Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

3-24-339

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

POOLTE SEISUKOHAD

2(9)

3-24-339 1) EAS § 16 lg 2 kohaselt võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Eeltoodust nähtuvad kolm võrdväärselt hinnatavat eesmärki: rahvuskultuuri edendamine, etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etenduste piirkondlik kättesaadavus. Kultuuriminister on kas ekslikult või teadlikult ära unustanud määruses nr 17 ning selle lisas ühe olulise eesmärgi – nimelt rahvuskultuuri edendamise eesmärgi, mistõttu pole komisjon tegelenud taotlejate rahvuskultuuri edendamise ehk seadusest tuleneva eesmärgi hindamisega. Kultuuriministri nõuandev kollegiaalorgan pole protokollist nähtuvalt seadusandja tahte järgi taotlejate taotlusi hinnanud. Kuivõrd kultuuriministri käskkirja motiveerivaks osaks on protokoll, mis seadusandja tahte järgimist ei käsitle, on vaidlustatud käskkiri motiveerimata, õigusvastane ning kuulub kaebajat puudutavas osas tühistamisele. 2) Munitsipaal-ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlejalt küsitakse määruse nr 17 § 8 lg 2 p 6 alusel üksnes kahe taotlemisele eelneva majandusaasta kohta kirjeldust rahvusvahelisest tegevusest ja etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse. Määruse nr 17 sõnastuses pole taotleja jaoks lähteülesannet, mis võimaldaks komisjonil hinnata rahvuskultuuri edendamise eesmärki. Ometi on seadusandja kehtestanud tegevustoetuse taotleja puhul just rahvuskultuuri edendamise hindamise vajaduse. Kahetsusväärselt ei vasta määruse nr 17 kehtestatud tekst seletuskirjale, sest hindamismetoodika ei ole osaliselt kooskõlas EAS § 16 lg 2 nimetatud eesmärkidega. 3) Pole mõistetav, millisest volitusnormist tuleneb määruse nr 17 § 8 lg 2 p 6 nõue taotlejale deklareerida rahvusvahelist tegevust, kuigi EAS § 16 lg 2 sellise eesmärgi hindamisvajadusel ei peatu. Samas puudub taotlejal määruse järgi kohustus deklareerida rahvuskultuuri edendamise tegevusi taotlemisele eelnevate majandusaastate kohta. Ka tegevustoetuse 2024. aasta taotlusvooru vorm, mille kaebaja nõuetekohaselt täitis ja Kultuuriministeeriumile esitas, ei sisalda ühtegi viidet rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteeriumile. Vormil küsib toetuse andja vaid taotleja 2021. ja 2022. majandusaasta etendustegevuse panuse kirjeldust valdkonna mitmekesisusse ning 2021. ja 2022. majandusaasta rahvusvahelise tegevuse kirjeldust ehk siis EAS § 16 lg 2 tähenduses on oodatud vaid etenduskunsti valdkonna mitmekesisuse hindamist võimaldav info, seejuures rahvusvahelise tegevuse kirjelduse nõudmine on alusetu. 4) Määruse nr 17 muutmise seletuskirjas märgitakse määruse § 8 muutmise osas järgmist: „ Punkti 6 puhul on oluline rõhutada, et taotleja peab taotluses ise kirjeldama oma rahvusvahelisi tegevusi ja panust valdkonna mitmekesisusse. Toetuse andja ei ole rahvusvahelisi tegevusi ette andnud, vaid hindab taotluses kirjeldatut. Võrdlevalt, rahvuskultuuri edendamise eesmärgil pole taotlejal vajalik midagi taotluse vormis kirjeldada, järelikult tuleb rahvuskultuuri edendamise eesmärgi hindamiseks komisjoni liikmetel koguda infot muudest kanalitest, sealhulgas tugineda isiklikule teatrikogemusele. Selline kogemus saab tekkida juhul, kui komisjoni liige on taotleja repertuaari kuuluvaid etendusi näinud. Vahendlik teave (keegi kuskil arvas etenduste ja teatri kohta midagi) ei tohiks olla komisjon liikme poolt hindepunktide andmisel lubatav. Senise rahvusvahelise tegevuse hindamine rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteeriumi sees on täiesti vale. See pole kooskõlas EAS § 16 lg 2 mõttega. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas haakuvad rahvuskultuuri edendamisega etendustegevuse kunstiline tase, loominguliste plaanide kunstiline huvitavus ning veenvus ja senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule. Määruse lisa p 2 ei viita ühelegi rahvuskultuuri edendamist mõistlikult sisustava tegevuse hindamisele. 5) Konkreetsemalt, vaadeldes protokolli lk 41-42 kaebaja taotluse hindamise osas, siis nähtub hindamiskomisjoni tegevusest, et rahvuskultuuri edendamist pole kaebaja taotluse puhul 3(9)

