Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2401 12.12.2022 korraldusega nr 356 väljastatud projekteerimistingimused (PT-65-21) üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks (dtl 71-76).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-2401 Selle asemel, et keelduda ehitusloa andmisest, muutis vald projekteerimistingimusi 12.12.2022 (s.o kaks kuud pärast ehitusloa taotluse esitamist). Projekt ei vasta ka uutele projekteerimistingimustele. Ehitusloas katuse 0 kalde lubamine tekitab vastuolu projekteerimistingimuste p-ga 6.11– Hiie põik tänaval ja selle kõrvaltänavates on hoonestuslaadiks ühekordsed ja viilkatusega kahekordsed (katusekorrusega) hooned. Kui vald soovib muuta kogu senist Aespa arhitektuurilist laadi, siis tuleks seda teha detailplaneeringuga, mitte projekteerimistingimuste ja ehituslubadega. Vastustaja ei ole kaalunud, kas olukorras, kus teistel ümbruskaudsetel kruntidele on lubatud viilkatused ning poolteist korrust, võib olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Ehitusprojekt ei vasta ka projekteerimistingimuste p-dele 6.10, 6.18, 6.21 ja 8.2. Ehitusprojekti kohaselt on kinnistu ümber piirdeks võrkaed kõrgusega 1,5 m, kuid ehitusprojektis puuduvad nõutud vaate- ja lõikejoonised piirdeaia kohta. Ehitusprojekti ei ole piirdeaia osas kaebajatega kooskõlastatud. Projektist ei nähtu, kuidas kavatsetakse saavutada sademevete mittesattumine naaberkinnistutele olukorras, kus elamu ja kogu krunt on tõstetud kõrgemale naaberkinnistutest. Hiie põik 16 krundi kallak pärast tõstmist on keskelt kõikide piiride poole, kuid kavandatav imbväljaks asub Hiie põik 16 ja Hiie põik 18 piiri ääres. 6) Ehitusloa taotlusele on lisatud manipuleeritud geodeetiline alusplaan, mis on mõõdistatud 09.07.2021 (pärast Hiie põik 16 kinnistul kunstlikku pinnase tõstmist enam kui 0,7 m võrra). Ehitusloa andmine eelnevalt tõstetud pinnasega tehtud geodeetilise alusplaani alusel on ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamine. Seoses valeandmete esitamise ja ehitusuuringute mittetegemisega oleks pidanud ehitusloa väljaandmisest keelduma. 7) Vaidlustatud korraldus on motiveerimata. Sellest ei nähtu, et vald oleks kaalunud kaebajate õigustatud huve ning vastuväiteid. Samuti ei nähtu korraldusest, et vastustaja oleks kaalunud, miks ta pidas võimalikuks ehitusloa andmist projekti alusel, mille alusel kord juba antud ehitusluba oli tühistatud. Ehitusloa menetluses ei ole lahendatud menetluses esitatud märkusi maapinna ehituseelse tõstmise osas, insolatsiooni vähenemise osas, sademevee ärajuhtimise osas ega Hiie põik 16 ja Hiie põik 14 omanike ebavõrdse kohtlemise osas. 8) Sobivus miljöösse ja senise keskkonna säilitamine ei ole pelgalt kaebajate soov, vaid vastustaja on sellekohased sätted kehtestanud üldplaneeringus ja projekteerimistingimustes. Kaebajad tuginevad projekteeritud ehitise mittevastavusele kehtiva planeeringu ja projekteerimistingimustega. Kohalikul omavalitsusel ei ole ainuõigust miljööd ja keskkonda ning ehitiste sinna sobivust hinnata. Kohalikul omavalitsusel on küll laialdane diskretsioon antud küsimuses, kuid diskretsiooni teostamine peab olema nähtav haldusaktist. 9) Kaebajate esitatud fotodelt nähtub krundile kogunev liigvesi ning see, et maapinna tõstmine on toimunud silmnähtavalt ja talumispiiri häirivalt ületavalt. Seejuures on Hiie põik 16 krundi tõstmine tekitanud Hiie põik 14 krundile pideva liigvee, sh vee tungimise keldrisse. Fotodelt nähtub ka maapindade kõrguste vahe ning krundil olevate inimeste paiknemine üksteise suhtes vertikaalselt. Kohus peab kaaluma, kas selline vee hulk kaebajate krundil on tagajärg, mida peab taluma, või on see oluline kahjulik mõju, mis tuleneb naaberkrundi tõstmisest ja selle sulaja sadevete juhtimisest kaebajate krundile. Liigvesi (nii sade- kui sulavesi) kaebajate krundil ja keldris, mis tuleneb Hiie põik 16 maapinna tõstmisest, on kaebajate õiguste oluline riive, mida nad ei pea taluma. On arusaamatu, miks on seejuures tehtud Hiie põik 16 krundile erand ja lubatud maapinda ilma ehitusloa ja/või -teatiseta tõsta, kuigi nt Hageri alevikus, Lai tee 2 krundile seda ei lubata (Hageri aleviku Lai tee 2 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu üheks tingimuseks, et maapinna mahukas tõstmine on keelatud). Maapinna tõstmise lubamine tekitab liigvett krundile ja keldrisse ning vähendab privaatsust, kuna Hiie põik 16 elanikel on tänu kõrgemale pinnale ning kõrgemale elamule parem ülevaade kaebajate krundist. Samuti

