X.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2024 otsuse nr 22311200085-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X.G (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud aa.aa.aaaa), volitatud esindajad vandeadvokaadid Joonas Põder ja Paul Keres Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 5. juunil 2024
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg, asjaolude punktides 1 ja 2 märgitud haldusasjade numbrid ja Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnale avalduse esitamisega seotud kuupäevad (ee.ee.eeee ja gg.gg.gggg) tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.08.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.G saabus Eestisse bb.bb.bbbb viisa alusel ning talle väljastati elamisluba ettevõtluseks välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 191 alusel kehtivusega 21.11.2014–20.11.2017.
Ettevõtluseks antud elamisluba ei pikendatud ning muudel alustel elamislubade andmisest taotlejale keelduti. Ehkki taotleja vaidlustas elamisloa andmisest keeldumise kohtus (haldusasi nr c-cc-cccc), siis jäeti tema kaebus rahuldamata.
2.PPA tegi 23.07.2021 X.G-le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koos 3-aastase sissesõidukeeluga Eestisse ja Schengeni viisaruumi. Isik vaidlustas ettekirjutuse kohtus (haldusasi nr d-dd-dddd). Tartu Halduskohtu 23.02.2022 otsusega tühistati lahkumisettekirjutus kohaldatud sissesõidukeelu osas. Muus osas jäi kaebus rahuldamata.
3.X.G (edaspidi ka taotleja) esitas 07.04.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt vajab ta kaitset põhjusel, et: ta ei nõustunud Krimmi okupeerimisega; ta ei soovinud alustada Kertši silla ehitamist; tema suhtes alustati Venemaal kriminaalmenetlust ja ta on Interpoli kaudu tagaotsitav; tema poliitiline meelsus on taotluse esitamise ajaks Venemaal kriminaalkorras karistatav; ta kardab, et ta tapetakse Venemaal.
4.PPA luges 01.07.2022 otsusega nr 12204070036-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 alusel taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA leidis, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 20 1 punktide 2, 6 ja 7 alusel. PPA 01.07.2022 otsuse põhjendused on lühidalt järgmised: Tõendatud ei ole, et algatatud kriminaalmenetlus oleks seotud poliitiliste motiividega, mistõttu andis taotleja teadvalt ebaõigeid seletusi. Kriminaalmenetlus alustati mõjuvõimu kuritarvitamise paragrahvi alusel ning puuduvad seosed selle vahel, et kriminaalmenetluse alustamise ajendiks oleks olnud keeldumine Kertši silla ehitamisest. Taotleja ütluste ja tõendite vahel on vastuolud. Näiteks nähtub K&S Legal kirjutatud kirjast, et taotleja osas algatati kriminaalmenetlus varsti pärast tema töölt lahkumist ning 28.05.2014 lisati taotleja Interpoli tagaotsitavate nimekirja. Vestlusel väitis taotleja, et tema sai Venemaa passi 09.06.2014. Seega juunis ei saanud ta veel tagaotsitavate nimekirjas olla, kuna muidu ei oleks saanud ta Venemaalt lahkuda. Lisaks väitis taotleja taotlust esitades, et firmast lahkudes alustati samal ajal tema osas kriminaalmenetlust, kuid vestlusel väitis ta, et ta sai aastal 2017 teada, et tal oli Venemaa ametivõimudega probleemid tekkinud. PPA hinnangul ei ole taotleja ütlused järjekindlad ega veenvad. Taotleja ei esitanud taotlust esimesel võimalusel ning taotluse esitamise ajendiks oli soov välistada lahkumiskohustuse täitmine. Asjaolu, et taotlejat ähvardab Venemaal kriminaalmenetlus ja võimalik karistus, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Taotleja ei vaja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset.
5.PPA 01.07.2022 otsuse vaidlustas X.G (edaspidi ka kaebaja) Tallinna Halduskohtus 08.07.2022 (haldusasi nr 3-22-1436). Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning kohustas PPA-d uuesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaatama. Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse PPA ning see rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2023 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ning leidis, et PPA 01.07.2022 otsus on õiguspärane. Tallinna Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkvõttes järgmised: Asjas kogutud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks Venemaale naastes poliitiline tagakius. Kaebaja ei olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne ega väljendanud laialdaselt oma vastumeelsust Venemaa võimuorganite suhtes ega ka Ukraina sõja vastu. 2 (13)
Tuvastada ei saa seost kaebaja töölt lahkumise ja Krimmi okupeerimise vahel, kaebaja lahkus töölt enne Krimmi okupeerimist. Tagakiusule ei viita ka viis, kuidas kaebaja Venemaalt lahkus. Kaebaja vormistas endale uue passi, taotles viisa ja tuli väidetavast ähvardamisest hoolimata alles kuid hiljem Eestisse (03.05.2022 vestluse kohaselt viibis Venemaal viimati 06.07.2014), sest lõpetas Venemaal oma isiklikke asju. Kaebaja enda sõnul on ta alates aastast 2000 ehitanud oma elu nii, et edaspidi elada Eestis. Kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka pärast seda, kui talle tehti 23.07.2021 lahkumisettekirjutus, vaid alles n-ö viimase võimalusena 07.04.2022. Puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja suhtes alustatud kriminaalasjad on poliitiliselt kallutatud. Kaebaja väide, et ta ei oma esitatud süüdistuste osas ülevaadet ei ole usutav. Kaebajat ei süüdistata ühes kuriteos vaid mitmes ning tal on Venemaal advokaadist esindaja. Puudub alus arvata, et Venemaa kohtusüsteem oleks kaebaja suhtes algatatud asju arutanud kallutatult, sest kaebaja on kohtutes olnud edukas. Tõendatud ei ole, et INTERPOL oleks teabe kaebaja rahvusvahelisest tagaotsimisest kustutanud seetõttu, et pidas kaebaja suhtes Venemaal algatatud kriminaalasju poliitiliselt motiveerituteks. Teave kustutati INTERPOL-i andmebaasist pärast kaebaja korduvaid taotlusi alles 03.06.2022, s.o pärast kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist 07.04.2022 ja suure tõenäosusega just seetõttu. Lisaks on PPA kinnitanud, et INTERPOL ei edasta kaebaja taotluste sisu tagaotsimise seadnud riigile ega kellelegi kolmandale. Samuti on arusaamatu, miks hakkas kaebaja