Xi kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindajad Ann-Enel Valter ja Triin Vaino
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Teha kindlaks Tallinna Vangla otsuse, millega ei võimaldatud Xil lühiajalist väljasõitu seoses isa matusega, õigusvastasus.
3.Mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
3-23-2298
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 30.07.2023 Tallinna Vanglale taotluse erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks seoses isa matusega.
2.Tallinna Vangla võimaldas kaebajal külastada isa matust lühiajalise väljaviimise raames.
3.Kaebaja esitas 07.08.2023 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles tuvastada erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasus.
4.Tallinna Vangla tagastas 22.08.2023 vaide kaebajale, kuivõrd õigusvastasuse tuvastamise nõuet vaidemenetluses esitada ei saa.
5.Kaebaja esitas 04.09.2023 Tallinna Vangla 22.08.2023 vaide tagastamise peale vaide.
6.Tallinna Vangla 03.10.2023 kirjaga nr 5-15/23/156-2 tagastati kaebaja 04.09.2023 (registreeritud 07.09.2023) pöördumine.
7.Kaebaja esitas 16.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega: 1) tuvastada, et kaebaja poolt 30.07.2023 esitatud taotluse lahendamisel rikkus Tallinna Vangla justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 80 lg-t 3, § 82 lg-d 2 ja 3 ning VangS § 32 lg-t 5; 2) tuvastada, et Tallinna Vangla vastused seoses lühiajalise väljasõidu mittelubamisega on õigusvastased, kuivõrd need on kaalutlusvigadega ning põhjendamatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud lühiajalise väljasõidu lubamisest.
8.1.Vastustaja ei vormistanud erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamisest keeldumist käskkirjaga ning rikkus menetlustähtaega (VSkE § 80 lg 3, § 82 lg-d 2-3).
8.2.Inspektor-kontaktisik selgitas suuliselt, et Tallinna Vanglas ei või kinnisest vanglast kinnipeetav saada luba lühiajaliseks väljasõiduks ning see reegel kehtib aastast 2005. Ka suuline otsus oli õigusvastane (VangS § 32 lg-d 1 ja 5). Kinnises vanglas viibiv kinnipeetav võib taotleda lühiajalist väljasõitu.
9.Vastustaja võtab kaebuse osaliselt õigeks, s.o osas, mis puudutab 30.07.2023 taotluse nr 58/23/14595-1 lahendamist. Muus osas vaidleb vastustaja kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.VSkE § 82 lg-st 2 tuleneb vastustajale kohustus lahendada väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus käskkirjana. Seetõttu rikkus Tallinna Vangla kaebaja taotluse lahendamisel menetlusnorme.
9.2.Kontrollitav ja põhjendatud on kaebaja lühiajalisele väljasõidule mittelubamine. Kaebaja mittelubamine lühiajalisele väljasõidule tehti kaebajale esmalt teatavaks suuliselt ning hiljem vormistati kirjalikult 22.08.2023 vaide vastuses. Juhindudes VangS § 32 lg-dest 4 ja 5, võttis vangla arvesse, et kaebaja kannab 10 aasta pikkust vangistust, mille otsus jõustus 07.02.2022 ehk alles poolteist aastat tagasi (vaideotsuse tegemise seisuga) ning karistus lõppeb 01.04.2030. Kuna kaebaja kannab karistust I astme kuriteo eest karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 alusel ning riskihindamise tulemuste põhjal koostatud individuaalsest täitmiskavast ei olnud kaebaja riskid maandatud, siis puudus vanglal veendumus, et kaebaja väljasõidul olles uut õigusrikkumist toime ei pane ja ühiskonnale ohtlik ei ole. Vangla võimaldas kaebajale pereliikme matustel osaleda väljaviimise raames, millega olid riskid paremini maandatud. 2(4)
3-23-2298
Kaebaja lühiajalisele väljasõidule mitte lubamine oli põhjendatud. Keeldumise korral peab vangla kaaluma, kas on võimalik viia kinnipeetav matusele lühiajalise väljaviimise korras § 33 alusel (vt 12.11.2022 Plotski vs Poola).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuivõrd vastustaja keeldumine võimaldada kaebajale lühiajalist väljasõitu seoses isa matusega, on põhjendamispuudustega ja kaalutlusvigadega.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale lühiajalise väljasõidu lubamisest.
12.Tulenevalt VangS § 32 lg-st 8 kinnitab lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra valdkonna eest vastutav minister. Selliseks korraks on VSkE, mille § 82 lg 2 kohaselt vormistatakse väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud. Vastustaja käskkirjana väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsust taotluse esitamisest alates kolme tööpäeva jooksul ei vormistanud, mistõttu on vastustaja rikkunud menetlusnormi.
13.Ka menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vastustaja jättis kaebaja taotluse lühiajaliseks väljasõiduks loa andmiseks tähtaegselt käskkirjaga lahendamata. Vastustaja on selles osa kaebuse õigeks võtnud (HKMS § 159). Samas leiab kohus, et vastustaja ei saa nõuet osaliselt õigeks võtta. Käesoleval juhul on menetluses keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 6), st et tegemist ei ole liitkaebusega. Õigeksvõtt on võimalik liitkaebuse puhul ka mõne nõude osas ainult, mitte kogu kaebuse osas, kuid olukorras, kus menetluses on ainult üks nõue, ei ole võimalik kaebust osaliselt õigeks võtta. Seetõttu tõlgendab kohus vastustaja avaldust viisil, et vastustaja ei vaidle vastu sellele, et keeldumist ei vormistatud kolme tööpäeva jooksul käskkirjaga.