3(12)

3-23-2401 varjutab kõrgem ehitis (maapinna tõstmine + teine täiskorrus) loomuliku päikesevalguse hulka nii elamus kui krundil. Seejuures ei ole tähtis, kas päikesevalguse hulk on vähenenud alla miinimumpiiri, oluline on, et see on vähenenud. Kahjustatud on kaebajate õiguspärast ootust, et nende naaberkrundile ehitatakse elamu vastavalt planeeringule ja projekteerimistingimustele, et ehitatakse elamu, mis sobiks keskkonda ja miljöösse, oleks pooleteistkordne (mitte kahe täiskorrusega) ning elamut ei rajataks ebaseaduslikult tõstetud pinnasele, mis muudab selle kõrguse meetri jagu kõrgemaks. Vastustaja ei ole pädev sisulisi aspekte hindama. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta on lubanud maapinda tõsta ega ole seda hinnanud ei ebaseadusliku ehituse ega elamu osana. 10) Ehitusloa andmise peamiseks kriteeriumiks ei ole subjektiivne hinnang ehitise sobivuse kohta keskkonda ja ehitusprojekti vastavus heale ehitustavale. Ehitusluba peab vastama ehitusõigust andvatele alusnormidele, eelkõige kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele. Hea ehitustava on lisaparameeter eelkõige ehitise tehnilise lahenduse kohta, mitte valdav ja otsustav kriteerium ehitusloa väljaandmiseks. 11) Väär on vastustaja seisukoht, et ehitusluba ja selle andmise korraldust ei pea motiveerima ning selles ei pea käsitlema ehitusloa osas esitatud vastuväiteid ja märkusi. Ehitusluba on oma sisult haldusakti andmise tõendiks ning sellele tõendile näidisvormi kehtestamine ei võta KOVlt kohustust ehitusloa andmist põhjendada. Väär on väita, et põhjendusi võib esitada ka pärast ehitusloa andmist. Kirjalik haldusakt peab sisaldama kirjalikke põhjendusi, sh kaalutlusi. Ehitusloa andmise korraldusest ega ehitusloast kaalutlusi ei nähtu. 12) Väär ja paljasõnaline on vastustaja väide, et haldusakt on vastu võetud elektroonilisi kauglahendusi kasutades läbiviidud istungil. Vastustaja dokumendiregister ei kajasta kauglahenduste teel läbiviidud istungit. Olukorras, kus vastustaja ei ole tõendanud, millal ja kuidas toimus vaidlustatud korralduse vastuvõtmine, tuleb lugeda ehitusluba tühiseks, kuna seda ei ole vastu võtnud selleks pädev organ ehk Kohila Vallavalitsus. Vastustaja ei ole esitanud protokolli ega muud tõendit, millest nähtuks, kellele korralduse projekt ja selle vastuvõtmiseks vajalikud muud materjalid saadeti, mis ajaks pidi vallavalitsuse liikmed sellele vastama, kes vastasid ja millal, kes ei vastanud, kes olid korralduse eelnõue vastuvõtmise poolt ja kes vastu. Vastustaja esitatud Kohila Vallavalitsuse 17.10.2023 istungi protokoll, kus arutati ja võeti vastu korraldus ehitusloa väljastamiseks. Ka ligi kuu aega pärast ehitusloa väljastamist toimunud vallavalitsuse istungi protokollist ei nähtu, et tegu oleks kaugvahendite abil peetud istungiga. Vastustajal on vildakas arusaam haldusmenetlusest ning selle läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuetest. Üldse ei ole selgitatud, miks on ehitusluba antud välja (18.09.2023) ligi kuu enne selle väidetava väljaandmise korralduse vastuvõtmist 17.10.2023 vallavalitsuse istungil ning korralduse allkirjastamist. Sellises olukorras on tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 pde 1 ja 3 järgi. Tühist haldusakti ei saa tagasiulatuvalt heaks kiita ja selliselt haldusakti vastu võtta. Väär on seisukoht, et seda, et ehitusloa on andnud Kohila Vallavalitsus, tõendab lõplikult see, et ilma numbrita korralduse eelnõule on enam kui kuu aega hiljem allkirja pannud vallavanem ja vallasekretär. 13) Menetluslikud nõuded ei ole üksnes formaalsus. Antud juhul ei ole ehitusloa väljastamine ka sisuliselt õige, kuna see on antud välja projekteerimistingimuste vastaselt ning ehitusloa väljastamisega on rikutud kaebuse esitajate õigusi. Kaebajatel on õigus nõuda, et nende elukoha vallas toimuks haldusaktide vastuvõtmine kooskõlas menetluslike nõuetega. Menetluslike minetuste tõttu ei ole haldusmenetlus ega haldusakt kontrollitav. 14) Väärad ning paljasõnalised on kolmanda isiku väited, et kaebajad oleks nõudnud kolmandalt isikult raha või takistanud pahatahtlikult ehitamist.