poliitiliselt kallutatud kriminaalasjale tuginema alles oma 21.03.2022 INTERPOL-ile esitatud taotluses ja mitte varem, Ukraina sõda juba algatatud kriminaalasja poliitilist motiveeritust mõjutada ei saanud. Arusaamatuks jääb märtsis 2022 Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksisse lisandunud kuriteokoosseisude seos kaebajaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks levitanud mitte aktsepteeritavat teavet Venemaa relvajõudude või riigivõimuorganite kohta, neid diskrediteerinud või kutsunud kedagi üles kehtestama Venemaa inimeste või organite vastu sanktsioone. Puudub teave, et kaebajat nendes kuritegudes süüdistataks või oleks alust süüdistada. Kuigi Venemaa võimude avaliku kritiseerimise tagajärjeks võib olla inimese karistamine, ei ole alust arvata, et üksnes riigivõimu tegevusega mittenõustumine ja selle arvamuse avaldamine lähemate tuttavate ringis toob kaasa võimude suurema tähelepanu ja tagakiusamise. Uuringud näitavad, et sõjategevust Ukrainas toetab arvatavasti üksnes iga neljas venemaalane ja üle poole elanikest loodavad, et Venemaa alustab rahukõnelusi. Seega on tõenäoliselt kaebajaga sarnase poliitilise meelsusega isikuid Venemaal väga palju ja ei ole alust eeldada, et just kaebaja oleks oma vaadete tõttu võimude erilise tähelepanu all. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole anda kaitset kõigile isikutele, kellele on oma kodakondsusjärgse riigi tegevus vastumeelne. Kaitse andmise eelduseks on reaalse ja tõsise ohu olemasolu. Venemaa agressioon Ukrainas ei anna alust tunnustada kaebajat pagulasena ega anda talle täiendavat kaitset. Sõda toimub Ukraina territooriumil ja kaebajal on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka kohe Eestist lahkumisel, kuivõrd kaebajale on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga. Üksikud intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu. Sellist ohtu ei kujuta endast ka võimalik mobilisatsioon.
6.Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 07.11.2023 määrusega menetlusse võtmata.
7.Kaebaja esitas 20.11.2023 PPA-le korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, tuues uue asjaoluna välja, et ta allkirjastas ja postitas ee.ee.eeee Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas 3 (13)
avalduse, milles soovib loobuda Venemaa kodakondsusest, põhjendades seda vastuseisuga Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Seda tõendab kohtutäitur Risto Sepp gg.gg.gggg koostatud fakti tuvastamise akt. Taotleja avaldas korduvat taotlust esitades kartust, et tema vabadus, elu ja tervis satuvad kodakondsuse loobumise asjaolude ja veendumuste tõttu Venemaal ohtu.
8.PPA 27.02.2024 otsusega nr 22311200085-1 loeti taotleja korduv taotlus selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 punktide 5 ja 7 alusel ning see lükati tagasi. PPA 27.02.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: Kaebaja tekitas advokaadist esindajate kaasabil uue asjaolu rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Juba Fakti tuvastamise akti punkt 4 – „tellija“ annab tunnistust sellest, et antud akt oli tellimustöö. Antud fakti aluseks olnud tegevus ehk oma passi saatmine Venemaa saatkonda oli ettekavatsetud ja täide viidud teguviis, mitte orgaaniline ja südametunnistusest või meelsusest ajendatud käitumine ja mingi konkreetse vabaduse kasutamine. Laiaulatuslik sissetung Ukrainasse algas 24.02.2022. Taotleja esitas esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse 07.04.2022 ning kui temaga 03.05.2022 vestlus toimus, ei nähtunud, et ta oleks olnud aktiivne või avalik sõjavastane aktivist. Tuvastatud ei ole, et taotleja oleks väljendanud laialdaselt oma vastumeelsust Venemaa võimuorganite suhtes ega ka Ukraina sõja vastu. Taotleja ei olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne ega väljendanud laialdaselt oma vastumeelsust Venemaa võimuorganite suhtes ega ka Ukraina sõja vastu. Samuti ei leidnud tuvastamist seos tema töölt lahkumise ettevõttest Volgomost ja Krimmi okupeerimise vahel. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ajaks oli Venemaa laiaulatuslik sõda Ukrainas kestnud juba 14 kuud, kuid taotlejapoolne sõjavastane aktiivsus ja arvamuse avaldamine oli selleks ajaks olnud olematu. Kui taotleja ise ei ole kasutanud neid võimalusi, et Ukrainas toimuva sõja vastu aktiivselt ja avalikult välja astuda, siis ei saa LEVIN OÜ tellitud Fakti tuvastamise akt näidata taotlejat rohkem sõjavastasena kui ta ise ennast tegelikult defineerib või sellest oma igapäevaelus juhindub. LEVIN OÜ tellitud Fakti tuvastamise akt ei anna tunnistust taotleja motiivide siirusest, vaid pigem viitab see rahvusvahelise kaitse andmise tingimuste moonutamisele. Antud juhul annab Fakti tuvastamise akt ja selle aluseks olnud teguviis tunnistust pelgalt akti olemasolust. On vähetõenäoline, et Venemaa ametivõimud karistavad igat üksikindiviidi, kes on vastu Venemaa peetavale sõjale Ukrainas. Päritoluriigiinfo lubab järeldada, et Venemaa ametivõimud võtavad sihikule pigem kõrge profiiliga aktiviste, kuid X.G Venemaa tavakodanikuna nende isikute kategooriasse ei küündi. Tema vastuseis ja meelsuse väljendamine sõjale on piirdunud kirja saatmisega Venemaa Föderatsiooni saatkonda Tallinnas, kuid antud asjaolu ei ole piisav, et ületada see künnis, mis on vajalik pagulase staatuse saamiseks Eesti Vabariigis. Laiaulatuslik sissetung Ukrainasse algas 24.02.2022 ning kuni tänase päevani on taotleja meelsuse väljendus piirdunud ee.ee.eeee kirja saatmisega Vene Föderatsiooni suursaatkonda Tallinnas. Taotleja poliitilisele meelsusele ja selle väljendamisele on juba varasemalt hinnang antud ja see on läbinud ka kohtuliku kontrolli. Kui taotleja ei tegele Eestis pidevalt ja igapäevaselt selle tegevusega, mis võiks talle koduriigis kaasa tuua tagakiusuohu, on vähetõenäoline, et ta tegeleks sellise tegevusega ka Venemaale naastes. Arvestades taotleja praegust eluolu ja tema tegemisi Eestis, siis PPA-le ei nähtu, et taotleja tegeleks Eestis igapäevaselt tegevusega, mis Venemaal võiks endaga kaasa tuua tagakiusuohu. Seega saab taotleja jätkata oma senist elu ja tegemisi Venemaal ilma tagakiusuohuta.