3-24-339 hinnatud. Hindamiskomisjon küll deklareerib juhindumist EAS §-st 16 lg 2, kuid protokollis pole sõnagi kaebaja rahvuskultuuri edendamise hindamisest. Hindamiskomisjon lähtub määruse nr 17 lisa punktist 2, mis aga rahvuskultuuri edendamise eesmärgil ei peatu. Kaebaja hinnangul on määruse lisa p 1 ja alapunktid 1.1.1-1.1.3 ja p 2 alapunktid 1-3 vastuolus EAS §iga 16 lg 2, kuna ei käsitle rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteeriumi. Seega määrus kui üldhaldusakt on viidatud punktides õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. Pole tagatud PS-ist tuleneva eesmärgi täitmine ning määrus pole kehtestatud EAS-iga kooskõlas. Selle tulemusel on kaebaja toetustaotlust 2024. aasta taotlusvoorus hinnatud komisjoni poolt ebaõigesti, sest pole tagatud kooskõla EAS-i hindamispõhimõttega ja PS-iga. Toetuse andjal tuleb kaebaja taotlust uuesti hinnata, lähtudes EAS-i hindamispõhimõtetest. 6) Määruses nr 17 on omistatud seaduslikule hindamiskriteeriumile - piirkondliku kättesaadavuse tagamine - marginaalne tähendus ehk teisisõnu – piirkondlik kättesaadavus pole käsitletav võrdväärsena rahvuskultuuri edendamise ning valdkonna mitmekesistamise hindamiskriteeriumitega. 7) Määruses nr 17 pole arvestatud EAS §-ist 16 lg 4 tuleneva hindamiskriteeriumiga – loomingulise tegevusega seotud töö maht. 8) Hindamiskomisjoni antud hindepunktid kaebaja taotlusele on osaliselt ebaõiged. Komisjon on hindamiskriteeriumis– senise etendustegevuse kunstiline tase (komisjon vaatleb kahe taotlemisele eelnenud majandusaasta tegevusi) – andnud avaldaja taotlusele 15 punkti. Määruse nr 17 punkti 3.2 järgi valitakse vahepealsete hinnangute puhul punkt, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses toodud asjaoludele. Kaebajale teadaolevalt on avaldaja senise etendustegevuse kunstilise taseme hindamiseks külastanud teatri ühte etendust lähiminevikus üksnes komisjoni 2 liiget 7-st, mistõttu on keeruline mõista, mille alusel on kujunenud komisjoni 15 hindepunkti 25-st võimalikust. Teatri kunstilise taseme hindamiseks on elementaarne hindaja teadlikkus ja vahetu kogemus teatri etendusalasest tegevusest avalikkusele pakutud lavastuste kaudu, vastasel juhul muutub kogu hindamisprotseduur meelevaldseks hindepunktide jagamiseks ning sel juhul ei piisa isegi valdkondliku asjatundja tiitlist ega töölepingust Kultuuriministeeriumiga.

4(9)

3-24-339 2) Kultuuriminister ei ole määruse nr 17 ja hindamismetoodika kehtestamisel rahvuskultuuri edendamise eesmärki ära unustanud. Rahvuskultuuri edendamine kriteerium on välja toodud hindamismetoodika punktis 1.1. Täpsemalt on kultuuriminister rahvuskultuuri edendamise hindamiseks loonud alakriteeriumid 1.1.1-1.1.3 ning komisjon on rahvuskultuuri edendamist, sealhulgas kaebaja taotluse puhul, hinnanud vastavalt nimetatud alakriteeriumitele. Rahvuskultuuri edendamise eesmärgi sisustamiseks ja alakriteeriumite kehtestamiseks on kultuuriministril õigus EAS § 16 lõikest 6 lähtuvalt, kuivõrd volitusnorm annab ministrile õiguse ka sisuliste tingimuste kehtestamiseks. Komisjonil ei ole seejuures õigust kalduda kõrvale kultuuriministri kehtestatud kriteeriumitest ning omaalgatuslikult neid mitte kohaldada. Komisjon on taotluste hindamisel korrektselt lähtunud hindamismetoodikast ning selles toodud kriteeriumitest ja alakriteeriumitest, hindamismetoodikale mitte tuginemist või selle väära kohaldamist komisjoni poolt ei ole ka kaebaja ette heitnud. Rahvuskultuuri edendamise eesmärk EAS § 16 lõikes 2 on oma olemuselt määratlemata õigusmõiste ning kuna seadusandja ei ole seda ise EAS-is sisustanud, on selleks õigus antud kultuuriministrile EAS § 16 lõikega 6. Rahvuskultuuri edendamise konkreetsemaks, ühetaolisemaks ja läbipaistvamaks hindamiseks on kultuuriminister kehtestatud hindamismetoodikas kriteeriumi