3-23-2401 1) Ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses. Projekteeritud hoone sobib ümbritseva keskkonnaga ja on projekteeritud heale tavale tuginedes. 2) Kaebajad olid nõuetekohaselt menetlusse kaasatud. Ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistrisse vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ettenähtud vormile. Põhjendused esitatakse eraldiseisvas dokumendis juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, mida arvesse ei võeta (EhS § 42 lg 8). Selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete kohta esitab pädev asutus reeglina pärast ehitusloa väljaandmist. 3) Ehitusloa on välja andnud pädev organ, korralduse on allkirjastanud vallasekretär ja vallavanem. Otsus võeti vastu elektroonilisi kauglahendusi kasutades vastavalt Kohila vallavalitsuse 12.06.2023 määruse nr 2-1/8 „Kohila Vallavalitsuse istungite ettevalmistamise ja läbiviimise kord“ § 3 lg-le 4. Korraldus on vastu võetud nõuetekohaselt. Ehitusluba on väljastatud 19.10.2023 korraldusega nr 2-2/280, mida arutati vallavalitsuse istungil, mille kohta on vormistatud 17.10.2023 protokoll nr 2-3/41. Mõlemad dokumendid on avalikud. Sellest tulenevalt ei ole alust tugineda asjaolule, et pole teada, kes on akti välja andnud. 4) Ehitusoa aluseks on ehitusprojekt, mille õigusvastasuse osas ei ole kaebajad ühtegi asjakohast seisukohta ega tõendit esitanud. Kaebajate seisukohad on ära kuulatud ning vastustaja on teinud põhjendatud otsuse. Vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(12)