9.X.G esitas 08.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2024 otsuse tühistamiseks ning kohustamiseks tunnistada teda rahvusvahelise kaitse saajana.
4 (13)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja seisukoht
10.1.PPA 27.02.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Otsuses ei viita PPA tõenditele ega asjaoludele, mille alusel saaks väita, et kaebaja esitas korduva taotluse rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamiseks. Kaebaja Ukrainaga seotud vaated on kriminaalkorras karistatavad. Kaebaja on sur palce pagulane ning Venemaa toiminine on käsitatav tagakiusamisena direktiivi nr 2011/95/EU art 9 lg 1 p-de a) ja b) ja lg 2 p-de b ja c tähenduses – Ukraina poolehoiu ja Venemaa relvajõudude hukkamõistu väljendamise eest kuni 15-aastase vanglakaristuse ettenägemine kujutab endast õigus- ja kohtumeetmeid, mis on olemuselt diskrimineerivad ja ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Venemaal kehtivad seadused ja nende jõustamine kujutavad endist põhiliste inimõiguste rasket rikkumist või on vähemalt sedavõrd raske kogum meetmetest, mis mõjutavad isikuid samal viisil.
10.2.Kaebajat on tagakiustatud 2014. aastast alates, kui ta keeldus Kertši väina sillaga seotud töödest. Tema suhtes alustati kriminaalmenetlust ja ta kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Tänaseks on Interpol kolmandate riikide ligipääsu Venemaa esitatud teatele lõpetanud. On ilmne, et kaebajat asuti juba 2014. aastal Venemaal tema poliitiliste veendumuste tõttu taga kiusama. Seda kinnitab 2014. aasta sündmustik ja kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamise fakt. Venemaa kasutab kriminaalmenetlust poliitilise repressiooni vahendina, on üldtuntud asjaolu. See fakt peegeldub nt Aleksei Navalnõi, Mihhail Hodorkovski ja Sergei Magnitski tuntud kaasustest.
10.3.PPA seisukohad, et taotleja tegevus poliitilise meelsuse omamise, selle väljendamise ja sellest ajendatud käitumises osas on olnud vähesed ning Venemaa saatkonna poolt ei järgnenud reaktsiooni, on väärad või asjakohatud. Samuti on asjakohatu väide, et kuigi taotleja on enda sõnade kohaselt alates 2014. aastast töötanud selles suunas, et omandada Eesti kodakondsust, ei ole taotleja ja tema esindaja esitanud varasemaid selleteemalisi kirjavahetusi Venemaa saatkonna või muu ametkonnaga. PPA seisukohad ei rajane tõenditel, st otsus on nõuetekohaselt põhjendamata HMS § 56 lg 2 tähenduses ja ühtlasi nähtub nendest, et PPA ei ole otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebaja 06.02.2024 vastuses selgitatut. Mistahes PPA võimalikud kahtlused kaebaja poliitiliste veendumuste ja ee.ee.eeee meelsusavalduse siiruse suhtes peaks mõistlikule isiku jaoks kummutama asjaolu, et kaebaja väljendas samasisulisi seisukohti juba enne seda, kui Venemaa Föderatsioon 24.02.2022 alustas suuremamahulist kallaletungi Ukraina Vabariigi suhtes. See, millisel määral isik enda meelsust avaldab, on asjassepuutumatu. Et olla tagakiusatu ei pea olema silmapaistev isik või aktivist. PPA osutus meelsuse „vähesele“ avaldamisele on küüniline ja kohatu. Ilmselgelt ei soovi pagulane endale päritoluriigist tingitud ohtu võimendada, sest pagulasel on tagakiusamise suhtes põhjendatud kartus. Ka kaebaja poolt Vene Föderatsiooni saatkonnale passi ja meelsusavalduse saatmine südametunnistuse kergendamise eesmärgil eeldas hirmu ületamist.
10.4.Pagulasseisundi eelnev tuvastamata jätmine on asjassepuutumatu. Igakordsel haldusakti andmisel tuleb lähtuda teadaolevatest asjaoludest ning need on selgelt 07.04.2022 ja 27.02.2024 vahemikus muutunud. Vahepealsel ajal on akumuleerunud näiteid Vene Föderatsioonis teisitimõtlejate tagakiusamisest. Samuti on täiendavalt alust karta, et Vene Föderatsioon asub kaebajat täiendavalt tema poliitiliste vaadete tõttu karistama. Kuivõrd tõendeid ja asjaolusid tuleb kogumis hinnata, tuleb uue korduva taotluse menetlemisel võtta arvesse ka eelnevalt esitatud tõendeid ja asjaolusid. Seejuures PPA vihje, justkui kaebaja oleks ee.ee.eeee meelsusavalduse esitanud pahas usus, on väär. ee.ee.eeee ei olnud kaebaja 07.04.2022 taotluse
5 (13)
asjus veel jõustunud otsust ning Riigikohus veel arutas kaebaja kassatsioonkaebuse menetlust – menetlusse mittevõtmise määrus tehti kaebajale teatavaks alles 07.11.2023.
