X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2298.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2298 ja saata haldusasi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 30.07.2023 Tallinna Vanglale taotluse erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks seoses isa matusega.
Tallinna Vangla võimaldas Xl külastada isa matust lühiajalise väljaviimise raames.
3.X esitas 07.08.2023 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles tuvastada erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasus. Vaide esitajat on teavitatud suuliselt, et teda ei lubata erakorralisele lühiajalisele väljasõidule, kuid põhjendusi ei ole antud, kuigi justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 82 lg 2 järgi on vanglal põhjendamise kohustus.
4.Tallinna Vangla tagastas 22.08.2023 kirjaga nr 5-15/23/139-2 vaide, sest vaidemenetluses ei saa esitada õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Lisaks selgitas Tallinna Vangla, et
3-23-2298 vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust väljasõitu nõuda. Kinnipeetaval on õigus väljasõitu taotleda, kuid vanglal ei ole kohustust väljasõitu kindlasti võimaldada. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega, milleks on pädevus antud üksuse juhile (VSKE § 12 lg 1). VangS § 32 lg 4 alusel arvestatakse lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kõiki eeltoodut tuleb arvesse võtta ka juhul, kui väljasõidu eesmärgiks on erakorraline perekondlik sündmus. Arvestatud on, et vaide esitaja kannab kümne aasta pikkust vangistust, otsus jõustus 07.02.2022 ehk alles poolteist aastat tagasi ning karistus lõppeb 01.04.2030. Kuna vaide esitaja kannab karistust I astme kuriteo eest karistusseadustiku § 113 lg 1 alusel ning individuaalse täitmiskava põhjal ei ole vaide esitaja riskid maandatud, puudub vanglal veendumus, et vaide esitaja väljasõidul olles uut õigusrikkumist toime ei pane ja ühiskonnale ohtlik ei ole. Lähedase matused on kahtlemata erakorraline sündmus, millel osalemise keelamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Vaide esitajal võimaldati pereliikme matustel osaleda väljaviimise raames, millega olid riskid paremini maandatud.
5.X esitas 04.09.2023 vaide Tallinna Vangla 22.08.2023 vaide tagastamise peale. Kuigi vanglal on lühiajalise väljasõidu otsustamisel kaalutlusõigus, peab selle rahuldamata jätmise otsust põhjendama. Vaide esitajale on suuliselt antud teada üksnes seda, et kinnises vanglas väljasõitu ei võimaldata. Vaide esitaja on vangistuses olnud juba peaaegu 3,5 aastat, seega vastab ta VangS § 32 lg 1 tingimusele. Samuti ei tulene seadusest, et esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistust kandvale kinnipeetavale ei ole väljasõit lubatud. Vaide esitajal on riskihindamise kohaselt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus üsna väike ja teda pole varem kriminaalkorras karistatud.
6.Tallinna Vangla tagastas 03.10.2023 kirjaga nr 5-15/23/156-2 X 04.09.2023 (registreeritud 07.09.2023) pöördumise. Vangla selgitas, et tegemist on korduva pöördumisega, milles kinnipeetav taotleb oma 07.08.2023 esitatud kaebuse rahuldamist. Pöördumise liigi peab vangla kindlaks määrama selle sisust tulenevalt, mitte pelgalt pealkirjast lähtudes. Asjaolud, mida vaides võib taotleda, on loetletud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 72 ning nende hulgas ei ole haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Ka vaideotsuse tegemist reguleeriv HMS § 85 ei näe ette võimalust tuvastada õigusvastasust. Seevastu on õigusvastasuse tuvastamist võimalik taotleda halduskohtus (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tallinna Vangla tagastas isiku 07.08.2023 vaide 22.08.2023 kirjaga nr 5-15/23/139-2, mille ta sai kätte 23.08.2023 ja milles selgitati vaidlustamise korda. Juhul, kui isik ei olnud nõus Tallinna Vangla vastusega, oli tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vangiregistri päeviku kande põhjal on inspektor-kontaktisikud kinnipeetavale suuliselt selgitanud, miks pole eesmärgipärane esitada lühiajalise väljasõidu taotlust, ja tema küsimused on vangla lahendanud, kui kinnipeetaval võimaldati külastada isa matust lühiajalise väljaviimise raames. Kuna sündmus (matus), mida isik soovis külastada, on juba toimunud 05.08.2023, ei ole tal võimalik saavutada enda jaoks soodsamat olukorda. Sisuliselt rahuldas vangla osaliselt kinnipeetava taotluse, kusjuures arvestati ka võimalike riskidega, sest isik kannab pikka vanglakaristust. Vaide esitamine täidab eesmärki juhul, kui vaide esitaja õiguste rikkumine on kestev. Praegusel juhul see nii ei ole ja seetõttu tuli vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Vangla selgitas ka 22.08.2023 kirjas, mis põhjusel ei võimaldatud lühiajalist väljasõitu.