3-23-2401 kogumine või vajadusel menetlusosalise esitatud teabe kontrollimine. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate viidatud asjaolusid võimalik vaatlusega tuvastada. Sula- ja sadevee tuvastamise võimalikkus kaebajate kinnistul sõltub suuresti aastaajast ja ilmastikutingimustest ega pruugi olla ühekordse vaatlusega usaldusväärselt tuvastatav. Ka liigvee olemasolu tuvastamise korral ei annaks vaatluse läbiviimine teavet selle kohta, mis on konkreetses kohas liigniiskuse põhjustanud. Kohus saab kaebajate väiteid liigniiskuse kohta hinnata esitatud dokumentide pinnalt, kuna kaebajad on liigniiskuse olemasolu tõendamiseks esitanud asja materjalide juurde fotod. Samuti on kohtule esitatud mitu geodeetilist alusplaani (aastatest 2018 ja 2021), mille alusel on võimalik hinnata kinnistute kõrgusi ja omakorda selle asjaolu võimalikku mõju liigniiskuse põhjustajana. Mis puudutab miljöösse sobivuse hindamist, siis selles osas märgivad ka kaebajad ise õigesti, et tegu on diskretsiooniotsusega, kuhu kohus saab sekkuda vaid erandjuhtudel. Vaidlus, kas ehitis oma kujult ja mahult sobitub olemasolevasse keskkonda, on pigem esteetilist laadi, millesse kohus saaks sekkuda, kui seda eeldust ei ole kohalik omavalitsus üldse hinnanud või kui on ilmselge, et plaanitav hoone olemasolevasse keskkonda üldse ei sobitu. Praegusel juhul on juba 12.12.2022 projekteerimistingimuste väljastamise korralduses hinnatud vastavust arhitektuurilistele tingimustele, vastates Ya esitatud seisukohale, mille kohaselt kahe täiskorrusega üksikelamu lubamine Hiie põik 16 kinnistule ei ole tema arvates sobilik, kuna tegu on endise aiandusühistu piirkonnaga ja antud tänavalõigul on säilinud veel palju tüüpprojektide järgi rajatud suvilaid. Projekteerimistingimustest nähtuvalt on arvesse võetud ala kujunemist elamupiirkonnaks ning toodud välja eesmärk lähtuda mitmekesisuse printsiibist. Seega ei ole kohtu erandliku sekkumise eeldused täidetud ning kohus ei saaks ka vaatluse korraldamise tulemusel võtta seisukohta küsimuses, kas ehitis sobib esteetiliselt miljöösse ja keskkonda.

6(12)

3-23-2401 kinnistule. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust ega ole ehitusloa andmisel arvestanud nende seisukohtadega.

7(12)