10.5.PPA väide, et Vene Föderatsioon ei ole reageerinud kaebaja ee.ee.eeee meelsuseavaldusele, on spekulatiivne ja alusetu. Jääb arusaamatuks millist reaktsiooni PPA piisavana silmas peaks – kas saatkonna töötajate pahameelt väljendavat vastuskirja või hoiatust, et kui kaebaja Venemaale naaseb, siis teda karistatakse. Ka Eestis ei teavita prokuratuur kahtlusalust kriminaalmenetluse alustamisest, kui see võib päädida õigusemõistmisest kõrvalehoidumisega, liiatigi siis teavitataks kaebajat Venemaa läbiviidavatest menetlustest vms protsessidest. Kaebaja on alates 2014. aastast töötanud selles suunas, et omandada Eesti kodakondsus, sh asunud Eestisse alaliselt elama, juhtinud Eestis registreeritud äriühinguid, õppinud Eesti keelt ja isegi oma vanemate eest ajal, mil nad Eestis elasid, hoolt kandnud. Kaebaja soovib jätkuvalt saada Eesti kodakondsust. 10.6 PPA otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna seisukohad on arusaadavalt sidumata kehtiva õiguse ja tõenditega. PPA ei ole osundanud mistahes tõendile ega faktilisele asjaolule, mis viitaks sellele, et kaebaja poliitilised veendumused pole siirad. PPA viitab kas iseenda moonutatud tõlgendustele asjaoludest või sellele, et taotleja on ka eelnevalt soovinud saada rahvusvahelist kaitset ja teinud toiminguid selleks, et vältida Vene Föderatsiooni sattumist. Viimast ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja ei esitanud korduvat taotlust rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise eesmärgil. Kui PPA leiab, et taotlejal puuduvad tema väljendatud poliitilised veendumused (või need ei anna alust Venemaal tagakiusamist karta), tuleb PPA-l lähtuvalt HMS § 56 lg-st 2 seda tõendada ja põhistada. PPA ei ole sellistele tõenditele ega põhistustele viidanud, vaid asunud üldsõnaliselt väitma, et ei pea taotlejat piisavalt veenvaks. Kaebaja esitas tõendeid enda poliitiliste veendumuste esinemise tuvastamiseks. PPA ei ole neid ümber lükanud. PPA ei ole osundanud mitte ühelegi tõendile, millest arusaadavalt nähtuks, et kaebajal tegelikult ei ole tema kirjeldatud veendumusi. PPA on viidanud vaid asjaoludele, mille PPA-ga sarnaselt tõlgendamine eeldab eelarvamust kaebaja isiku suhtes, sest nendest asjaoludest iseenesest ei nähtu kaebaja väidetule vastupidist. Rahvusvahelise kaitse korduv taotlemine ja avalikest sõnavõttudest hoidumine ei viita sellele, et kaebajal puuduksid tema kirjeldatud veendumused.
10.7.PPA ei ole kaebajat sisuliselt ära kuulanud, kuivõrd ei ole kaebaja 06.02.2024 seisukohtadele oma 27.02.2024 otsuses sisulist vastust andnud. PPA ei võtnud kaebaja esitatud teavet otsuse tegemisel arvesse. Seda kinnitab ka asjaolu, et PPA on jätkuvalt veendunud, et kaebaja ei ole aktiivne ja silmapaistev aktivist ning tema meelsuseavaldused ei ole piisavalt avalikud ja regulaarsed. PPA jätab tähelepanuta, et kehtiva õiguse kohaselt piisab taotleja pagulaseks hindamiseks sellest, et päritoluriigis on seadusesse sisse viidud ja jõustatakse asjassepuutuvate tunnuste (VRKS § 4 lg 1 tunnuste) represseerimine.
10.8.Kaebajale tuleb alternatiivselt anda täiendav kaitse, kuna Venemaale naastes on tõenäoline, et ta peetakse kriminaalmenetluse raames kinni ja karistatakse vanglakaristusega. Vene vanglates on täheldatud piinamist, seksuaalvägivalda ja alandamist. Vene vilepuhujaid, kes on asunud Venemaa vanglates asetleidvaid inimõiguste rikkumisi avalikuks tegema, on samuti hakatud taga kiusama. Selliselt nt pages Prantsusmaale vene vanglasüsteemi suhtes kriitikat väljendava veebilehe gulagu.net allikas ning suri hiljuti Aleksei Navalnõi. Ebainimlikke tingimusi kinnitavad ka Madalmaade välisministeeriumi päritoluriigi raport. Kuivõrd taotleja Venemaal vanglasse sattumine, juhul kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, on tõenäoline, kujutab rahvusvahelise kaitse andmata jätmine taotlejale ka reaalset ohtu, mis seisneb tema piinamises ja tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamises. Taotleja vastab VRKS § 4 lg 3 p 2 tingimustele ning talle tuleb 6 (13)
vähemasti anda täiendava kaitse seisund. Samuti saab käsitleda kaebaja ja Vene Föderatsioonis olevate tsiviilisikute suhtes vägivalla rakendamisena rahvusvahelise relvakonflikti tõttu VRKS § 4 lg 3 p 3 tähenduses Vene Föderatsioonis kehtestatud seadusi, mis on ilmselgelt suunatud VeneUkraina sõja vastuseisu represseerimisele. Tegemist on Vene Föderatsiooni kasutusele võetud meetmega, mille eesmärk on suunatud mitte eeskätt riigi normaalse toimimise tagamisele, vaid sõja võitmisele. Selliste repressioonide ohvriks sattumine Venemaal kaebajale omaste poliitiliste veendumuste väljendamise eest on reaalne ja tõsine oht.
10.9.Kaebaja väljasaatmine rikub EIK artikleid 2, 3, 5 ja 6 ning konventsiooni rikkumise vältimiseks tuleb anda kaebajale rahvusvaheline kaitse. Venemaal ootab kaebajat poliitiliselt motiveeritud ja kallutatud kriminaalmenetlus ja suure tõenäosusega vabadusekaotus. Vangistuses olles on tõenäoline, et kaebaja satub vägivaldse ja ebainimliku kohtlemise ohvriks. Samuti on võimalik, et Vene Föderatsiooni riigivõim tapab kaebaja tema kunagise silmapaistva rolli ja poliitiliste veendumuste tõttu.