7.X esitas 16.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega: 1) tuvastada, et kaebaja 30.07.2023 esitatud taotluse lahendamisel rikkus Tallinna Vangla VSKE § 80 lg-t 3, § 82 lg-d 2 ja 3 ning VangS § 32 lg-t 5; 2) tuvastada, et Tallinna Vangla vastused seoses lühiajalise 2(5)
3-23-2298 väljasõidu mittelubamisega on õigusvastased, kuivõrd need on kaalutlusvigadega ning põhjendamatud. Kaebaja taotluse suuline rahuldamata jätmine oli õigusvastane. Vangla selgitused lühiajalise väljasõidu mittelubamise kohta ei ole põhjendatud. Kaebaja jääb oma vanglale esitatud pöördumistes väljendatud seisukohtade juurde.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 26.10.2023 määrusega kaebuse. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus puudub ka juhul, kui esinevad HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6) eesmärgiga veenduda Tallinna Vangla õigusvastases tegevuses seoses kaebaja 30.07.2023 taotluse lahendamisega ning hilisematel avalduste esitamistel. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav ainuüksi eesmärgiga veenduda haldusorgani otsuse õigusvastasuses. Kaebajal oli võimalus pöörduda tühistamis- või kohustamisnõudega kohtusse Tallinna Vangla poolt 22.08.2023 vaide tagastamise vaidlustamiseks. Nähtuvalt Tallinna Vangla 03.10.2023 kirjast on vangla selgitanud, et vaidlustamisviide oli toodud ka 22.08.2023 vaide tagastamises. Sellele väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Järelikult oli kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend, mida ta aga ei kasutanud. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav olukorras, kus kaebaja on jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid kasutamata (lasknud mööda tühistamiskaebuse esitamise tähtaja) ning seejärel soovib pelgalt haldusorgani tegevuse õigusvastasuses veenduda. Samuti ei saa tuvastamiskaebus aidata kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Nimelt nähtub asja materjalidest, et kaebajal võimaldati viibida oma isa matustel. Küsimus sellest, kas see oleks pidanud toimuma erakorralise lühiajalise väljasõidu või lühiajalise väljaviimise raames, ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja sai viibida isa matustel. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus tagastada selle esitajale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja argumente, vaid on lähtunud üksnes Tallinna Vangla 03.10.2023 vastusest. Kaebaja selgitas halduskohtule esitatud kaebuses, et ta esitas 07.08.2023 Tallinna Vanglale kaebuse, mitte vaide, samuti põhjuseid, miks ta esitas just kaebuse. Vaiet ei olnud mõtet esitada, kuna matus oli juba toimunud ja seega ei olnud võimalik saavutada soovitud tulemust. Vangla peab aga järgima VangS-s ja VSKE-s sätestatut. Vangla ei ole täitnud VSKE § 80 lg-s 3, § 82 lg-tes 2 ja 3 sätestatut ning on rikkunud VangS § 32 lg-t 5. Kaebaja kannab vanglas karistust veel pikka aega ja on võimalik, et tal tuleb tulevikus esitada uuesti taotlus lühiajaliseks väljasõiduks erakorralise perekondliku sündmuse tõttu ja vangla võib jälle samad normid täitmata jätta. Seega on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik selleks, et kaitsta kaebaja õigusi tulevikus. Kui kohus tuvastab rikkumise, annab see vanglale selge signaali, et nii ei ole lubatud teha. Kui aga kaebust ei menetleta, järeldab vangla, et võib ka edaspidi nii teha.
10.Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebus ei ole tähtaegne. Tallinna Vangla tagastas kaebajale 07.08.2023 vaide 22.08.2023 vastusega nr 5-15/23/139-2, mille kaebaja sai kätte 23.08.2023. Nimetatud vastuses oli selgitatud selle vaidlustamise korda. Inspektorkontaktisikute vangiregistri päeviku kandest nähtuvalt selgitati suuliselt, miks pole eesmärgipärane esitada lühiajalise väljasõidu taotlust. Kaebaja esitas väljasõidu taotluse 30.07.2023 ning talle selgitati 03.08.2023, et teda ei lubata erakorralisele lühiajalisele väljasõidule nagu taoliste pöördumiste puhul näiteks avavanglas, küll aga saab ta osaleda isa 3(5)
3-23-2298 matustel lühiajalise väljaviimise näol. Seejärel esitas kaebaja uue taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks. Väljaviimise korraldamiseks pidid inspektor-kontaktisikud kinnipeetavaga korduvalt kohtuma, samuti suheldi kinnipeetava emaga vanglale vajalike menetlusmaterjalide kogumiseks. 04.08.2023 käskkirjaga nr 5-1/23/1491 rahuldas vangla direktor kaebaja taotluse ning võimaldas lühiajalise väljaviimise 05.08.2023 kell 14:45 kalmistule. Tallinna Vangla esitas 22.08.2023 täiendavad selgitused, miks kaebajale 30.07.2023 taotluse alusel erakorralist väljasõitu ei võimaldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Kaebaja on kaebuses palunud tuvastada, et vangla rikkus tema lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel VangS-i ja VSKE sätteid ning väljasõidust keeldumise põhjendused on õigusvastased. Sisuliselt on seega kaebaja eesmärgiks tuvastada vangla otsustuse, millega talle ei võimaldatud lühiajalist väljasõitu seoses isa matusega, õigusvastasus.
