X kaebus Tartu Vangla keelamiseks teda sunniviisiliselt lahti riietada
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Kuulutada menetlus kinniseks osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt 9. augustil 2024 kohtule esitatud tõendeid (kaks videosalvestist) ning piirata kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja toimikuga.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks vastustajale.
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. augustil 2024 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et teda tahetakse vägivallaga ähvardades alasti võtta. Kaebaja viitab seejuures valvur J. Heeringu tegevusele, kes on juba teisele valvurile teada andnud, et võtab kaebaja vägivallaga alasti ja ta peab olema kartseris riieteta. Kaebaja soovib seetõttu valvur J. Heeringu suhtes lähenemiskeelu kohaldamist, sest kaebaja kuriteoteateid ei menetleta. Samal päeval esitatud kaebuse täienduses märgib kaebaja, et kaks valvurit tahavad teda juba alasti võtta ning teda ähvardati elektrišoki relva ja pisargaasiga. Kaebaja märgib, et ta tunneb end alandatult, kui peab olema kogu aeg alasti. Ta soovib kiiresti esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3-24-2291
2.Tartu Vangla esitas 9. augustil 2024 kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Koos seisukohaga edastati kohtule Tartu Vangla 8. juuli 2024. a käskkiri nr 2-24/1-3/386 (kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartseri määramine), Tartu Vangla 1. üksuse juhi õiend, kaebaja riiete ja jalanõude nimekiri ning vanemvalvuri 8. augusti 2024. a ettekanne nr 2-24/2796. Lisaks saadeti kohtule kaks videosalvestist, millel on jäädvustatud 8. augustil 2024 toimunud sündmused.
2.1.Tartu Vangla selgitab 9. augusti 2024. a seisukohas, et kaebaja viibis kuni 5. augustini 2024 vanglas kartserirežiimil. 8. augustil 2024 avastati, et ta kannab jätkuvalt kartseririietust ning kaebajale anti korraldus vahetada kartseririided isiklike riiete vastu. Kaebaja keeldus kategooriliselt kartseririietust välja andmast ning toimingu sooritamiseks pidid ametnikud kasutama sundi. Selle käigus viskas kaebaja neid ka tundmatu vedelikuga. Kaebaja isiklikud riided jäeti talle kambrisse, kuid ta keeldus neid selga panemast. Tartu Vangla märgib, et ametnikud ei sunni ega kohusta kuidagi kinni peetavaid isikuid kambris alasti olema. Kaebaja on ise valinud alasti olemise.
2.2.Tartu Vangla viitab, et vanglas ei ole pooleli vaidemenetlust, mille raames oleks kaebajal võimalik esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlust. Samuti ei ole vanglale teada sellist kohtumenetlust, mille raames saaks ta esialgse õiguskaitse taotluse esitada. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotlus olla lubatav. Kui kohus vangla seisukohaga ei nõustu, siis tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, sest taotlus ei ole põhjendatud ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kuidagi, et ametnikud sunniksid kaebajat kambris alasti olema ning seda veel gaasi- või elektrišokirelva ähvardusel. Vahistatu sellised väited on ilmselgelt alusetud. Kartserirežiimi ajaks väljastati vahistatule kartseri arvel olev riietus ja kartserirežiimi lõppedes sooviti kartseririietuse tagastamist. Peale kartseririietuse äravõtmist jäeti vahistatule kambrisse tema isiklikud riided, mida on tal võimalik igal hetkel selga panna.
2.3.Tartu Vangla taotleb 9. augusti 2024. a seisukoha lisana edastatud videosalvestite osas kohtumenetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 alusel kinniseks tunnistamist ning palub videosalvestisi kaebajale ja kolmandatele isikutele mitte näidata. Videosalvestiste puhul on tegemist piiratud juurdepääsuga teabega, millest nähtub teave vangla turvasüsteemide kohta. Tegemist on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.
3.Kaebaja edastas 11. augustil 2024 kohtuasja materjalide juurde kaks täiendavat pöördumist, milles kirjeldab vahepealsel ajal aset leidnud sündmusi ning soovib lähenemiskeelu kohaldamist ka teistele vanglaametnikele. Samuti viitab kaebaja sellele, et vangla ei anna talle enam tahvelarvutit.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I), lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning teeb muud menetluslikud otsustused (III). I
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
3-24-2291
Kuigi kaebaja viitab asjas läbivalt lähenemiskeelu kohaldamisele, siis on asja materjalidest nähtuvalt kohtu hinnangul kaebaja tegelik eesmärk, et vanglaametnikud ei võtaks teda alasti. Kaebaja viitab ka ise sellele, et lähenemiskeeldu saab rakendada tsiviil- ja kriminaalmenetluses. Kuna lähenemiskeelu kohaldamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebaja tegelik eesmärk on ära hoida tema alasti võtmine, siis tõlgendab kohus kaebust nii, et selles on esitatud Tartu Vanglale keelava ettekirjutuse tegemise nõue, et kohus keelaks vanglal kaebaja alasti võtmise (HKMS § 37 lg 2 p 3).
