaks olev dokument 2_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“. Viidatud dokumendis on tootja (HP) kinnitanud lk-l 1, et pakutavate sülearvutite klaviatuur on eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve, sh „“ ja „windows klahvi. Kuigi HP ei ole 7(14)

3-24-1246 avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka eesti paigutusega klaviatuuri, ei ole sellest võimalik järeldada, et ta vastava tellimuse korral eesti klaviatuuri ei toodaks. HP on ise kinnitanud, et ta toodab eesti paigutusega klaviatuuri ja sellele ning näidisseadmele tuginedes sai ka kolmas isik pakkumuse esitamisel kinnitada, et vaidlusaluses riigihankes pakutavatel seadmetel on eesti paigutusega toimiv klaviatuur. Kolmanda isiku poolt hankijale esitatud näidisseade võimaldas hankijal selles ka veenduda. RHAD-i järgi saab mõista hankija sätestatud eestikeelse klaviatuuri paigutuse nõuet selliselt, et pakutava seadme klaviatuuril peavad paiknema eesti keelele omased tähed (sh Ä, Õ, Ö, Ü), mis võimaldavad klaviatuuril eesti keeles trükkida. Kolmanda isiku poolt pakutaval seadmel ongi selline klaviatuur, nagu hankija ja ka VAKO on õigesti järeldanud (VAKO otsuse p-d 12.3-12.5). Sealjuures tuvastas VAKO klaviatuuri nõuetele vastavuse lisaks pakkumuse dokumentidele ka vaatluse teel. Kaebaja varasemad (vaidlustusmenetluses tehtud) viited infotehnoloogia standardile ega erinevate muude isikute seisukohtadele selles osas, mida nad peavad eesti klaviatuuriks, ei ole asjakohased, sest hankija ei ole TK-s nõudnud kindlast standardist või muude isikute võimalikest arusaamadest lähtumist. Kolmanda isiku seadmete klaviatuuril olev eesti keele tähtede paigutus vastab aga samas ka kaebaja poolt viidatud standardile ning kaebuse punktis 19 toodud joonisele. Hankija ei ole seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel klahvil ei tohiks olla mistahes muud märget või tähte. Kui seadme funktsionaalsus lubab teha midagi täiendavat sellele, mis on RHAD kohaselt nõutud, siis see ei muuda seadet automaatselt mittevastavaks.. HP on kinnitanud, et eesti paigutusega klaviatuur on temalt tellitav. Kaebaja ega ükski teine isik ega väljaanne, sh kaebaja poolt viidatud Digigeenius ei saa seda ümber lükata. Selline klaviatuur on olemas ka hankijale esitatud HP näidisseadmel. Asjaolu, et jaemüüjad (nt KLICK ja Euronics, kellele kaebaja kaebuses viitab) ei pruugi sellise klaviatuuriga seadet müügiks saada, ei tähenda, et niisugust klaviatuuri tootjalt üleüldse ei saa. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud tootja kinnitus seadme omaduste ja tehniliste näitajate kohta ei ole pelgalt formaalne deklaratsioon, nagu kaebaja püüab väita. Kui HP avaldaks oma toodete kohta väärinfot, ei oleks HP seadmete turustamine tarbijakaitse ja muude avalikõiguslike regulatsioonide järgi ilmselt isegi võimalik. Kolmanda isiku poolt pakutud seadmed on toodetud eesti klaviatuuriga ja kleebiseid ei kasutata. Seega on hankija õigesti andnud pakkumusele 5 punkti. 4) RHAD-i osaks oleva vastavustabeli järgi (exceli tabeli positsioon 10) oli sülearvuti ekraani valgustugevuse miinimumnõudeks 300 nitti. Selles, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud seade täidab selle nõude, ei olnud vaidlustusmenetluses kolmanda isiku arusaamise kohaselt vaidlust. Dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ osa 2 p 4 kohaselt on üheks pakkumuse hindamiskriteeriumiks ekraani valgustugevus, mille eest oli võimalik saada maksimaalselt 10 punkti. Hindamismetoodika kirjelduse järgi „Suurima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" * "osakaal". Pakutavate seadmete ekraani valgustugevus on toodud pakkumuse osaks olevas tootja spetsifikatsiooni dokumendis „2_14_1_arvuti mudel quickspec.pdf“ (ärisaladuse kaitseks ei avalda kolmas isik faili nimes sisalduvat arvuti mudelit), mille lk-del 5 ja 16 on selgelt näha, et pakutava seadme ekraani valgustugevuseks on 1000 nitti. RHAD-s ei ole nõutud, et spetsifikatsioonis väljatoodud valgustugevus oleks saavutatud alati ükskõik millistes tingimustes. Valgustugevus, nagu ka ükskõik milline teine arvuti või muu seadme väljundi näitaja (nt arvuti või telefoni aku kestvus, elektriauto sõiduulatus jne) sõltub paljudest teguritest, sh millised funktsioonid on parajasti seadmes sisse lülitatud, millisel koormusel seade töötab jne. On arusaadav, et ka valgustugevus võib sarnaselt varieeruda. See ei tähenda aga, et tootja ei tohiks esitada ning hankija ei tohiks arvestada seadme valgustugevust n.-ö ideaaltingimustel või maksimaalse võimalikuna. 1000 nitine valgustugevus ei ole midagi sellist, mis pidanuks iseenesest tekitama hankijas kahtluse selle näitaja tegelikus saavutatavuses. Kaebaja on ise lasknud TalTechis testida ühte HP arvutit ning saanud keskmiseks valgustugevuseks 915 nitti (kaebuse lisa 13). 8(14)

