X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2024 otsuse nr 22311200085-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X esindaja v.avd-id Joonas Põder ja Paul Keres Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad MS ja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.07.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.07.2024. a määrusele haldusasjas nr 3-24-710.
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-710 muutmata.
Määruse avaldamisel avaldada asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
1.PPA tegi 23.07.2021 kaebajale ettekirjutuse nr 1052244917 Eestist lahkumiseks ning kohaldas samas 3aastast sissesõidukeeldu. Kaebaja kaebuse alusel tühistas Tartu Halduskohus ettekirjutuse osas, mis puudutas sissesõidukeelu kohaldamist, ent jättis muus osas kaebaja kaebuse rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 07.04.2022 esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas selle tagasi 01.07.2022. a otsusega 12204070036-1. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud
3-24-710 otsuse, ent Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2023. a kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata, kohtuotsus on jõustunud.
3.Kaebaja esitas 20.11.2023 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA tegi 27.02.2024 otsuse nr 22311200085-1, millega lükkas taotluse tagasi. Kaebaja vaidlustas PPA viimati nimetatud otsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis 24.07.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Kaebaja esindaja esitas 24.07.2024 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse järgmises sõnastuses: „Politsei ja Piirivalveamet on asunud haldusasjas 3-24-710 vaidlustatud otsust viivitamatult täitma ning viivad kaebaja täna piiripunktile, kus ta saadetakse riigist välja. Sellega seoses palun kiireloomuliselt rakendada esialgset õiguskaitset ning peatada vaidlustatid haldusakti kehtivus või täitmine, kuna täitmisega kaasnevad kaebajale pöördumatud tagajärjed“.
5.Tallinna Halduskohus kohaldas 24.07.2024 määrusega esialgset õiguskaitset, peatades 30-ks päevaks lahkumisettekirjutuse 1052244917 täitmise, st kaebaja väljasaatmise. Määrus on tehtud vastavalt HKMS § 252 lõikele 4 ning vormistatud pealdisena eespool punktis 4 nimetatud esialgse õiguskaitse taotlusel.
6.PPA esitas 30.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 24.07.2024 määrus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu, kuna kaebaja kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ning halduskohtu 24.07.2024 kohtuotsuse peale esitatav võimalik apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata ja isegi allkirjastamata. Jääb arusaamatuks, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale saabuvad. Kaebaja võib, olles teadlik, et tema võimalused enda Eestis viibimise seadustamiseks rahvusvahelise kaitse instituudi kaudu on ammendumas, järgneva 30 päeva jooksul asuda asjaolusid pahatahtlikult mõjutama läbi uute rahvusvahelise kaitse saamise põhjuste fabritseerimise (mh täiendavaks tagakiusu provotseerimiseks) või asuda end väljasaatmise tõkestamiseks varjama, mis ei ole keeruline, arvestades, et kaebaja on Eestis viibinud umbes 10 aastat. Esialgne õiguskaitse võimaldab kaebajal sisuliselt jätkata varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ning Eesti Vabariigi ressursside koormamist, mis on vastuolus avaliku huviga. On arusaamatu, et kohus ei kaalunud esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtuotsusega, ent rahuldas pärast kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist esitatud põhistusteta taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma kaebajalt selle kohta seisukohta küsimata.
8.Määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja argumendid, mis puudutavad kaebuse (st. tulevase apellatsioonkaebuse) perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu rääkivaid avalikke huve on tõsiseltvõetavad, ent mitte sel määral, et esialgse õiguskaitse ajutist kohaldamist saaks pidada ilmselgelt lubamatuks.
9.Ringkonnakohus saab HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel hinnata üksnes seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine 30 päevaks oli põhjendatud või mitte, sest halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ei kehti nimetatud tähtajast kauem (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määrus nr 3-22-892, p 11; 22.04.2022 määrus nr 3-22-744, p 7). Seega ei saa ringkonnakohus põhjenduste puudumise tõttu kontrollida esimese astme kohtu lahendit sisuliselt.