11.Vastustaja seisukoht
11.1.PPA vaatas 25.03.2023 tehtud rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse üle eelkõige kaebaja passi saatmisega Venemaa saatkonda ja kaebusele lisatud artiklite osas. Korduva kaebuse juurde lisatud artiklid Venemaa olukorra kohta ei muutnud PPA seisukohta, sest olukord Venemaal ei ole Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga muutunud. Kuna artiklites kirjeldatud asjaolude kohta on Tallinna Ringkonnakohus juba haldusasjas 3-221436 hinnangu andnud, siis ei pidanud PPA vajalikuks neid asjaolusid otsuses pikemalt käsitada.
11.2.Venemaa saatkonna info kodakondsusest loobumise kohta on avalikult kättesaadav. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et üksnes posti teel saadetud kodakondsuse loobumise avaldusi ei menetleta. Lisaks ei nähtu fakti tuvastamise aktist tehtud fotodest, et oleks täidetud Venemaa kodakondsusest loobumiseks Venemaa saatkonna poolt nõutud dokumentide koosseis. Kaebaja ei ole Eesti kodakondsuse saamiseks taotlust esitanud, mistõttu Eesti ei anna kaebajale ka tõendit, et kaebajale antakse Eesti kodakondsus nagu dokumentide koosseisu punkt 9 nõuab. PPA-le ei ole ka teada, et kaebaja taotleks mingi teise riigi kodakondsust. Kaebajale ja tema esindajale pidi olema teada, et kaebaja dokumentide saatmine ei vii kaebajat eesmärgile vabaneda Venemaa kodakondsusest. Sellisel demonstratiivsel sisepassi saatmisel saatkonda sai olla vaid provotseeriv ja manipuleeriv eesmärk. See näitab selgelt eesmärki kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Etteheide meelevaldsele kohtupraktika ja kehtiva õiguse tõlgendusele on alusetu.
11.3.Päritoluriigi infost ei nähtu, et Venemaa kodakondsusest loobujaid oleks võimud piiril kinni pidanud. 2024. aastal on olnud vähemalt 2 isikut, kes käisidki Venemaa kodakondsusest vabastamise taotlust esitamas ja neid ei peetud kinni. Praeguseks on Venemaa saatkond alustanud uuesti kodakondsusest vabastamise taotluste vastuvõtmist. PPA-le on mõned inimesed ka teada andnud, et nad on saanud aprilliks vastuvõtu aja taotluse esitamiseks. Samuti on nüüd võimalik esitada Venemaa kodakondsusest vabastamise taotlust ükskõik millises muus riigis asuvas Venemaa saatkonnas (varem oli seda võimalik teha vaid elukoha järgi). Mõned meie taotlejad on saanud aja Soomes ja Lätis asuvasse Venemaa saatkonda. PPA kinnitab, et Eesti kodakondsuse taotlejatest on kõiki, kes on saanud esitada taotluse Venemaa kodakondsusest vabastamiseks, ka sellest vabastatud.
11.4.Kaebaja esitatud artiklid kirjeldavad küll Venemaad, mitte aga kaebaja individuaalset profiili, eluolu ja tegemisi, mistõttu ei ole need kaebajale ülekantavad. Tervisega seotud asjaolud ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, samuti ei anna tervise parandamise soov 7 (13)
alust rahvusvahelisele kaitsele. Vastustajal ei ole ka alust järeldada, et kaebaja ei saa oma haigusele päritoluriigis viibides ravi.
11.5.Kaebaja ei ole täiendava kaitse saaja, kuna olukord Venemaal ei ole selline, et oht kaebaja elule ja tervisele oleks tõsine ja reaalne ning PPA leidis põhjendatult, et kaebajal endal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et kaebaja võiks olla kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Venemaa elanikkond.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Direktiivi 2013/321 artikli 2 punktide e ja q kohaselt on korduv taotlus täiendav rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse pärast seda, kui eelmise taotluse kohta on tehtud lõplik otsus, st otsus, mille suhtes ei kohaldata enam selle direktiivi V peatükist tulenevat õiguskaitsevahendit. Vaidlust ei ole, et: PPA-le 20.11.2023 esitatud taotlus oli korduv taotlus. Nimelt esmase rahvusvahelise kaitse taotluse esitas kaebaja PPA-le pärast Eestis viibimisõiguse lõppemist ja talle lahkumisettekirjutuse tegemist 07.04.2022 ning selle jättis PPA 01.07.2022 otsusega rahuldamata. Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitas kaebaja 20.11.2023, ehk vahetult pärast seda, kui Riigikohus jättis haldusasjas 3-22-1436 esitatud kassatsioonkaebuse 07.11.2023 menetlusse võtmata. Advokaadibüroo LEVIN OÜ tellimusel toimus ee.ee.eeee fakti tuvastamine ning gg.gg.gggg akti koostamine, kus kohtutäituril lasti tuvastada asjaolu, et kaebaja edastas Venemaa Föderatsiooni saatkonnale Eestis avalduse ja oma siseriikliku passi.2
13.Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiks ei ole varem tehtud otsuse ümbervaatamine. Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on sarnane haldusmenetluses tundud haldusmenetluse uuendamisele. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.04.2024 otsuses nr 3-23-11103 VRKS § 24 lg-te 1–3 ja direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2–4 kohaldamise kohta, et: „Direktiivi 2013/32/EL art 40 lõiked 2 ja 3 näevad ette korduvate taotluste läbivaatamise kahes etapis. Esimeses etapis kontrollitakse taotluste vastuvõetavust ja teises etapis antakse hinnang nende sisule. Esimene etapp jaguneb omakorda kaheks. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel. Seejärel tuleb kontrollida, kas uued dokumendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Kui vastus on jaatav, siis tuleb kaitse taotlus läbi vaadata üldkorras.“. Kohtu hinnangul on PPA kaebaja taotluse nõuetekohaselt läbi vaadanud ning võtnud uue asjaoluna arvesse, et kaebaja saatis ee.ee.eeee Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnale avalduse Venemaa kodakondsusest loobumiseks ning lisas sellele oma sisepassi ja meelsusavalduse. See uus asjaolu ei tähenda aga seda, et kaebajat tuleks igal juhul tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Ka sellises olukorras tuleb PPA-l hinnata, kas uue asjaolu valguses on põhjust pidada taotlejat rahvusvahelise kaitse saajaks.
