X kaebus Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 78.1/23/0593 tühistamiseks ning toetuse tagasinõudmise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus haldusasjas nr 3-24-1455 tehtud Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määruse resolutsiooni punktile 3.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
1.Eesti Töötukassa (Töötukassa) 06.04.2022 otsusega nr 7-8.1/22/0400 anti kaebajale ettevõtluse alustamise toetust 5460 eurot.
2.Töötukassa tegi 19.06.2023 otsuse nr 7-8.1/23/0593 (dtl. 63), kus leidis, et kaebaja on eelviidatud toetust sihtotstarbeliselt kasutanud 4326 euro ulatuses ning toetuse kasutamata osa (1134 eurot) tuleb kaebajalt tagasi nõuda. Töötukassa saatis kaebajale 17.07.2023 tagasinõude nr 6-7.2/23/1071 (dtl. 60), paludes kaebajal 30-päevase tähtaja jooksul tasuda 1134 eurot. Tagasinõudes on muu hulgas märgitud et „[t]öötukassa 19.06.2023 otsusega nr 7-8.1/23/0593 muudeti töötukassa
3-24-1455 06.04.2022 otsust nr 7-8.1/22/0400 toetuse andmise kohta ning toetuse suuruseks loeti 4 326 eurot. Teilt tagasi nõutav summa on 1134 eurot“.
3.Töötukassa tegi kaebajale 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 (dtl. 80), kohustades kaebajat tasuma 1134 eurot hiljemalt 28.09.2023. Ettekirjutus sisaldab hoiatust, et osutatud summa tähtaegse tasumata jätmise korral annab Töötukassa ettekirjutuse sundtäitmiseks.
4.Töötukassa esitatud täitmisavalduse alusel viib kohtutäitur läbi täitemenetlust (täiteasi nr 170/2024/286) Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse 6-7.2/23/1071 täitmiseks. Kohtutäitur peatas täitemenetluse 10.06.2024 otsusega (dtl. 69) kuni kaebaja poolt kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse lahendamiseni maakohtus. Tartu Maakohus jättis 28.06.2024 määrusega (tsiviilasi nr 2-24-8664) selle kaebuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles sõnastas nõude „tühistada 19.06.2023 otsus nr 7-8.1/23/0593 [...] või alternatiivselt keelata Eesti Töötukassal tagasinõude alusel mistahes sissenõudmistoimingute, s.h. sundtäitmise läbiviimine ja kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks“.
6.Kaebaja esitas 09.06.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides töötukassa vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule korduva esialgse õiguskaitse taotluse, paludes „[esialgse õiguskaitse] kohaldamist [Töötukassa] vaidlustatud otsuse täitmise (s.o. Aive Kolsari täitemenetluse 170/2024/286) kohtumenetluse ajaks peatamise teel“. Kaebaja märgib, et kuna Tartu Maakohus jättis tema kaebuse rahuldamata, uuendab kohtutäitur täitemenetluse maakohtu määruse jõustumisel ning sel juhu on oht, et kohtutäitur kannab juba kaebajalt sisse nõutud summa üle Töötukassale ja kuigi halduskohtule esitatava kaebuse rahuldamise korral on võimalik summa Töötukassalt tagasi nõuda, on see kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav ja kulukas. Kaebaja selgitab ka, et tal on nägemispuue ja 80% ulatuses töövõime kaotus, tema majanduslik toimetulek on keskmisest halvem ning ta saab toimetulekutoetust, mis tähendab, et Töötukassa poolt temalt õigusvastaselt nõutava summa kaotamine tähendab tõsist tagasilööki igapäevaelus – tekivad võlad püsikulude eest, kaob võimalus soetada ravimeid ja nägemise parandamiseks vajalikke abivahendeid, majanduslik kitsikus mõjutab negatiivselt nii vaimset kui füüsilist tervist.
Töötukassa palus 10.07.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024. a määruse resolutsiooni punktiga 3 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebusega vaidlustatud Töötukassa 19.06.2023 otsuse kehtivus ei mõjuta täitemenetluse kulgu, kuivõrd täitedokumendiks on Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071. Samas jättis halduskohus kaebuse käiguta, selgitades, et kaebajal oleks eesmärgi saavutamiseks vajalik kaebust muuta ja taotleda Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse tühistamist ning taotleda selleks ka kaebetähtaja ennistamist.
10.Kaebaja esitas 29.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu 12.07.2024 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja leiab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna on oht, et kohtutäitur uuendab täitemenetluse, millega kaasneb kaebajalt kinni peetud summa ülekandmine sissenõudjaks olevale Töötukassale. See muudaks praktikas ainetus käesoleva haldusasja menetluse, kuna rahasumma oleks kaebaja jaoks paratamatult kaotatud. Kaebuse rahuldamise korral on Töötukassalt summa tagasi nõudmine ületamatult keeruline, kuna see eeldab riigilõivu tasumist ning õigusabikulude kandmist, mis on kaebaja majanduslikku olukorda arvestades võimatu.