3-24-1246 915 nitti on tootja poolt lubatud maksimumile väga lähedal ja näitab, et alumine tase, mis keskmise väärtuse kujundab, peab samuti olema väga kõrge. Kui ekraani valgustugevus aga olekski praegusel juhul 915 nitti, nagu kaebaja püüab väita, ei muudaks see midagi kolmanda isiku pakkumuse vastavuse ja edukuse üle otsustamisel. Kokkuvõttes on õige VAKO seisukoht, et RHAD-ist tulenevalt ei saanud hankija hakata ekraani valgustugevust näidisseadmete testimise teel ise välja selgitama ja enda leitud tulemuste alusel pakkumustele hindepunkte omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole RHAD-is ette nähtud. Kaebuses väljatoodud väidetava mõõtmise tulemused ei ole seega samuti asjakohased. Hankija on otsuste tegemisel õigesti lähtunud RHAD-is toodud nõuetest ja pakkumuses esitatud andmetest. 5) Korpusest väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku pakkumuse osaks olev dokument „2_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“, mille lk 2 (Section 3 punkt 13) kohaselt ei ulatu USB saatja arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm. Kaebaja püüab kolmanda isiku poolt pakutud seadme nõuetelevastavust kahtluse alla seada selliste seadmete mõõtmistulemusi presenteerides, mida kolmas isik ei ole pakkumuses pakutava seadmena nimetanud. Metroserti mõõtmistulemused (kaebuse lisa 17) ei oma antud asjas seetõttu tähtsust. Lisaseadme arvuti korpusest välja ulatuva osa mõõtmisel omab tähendust nii konkreetne lisaseade kui ka täpne põhiseadme mudel, millesse lisaseade paigaldatakse, kuivõrd korpusest välja ulatumine sõltub mh konkreetsest korpusest. Muude seadmete mõõtmistulemused ei ole kolmanda isiku näidisseadmele laiendatavad. Samal põhjusel ei ole asjakohane ka kaebaja enda teostatud mõõtmine ega selle tulemus. Lisaseadmete reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrolli raames RHAD ette ei näe. VAKO otsuses on selgitatud, et näidisseadmete alusel ei saa pakkumuste vastavust kontrollida, kui näidisseadmed ei ole pakkumuse osa ja kui puudub RHAD-s kindlaks määratud mõõtemetoodika. Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollinud õigesti, ning pakkumuses esitatud andmetele tuginemine oli õiguspärane. Vaidlustusmenetluse käigus kinnitas hankija, et mõõtis ka ise kolmanda isiku poolt pakutava lisaseadme väljaulatuvust ja sai tulemuseks 0,69 cm. Märgime, et tegelikult ei võimalda kaebaja poolt viidatud mõõtmistulemused (0,741 cm – 0,77 cm) järeldada lisaseadmete mittevastavust väljaulatuvusnõudele. Nagu hankija vaidlustusmenetluse käigus selgitas, hankija on määranud väljaulatuvuse väärtuse kümnendiku täpsusega. Mis puudutab kaebaja väiteid seoses eelmises raamlepingu hankes 204670 teostatud testseadmete mõõtmistega, siis need väited ei ole käesoleva hanke ja vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased. Minevikus teostatud hangete tingimused ei ole hankijale uute hangete läbiviimisel siduvad. 6) RHAD-i osaks oleva vastavustabeli järgi (exceli tabeli positsioon 83) oli sülearvuti aku minimaalseks mahutavusnõudeks 40Wh. Selles, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud seade täidab selle nõude, ei olnud vaidlustusmenetluses vaidlust. Kaebuses on kaebaja tõstatanud aku mahutavuse temaatika ka vastavushindamise kontekstis, kuid mida kaebaja silmas peab, jääb selgusetuks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud seadme aku mahutavus jääb alla 40Wh. Puudub alus väita, nagu ei oleks hankija seade RHAD-s kehtestatud nõuetele vastav. Kolmanda isiku pakutava seadme aku mahutavus on toodud tootja spetsifikatsiooni dokumendis „2_14_1_arvuti mudel_quickspec.pdf“ (ärisaladuse kaitseks ei avalda kolmas isik faili nimes sisalduvat arvuti mudelit), mille lk-del 12 ja 34 on selgelt näha, et tootja spetsifikatsiooni järgi on aku mahutavuseks 51,3 Wh.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kaebaja loobus 04.06.2024 kohtuistungil väidetest seonduvalt pakutava sülearvuti aku mahutavusega, mistõttu kohus neid kaebaja väiteid otsuse põhjendustes ei käsitle.