14.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS §
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud).
Kaebuse lisa 4
jõustumata (kohtu märkus).
8 (13)
22 lg 1). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C465/07, C-285/12 ja C-542/13). Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2). VRKS § 20 1 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks VRKS §-s 20 1 loetletud üheksast alusest, sh kui taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1 4 (punkt 5) või kui taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (punkt 7).
15.Esmalt märgib kohus, et kaebaja väiteid keskenduvad suuresti esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitatud väidetele ja seal tuvastatud asjaolude, mille osas kaebaja uusi tõendeid esitanud ei ole. PPA ja Tallinna Ringkonnakohus hindasid kaebaja väiteid põhjalikult nii 01.07.2022 otsuses kui ka haldusasjas 3-22-1436 tehtud otsuses. Kohus nõustub nende põhjendustega ega hakka neid asjaolusid uuesti ümber hindama ega otsuseid kordama (HKMS § 165 lg 2). Nii hindasid kohtud üksikasjalikult kaebaja väiteid, mis on seotud Kertši silla ehitamisega, töölt lahkumisega jne ning sellele järgnenud väidetava tagakiusuga ja leidsid, et nende sündmuste tõttu ei ole kaebaja rahvusvahelise kaitse saaja. Samuti on üksikasjalikult hinnatud kaebaja väiteid seoses võimaliku kriminaalmenetlusega ning jõutud järeldusele, et seda ei saa pidada tagakiusuks ning tunnustada kaebajat sel põhjusel rahvusvahelise kaitse saajana.
16.Nagu kohus välja tõi, siis on uus asjaolu see, et kaebaja esitas ee.ee.eeee Venemaa saatkonnale avalduse, milles soovib loobuda Venemaa kodakondsusest, põhjendades seda vastuseisuga Venemaa agressioonile Ukrainas. Kohus nõustub kaebajaga, et Venemaal on haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena, ent selle juures tuleb arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Tingimusel, et Venemaa ametivõimud on kaebaja ee.ee.eeee edastatud avalduse kätte saanud, siis eelduslikult võib lugeda, et ametivõinud on teadlikud kaebaja meelsusest, kuid see ei tähenda vältimatut tagakiusu Venemaale naasmisel. Kaebaja toob küll välja erinevaid näiteid inimestest keda on sõjavastaste meeleavalduste või postituste tõttu kinni peetud ja vanglakaristusega karistatud, siis ei saa olla vaidlust, et kaebaja ei ole ajakirjanik, endine linnapea, tuntud blogija või Moskva patriarhaadist lahkulöönud kiriku peapiiskop. Sel põhjusel ei ole need näited ka asjakohased. Samuti ei saa kaebajat võrrelda Venemaal tänaval sõjavastaseid luuletusi lugenud aktivistidega, kuna kaebaja ei ole avalikult ja aktiivselt oma sõjavastast meelsust avaldanud.
VRKS § 24 lg 1: Kui taotleja esitab täiendavaid selgitusi või korduva taotluse, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet täiendavad selgitused või korduva taotlusega kaasnevad dokumendid läbi eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise raames, uuendades eelmist rahvusvahelise kaitse menetlust.
9 (13)
17.Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on 2024. aaasta veebruari seisuga alustatud 825 kriminaalasja inimeste vastu seoses nende sõjavastase tegevusega (mh kuulub siia alla ka terrorism ja vandalism) Halduskaristuste arv on 2024. a jaanuari seisuga 8693. Ehkki kaebaja kriminaalmenetlusi arvestades on tema karistamise tõenäosus poliitiliste vaadete avaldamise tõttu tavapärasega võrreldes kõrgem, siis vähemalt praeguseni ei ole kaebaja 2023. aasta oktoobris tehtud avalduse suhtes eeldatavasti menetlust algatatud. Venemaa saatkond ei ole kaebajaga ühendust võtnud ega muul viisil esitatud avaldusele reageerinud.
18.Hindamisel, kas isik on n-ö sur place pagulane tuleb arvestada, et PPA peab hindama seda, kas asjaolud, millele isik tugineda soovib, on tegelikud või on uute asjaolude eesmärgiks asjaolude moonutamine. Riigikohus selgitas 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509 punktis 18.8, et mistahes eksiilis toimunud poliitilise tegevuse arvestamine avaks ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Kohus jääb sellele seisukohale.
19.Ehkki kohus ei eita, et kaebajal võib olla sisemine vastumeelsus Venemaa võimude tegevuse suhtes, siis nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja üldine käitumine ei ole olnud siiras. Kohtupraktikas on korduvalt jaatatud, et pagulase staatus võib tekkida ka pärast päritoluriigist lahkumist (pagulane sur place), kuid sellisel juhul tulebki kitsalt hinnata, kuidas ametiasutused sellist tegevust tõenäoliselt hindavad (vt ka Euroopa Kohtu 29.02.2024 otsus C-222/22, Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl (Conversion religieuse ultérieure), ECLI:EU:C:2024:192, punktid 28–35). Ka Riigikohus rõhutas 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509, et välistada tuleb varjupaigaõiguse kuritarvitamine tagakiusu teadliku provotseerimisega, eriti kui see toimub pärast rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust. Ehk praegusel juhul tuli PPA-l hinnata, kuidas suhtub Venemaa võim kaebaja avantüüri enda kodakondsusest loobumisele. Seda on PPA ka teinud. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja avaldus Venemaa saatkonnale oli provokatiivne ning paljasõnalised on kaebaja väited, et ta on juba aastast 2014 töötanud selles suunas, et omandada Eesti Vabariigi kodakondust. Ühtegi tõsiseltvõetavat sammu kaebaja selleks teinud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, miks oli vaja sellise žesti tegemine just ee.ee.eeee, kui Venemaa annekteeris osa Ukrinast juba aastal 2014 ning alustas täiemahulist sõda 2022. aasta veebruaris.