14.Küll aga on kohtu hinnangul see rikkumine kõrvaldatud vaidemenetluses, kuivõrd 22.08.2023 kirjas nr 5-15/23/139-2 on toodud põhjendused, miks taotluse rahuldamisest keeldutakse ning see on tehtud allkirja vastu kaebajale teatavaks 23.08.2023 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-d) 53-54). Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas keeldumine on sisuliselt õiguspärane.
15.VangS § 32 lg 5 kohaselt võib abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik sõltumata VangS § 32 lg-tes 1-2 sätestatud piirangutest anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Tallinna Vangla 22.08.2023 vaide tagastamise otsusest nähtuvad järgmised põhjendused loa andmisest keeldumiseks: „VangS § 32 lg 1 alusel võib kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Nimetatud sättest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust väljasõitu nõuda. Kinnipeetav peab arvestama, et vabaduskaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kogu temale määratud karistuse aja ilma, et võimaldatakse lühiajalist väljasõitu. Kinnipeetaval on õigus väljasõitu küll taotleda, kuid vanglal ei ole kohustust väljasõitu kindlasti võimaldada. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega, milleks on pädevus antud üksnes juhile (VSkE § 12 lg 1). VangS § 32 lg 4 alusel arvestatakse lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kõiki eeltoodut tuleb arvesse võtta ka juhul, kui väljasõidu eesmärgiks on erakorraline perekondlik 3(4)
3-23-2298
sündmus. Arvestatud on, et vaide esitaja kannab kümne aasta pikkust vangistust, otsus jõustus 07.02.2022 ehk alles poolteist aastat tagasi ning karistus lõppeb 01.04.2030. Kuna vaide esitaja kannab karistust I astme kuriteo eest KarS § 113 lg 1 alusel ning riskihindamise tulemuste põhjal koostatud individuaalsest täitmiskavast ei ole vaide esitaja riskid maandatud, siis puudub vanglal veendumus, et vaide esitaja väljasõidul olles uut õigusrikkumist toime ei pane ja ühiskonnale ohtlik ei ole. Lähedase matused on kahtlemata erakorraline sündmus, millel osalemise keelamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Käesoleval juhul võimaldati Xil pereliikme matustel osaleda väljaviimise raames, millega olid riskid paremini maandatud.“ (dtl 54).
16.Kohtul hinnangul on asjasse puutumatu asjaolu, millal jõustus kaebaja suhtes otsus ning kui pikka karistust kaebaja kannab. Samuti ei kohaldu käesoleval juhul VangS § 32 lg 1, kuivõrd see on sõnaselgelt välistatud sama paragrahvi lõikes 5, mis on lõike 1 suhtes erinorm. Ühtlasi ei anna väljasõidu taotluse rahuldamisest keeldumiseks alust asjaolu, et kaebaja viibib kinnises vanglas või on toime pannud I astme kuriteo. Nimelt näeb VangS § 32 lg 2 ette võimaluse anda luba lühiajaliseks väljasõiduks ka kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda (kuigi sellisel juhul on seatud täiendavad piirangud loa andmiseks). Nendele asjaoludele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2024 määruse põhjenduste punktis 15 leides, et väljasõidu lubamise otsustamisel ei ole VangS § 32 lg-tes 1-3 sätestatud vangla tüübist ja mõistetud karistusest tulenevad piirangud asjakohased. Vastustaja on küll õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus väljasõitu lubada, siiski ei tähenda, et vastustaja võib suvaotsusega loa andmisest keelduda. Kaebajal on õigus õiguspärasele menetlusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2024 määrus nr 3-23-2298, p 15).
17.Käesoleval juhul puuduvad nii 22.08.2023 kirjas kui ka kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides kaalutlused, millised kardetud riskid esinevad ja kuidas võiksid need väljasõidul realiseeruda. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on toime pannud I astme kuriteo ei ole piisav andmaks alust kahtluseks, et isik võib väljasõidul viibides toime panna uue kuriteo. Riskide hindamine on prognoosotsus, kuid selline prognoos ei saa olla üldsõnaline, vaid peab olema seotud konkreetsemalt kuriteo asjaoludega või selgemalt välja toodud, millised riskid ei ole maandatud. Selliseid põhjendusi käesoleval juhul ei nähtu, mistõttu on keeldumine põhjendamispuudustega ja kaalutlusvigadega (haldusmenetluse seadus § 56 lg-d 1-3) ning seega õigusvastane. Eelnev tähendab, et kuigi vastustaja on kaebuse osaliselt õigeks võtnud, siiski kuulub kaebus kogu ulatuses rahuldamisele.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning teeb kindlaks Tallinna Vangla otsuse, millega ei võimaldatud kaebajale lühiajalist väljasõitu seoses isa matusega, õigusvastasuse.
19.HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.