9(14)

3-24-1246

11.Esmalt on asjas vaidluse all see, kas kolmanda isiku pakutav klaviatuur vastab RHAD nõuetele, st kas tegemist on Eesti paigutusega klaviatuuriga. See küsimus omab tähtsust nii kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kui ka hindepunktide andmise seisukohalt, kuna kleebiste abil klaviatuuri kohandamisel Eesti paigutusega klaviatuuriks sai pakkumus vähem punkte (kaotas 5 punkti).
12.VAKO on leidnud, et kuna kolmas isik on oma pakkumuses kinnitanud, et tema poolt pakutaval sülearvutil on Eesti paigutusega klaviatuur ning nõutud klahvid märgistusega „<“, „>“ ja „windows klahv“, on tegemist RHAD-le vastava pakkumusega. VAKO leidis, et kuna RHAD-s ei sisaldunud viidet infotehnoloogia standardile, ei saanud vastustaja selle järgimist ka nõuda. VAKO tuvastas ka, et kolmanda isiku esitatud demoseadme klaviatuur vastab tähtede ning märkide asetuselt põhimõtteliselt joonisele, mis vaidlustaja enese kinnitusel näitab skemaatiliselt, milline on Eesti paigutusega klaviatuur. VAKO toob välja, et hankija ei ole kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte või seda, et Eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke/sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (va §), “Ö” ja “Ä”(va ʌ) klaviatuuril ei ole. VAKO leiab, et kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks. VAKO leidis ka, et kaebaja väited selle kohta, et HP ei tooda Eesti paigutusega klaviatuuri on paljasõnalised ning HP Finland Oy kinnitus Eesti paigutusega klaviatuuri olemasolu kohta on asjakohane tõend ja seda sai arvesse võtta (vt VAKO 16.04.2024 otsuse p 12 ja VAKO 22.04.2024 otsuse p 10.1). VAKO on seisukohal, et Eesti paigutusega klaviatuur viitab klaviatuurile, mille paigutus vastab infotehnoloogia standardile täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ja asukoha mõttes, kuid mis võib sisaldada ka teiste keelte tähemärke ja sümbolite kuvamist, samas kui Eesti klaviatuur viitab spetsiifilisele klaviatuurile, mis on loodud ainult Eesti keele jaoks ning mis sisaldab ainult eesti keele tähemärke ja teisi eesti keelele omaseid märke. Selline klaviatuur on kohandatud ainult eesti keele vajadustele, ilma et oleks vaja ruumi teiste keelte tähemärkide jaoks. Kohus jagab VAKO seisukohta. TK p-s 4.2 „Tehnilised tingimused sülearvutile“ on toodud nõue, et peab olema Eesti paigutusega klaviatuur ning et kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. Samuti on nõutud, et klaviatuuril oleksid klahvid märgistusega „<“, „>“ ja „windows klahv“. Vaidlust ei ole selle üle, et Eesti paigutusega klaviatuuri peamiseks tunnuseks on täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ning nende paiknemine klaviatuuril konkreetses asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutav klaviatuur igal juhul vastab. Klaviatuuril on ka tähed “Š” ja “Ž” ning hankija nõutud klahvid „<“, “>“ ja „windows“. On tõsi, et kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke (nt on ühel klahvil täht „Ü“ ja Rootsi täht „Å“), kuid hankija ei ole RHAD-is kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte ning pole seatud eeltingimuseks, et Eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke/sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (va §), “Ö” ja “Ä”(va ʌ) klaviatuuril ei ole. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks. Kohus juhib tähelepanu ka TK p-le 2.1, mille kohaselt „Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne““. Seetõttu, isegi kui pakkujad pidid lähtuma infotehnoloogia standardist ‒ millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud ‒ tulnuks ikkagi kolmanda isiku poolt pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused infotehnoloogia standardis kirjeldatud „Eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Pole infot selle kohta, et hankija oleks tahtnud mistahes erisusi välistada. Kohus leiab ka, et hankija on klaviatuuri nõuetelevastavust sisuliselt kontrollinud,. Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland OY) kinnitus. Ka võimaldas nõutava 10(14)

3-24-1246 klaviatuuri olemasolus veenduda kolmanda isiku esitatud demoseade. Hankijal ei olnud kohustust teostada täiendavat uurimist selle kohta, kas HP pakutavat seadet tegelikult üldse toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms. Kohus leiab, et selle üle ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, sest pole kuigi usutav, et pakkuja pakub sülearvutit, mida tegelikult pole olemas (ei toodeta), esitab selle kohta demoversiooni, kinnitused garantii kohta jms. See ületaks kontrollikohustuse ulatust, mis hankijal on pakkumusi hinnates. Kaebaja on esitanud palju erinevaid tõendeid, millega soovib tõendada vastavas valdkonnas tegutsevate isikute arusaama „Eesti paigutusega“ klaviatuurist (Vikipeedia ja erialaportaali artiklid, kolmandate isikute ja jaemüüjate kinnitused, teiste tootjate klahvide paigutus jms). Vastavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest hankijal pole kohustust hankida üksnes sellist klaviatuuri, mis vastab infotehnoloogia standardile või „vastavas valdkonnas tegutseva isiku arusaamale“ Eesti paigutusega klaviatuurist. Hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks. Seega on oluline tuvastada RHAD konkreetse nõude tähendus. Olukorras, kus konkreetsele standardile ei ole viidatud, veelgi enam, on viidatud „või sellega samaväärne“, siis tuleb analüüsida, kas pakutav toode sisuliselt vastab esitatud nõuetele. Kohtul selles osas kahtlust ei ole. Kaebaja üritab väita, et tegemist on Skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde graveeritud Eesti tähed ja sümbolid. Tegemist on põhjendamatu väitega, sest pakutud klaviatuuril esineb erisusi Skandinaavia klaviatuurist, mida ei saa kõrvaldada pelgalt graveerimisega (nt „Õ“ klahv), samuti pole RHAD-s keelatud graveerimist kasutada, eraldi on reguleeritud üksnes kleebiste kasutamine. Hindamiskriteeriumide kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril kleebiseid ei ole kasutatud. Ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks enda poolt tarnitaval tootel kasutanud kleebiseid (see peaks nähtuma demoseadmelt), mistõttu 5 punkti omistamine „Eesti paigutusega“ klaviatuuri eest on olnud õiguspärane.