20.Kaebaja viibis alates 21.06.2021 Eestis ebaseaduslikult. Kuna kaebaja ei ole astunud ühtegi sammu Eesti kodakondsuse saamiseks, siis pidi ta olema teadlik ka sellest, et tal ei ole õiguslikult võimalik Venemaa kodakondsusest loobuda. Ka kaebaja ise kinnitab, et ee.ee.eeee meelsuseavalduse ja Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabanemisele suunatud avaldus oli eeskätt sümboolne žest, mille esmane eesmärk oli kaebaja enda südametunnistuse kergendamine, mh enda nn orjamärgist, st Vene Föderatsiooni passist, vabanemise teel. Kohus nõustub PPA-ga, et kui kaebaja sooviks oleks päriselt Venemaa kodakondsusest loobumine, siis oleks kaebaja sümboolse žesti asemel astunud reaalseid samme kodakondsusest vabanemiseks. Seega kinnitab kaebaja kaude ka kaebuses, et ee.ee.eeee avalduse näol oli tegemist näiliku protsessiga, kuna kaebajale oli teada, et ühtegi järelmit sellele järgneda ei saa ning Venemaa kodakondsusest vabastamise protsessi sellele ei järgne 5. Lisaks märgib kohus, et kaebaja asus enda kodakondsusest teatraalselt loobuma pärast seda, kui ta sai aru, et tema 07.04.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust ei saada edu – ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ning ehkki Riigikohus ei olnud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist selleks ajaks otsustanud, siis pidi kaebaja ometi möönma võimalust, et Riigikohus jätab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Vt ka PPA esitatud info Venemaa kodakondsusest loobumise kohta.
10 (13)
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA peab esitama tõendeid selle kohta, et kaebaja korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on süsteemi kuritarvitav. Selliste tõendite esitamine ei ole üldjuhul ka võimalik, mistõttu piisab sellest, et PPA põhistab enda vastavat kahtlust. Seda on PPA ka teinud. PPA on toonud välja ja hinnanud kaebaja käitumist terviklikult, sh toonud välja ka selle, et esmase rahvusvahelise kaitse taotluse esitas kaebaja selgelt lahkumiskohustuse vältimiseks ehk n-ö viimase õlekõrrena. Kaebaja pidi juba Eestisse elama asudes või siis hiljemalt 2016. aastal, kui ta Soomes kinni peeti, teadma, et teda väidetavalt kiusati juba 2014. aastal Venemaal taga ja ta ei saa sel põhjusel Venemaale naasata. Kui kaebajal oleks olnud tõsine tagakiusukartus, oleks ta kaitset saanud paluda kas koheselt Eestisse saabumisel või hiljemalt siis kui tema elamisluba ei pikendatud. Olukord, kus isik hakkab varjupaika taotlema alles siis, kui teda ähvardab riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu seadmise oht, viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Nagu juba esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses välja toodi, siis tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist (VRKS § 14 lg 1). Kui inimene soovib reaalselt saada teiselt riigilt kaitset, hakkab ta vastavaid õigusi realiseerima esimesel võimalusel, mitte ei näe varjupaigasüsteemis alternatiivi muudele riigis viibimise alustele. Sarnaselt ühekordsele viisale, kus inimesele peab olema selge, et selle alusel ei ole tal võimalik piiramatuks ajaks riiki jääda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2021 otsus nr 3-20-1029, punkt 9) nii ka elamisloa alusel riigis viibivalt isikul peab olema selge, et ta ei pruugi piiramatult saada õigust riigis viibida.
22.Nagu kohus märkis, siis ei ole praeguse vaidluse eesmärgiks varasema kohtumenetluse ümberkujundamine. Oluline on hinnata, kas uus asjaolu võib tuua kaasa olukorra, kus kaebajat tuleb tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Seega ei pidanud PPA konkreetses vaidlustatud otsuses asuma uuesti hindama juba varasemalt hinnatud asjaolusid, seda enam, et kaebaja nende osas uusi tõendeid ei esitanud. PPA pidi hindama, kas ee.ee.eeee esitatud avaldus võib suurendada tõenäosust, et kaebajat võidakse Venemaal poliitilise meelsuse tõttu hakata tagakiusama. Seejuures sai PPA otsuse tegemisel lähtuda nendest asjaoludes, mis on tõendamist leidnud, sh ka haldusasjas 3-22-1436 tuvastatud asjaoludest. Seda on PPA ka teinud.
23.Kohus ei nõustu kaebaja üldsõnalise väitega, et PPA rikkus kaebaja korduvat rahvusvahelise taotlust läbivaadates ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõigus ei tähenda seda, et PPA peaks selle tulemusel igal juhul jõudma seni tuvastatust teistsugusele järeldusele. Kohtu hinnangul on PPA järeldus, et kaebaja ei ole aktiivne või silmapaistev aktivist, kooskõlas kaebaja antud selgitustega ning esitatud tõenditega.
24.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et igasuguste repressiivsete meetmete ellu rakendamine päritoluriigis toob kaasa selle riigi kodanikele õiguse olla tunnustatud rahvusvahelise kaitse saajana. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18) ning asendada viisat ja elamisluba nende andmisest keeldumise järgselt.