3-24-339 etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumi raames saanud maksimaalsed 10 punkti, ning kahe esimese kriteeriumi alamlävendid ületanud, jääb ebaselgeks, kuidas on kehtivate käsitlustega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. 5) Kaebaja on kaebuse punktides 34-40 vastustajale ette heitnud, et määruses nr 17 ei ole arvestatud EAS § 16 lõikest 4 tuleneva loomingulise tegevusega seotud töö mahuga, samuti, et komisjoni protokollist ei nähtu, millist loomingulise tegevusega seotud töö mahtu kui võrreldavat ühikut on komisjon teiste taotlejate analoogse mahuga võrrelnud. Loomingulise tegevusega seotud töö mahtu arvestatakse hindamismetoodika punkti 1.4. kohaselt, täpsemalt on loomingulise tegevusega seotud töö mahu hindamiseks kehtestatud alapunkt 1.4.1. Selle alapunkti kohaselt hindab komisjon eelarve realistlikkust. Eelarve realistlikkuse hindamisel vaatleb komisjon etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu lähteandmeid (uuslavastuste, etenduste ja külastajate arvu) ja hindab esiteks, kas etendusaustuse poolt taotluses esitatud eelarve vastab etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahule. Seejärel võrdleb komisjon 2024. aasta eelarvet ja loomingulise tegevusega seotud töö mahtu etendusasutuse 2023. aasta eelarve ja loomingulise tegevusega seotud töö mahuga. Viimasest nähtubki, kuidas komisjon võtab hindamisel võrdleva ühikuna arvesse just loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Komisjoni põhjendustest nähtub selgelt, et komisjon on loomingulise tööga seotud mahtu hinnanud ja võrdleva ühikuna kahe eelarveaasta vahel arvesse võtnud (st kirjeldanud, kas ja kuidas on maht kasvanud). Ühtlasi tuleb ka siin juhtida tähelepanu sellele, et kaebaja sai antud kriteeriumi eest maksimaalsed võimalikud punktid (15 punkti), mistõttu jääb vastustajale ebaselgeks, kuidas antud käsitlus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. 2023. aasta taotlusvooru läbiviimisel AITA valemit kasutades selgus, et valemi järgi ei ole võimalik üheselt määratleda etendusasutuste reaalseid tegutsemismudeleid ning see ei ole taotlusvooru kontekstis piisavalt universaalne. Ekslik on kaebaja väide kaebuse punktis 37, mille kohaselt pidi repertuaari- ja majandusandmed Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi esitama vaid varasemalt kehtinud määruse (01.11.2022 redaktsiooni) § 9 lõike 5 järgi. Vastav nõue on leitav ka kehtivast määruse redaktsioonist (samast sättest) ning on jätkuvalt vajalik loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamiseks ja hindamiseks. 6) Kaebuse punktis 41 väidab kaebaja, et määruse nr 17 ja hindamismetoodika väljatöötamisel on valdkonna kaasamine olnud näilik. See väide on ekslik ega vasta tõele. Valdkonda on ulatuslikult kaasatud nii esialgse määruse ja hindamismetoodika koostamisel 2022. aastal, kui ka määruse ja hindamismetoodika muutmisel 2023. aastal 7) Kaebuse punktis 45 väidab kaebaja, et tema senise etendustegevuse kunstilist taset on hinnatud ebaõigesti, sest temale teadaolevalt ei ole enamus komisjoni liikmeid Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas käinud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning on seisukohal, et komisjoni liikmed on pädevad ning omavad piisavat ekspertiisi taotluste hindamiseks. Komisjon hindas rahvuskultuuri edendamist läbi hindamismetoodikas sätestatud alakriteeriumite ning alakriteeriumite osas seisukoha kujundamiseks olid lähteandmed komisjonil olemas. Võrdlus Eesti teatri auhindade žüriiga on asjakohatu. Eesti teatri auhindade näol ei ole tegu tegevustoetuse eraldamisega, vaid valdkonna tunnustamisega, mis toimub teistel alustel, eesmärkidel ja meetoditel. Kuna komisjoni 7-st liikmest 5 olid nii 2023. kui ka 2024. aastal Eesti teatri auhindade jagamise erinevates žüriides esindatud, jääb vastustaja jaoks kaebaja väide eriti arusaamatuks. Plaanide kunstiline huvitavus ja veenvus ei ole seotud (ainult) taotleja eelarve realistlikkuse ja tegutsemise perioodiga nagu ekslikult arvab kaebaja, vaid laiemalt sellega, kui tõenäoline on arvestades etendusasutuse ning trupi loomingulist võimekust, et sellised plaanid realiseeruvad ja on ka kunstiliselt huvitavad. Etendusasutuse tegutsemise periood ega eelarve realistlikkus ei näita seda kui hästi õnnestuvad või ebaõnnestuvad etendusasutuse lavastused kunstilises mõttes. Kaebaja loominguliste plaanide kunstilise huvitavuse ja veenvuse osas on komisjon öelnud järgmist: 6(9)