3-23-2401 Vastustaja on seega ehitusloa väljastamisel arvestanud maapinna tõstmisega kolmanda isiku krundil, kuid pole tuvastanud, et sinna elamu püstitamine saaks kaebajate jaoks kaasa tuua üleliia koormavaid mõjutusi (sh sademevete kogunemist nende kinnistule). 12.3 Kaebajad ei ole asjakohastele tõenditele tuginevalt ära näidanud, et sademeveed eeltoodule vaatamata ja vaidlustatud ehitusloa tõttu hakkaksid valguma ja kogunema just nende kinnistule, tuues seeläbi kaasa nende omandi kahjustamise. Ainuüksi kaebuses rõhutatud asjaolu, et naaberkinnistul on toimunud maapinna ebaseaduslik tõstmine, ei anna veel alust järelduseks, et kinnistule ehitusprojekti kohaselt elamu püstitamisel hakkavad sademeveed tingimata kaebajate kinnistule kogunema ja kaebajate omandit seeläbi kahjustama. 12.4 Sellist järeldust ei saa teha ka kaebusele ja täiendavale seisukohale lisatud fotodest. Kaebajate esitatud foto (dtl 160, kuupäev 15.03.2024) kohaselt on niiskust kaebajate kinnistul tõepoolest näha, kuid see ei asu mitte alal, mis külgneb ehitatava hoonega, vaid hoopis kaebajate kinnistu tagumises osas, st pigem põhjapool, mis geodeetilisest alusplaanist (dtl 82) lähtudes ongi Hiie põik 14 kinnistu madalamaks osaks. 01.06.2024 dateeritud foto (dtl 162) kujutab kohtule arusaadavalt olukorda kaebajate aias vahetult pärast vihmasadu ning ka sellelt nähtuvalt on vihmavesi kogunenud kaebajate kinnistu osale, mis eelduslikult on muust osast madalam, seejuures pealegi kolmanda isiku kinnistust kaugemasse aianurka. 12.5 Seoses kaebajate kinnistule langeva päikesevalguse osalise varjamise väitega ei nähtu kohtule, et tegemist oleks märkimisväärse ja kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisena käsitatava riivega. Vastustaja on kaebajatele selgitanud, et ehitusprojekti juurde lisatud Loovmaastik OÜ poolt koostatud analüüsist „Hiie põik 14 ja 18 insolatsioonianalüüs“ (töö nr 261IA23; dtl 96 jj) ilmnevalt on Hiie põik 14 ja 18 kinnistutel paiknevates aiamajades tagatud piisav insolatsiooni kestus ka Hiie põik 16 üksikelamu ehituse järgselt (vt analüüsi lk-d 3 ja 4). Kaebajad ei ole esitanud mis tahes tõendeid, millest nähtuvalt kolmanda isiku kinnistule elamu püstitamisega kaebajate maja siseruumides insolatsiooninäitajad märkimisväärselt halveneksid ja valgustase muutuks nõuetele mittevastavaks. Kaebajad ei saa nõuda, et naaberkinnistule ehitatav elamu üldse nende kinnistu seniseid valgustingimusi ei mõjutaks ja päikesevalguse hulk nende kinnistul püsiks muutumatuna. Muu hulgas ei tunne Eesti õiguskord naabri subjektiivset õigust sellele, et päike valgustaks kogu talle kuuluvat krunti. Seega on asjakohatud ega viita omandiõiguse rikkumisele kaebajate väited seonduvalt sellega, et ehitusloa alusel ehitatav elamu varjutab muu hulgas kaebajate kinnistul asuvaid peenraid ja taimi.

3-23-2401 (dtl 83). Eelnevat arvestades oli kaebajatel juba tulenevalt kehtivast ÜP-st võimalik arvestada sellega, et nende naaberkinnistule võidakse püstitada ehitusloas toodud tingimustele vastav elamu.