2(4)
3-24-1455
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma vastustajalt selle kohta seisukohta küsimata, pidades silmas, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta on vastustaja saanud esitada seisukoha halduskohtule.
12.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata jätta. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata jätnud.
13.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse saavutada kaebuse eesmärk. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele.
14.Kaebajal puudub kaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidluse sisuks 1134 euro suuruse rahasumma tasumise kohustus. Teatava rahasumma tasumine (või selle sissenõudmine) võib olla käsitatav esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustava pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärjena, kui selle tõttu peab kaebaja tegema oma elukorralduses arvestatavaid muudatusi, mille negatiivset mõju kaebuse hilisem rahuldamine, sh vaidlusaluse rahasumma tagastamine, ei heastaks. Kaebaja väidetest ei nähtu, et see tema puhul nii oleks. Kaebaja väidab halduskohtule 08.07.2024 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses (vt taotluse lk 2 eelviimane lõik), et kohtutäitur on vaidlusaluse summa kaebajalt juba sisse nõudnud ehk summa on kantud kaebaja pangaarvelt kohtutäituri ametialasele arvele. Kaebaja on üldsõnaliselt osutanud enda halvale majanduslikule olukorrale, ent ei ole veenvalt põhjendanud, et asjaomase summa arestimise ja kohtutäituri ametialasele arvele kandmise tõttu (mis on juba toimunud) oleks kaebaja jäänud vajalike elatusvahenditeta või sunniks teda võõrandama oma vara või oma senist elukorraldust arvestataval määral muutma. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et pöördumatuks tagajärjeks oleks kohtutäituri poolt asjaomase summa üle kandmine Töötukassale. Olukorras, kus kohtutäitur on summa kaebajalt juba sisse nõudnud, puudub kaebajal võimalus seda summat kasutada sõltumata sellest, kas kohtutäitur on summa edasi kandnud sissenõudjale või mitte. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kaebuse rahuldamise korral on vaidlusaluse summa tagasi nõudmine Töötukassalt ebamõistlikult raske. Isegi kui kaebajal on selleks vaja täiendavalt pöörduda kohtu poole, on kaebajal võimalik vajaduse korral taotleda kohtult menetlusabi nii riigilõivu tasumiseks kui vajadusel ka professionaalse õigusabi saamiseks. Kaebaja leiab seega põhjendamatult, et kohtutäituri poolt vaidlusaluse summa üle kandmine Töötukassale toob kaebajale paratamatult kaasa sellest summast ilmajäämise või muudab ainetuks käesoleva kaebuse.
15.Lisaks eeltoodule tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada äärmiselt kasinateks. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et vaidlusaluse 1134 euro suuruse summa tasumise kohustusest vabanemiseks peab kaebaja taotlema Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 tühistamist. Nimelt see ettekirjutus on haldusaktiks, millega on kindlaks määratud kaebaja rahaline kohustus ning see on ka täitedokumendiks, mille alusel kohtutäitur viib läbi täitemenetlust. Ainuüksi Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-8.1/22/0593 tühistamisega ei langeks 24.08.2023 ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus ära. Kaebuses sõnastatud keelamisnõude või täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise nõude rahuldamine ei ole mõeldav olukorras, kui Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutus jääb kehtima. Vaatamata halduskohtu selgitusele ei ole kaebaja halduskohtu 12.07.2024. a kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 antud 15-päevase tähtaja jooksul esitanud halduskohtule avaldust kaebuse muutmiseks. Lisaks sellele on halduskohus kaebajale 12.07.2024. a kohtumääruses õigesti selgitanud, et Töötukassa 24.08.2023. a ettekirjutuse tühistamise nõude 3(4)
3-24-1455 esitamiseks seaduses ette nähtud kaebetähtaeg on möödunud ning kaebajal tuleks taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on kaebuses (vt kaebuse lk 6) kinnitanud, et Töötukassa toimetas 24.08.2023 ettekirjutuse talle kätte 12.09.2023. Sama nähtub ka vastustaja poolt halduskohtule 19.06.2024 esitatud seisukohale lisatud postisaadetise väljastusteatest (dtl. 71). 24.08.2023 ettekirjutuse tühistamiseks oleks kaebaja pidanud seega 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 12.10.2023 esitama kaebuse halduskohtule (HKMS § 46 lg 1) või vaide Töötukassale (haldusmenetluse seaduse § 75). Vastav vaidlustamisviide sisaldus ka 24.08.2023 korralduse lõpus. Vastustaja selgituse kohaselt pöördus kaebaja vaidega Töötukassa poole alles 05.01.2024, kusjuures ta ei taotletud vaidega Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse tühistamist, vaid üksnes Töötukassa 19.06.2023 otsuse tühistamist. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mis võiksid anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures ei ole kaebaja halduskohtu 12.07.2024. a määruses antud tähtaja jooksul esitanud selgitusi ega andmeid kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste kohta. Olukorras, kus puuduvad andmed kaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse kohta ning kus kaebuse eduväljavaateid saab samas pidada sedavõrd kasinaks, nagu siinsel juhul, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.