3-24-339 „Taotleja plaanib oma teatrilaadi juures küllalt julget repertuaari, kuid komisjoni jaoks ei ole lõpuni veenev, et selline pööre täiel määral õnnestub. Repertuaari jäävad mitmed turvalised lihtsakoelisemad materjalid, kuid nende kõrval katsetatakse näiteks ka muusikateatri žanris, seda küllalt suurejooneliselt ja huvitavalt. Plaanid on läbimõeldud, kuid jäävad kunstilise huvitavuse poolest keskmiseks. Taotleja võimekus oma kunstilisi plaane realiseerida on keskmine.“ Eeltoodud põhjendused näitavadki, et komisjon on vaadelnud just loomingulist ja kunstilist õnnestumist, põhjendused on seejuures põhjalikud ja selged. Kultuuriministeeriumil ei ole põhjust komisjoni hinnangutes kahelda. Kohtul ei ole võimalik hinnanguliste otsuste üle kontrolli teostada. 8) Kaebuse punktis nr 49 on kaebaja väitnud, et komisjon on tema rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule valesti hinnanud. Hindamismetoodika punkti 1.1.3. alusel ei vaadelda mitte seda, kas ja kui palju mahuliselt tegevusi tehti, vaid seda, kas ja millist mõju need tegevused valdkonnale vaadeldaval perioodil avaldasid. Komisjoni hinnangul taotleja poolt tehtud tegevused, mis toimusid vaadeldaval perioodil vaid ettevalmistaval tasemel, valdkonnale mõju ei avaldanud. 9) Kaebuse punktis 50 toob kaebaja välja, et ka tema senise etendustegevuse panust valdkonna mitmekesisusse on hinnatud valesti ning et komisjoni hinnang, mille kohaselt puudub teatril selge esteetiline käekiri, on teatrit alavääristav. Esteetilise käekirja all pidas komisjon silmas väljakujunenud ja pidevas arengus olevaid kunstilisi väljendusvahendeid, mille poolest konkreetne loominguline üksus selgelt eristub, kuid mis samas ei ole seletatavad näiteks žanriliselt. Esteetiline käekiri võib hõlmata näiteks isikupärast kujundikeelt või korduvaid loomingulisi motiive. Protokollis on toodud, et kaebajal ei ole komisjoni hinnangul selget esteetilist käekirja, mitte, et kaebajal kunstiline käekiri üldse puudub. 10) Kuna osad määruse ja hindamismetoodika väljatöötamisse kaasatud isikud lävendi tõstmisega nõustunud, teised (sh EETEALi esindaja) samas mitte, mistõttu oli ka lävendi tõstmise osas ainult valdkonna sisendile rõhumine osaliselt ekslik. Samas ei muuda ainult see asjaolu teisi vastustaja poolt 22.12.2023 vastuskirjas esitatud väiteid sisutühjaks või formaalseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-24-339 kohaldamata, tunnistada see vastuolus olevaks PS-ga ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus ei näe käesoleval juhul selleks aga alust.

3-24-339 hinnangut vaid üksnes koondtulemus ja komisjoni vastavad põhjendused iga hindamiskriteeriumi lõikes. Loomingulisele tegevusele hinnangu andmine on paratamatult subjektiive, mistõttu etendustegevuse „kunstilisele tasemele“ ja samalaadsetele kriteeriumidele omistatav hinnang ei saagi olla objektiivselt mõõdetav ega kohtulikult kontrollitav. Kohtu pädevuses ei ole asuda üle kontrollima hindamiskomisjoni üksikute liikmete hinnangute kujunemise asjaolusid, sh tuvastada seda, kas või siis millises ulatuses on komisjoni liikmed kaebaja repertuaariga tutvunud. Eelduslikult peavad hindamiskomisjoni liikmed olema kursis valdkonnaga, mille kohta nad hinnanguid annavad. Puudub alus kahelda, et komisjoni liikmed ei ole punkte andnud ise, vaid seda on teinud üksnes protokolli koostaja või komisjoni väline isik, nagu oletab kaebaja. Vastavatel kaebaja spekulatsioonidel ei näe kohus alust.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.