3-23-2401 üksnes viilkatustega hooneid. Kehtivad projekteerimistingimused ei välistanud piirkonda lamekatusega elamu kavandamist. Kaebusest ei ole äratuntav, kuidas kolmanda isiku elamu katuselahendus kaebajate subjektiivseid õigusi riivaks. Muu hulgas on asjakohatu kaebajate viide võimalikule ebavõrdsele kohtlemisele, kuna kaebajad ei ole ära näidanud, et nemadki oleks soovinud samasuguse arhitektuurilise lahendusega elamu kavandamist oma kinnistule ja vastustaja oleks sellest keeldunud. 16.2 Lisaks eeltoodule viitavad kaebajad, et ehitusprojektis puuduvad vaate- ja lõikejoonised piirdeaia kohta ja projekti ei ole piirdeaia osas kaebajatega kooskõlastatud. Vaidlust ei ole, et ehitusprojektis on planeeritud kinnistu ümber piirdeks võrkaed kõrgusega 1,5 m (vt seletuskiri p 3), seega on järgitud projekteerimistingimuste p-s 6.10 sätestatud piirdeaia maksimaalset kõrgust (1,6 m) ja keeldu rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Projekteerimistingimuste sama punkti järgi tuleb sellise piirdeaia rajamiseks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd (alates 30 cm sügavuselt), esitada ka ehitusprojekt ja projekti koosseisus esitada vaate- ja lõikejoonis. Seega on viidatud joonised nõutavad piirdeaia rajamiseks esitatavas projektis, kui aia ehitamisel tehakse kaevetöid. Asjaolu, et kaebajatele pole elamu ehitusprojektist nähtavad piirdeaia joonised, ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda – piirdeaia kõrgus ja tüüp on projekteerimistingimustele vastav. Ka ei välistanud ehitusloa andmist asjaolu, et kolmas isik ei olnud juba elamu ehitusprojekti koostamise raames küsinud kaebajate nõusolekut piirdeaia rajamiseks. Projekteerimistingimuste p 8.2 näeb ette, et naaberkinnistute omanikel võimaldada avaldada arvamust piirdeaia rajamisel piirirajatisena. Asja materjalidest ei nähtu, et kolmas isik kavatseb piirdeaia rajada piirirajatisena asjaõigusseaduse § 151 lg 1 mõttes ehk see hakkab asuma osaliselt kaebajate kinnisasjal. Projekteerimistingimused ei kohustanud elamu ehitusprojekti koosseisus esitama piirinaabrite nõusolekuid piirdeaia rajamiseks ning nende olemasolu ei olnud elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamise vältimatuks eelduseks. Praegusel juhul puudub ka mõistlik põhjus eeldada, et kolmas isik rajab piirdeaia osaliselt kaebajate kinnisasjale ega küsi eelnevalt selle kohta nende nõusolekut. 16.3 Kaebuses samuti ehitusloaga vastuolus olevana käsitatud projekteerimistingimuste p 6.18 näeb ette, et vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž tuleb lahendada katastriüksuse piires. Ehitusprojektist nähtuvalt katusevesi kui krundile langev vihmavesi juhitakse torustikuga ja maapinna kalletega imbväljakule (vt seletuskiri p 8). Ka on vastustaja kaebajatele haldusmenetluse käigus selgitanud, et asendiplaanil antud vertikaalplaneeringulisest lahendusest lähtuvalt sademevete valgumist Hiie põik 14 kinnistule ei toimu ja sademeveed immutatakse katastriüksuse piires (Kohila Vallavalitsuse 12.09.2023 kiri nr 7-5/871-1). Kohtu hinnangul nähtub ehitusprojektist piisavalt selgelt, et sademevete juhtimist väljapoole krunti, sh kaebajate kinnistule ei toimu. Pelgalt see, et kaebajad ei ole piisavalt veendunud sademevete nende kinnistule mittevalgumises, ei viita ehitusprojekti ja ehitusloa mittevastavusele projekteerimistingimustega. Kohus leidis juba eelpool, et kaebajate väited seoses sademevete valgumisega nende kinnistule vaidlustatud korralduse tõttu on oletuslikud, st kaebajate omandiõiguse rikkumist nende põhjal järeldada ei saa. 16.4 Kuigi kaebuses on tehtud viide ka ehitusprojekti vastuolule projekteerimistingimuste p-ga 6.21, ei sisaldu sellisele numbrile vastavat punkti kehtivates projekteerimistingimustes ning kaebuseski pole selgitatud, mida kaebajad viidatud vastuolu all silmas peavad. Eeldatavasti on kaebuses seega ekslikult eelnimetatud punktile viidatud.

3-23-2401 projekteerimistingimustele ning kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku eraldiseisvalt see, et vastustaja on pärast ehitusprojekti koostamist projekteerimistingimusi muutnud. Kui kaebajate arvates kaasnes uute projekteerimistingimuste väljastamisega nende subjektiivsete õiguste rikkumine, tulnuks neil seaduses sätestatud tähtaja jooksul need vaidlustada. Vastustajal tuli ehitusloa andmisel lähtuda 12.12.2022 väljastatud projekteerimistingimustest kui kehtivast haldusaktist (HMS § 60).

11(12)

3-23-2401 kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.