25.Eelnevast tulenevalt leidis PPA õiguspäraselt, et ee.ee.eeee avalduse esitamist saab käsitada asjaoluna, mille kaebaja on tekitanud päritoluriigist lahkumise järgselt selleks, et luua vajalikud tingimused rahvusvahelise kaitse saamiseks, ning kaebajat ei saa pidada pagulaseks, kuna see ei too kaasa tagakiusuohtu Venemaal. Kui kaebaja leiab, et ta ei soovi Venemaal elada, siis on tal võimalik minna elama mõnda teise Schengeni viisaruumi välisesse riiki, kuid soovimatus Venemaal elada ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
26.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui ta pagulaseks ei kvalifitseeru, siis tuleb teda tunnustada täiendava kaitse saajana. Täiendava kaitse instituut on eraldiseisev rahvusvahelise kaitse andmise alus, mitte n-ö alternatiiv juhuks, kui isik pagulaseks ei osutu. Ka ei ole täiendava 11 (13)
kaitse instituudi eesmärgiks kaitsta isikuid koduriigis läbiviidava kriminaalmenetluse eest. Nii nagu mobilisatsiooniohu korral on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus ei ole teada, millisesse üksusesse ta kuuluks ja milliseid teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, punkt 26), nii on ka võimaliku kriminaalkaristuse osas. Täna ei ole teada, milline on kaebaja suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse tulemus ning millises kinnipidamisasutuses ta oma karistust võiks kanda. Kaebaja ei ole sõjavastane aktivist või opositsiooniliider. Asjaolu, et Venemaa vanglad, sh eeluurimisvanglad, on tundud väärkohtlemise juhtumite tõttu, siis ei saa sellest järeldada, et kõiki vange Venemaa vanglates väärkoheldakse ning et ka kaebaja satub väärkohelmise alla. Kaebajat ei saa võrrelda Alexei Navalnõiga või teiste tuntud opositisoonipoliitikutega. Isegi turvalises Eestis elades ei ole kaebaja olnud aktiivne enda poliitilise meelsuse avaldamisel ning väljaütlemised lähedastele sõpradele eravestlustes ei ole sellised asjaolud, mis võiks olla Venemaa ametivõimudele teada. Ehkki Venemaa ametivõimudele on teada kaebaja edastatud ee.ee.eeee kiri, siis ei ole teada, kas ja kuidas võimud sellele reageerivad või kuidas tõlgendavad. Pärast täiemahulise agressioonisõja alustamist ei ole kaebaja ainus venelane, kes enda kodakondsusest on soovinud loobuda ning eelduslikult ei jää kaebaja ka viimseks. Seega on kaebaja väited võimalikust tõsisest ohust oletuslikud ning põhinevad abstraktsel hirmul.
27.Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja suhtes kohaldatud tagaselja süüdimõistmist vms, mistõttu ei saa ka välistada seda, et kriminaalmenetlus kaebaja suhtes on lõpetatud. Oleks loogiline, et kui kaebaja võtab saatkonnaga ühendust, siis aktiivse kriminaalmenetluse korral võiks sellele järgneda ka mingid sammud – nt püüd meelitada kaebajat ka reaalselt kodakondsusest loobuma. See eeldab üldjuhul ka Venemaale minekut. Ehkki kohus ei saa välistada, et Venemaale naastes võidakse jätkata kaebaja suhtes enne tema lahkumist alustatud kriminaalmenetluste läbiviimist, kuid nagu ringkonnakohus juba 2023. aasta otsuses märkis, siis ei ole kaebaja põhistanud, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlused oleksid olnud poliitiliselt kallutatud (otsuse punkt 17) ning kohus jääb selle seisukoha juurde. Samuti on ringkonnakohus asjakohastele tõenditele viidates lükanud ümber kaebaja väited, et kaebajal oleks enda õiguste kaitsmine Venemaal võimatu. Rahvusvahelise kaitse instituut ei ole loodud selleks, et kaitsta päritoluriigi kodanikke nende suhtes alustatud kriminaalmenetluste eest.
28.Ka väited, mis puudutavad relvakonflikti ning sellest tulenevalt täiendava kaitse vajadust ei ole põhjendatud ega anna alust kaebaja tunnistamiseks täiendava kaitse saajana. Üksikud intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu. Praktika on üldiselt näidanud, et Ukraina rünnakud Venemaa territooriumil on hästi sihitud ega ole võrreldavad Venemaa tegevusega, kus hävitus- ja laastamistööd tehakse vaippommitamisega ning kõiki sõjapidamise reegleid eirates.
29.Samuti jääb kohus täiendava kaitse kontekstis varem väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt üritab kaebaja end põhjendamatult samastada Venemaa kõrgete opositsiooniliidrite või isikutega, kellel on võimalik mõjutada suuri rahvahulki (A. Navalnõi, õpetajad koolides jne). Samuti ei ole alust võrrelda kaebajat vilepuhujatega, kes on asunud Venemaa vanglates asetleidvaid inimõiguste rikkumisi avalikuks tegema, on samuti hakatud taga kiusama. Kaebaja ei ole nende isikutega samastatav, mistõttu sellekohased näited ei ole asjakohased.
30.Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle tuleks anda rahvusvaheline kaitse EIK artiklite 2, 3, 5 ja 6 rikkumise vältimiseks. PPA tuvastas õiguspäraselt, et ka korduva rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olnud asjaolu – kodakondsusest loobumise taotluse esitamine koos poliitilise avaldusega – ei ole selline asjaolu, mis tooks kaasa kaebaja tunnustamise pagulasena. Kaebaja viidatud EIK artiklid on pigem seostatavad non refoulement põhimõttega ning praegusel juhul ei 12 (13)
nähtu kohtule, et kaebaja väljasaatmine Venemaale sellise keelu rikkumise kaasa tooks. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on kehtiv, see on läbinud kohtuliku kontrolli.
31.Kaebaja tervislik seisund ei oma kaebaja korduva rahvusvahelise taotluse osas tehtud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähendust. Ka pärast täiemahulise agressioonisõja alustamist on Venemaal meditsiiniline abi kättesaadav.
32.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus koguulatuses rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused (sh vastuväite lahendamine)
33.Kohus jättis 06.05.2024 määrusega kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas seejärel kohtu tegevusele vastuväite. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, kuna PPA ei ole väitnud, et kaebajal Venemaa ametilikule poliitikale vastupidised vaated puuduvad. Seega soovib kaebaja tunnistajate ütlustega tõendada asjaolu, mille üle vaidlust ei ole. Vaidlus on küsimuses, kas kaebaja poliitilised vaated võivad tuua Venemaale naastes tagakiusu. Seega ei ole täiendavate tunnistajate ülekuulamine HKMS § 62 lg 2 alusel vajalik, kuna kaebaja taotletud tõendil ei ole asjas tähtsust.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
35.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg, samuti kuupäevad ee.ee.eeee ja gg.gg.gggg ning kaebaja varasemad kohtuasjad, kus tema nimi on nähtav, tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.