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.1.Kaebaja soovib, et kohus keelaks vanglal tema alasti võtmise. HKMS § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
6.2.Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist.
6.3.Praegusel juhul võib kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete ning asja materjalide pinnalt järeldada, et kaebaja esitas keelamiskaebuse kohtule vahetult enne seda, kui toimusid
8.augusti 2024. a sündmused. Pärast kaebuse esitamist riietati kaebaja 8. augustil 2024 sunniviisiliselt lahti (vangla üksuse juhi 9. augusti 2024. a õiend, dtl 16; videosalvestis dtl 21) ning keelamiskaebuse esitamisega ei ole seda võimalik enam ära hoida. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata ka seda, et vastustaja rikuks sarnase toiminguga kaebaja õigusi lähitulevikus. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale anti korduvalt võimalus võtta kartseririided seljast ära ja panna selga teised riided, kuid ta ei teinud seda vabatahtlikult (vangla üksuse juhi 9. augusti 2024. a õiend, dtl 16; vanemvalvuri
8.augusti 2024. a ettekanne nr 2-24-2796; dtl 18). Seda tõendavad ka asjas esitatud videosalvestised (dtl 21 ja 22). Seega oli kaebaja sunniviisiline lahtiriietamine tingitud tema allumatusest vanglaametnike korraldustele. Kohtule edastatud Tartu Vangla 8. juuli 2024. a käskkirjast nr 2-24/1-3/386 (dtl 11–14) nähtub, et kaebaja ei ole soovinud end ka varem riidesse panna. Keelamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht isiku õigusi rikkuva haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks. Eeldusel, et kaebaja täidab edaspidi vanglaametnike seaduslikke korraldusi tagastada kartseririided, puudub oht, et vangla asuks kaebajat sunniviisiliselt lahti riietama. Seega saab kaebaja tema õigusi riivava tegevuse õiguspärase käitumisega ise ära hoida.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ning kohus tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3-24-2291
Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
8.Kaebaja taotleb asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras vanglal tema alasti võtmise (HKMS § 251 lg 1 p 2).
9.Vastustaja leiab 9. augusti 2024. a seisukohas, et X esialgse õiguskaitse taotlus ei ole puuduva vaide- või kohtumenetluse tõttu lubatav. Kohus vastustajaga ei nõustu. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus on praegusel juhul kaebaja esmast ehk 8. augusti 2024. a menetlusdokumenti mõistnud nii, et tegemist on kaebusega, milles sisaldub ka esialgse õiguskaitse taotlus. Seega on X esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse koos kaebusega. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et keelamiskaebuse puhul ei ole võimalik vaidemenetlust läbida, sest haldusmenetluse seaduse § 72 kohaselt ei saa vaidemenetluses keelamisnõuet esitada (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-1090, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei oleks ka vaidemenetluse puudumine praegusel juhul takistuseks esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on seega lubatav.
10.HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Arvestades aga menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka enda algatusel, ei ole riigilõivu tasumine (või selle tasumise kohustusest vabastamine) siiski vältimatuks eelduseks taotluse läbivaatamisel. Kohus peab praeguses asjas põhjendatuks vaadata taotlus kohe sisuliselt läbi ning ei anna seetõttu kaebajale täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Seepärast hindab kohus järgnevalt, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega ära hoida enda sunniviisilist lahtiriietamist. Kuna kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse 8. augustil 2024 ning vahetult pärast seda samal päeval toimus ka tegevus, mille ärahoidmiseks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis, siis on praeguseks ajaks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et vangla kasutas kaebaja lahtiriietamisel sundi üksnes seetõttu, et kaebaja ei nõustunud ära andma kartseri riietust, kuigi tal olid olemas enda riided. Kaebajal on seega võimalik tulevikus vältida olukorda, kus vanglaametnikud peavad tema riiete vahetamiseks kasutama sundi.
13.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda
3-24-2291
kaebuse perspektiivi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel rahuldamata. III
14.Vastustaja taotleb menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist ning kaebaja ja kolmandate isikute toimikuga tutvumise õiguse piiramist kohtule 9. augustil 2024 esitatud videosalvestisi puudutavas osas.
14.1.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause).
14.2.AvTS § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Sama lõike punkti 9 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta.
14.3.Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et vangla kaamerate videosalvestised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuulutab kohus vangla poolt käesoleva haldusasja raames 9. augustil 2024 esitatud videosalvestiste osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas kaebaja õigust haldusasja materjaliga tutvuda. Vajadus kaitsta vangla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive. Kohus lähtub HKMS § 88 lg-st 3, mille kohaselt piiratakse menetlusosalise õigust haldusasja materjalidega tutvuda minimaalses ulatuses ning võimaldatakse tutvuda maksimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kaebajal on võimalik tutvuda haldusasja ülejäänud materjaliga. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on tunnustanud järjekindlalt ka väljakujunenud kohtupraktika.
14.4.Kohus märgib, et vastavalt HKMS § 89 lg 2 viimasele lausele ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Seetõttu ei ole menetluse kinniseks kuulutatud osas ka kolmandatel isikutel võimalik asja materjaliga tutvuda.
15.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.