Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.07.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-459
Haldusasi
X kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saamata jäänud palga väljamõistmiseks koos viivisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Vastustaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Tiit Rebane 11.06.2024 istung
Asja läbivaatamine
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
andmisega 2022 detsembris. Hüvitamata on 6 ületundi päevasel ajal ja 1 6 ületund öisel ajal (kl 22.00-23.00). Asjaolu on tõendatud 2022 detsembrikuu tööajatabelitega. Kaebaja ületunnitööd 2023 jaanuaris olid seotud planeeritust väiksema parvlaeva Estonia hindamise meeskonnaga. Kaebaja 17,75 tundi ületunnitööd on tõendatud 2023 jaanuari tööajatabelitega. 2.4 Kaebaja vabastati OJK juhataja ametikohalt 31.01.2023. Lõpparvega kaebajale ületunnitöö ja öötöö eest lisatasu makstud ei ole. 06.02.2023 saatis kaebaja MKM kantslerile Ahti Kuningale meeldetuletuse ületunnitöö ja öötöö lisatasu hüvitamise nõudes. Käesoleva ajani kaebaja ületunnitöö ja öötöö eest lisatasu saanud ei ole, samuti ei ole makstud tulemustasu 20 % aastasest põhipalgast. Kokku on kaebaja ületunnitöö ja öötöö lisatasu kokku 10 533,31 eurot. Ületunnitöö arvutused on kajastatud kaebusele lisatud Exceli tabelis. Kaebaja aastane põhipalk on 72 000 eurot (12 x 6000). 20% aastasest põhipalgast on 14 400 eurot. Käesoleval juhul kohustus vastustaja kaebajale maksma tulemustasu 2022 aasta lõpus. Muutuvpalga nõuet ja lisatasu nõuet ületunnitöö ja öötöö eest saab nimetada saamatajäänud palga nõudeks, kuna muutuvpalka ja lisatasu ületunnitöö ning öötöö eest loetakse palga osaks. ATS § 62 lg 5 sätestab, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt VÕS §-le 113. Kaebaja nõuab viivist alates 01.02.2023, s.o lõpparve laekumise päevale järgnevast päevast alates.
3.4 ATS § 39 lg 3 kohaselt ei ole ületunnitöö teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast. Sama regulatsioon on MKM sisekorraeeskirja p 5.2 teises lauses, Kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud ületundide ja öötundide tegemisel ATS § 39 lg-tes 1 ja 2 ning § 40 lg-tes 1 ja 2 asjaolusid, siis ei saa pidada kaebaja vabatahtlikku ületunnitööd põhjendatuks. Vastustaja juhib tähelepanu täiendavale asjaolule. Kaebaja tööaja norm on 40h nädalas, millele lisandub kaebaja deklareeritud kõrvaltegevus oma äriühingus 16h nädalas, mis teeb kokku 56h nädalas. Korrutades nädala tunnid läbi nelja nädalaga, saame umbkaudse tööaja ühes kuus (4 nädalat x 56h = umbes 224h kuus), millele lisandub kaebaja märgitud ületunnitöö. Tõusetub õigustatud küsimus, et millal kaebaja puhkab? Mis omakorda seab kahtluse alla kaebaja tööajatabelis esitatud ületundide õigsuse. 3.5 Merel viibimine ei ole OJK juhi teenistuse kohaks ja oleks tulnud vormistada lähetusena. OJK juhataja ametikoha asukoht on Tallinn. Lähetuse korral on ettenähtud päevaraha, mitte ületunnitöö hüvitamine. MKM ametnike ja töötajate lähetamise korra p 3.9 sätestab, et lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha VV 25.06.2009 määrusega nr 110 ja 19.12.2012 määrusega nr 112 ettenähtud piirmäärades. Seega puudub kaebajal alus nõuda väljaspool tööaega ja ööajal tehtud ületundide hüvitamist rahas (vormistamata) lähetuses viibitud ajal. 3.6 Ministrile tehti kaebajale tulemustasu maksmise ettepanek, kuid minister tulemustasu ei kinnitanud. Väär on kaebaja seisukoht, justkui vastustaja on kohustatud maksma kaebajale tulemustasu 2022 aasta lõpus 20% aastasest põhipalgast. MKM palgajuhendi p 8.2 näeb ette tulemuspalga maksmise tingimused ja korra teenistujale. Tegemist on üldjuhul ühekordse tasuga heade töötulemuste ja kokkulepitud eesmärkide eest. Seega pole tegemist tasuga, mis on teenistujale garanteeritud.