13.Järgnevalt on vaidluse all kolmanda isiku pakutava sülearvuti helendustugevus. Vastavustabeli, Klass 1 (K1), jrk nr 10, kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema vähemalt 300 nitti. Vaidlust ei ole olnud selles, et kolmanda isiku arvuti sellele nõudele vastab. Vaidlus on tekkinud hindepunktide andmise üle, sest sülearvuti valgustustugevus oli ka üheks hindamiskriteeriumiks. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, viidates vastavale leheküljele tootja spetsifikatsioonis, milles tootja on märkinud valgustugevuseks 1000 nitti. VAKO leidis, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning ta ei pidanud teostama (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise (VAKO 16.04.2024 otsuse p 15.2, VAKO 22.04.2024 otsus, p 10.4). Heledustugevuse kriteeriumi alusel oli võimalik pakkumusele anda maksimaalselt 10 punkti. Maksimaalsed punktid omistas hankija kolmanda isiku pakkumusele näitaja 1000 nitti eest. Vastavalt hindamismetoodikale sai vaidlustaja pakkumus heledustugevuse kriteeriumi alusel 3 punkti. VAKO hankija hindamises vigu ei leidnud, tuues välja, et RHAD-ist ei nähtu, et hankijal oleks olnud kohustus ekraani heledustugevuse hindamiseks koos märkuses nimetatud lisadega (touchscreen or Sure View). Veelgi enam – tootja spetsifikatsioonis ei ole tootja esitanud muid andmeid ekraani heledustugevuse kohta, mida kolmas isik oleks pidanud pakkumuses tegelikult esitama või mida hankija oleks saanud pakkumuste hindamisel hinnata. VAKO asus seisukohale, et RHAD-ist tulenevalt ei saanud hankija hakata ekraani heledustugevust demoseadmete testimise teel ise välja selgitama ja enda leitud tulemuste alusel pakkumustele hindepunkte omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole RHAD-is ette nähtud (VAKO 16.04.2024 otsuse p 19.2). Kaebaja on viidanud HP sülearvuti tehnilise spetsifikatsiooni märkusele, et Sure View funktsionaalsuse või puutetundliku ekraani puhul võib tegelik valgustugevus olla madalam kui spetsifikatsioonis kajastatud (1000 nitti). Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles ‒ seda ka kaebaja esitatud tõendite valguses ‒, et HP toodab sülearvuti mudeleid, mille valgustugevus on 1000 nitti. TK p-s 4.3 on sätestatud, et 11(14)

3-24-1246 privaatsusfilter võib olla ekraani sisse ehitatud funktsionaalsusena, samuti võis RHAD kohaselt seda pakkuda lisaseadmena (nagu kaebaja toote puhul). Kuna RHAD-s polnud nõutud, et valgustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit kasutades ja kuna võis tarnida sülearvuteid ilma privaatsusfiltrita ning kuna seda funktsiooni saab HP arvutitel välja lülitada, oli kohtu arvates õige arvesse võtta toote spetsifikatsioonis kajastatud näitaja 1000 nitti. Võrrelda saab omavahel võrreldavaid tooteid ‒ privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvutiga (millele saab privaatsusfiltri lisada eraldiseisvalt ja see mõjutab sarnaselt tegelikku ekraani heledust). Kuna kolmanda isiku toote spetsifikatsioonis oli kajastatud 1000 nitti, pidi hankija sellest lähtuma ega tohtinud hakata täiendavat mõõtmist läbi viima, kuna see läinuks RHAD-ga vastuollu. Sellisel juhul tulnuks vastavad mõõtmised läbi viia kõigi pakkujate seadmete puhul (neil, millel polnud privaatsusfiltrit, tulnuks see mõõtmisel lisada). Tegemist oleks põhjendamatu ja RHAD-i eirava tegevusega. Seega nõustub kohus VAKO-ga ja leiab, et pole esitatud tõendeid, et hankija oleks kolmandale isikule andnud ebaõigeid hindepunkte.