10.HKMS 252 lõikes 4 on sätestatud, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel. HKMS § 252 lõikes 4 sätestatud võimalus on ette nähtud 2(3)
3-24-710 juhtudeks, kui kaebaja jaoks pöördumatu tagajärje oht võib realiseeruda viivitamatult ning halduskohtul ei ole piisavalt aega esialgse õiguskaitse taotluse põhjalikuks läbivaatamiseks ja igakülgseks kaalumiseks. HKMS § 252 lg 4 alusel ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubamatu, kui halduskohtule peab olema ajasurvest hoolimata mõistliku kahtluseta selge, et kaebajal ei saa olla esialgse õiguskaitse vajadust, samuti juhul täiendava asjaolude uurimise ja kaalumiseta peab olema selge, et (edasi)kaebus on perspektiivitu või avalik huvi või kolmanda isiku õigused on igal juhul kaalukamad kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusest.
11.Halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust see, et esialgse õiguskaitse taotlus oli põhistamata ja nõuetekohaselt allkirjastamata. Taotluse põhistuse puudumisest hoolimata võis halduskohus leida, et esialgse õiguskaitse vajadust ei saa ilmselgelt eitada. Kaebaja eesmärk rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse edasisel vaidlustamisel (milleks saab olla apellatsioonkaebuse esitamine) on eelkõige vältida naasmist Venemaa Föderatsiooni. Tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse täitmisele pööramise korral ei ole tal põhimõtteliselt võimalik seda eesmärki saavutada. Seega võis halduskohus esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.
12.Allkirjastamata taotluse läbi vaatamine ei ole oluline menetlusviga, kuna halduskohtul ei pidanud tekkima mõistlikku kahtlust dokumendi esitaja isikusamasuses ning sündmuste kiire arengu tõttu oli usutav, et dokumendi nõuetekohane vormistamine ei ole võimalik. Taotluse esitas kaebaja vandeadvokaadist esindaja e-kirjaga aadressilt, mida see esindaja on varemgi kasutanud kohtuga suhtlemiseks. Halduskohtul ei pidanud tekkima kahtlust esindaja isikusamasuses ega esindusõiguses.
13.Ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on halduskohtul väga avar hindamisruum kaebuse (sh halduskohtu otsuse peale tulevikus esitatava apellatsioonkaebuse eduväljavaadete hindamisel). Kuigi ringkonnakohus möönab, et PPA vaidlusaluses otsuses ja halduskohtu 24.07.2024 kohtuotsuses esitatut arvesse võttes saab kaebaja eduvõimalusi käesolevas menetluses pidada äärmiselt kasinateks, ei saa halduskohtule ette heita seda, et ta ei keeldunud ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamisest kaebuse perspektiivituse argumendil.
14.Asjaolu, et halduskohus ei kaalunud esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtuotsuses, ei saa iseenesest välistada esialgse õiguskaitse kohaldamist hiljem. Seda ei väära ka võimalus, et kohtuotsusega esialgse õiguskaitse kohaldamist mitte taotledes võis kaebaja teha n-ö teadliku valiku, pidades edulootust suuremaks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel olukorras, kus halduskohtul ei jää aega selle igakülgseks kaalumiseks.
15.Mis puudutab esialgse õiguskaitse vastuolu avaliku huviga, siis kaebaja varasema tegevuse pinnalt saab PPA määruskaebuses kirjeldatud ohtude realiseerumist pidada mõeldavaks. Eelnevates kohtuotsustes tuvastatut silmas pidades on vähemalt tõsine kahtlus, et kaebaja kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine annab talle selleks edaspidi avaramad võimalused, mida tal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei oleks. On siiski kaheldav, kas sellised avalikku huvi raskesti kahjustavad tagajärjed saavad saabuda esialgse õiguskaitse 30-päevase kehtivuse ajal. Seega esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu avalik huvi, ent seda ei saa pidada siinsel juhul sedavõrd kaalukaks, et see välistaks ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamise halduskohtu määruses näidatud viisil ja ajaks.
16.Eeltoodu tõttu jääb tuleb määruskaebus rahuldamata jätta. Kuna määruskabuese esitamisega on vastustaja ajutise esialgse määruse vaidlustanud, lõpeb selle kehtivus halduskohtu määratud 30päevase tähtaja lõppemisel. Käesoleva määruskaebuse rahuldamata jätmine seda ei mõjuta. Seega peab halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse enne eelviidatud 30-päevase tähtaja lõppemist uuesti läbi vaatama ja lahendama selle põhjendatud määrusega.
17.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.