pädevusse kuuluvate, kuid selles korralduses märkimata küsimuste otsustamine, v.a distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramine ning ametikohalt vabastamine, volitatakse edasivolitamise õigusega valdkonna eest vastutavale ministrile (p 3 teine ja kolmas lause, dtl 13). Seega on kaebuses väidetud kaebaja ületunni- ja öötöö tema omaalgatuslik tegevus, mitte seaduse järgi hüvitamisele kuuluv ületunni- ja öötöö. Seega puudub kaebajal alus nõuda kaebuses väidetud ületunni- ja öötöö hüvitamist. Mittevaieldav asjaolu, et MKM on kaebaja väidetud ületunni- ja öötöö varasemalt hüvitanud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Vastustaja selgituste kohaselt oli tegemist veaga, täpsemalt MKM personaliosakonna töötaja inimliku eksimusega (dtl 229). Puutuvalt kaebaja väidetud kokkuleppesse OJK teenistujate ületunni- ja öötöö hüvitamiseks, märgib kohus, et ei kaebusest ega 02.01.2019 - 08.05.2022 MKM kantslerina töötanud Ando Leppimani kohtule adresseeritud seletuskirjast (dtl 235) nähtu, et see kokkulepe oleks puudutanud kaebajat. Kuna pole tuvastatud, et kaebaja oleks ületunni- ja öötööd teinud majandus- ja kommunikatsiooniministri korraldusel, pole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, kas kaebaja ka tegelikult kaebuses väidetud ajal ja mahus ületunni- ja öötööd tegi. Täiendavalt märgib kohus tankler Jade Blossom ́i juhtum osas, et kaebaja poolt esmakordselt alles 10.06.2024 menetlusdokumendis esitatud väide, et antud juhtumiga tegelemine oli tehtud ülesandeks isiklikult talle, on tõendamata. Vastustaja selgituste kohaselt oli vastav korraldus antud OJK-le. Asjas kogutud teabe valguses on kohtu hinnangul usutav, et vastav ülesanne anti OJK-le, mitte kaebajale isiklikult. Ülesanne anti kaebaja kaudu, sest kaebaja oli OJK juhataja, kelle ülesandeks oli korraldada PJK pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist (vt OJK põhimääruse § 6 lg 1, dtl 127). Ka kaebaja teenistuskoht polnud Tallinna lahel, vaid Tallinna linnas (vt VV 26.02.2021 korralduse nr 93 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ametisse nimetamine“ p 4, dtl 13). Kaebuses pole kaebaja väitnud, et antud juhtumiga tegelemine tehti ülesandeks isiklikult talle. 4.2 Alusetu on ka kaebaja tulemustasu nõue. Kaebajale tulemustasu määramine pole MKM kantsleri pädevuses. VV 26.02.2021 korraldusest nr 93 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ametisse nimetamine“ nähtuvalt määrab OJK juhataja palga valdkonna eest vastutav minister ehk majandus- ja kommunikatsiooniminister (p 3 esimene lause). Puudub vaidlus, et minister otsustas kaebajale tulemustasu mitte määrata (vt dtl 343). Kuna puudub ministri otsus, puudub kaebajal alus nõuda tulemustasu väljamaksmist. Pelgalt asjaolu, et MKM kantsler tegi ministrile vastava ettepaneku, selleks alust ei anna. 4.3 Kuna kaebaja palganõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Vastustaja pole kaebajale palga maksmisega viivitanud (vt ATS § 62 lg 5).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.