14.TK p 4.3 ja Vastavustabel, osa K1 Lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36 kohaselt USB saatja ei tohi arvutist korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. VAKO tuvastas, et vastavust vaidlustaja välja toodud nõudele, et USB saatja ei tohi ulatuda arvuti korpusest kaugemale kui 0,7cm, tõendab HP Finland OY kinnitus: „([---] does not protrude from the Computer case more than 0.7 cm)“. VAKO nõustus hankijaga, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning hankija ei pidanud teostama (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise (VAKO 16.04.2024 otsuse p 14.2, 22.04.2024, otsuse p 10.3). HP esindaja kinnitus sisaldas üksnes sellist teavet, mida tootja ei ole pidanud vajalikuks tootja spetsifikatsioonis avaldada, kuid mis on osa USB saatja nõudest (teave USB saatja arvuti korpusest eemale ulatuse kohta) RHAD-is. VAKO arvates ei ole kaebaja poolt teadmata arvutit kasutades ning teadmata tingimustes läbi viidud mõõtmise tulemus (7,77mm), mida kajastav foto on lisatud vaidlustusele, tõend, mis saaks kahtluse alla panna hankija järelduse, et kolmanda isiku pakkumus vastas nõuetele. Lisaks tõi VAKO välja, et vaidlustaja ei ole mõõteprotokolli kohaselt mõõtnud kolmanda isiku poolt pakutavat sülearvutit. Lisaks on vaidlustaja poolt märgitud väidetav viga 0,07 cm ja hiljem Mõõteprotokolli mõõtetulemusest nähtav viga 0,031 või 0,059 cm, mis ei oleks kuidagi olnud hankija poolt silmaga tuvastatav ega veenvalt ka mingi hankijal olemasoleva mõõtevahendiga mõõdetav. VAKO arvates vaidlustaja esitatud tõendid ei tõenda kolmanda isiku pakkumuse ilmselget mittevastavust USB saatja 0,7 cm nõudele isegi kui mõõdetud oleks õiget sülearvutit. VAKO nõustus hankija ja kolmanda isikuga selles, et pakkumuse vastavuse kontrollimiseks tuleb nõuetele vastav näit esitada kümnendik täpsusega. Mõõteprotokollist nähtuvalt on mõõtetulemused 7,31 mm (laiendmääramatus 0,11 mm) vasakpoolsest pesast ja 7,59 mm (laiendmääramatus 0,18 mm) parempoolsest pesast. Laiendmääramatus tähendab, et mõõdetud väärtus võib tegelikust väärtusest kõrvale kalduda laiendmääramatuses antud piirides, st USB transmitter võib kaebaja mõõtetulemuste kohaselt olla ka 0,72 cm ja 0,741 cm, mis tavapäraseid ümardamisreegleid arvesse võttes tähendaks VAKO toodu kohaselt kümnendikeni ümardamisel mõlemal juhul tingimuse täitmiseks 0,7 cm. Kohtu arvates ei ole VAKO enda järeldustes eksinud. Esmalt nõustub kohus sellega, et olukorras, kus konkreetse tootse spetsifikatsioon ei kajastanud RHAD-s kajastatud nõuet, said pakkujad nõuetele vastavust tõendada tootjapoolse kinnitusega. Hankijal ei tekkinus kohustust asuda demoseadet üle mõõtma, kui tal ei tekkinud põhjendatud kahtlust. Käesoleval juhul seda tekkida ei saanud, sest kui ka lähtuda kaebaja teostatud mõõtmistulemustest, on erisused väärtusest 0,700 niivõrd väiksed, et need on inimsilmale märkamatud. Kohus leiab, et nõue „kuni 0,7 cm“ võimaldab tõlgendamist ning on õiguspärane võtta arvesse tooteid, mis sajandikutäpsusega jäävad vahemikku 0,71‒0,79. RHAD tingimuse selline tõlgendus

12(14)

3-24-1246 suurendab konkurentsi ega diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Kasutajamugavusele, mis on olnud nõude kehtestamise eesmärk, niivõrd väikestel erisustel ilmselgelt mõju puudub.