13.Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg‐st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega on üldjuhul tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud, kuid selle esitamine võib olla põhjendatud erilise preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu korral (vt Riigikohtu 14.02.2023 otsused nr 3-19-2164, p 17, ja nr 3-22-721, p 10 jj). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11; 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1).
14.Halduskohus ei saanud tugineda kaebuse tagastamisel asjaolule, et kaebajal oli tõhusam õiguskaitsevahend Tallinna Vangla 22.08.2023 vaide tagastamise vaidlustamise näol. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada ning varasema kaebuse esitamata jätmine ei võta kaebajalt seega tuvastamiskaebuse esitamise õigust (Riigikohtu 18.09.2014 otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20). Seejuures ei kohaldu tuvastamisnõude halduskohtusse esitamisel kohustuslik vaidemenetlus (VangS § 11 lg 5; HKMS § 47 lg 1; HMS § 71 lg-d 1 ja 3; nt Riigikohtu 16.10.2013 määrus nr 3-3-1-39-13, p 12). Järelikult ei ole praegusel juhul kaebeõiguse kindlaks tegemisel tähtsust ka sellel, kas kaebaja on enne kohtusse pöördumist vanglale vaide esitanud. Ühtlasi ei sõltu seega praeguse tuvastamiskaebuse tähtaegsus kaebaja vaide tagastamise otsuse kättesaamise ajast. Kaebuse õigusvastase tuvastamiseks saab esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 5) ning kaebaja ei ole seda tähtaega ületanud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Asjakohane on kaebaja osutus, et VSKE § 80 lg-st 3 ja § 82 lg-st 2 tulenevalt otsustatakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine põhjendatud käskkirjaga kolme tööpäeva jooksul. Samuti ei tulene VangS-st, et väljasõidust tuleks automaatselt keelduda kinnises vanglas või teatud kuriteo eest karistust kandvale kinnipeetavale. VangS § 32 lg 5 alusel võimaldatavat väljasõitu erakorralise 4(5)
3-23-2298 perekondliku sündmuse korral ei loeta VangS § 32 lg-tes 1–3 nimetatud väljasõitude hulka ning seega ei ole väljasõidu lubamise otsustamisel VangS § 32 lg-tes 1–3 sätestatud vangla tüübist ja mõistetud karistusest tulenevad piirangud asjakohased (vt Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 33-1-78-11, p 10). Kuigi väljasõidu lubamine on vangla kaalutlusotsus ja kaebajal puudub subjektiivne õigus väljasõitu nõuda, on kaebajal siiski õigus sellele, et otsustamine toimuks õiguspärases menetluses. Tuvastamiskaebuse esitamist ei välista ka asjaolu, et kaebaja sai isa matustel osaleda lühiajalise väljaviimise korras. Erinevalt väljasõidust toimub lühiajaline väljaviimine järelevalve all (vrd VangS § 32 ja § 33) ning kinnipeetav peab seejuures kandma väljaviimise kulud, milleks on mh saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kulud (vt VangS § 33 lg 2, VSKE § 801). Seega võib eeldada, et lühiajalise väljaviimise tingimused on kinnipeetavale oluliselt ebasoodsamad kui lühiajalise väljasõidu tingimused ning ühe asendamine teisega riivab kinnipeetava õiguseid.
16.Kaebaja on selgitanud, et kuivõrd ta kannab karistust vanglas veel pikka aega (asja materjalidest nähtuvalt kuni 2030. aastani), on võimalik, et tal tuleb tulevikus esitada uuesti taotlus lühiajaliseks väljasõiduks erakorralise perekondliku sündmuse tõttu. Arvestades vangla tegevust ja esitatud põhjendusi kaebaja 30.07.2023 taotluse lahendamisel, on ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et vangla võib kaebaja uue taotluse lahendamisel tegutseda samamoodi. Kuna eelduslikult ei ole kinnipeetaval perekonnaliikme haigestumise või surma korral võimalik esitada väljasõidu taotlust pikka aega ette, on võimaliku keeldumise vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses tavapärase järelkontrolli raames aga raskendatud või lausa võimatu, sest vaidlustamise ajaks võib olla erakorraline sündmus juba möödunud. Seetõttu puudub kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend, millega edaspidi sellises olukorras oma õigusi kaitsta. Kokkuvõttes on seega praegusel juhul täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev preventiivse huvi kriteerium ja kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu ei olnud põhjendatud. Kuigi kaebaja on oma kaebuse eesmärki täpsustanud alles määruskaebuses, eksis halduskohus, kui jättis võimaliku preventiivse huvi olemasolu välja selgitamata ja hindamata.
17.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 26.10.2023 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.