15.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kohtu arvates on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine olnud põhjendatud. Kaebaja on seadnud kahtluse alla HP Finland Oy poolt väljastatud kinnituskirja. Kohus nõustub VAKO-ga, et HP Gruppi kuuluva HP Finland Oy nimel antud kinnituskiri sisaldab tootja poolset tooteinfot ja seda tuleb käsitleda tootja dokumendina, millega oli pakkujal võimalik tõendada pakkumuse vastavust vastavustingimustele. Vastavustabelite kohaselt pidi pakkuja viitama iga positsiooni puhul pakkumuse koosseisus esitatud allikale ning kolmanda isiku pakkumuses esitatud vastavustabelites on kolmas isik osadele tehnilistele nõuetele vastavuste puhul viidanud kinnituskirja konkreetsetele leheküljele. Seega puudus hankijal alus jätta kinnituskiri kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestamata. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujatel puudub üldjuhul võimalus mõjutada tootjat avaldama oma toodete kohta avalikult (nt veebis) kõiki andmeid, mille esitamist pakkumuses võib olla hankija mingis riigihankes nõudnud, kuid tootjad on sageli valmis kinnitama nende nõuete täitmist, kui need omadused on tootel tegelikult olemas. Kinnituskiri ei peaks olemuslikult erinema toote spetsifikatsioonist, milles tootja samuti ühepoolselt kinnitab toote vastavust teatud omadustele. HP Finland Oy on HP Inc grupi tütarettevõte ja tema kinnituste „ametlikkuses“ ei näe kohus põhjust kahelda.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb 03.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 7912 eurot (käibemaksuta) haldusasjas 3-24-1246 ning haldusasjas 3-24-1324 summas 5024,50 eurot (käibemaksuta). Lisaks taotleb kolmas isik 07.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt kohtuistungil osalemisega seotud kulude hüvitamist summas 1091,50 eurot. Kokku on kolmanda isiku menetluskulud seega 7912+5024,50+1091,50=14 028 eurot (käibemaksuta). Kaebaja leiab 07.06.2024 menetlusdokumendis, et kolmanda isiku menetluskulud sellises suuruses pole põhjendatud, arvestades kolmanda isiku menetluslikku positsiooni (kolmas isik vastustaja poolel), kolmanda isiku menetlusdokumentide arvu ja mahukust, tõendamiskoormust ning asjaolu, et samas asjas toimunud vaidlustusmenetluses oli vaidlusaluste küsimuste ring sama. Kohus leiab, et taotletud ulatuses ei ole kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud. Arvestada tuleb seda, et tegemist oli argumentide mõttes kattuvate kaebustega ning kohtumenetluses toimus arutelu VAKO menetluses esitatud argumentide pinnalt, küll mõningaste täiendustega. Võrdluseks, kaebaja õigusabikulud kahes menetluses kokku olid 6517 eurot (käibemaksuta). VAKO 16.04.2024 otsusega mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 3785,5 eurot (käibemaksuta), VAKO 22.04.2024 otsusega menetluskulusid kolmanda isiku kasuks välja ei mõistetud, kuna kulude kandmine ei olnud tõendatud. Kohus möönab, et kohtuasi on küllaltki mahukas ja seotud kolmanda isiku olulise majandusliku huviga, mistõttu kaebaja kõigi tõenditega tutvumine ja kaebaja väidetele vastamine (isegi, kui esines korduvusi VAKO menetlusega) oli vajalik. Kõike seda arvesse võttes peab kohus kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 8000 eurot. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 8000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 13(14)

3-24-1246

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja