XX kaebus Rahapesu Andmebüroo 10. mai 2024. a ettekirjutuse nr 3-1/301-2 ja 6. juuni 2024. a ettekirjutuse nr 3-1/374-2 tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindajad v.adv Liis Könn ja v.adv GreteKai Teeäär Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle Kalma
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja Rahapesu Andmebüroo määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punktide 1–3 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punktid 1–3 muutmata.
Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punkti 4 peale.
Muuta Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punkti 3.2 ning sõnastada see järgmiselt: „3.2. dokumendi nr 3-1/301-1 punkti 2 viimased neli lauset, punktid 3, 6, 7, punkti 8 neljas lause, punkti 9 kolm viimast lauset, punkt 10, punkti 11 neljas lause, punktid 13 ja 14 ning dokumendi lk 5 allmärkustes avaldatud info, samuti dokumendi koostanud Rahapesu Andmebüroo ametniku andmed;“
Ülejäänud osas jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
3-24-1743 Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 10.05.2024 ettekirjutusega nr 3-1/301-2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 alusel SwissBorg Solutions OÜ-d kehtestama XX (xxx) kasutajakontol (User ID: xxx) oleva vara summas 4,729,289.107879112 USDT suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.
2.XX esindaja palus 16.05.2024 e-kirjaga RAB-l esitada ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav RahaPTS § 55 lg-tes 2 ja 3 märgitud dokument (10.05.2024 dokument nr 3-1/301-1). RAB edastas 24.05.2024 vastusega nr 3-1/323-5 taotlejale 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/3011, milles oli suur osa andmetest RahaPTS § 53 lg 4 ning § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel kinni kaetud. XX esindaja taotles 03.06.2024 tutvumist dokumendi tsenseerimata versiooniga. RAB keeldus 07.06.2024 vastusega nr 3-1/323-9 RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi tutvustamisest suuremas mahus, kui on taotlejale juba väljastatud.
3.RAB kohustas 06.06.2024 ettekirjutusega nr 3-1/374-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel SwissBorg Solutions OÜ-d pikendama XX kasutajakontol oleva vara suhtes seatud käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra. Ettekirjutus kuulus täitmisele alates varasema käsutuspiirangu lõppemisest, s.o alates 09.06.2024. Ettekirjutuse kohaselt ei ole vara valdaja või omaniku poolt RAB-le esitatud dokumendid ja selgitused tõendanud vara legaalset päritolu ning jätkuvalt on põhjendatud vara säilimise tagamine.
4.XX esindaja palus 07.06.2024 e-kirjaga RAB-l esitada ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav RahaPTS § 55 lg-tes 2 ja 3 märgitud dokument (06.06.2024 dokument nr 3-1/374-1).
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.06.2024 kaebuse tühistada RAB-i 10.05.2024 ettekirjutus nr 3-1/301-2 ja 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2 ning 07.06.2024 haldusakt nr 3-1/323-9. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse kehtivus ning kohustada RAB-i tutvustama kaebajale 10.05.2024 ja 06.06.2024 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente (10.05.2024 dokument nr 3-1/301-1 ja 06.06.2024 dokument nr 3-1/374-1).
6.Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2024 määrusega XX kaebuse menetlusse nõuetega tühistada RAB-i 10.05.2024 ettekirjutus nr 3-1/301-2 ja 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2 või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus. Kohus märkis, et RAB-i 07.06.2024 vastus nr 3-1/323-9ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida ei ole vaja eraldi vaidlustada. Kaebaja õiguste kaitseks piisab, kui kohus nõuab vastustajalt need dokumendid välja ja hindab, mil määral saab neid kaebajale avaldada.
7.RAB palus 19.06.2024 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. RAB esitas halduskohtule 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 osaliselt kinni kaetud kujul edastamiseks kaebajale (lisa 3) ning kohtule tutvumiseks 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 ja 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 terviktekstid (lisad 1 ja 2). RAB palus kuulutada vastuse lisade 1 ja 2 osas haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja juurdepääsu nimetatud dokumentidele.
8.Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2024 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas osaliselt RAB-i taotluse piirata kaebaja 2(9)
3-24-1743 juurdepääsu RAB-i 19.06.2024 vastusele ja selle lisadele 1 ja 2 (resolutsiooni p 2). Halduskohus seadis XXle juurdepääsupiirangu ja keelas dokumentidega tutvumise järgmise teabe osas: RAB-i 19.06.2024 vastuse p-d 4.14–4.16 (resolutsiooni p 3.1); 10.05.2024 dokumendi nr 31/301-1 p-d 3, 6, 7, p 9 kaks viimast lauset, p-d 10, 13 ja 14 ning lk 5 allmärkused, samuti dokumendi koostanud RAB-i ametniku andmed (resolutsiooni p 3.2); 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 p 3 kaks viimast lauset ning p-d 6 ja 8, samuti dokumendi koostanud RAB-i ametniku andmed (resolutsiooni p 3.3). Muus osas jättis halduskohus RAB-i taotluse juurdepääsupiirangu seadmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 jõustumisel tuleb RAB-l 15 päeva jooksul esitada dokumendid nr 3-1/301-1 ja 3-1/3741 halduskohtule viisil, kus kinni on kaetud üksnes teave, mille osas kohus juurdepääsupiirangu taotluse rahuldati (resolutsiooni p 5). Kuna menetlusse on võetud nõuded RAB-i 10.05.2024 ja 06.06.2024 ettekirjutused tühistada või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus, ei käsitle kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel taotlust kohustada RAB-i tutvustama kaebajale ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente. See küsimus lahendatakse juurdepääsupiirangu seadmise raames. Kaebaja viitab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest käsutuspiirangu alune vara on saadud laenuna, mille kaebaja võttis eesmärgiga teha kinnisvarainvesteeringuid Dubais. Ettekirjutuste tõttu ei ole kaebaja saanud kahe kuu vältel varaga tehinguid teha (SwissBorg Solutions OÜ on vara käsutamist piiranud alates 17.04.2024). Kahju on pöördumatu, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 2 kohaselt saamata jäänud tulu üldjuhul ei hüvitata. Lisaks võib kaebaja üldse kaotada võimaluse kinnisvarainvesteeringuid teha, sest käsutuspiirangu tõttu ei ole tal võimalik seda teha õigeaegselt. Kaebajale tekib ka otsene varaline kahju, sest ta on kohustatud tasuma laenult intressi 3,99% aastas ja leppetrahvi 30 000 eurot päevas alates 22.06.2024. Kuna varale on seatud käsutuspiirangud, siis on laenu tagasimaksed hetkel 25.04.2024 laenulepingu lisaga peatatud. Ettekirjutused põhjustavad rahalist kahju ka laenuandjale, sest tal on õigus saada 75% kinnisvarainvesteeringutest saadavast tulust. Kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, ei nähtu samas, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineks sedavõrd ülekaalukas vajadus, mis tingiks RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamise, eriti kui kõrvutada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust avalike huvidega. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ka ülemäära suured. Ettekirjutuste kohaselt on käsutuspiirangute seadmine olnud vajalik, et veenduda vara päritolu legaalsuses. RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse põhjal on vara legaalne päritolu senini tõendamata ja haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks kestab. Käsutuspiirang on ajutise mõjuga ja see kehtib kuni 08.08.2024. Kohtupraktikas on leitud, et kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara majanduskäibesse lubamine kahjustaks oluliselt avalikku huvi tõkestada Eesti majandusruumi kasutamist rahapesuks (vt RahaPTS § 1 lg 1). Seega esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada RahaPTS eesmärkide saavutamise võimalikkus. Kaebaja ei ole toonud taotluses välja selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis kaaluks üles avaliku huvi. Viited takistustele teha kavandatud kinnisvarainvesteeringuid ja teenida seeläbi tulu on üldsõnalised ja nende põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja huvi oleks ülekaalukam kui avalik huvi takistada rahapesukahtlusega vara ringlusse laskmist. Kuigi kaebaja viitab mh kohustusele tasuda intressi ja leppetrahvi, on samas esitatud tõend, et laenu tagasimaksed on varale seatud käsutuspiirangute tõttu hetkel peatatud. Puuduvad kaebajat vähem koormavad vahendid, mis tagaksid vara säilimise. Kuna kehtestatud käsutuspiirang on ajutise iseloomuga, tähendaks 06.06.2024 ettekirjutuse kehtivuse peatamine, et kaebaja saavutab esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt juba oma kaebuse eesmärgi. Sellist olukorda tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pigem vältida. RAB-i esitatud asjaolud annavad piisava aluse kahelda kaebaja kasutuskontol oleva vara legaalses päritolus. Kaebaja on esitanud omapoolsed selgitused ja tõendid, mida ei ole võimalik asuda analüüsima esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel. Seejuures hindab kohus üksnes seda, kas RAB-i 3(9)
3-24-1743 tuvastatud asjaolud olid piisavad vara käsutamise piiramiseks ning ei anna hinnangut, kas vara pärineb tegelikult kuritegelikust tegevusest. RAB on palunud piirata kaebaja juurdepääsu 19.06.2024 vastuse ning lisade 1 ja 2 terviklikele versioonidele. Sarnastes asjades tuleb esmalt hinnata, kas RAB-i varjatud teave on vältimatult vajalik kaebajale oma õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671). RAB on soovinud kaitsta oma infoallikaid ja infovahetuse sisu ning teavet enda uurimisvõimekuse ja -taktika kohta (RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1 ja 2). Taotlus tuleb rahuldada osaliselt. RAB-i vastuse terviktekst ei ole kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik, kuna see ei sisalda uut teavet raha arvatava kuritegeliku päritolu kohta. Põhjendatud on piirata kaebaja juurdepääsu teabele, mille teatavaks saamine võib ohustada rahapesu tõkestamist, sest isik saaks teabe põhjal teha järeldusi eeskätt selle kohta missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. See võiks aidata kaebajal moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist. Lisaks on õigustatud varjata dokumendid koostanud RAB-i ametniku andmeid (RahaPTS § 53 lg 4), sest see ei saa mõjutada kaebaja võimalust oma õigusi kaitsta. Varjata ei ole vaja 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 p-des 2, 5, 8, 9 (v.a kaks viimast lauset), 10 ja 11 toodud teavet ning lk 4 allmärkusi. Neis kirjeldatakse valdavalt teavet, mida kaebaja on ise eelnevalt andnud või viitavad avalikest allikatest kaebaja kohta kogutule. Sama dokumendi p 15 on kokkuvõttev üldsõnaline järeldus, mida RAB on kirjeldanud ka kaebajale avaldatud 19.06.2024 vastuses. Kaebajale võib avaldada ka 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 lk 2 allmärkused ning p-d 7 ja 9. Allmärkused sisaldavad pigem üldist laadi selgitusi rahapesule iseloomulike tunnuste kohta ning nende avaldamine ei kahjusta kuidagi vastustaja võimalusi rahapesu tõkestamiseks. Punkt 7 viitab avalikule allikale ja ei ava eelneva ettekirjutuse faktiliste asjaolude sisu. Punktis 9 on soovitud varjata ühte kokkuvõtva tähendusega lauset, mille varjamise vajadus ei ole äratuntav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 12.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p-d 1–3 ning uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning jätta rahuldamata RAB-i taotlus piirata kaebaja juurdepääsu 19.06.2024 vastuse ja selle lisade 1 ja 2 tervikversioonidele, v.a dokumendi koostaja nimi. Kaebaja jääb ka varasemate seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Halduskohus lähtus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades ebaõigetest alustest ning hindas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ebaõigesti. Kohus nõustus põhimõtteliselt, et ettekirjutus võib põhjustada kaebajale kahju, sest ta ei saa oma rahalisi vahendeid kasutada. Õige ei ole aga, et kaebaja õiguste riive ei kaalu üles avalikku huvi ettekirjutuse kehtima jäämise vastu. Kohus märkis õigesti, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid asus seejärel ebaõigesti hindama seda, kui suured võiksid kaebuse edulootused olla n-ö põhivaidluses (vt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kaebaja möönab, et avalik huvi esineb ja RAB peab kontrollima raha päritolu. Samas ei ole avalik huvi absoluutne ning üksnes selle tõttu ei saa jätta esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata. RAB on kogu menetluse vältel olnud passiivne ning ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt (sh keeldus igasuguste selgitustes andmisest, kuigi kaebaja on avaldanud valmisolekut teha igakülgset koostööd). Kui haldusorgan ei vii läbi kiiret ja efektiivset haldusmenetlust, ei saa avalikku huvi pidada olulisemaks kaebaja huvidest ja omandiõigusest. Kaebaja on tõendanud raha seaduslikku päritolu ning rahapesukahtlus ei ole kõrvaldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib kaebaja lõplikult kaotada kinnisvarainvesteeringu tegemise võimaluse. Piirangualune vara on saadud laenuna, mis võeti eesmärgiga teha kinnisvarainvesteeringuid Dubais, mida ei ole saanud ca kolme kuu vältel teha. Kuna saamata jäänud tulu RVastS § 13 lg 2 järgi üldjuhul ei hüvitata, siis on kahju pöördumatu. 4(9)
3-24-1743 Kaebaja võimalused kinnisvarainvesteeringuid teha võivad üldse lõppeda, kuna neid ei saanud teha õigeaegselt. Kaebajale tekib ka otsene varaline kahju, sest ta on kohustatud maksma laenult intressi 3,99% aastas ja leppetrahvi 30 000 eurot päevas. Kuigi kaebaja ei pea alates 25.04.2024 tegema graafikujärgseid laenu tagasimakseid, ei tähenda see kahju puudumist, sest kaebajal on siiski kohustus tasuda leppetrahvi. Kaebaja ei vaidlusta juurdepääsu piiramist RAB-i ametnike andmetele, kuid ülejäänud osa dokumenditest tuleks avaldada, et kaebajal oleks võimalik vastustaja põhjendamatud kahtlused ümber lükata. Ettekirjutuste põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis selleks, et neid isiku eest varjata (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476, p 13). Kohtuotsus ei peaks põhinema asjaoludel ja dokumentidel, millega menetlusosalisel ei ole olnud võimalik tutvuda ja mille suhtes ta pole saanud oma seisukohta avaldada (Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 323-671, p 12). Menetlusosalisel on õigustatud huvi omada ülevaadet asjas esitatud tõenditest. Halduskohus ei ole põhjendanud, mis kaalub üles kaebaja huvi materjalidega tutvuda. RAB-i seadusest tuleneva ülesande täitmine ei saa olemuslikult olla tähtsam kui kaebaja omandiõigus. Kaebaja peab oma huvide kaitseks saama tõhusalt realiseerida seaduses ettenähtud võimalusi. Haldusorgan ei saa muuta vara päritolu tõendamist isiku jaoks sisuliselt võimatuks. Arusaadav ei ole, kuidas saaks kaebajal pärast ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega tutvumist tekkida võimalus asjaolusid moonutada. Kaebajal ei ole ka sellist kavatsust ning ta on praeguseks esitanud nii RAB-le kui ka kohtule mahukad selgitused koos tõenditega, mida ei saa tagantjärele muuta. Kuna vastustaja põhjendusi kaebaja eest varjatakse, siis ei ole kaebajal võimalik neile vastata ega neid ümber lükata. Kaebaja on menetluse vältel avaldanud korduvalt valmisolekut teha vastustajaga igakülgset koostööd.
10.RAB palub 12.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p 4 ning uue määrusega piirata täiendavalt kaebaja juurdepääsu ja keelata kaebajal dokumentidega tutvumine järgmise teabe osas: 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 p 2 neli viimast lauset, p 4 tervikuna, p 8 neljas lause, p 9 kuues lause ja p 11 neljas lause. Punkti 2 viimased neli lauset on seotud p-s 3 sisalduvate järeldustega, mida ei ole kaebajale avaldatud. Kõigi toodud lausete osas kohalduvad RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1 ja 3, sest tegemist on RAB-i selgitustega ja selle pinnalt tehtud järeldustega ning RAB-i töömeetodeid avava teabega (sh milliseid allikaid kasutatakse analüüsimisel). Sellise infoga tutvumine võimaldaks kaebajal teha järeldusi selle kohta, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. Vastustaja analüüsi avaldamine annaks varaga seotud isikule ülevaate, miks ei ole tema põhjendused raha päritolu kohta olnud usutavad ega hajutanud RAB-i kahtlusi. Kaitseõiguse teostamiseks ei ole selline teave vältimatult vajalik, sest see ei võta isikult õigust ega piira tema võimalust esitada omapoolseid selgitusi ja tõendeid, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu. Kaebajale on teada RAB-i kahtluse põhiolemus (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p 12). Juurdepääsu võimaldamine avaldaks mõju laiemalt kui ainult kaebaja tegevusele, sest ka teised kuritegeliku kavatsusega isikud saaksid seda teavet arvestades oma tegevusi kavandada ja varjata. Rahapesu tõkestamine kaitseb eelkõige kehtiva majanduskorra normaalset, reeglipärast toimimist. RAB-i taotletavate täiendavate juurdepääsupiirangute seadmine on vajalik, et tagada rahandussüsteemi seaduspärane toimimine ja takistada võimalike kuritegelikul teel omandatud finantsvahendite legitimeerimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Esialgne õiguskaitse
5(9)
3-24-1743
11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20349, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada mh siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine ei ole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuivõrd kaebaja kasutajakontol oleva vara käsutamine on vaidlustatud ettekirjutustega piiratud alates 10.05.2024 ja käsutuspiirang kehtib kuni 08.08.2024, siis ei ole kaebajal sellel ajal võimalik piirangualust vara käsutada ega kasutada seda tulu teenimiseks. Kuigi 16.03.2024 laenulepingule koostatud 25.04.2024 lisast 2 nähtuvalt on poolte kokkuleppel muudetud laenu tagasimaksegraafikut (vt laenulepingu art 3.1) selliselt, et tagasimaksed on peatatud kuni uue kokkuleppeni, ei välista see kahju tekkimist, kui võimalik kinnisvarainvesteering (mille kohta on esitatud vaid üldsõnalised väited) jääb tegemata või lükkub edasi. Varalise kahju hilisema hüvitamise võimalusest ei järeldu, et tegemist poleks HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu tagajärjega (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5). Kaebaja väited tekkiva kahju suurusest on ilmselt ülepaisutatud. Kuna laenulepingu muutmise tingis asjaolu, et kaebajal on käsutuspiirangute tõttu olnud raskusi kogu laenusumma kättesaamisel ning muudatuse kohaselt on peatatud tagasimaksegraafik tervikuna, tuleb järeldada, et tagasimaksete peatamine hõlmab nii põhisummat kui ka intressi. Kaebaja viited kohustusele tasuda alates 22.06.2024 leppetrahvi 30 000 eurot päevas on arusaamatu, sest esitatud tõenditest nähtub, et 22.03.2024 sõlmitud leppetrahvi kokkuleppe järgi tuli hoopis laenuandjal (Allied Investment Company) tasuda kõnealust leppetrahvi laenusaajale (XX). Leppetrahvi kokkuleppe 25.04.2024 lisa kohaselt peatati päevatrahvi kogunemine kuni 22.06.2024, misjärel see jätkub, kui raha jääb endiselt blokeerituks. Ka sellest kokkuleppest ei nähtu, et leppetrahvi peaks maksma kaebaja, vaid seda makstakse talle. Viited laenuandja õiguste kahjustamisele ei ole asjassepuutuvad, sest laenuandja ei ole kaebust esitanud ja kaebaja ei saa pöörduda kohtusse kolmanda isiku õiguste kaitseks (vt HKMS § 44 lg-d 1 ja 2).
13.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ka ülekaalukalt suured. Ehkki kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et esialge õiguskaitse kohaldamise välistab üksnes kaebuse eduväljavaadete puudumine (s.o ilmselge perspektiivitus), mitte nende vähesus, ei järeldu sellest siiski, et hinnang kaebuse rahuldamise tõenäosusele ei omaks üldse tähtsust. Praegusel juhul on halduskohus asjakohaselt viidanud, et kuna RAB-i 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2 kehtib üksnes kuni 08.08.2024, siis saavutaks kaebaja ettekirjutuse kehtivuse peatamisega sisuliselt oma kaebuse eesmärgi, sest 6(9)
3-24-1743 asjas tehtav kohtuotsus ei saaks selgelt jõustuda enne 08.08.2024. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ei välista iseenesest see, et kaebaja saavutaks sellega vähemasti osaliselt (ajutiselt) kaebuse eesmärgi juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Küll peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning seejuures ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Nagu märgitud, peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hindama erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15). Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks oluliselt riivata tungivat avalikku huvi, siis saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla õigustatud juhul, kui selleta kaasneksid kaebajale väga rasked tagajärjed ja kaebusel on arvestatavad eduväljavaated.
14.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise vastu esineb väga kaalukas avalik huvi (vt RahaPTS § 1 lg 1). Asjaolu, et RAB on kaebaja hinnangul olnud haldusmenetluses passiivne, ei tähenda, et 06.06.2024 ettekirjutusega kehtestatud 60-päevane käsutuspiirang ei oleks avalike huvide kaitseks vajalik. Kaebaja etteheiteid RAB-i tegevusele ning väidet, et käsutuspiirangu aluse vara seaduslik päritolu on tõendatud ja rahapesukahtlus kummutatud, tuleb hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus juhib samas tähelepanu, et RahaPTS § 57 lg 3 p-st 1 tulenevalt peakski 30-päevase piirangu kehtivusajal eeskätt vara valdaja või omanik ise koguma ja esitama tõendid, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu, mistõttu on RAB-i roll selles menetlusetapis juba olemuslikult mõneti passiivset laadi. RAB-i 10.05.2024 dokumendist nr 3-1/301-1 ja 06.06.2024 dokumendist nr 3-1/374-1 nähtub, et RAB ei ole pidanud kaebaja esitatud tõendeid rahapesukahtluse kõrvaldamiseks piisavateks, sest suuremahulise laenu andmisega seotud asjaolud on eluliselt ebausutavad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse kehtivus ei too kaebajale kaasa selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis saaksid õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist, sõltumata kaaluka avaliku huvi tõenäolisest kahjustamisest, ning vara säilimist ei ole võimalik tagada kaebaja õigusi vähem koormava meetmega.
15.Eeltoodu põhjal jääb kaebaja määruskaebus esialgse õiguskaitse küsimuses rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Toimikule juurdepääs
16.Kaebaja on toimikule juurdepääsu puudutavas osas jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud ei ole piirata kaebaja juurdepääsu RAB-i 19.06.2024 vastuse ning 10.05.2024 dokumendi nr 31/301-1 ja 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 terviktekstidele, v.a ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide koostajate andmetele. RAB on määruskaebuses halduskohtuga osaliselt nõustunud, et ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente on kaebajale võimalik tutvustada mõnevõrra suuremas ulatuses, kui RAB on seni teinud, kuid peab siiski vajalikuks täiendavalt varjata mõnda osa 10.05.2024 dokumendist nr 3-1/301-1.
17.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praeguses määruses korrata menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise üldisi põhimõtteid ega varasemas praktikas välja toodud tingimusi halduskohtus vaidlustatud RAB-i ettekirjutuse faktilist põhistust sisaldava RahaPTS § 55 lg-s 2 märgitud dokumendiga tutvumiseks, millele juurdepääsu andmisel tuleb täiendavalt arvestada RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatut (vt selle kohta nt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671; Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476, p 13).
18.Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et kaebaja hinnangul ei oleks tal ilma RAB-i kõigi põhjenduste ja kogu haldusmenetluses kogutud teabega tutvumata võimalik oma õigusi tõhusalt 7(9)
3-24-1743 kaitsta. Sellega ei saa nõustuda. RahaPTS § 57 lg-te 1 ja 3 alusel kehtestatud käsutuspiirangute vaidlustamisel (ega ka RAB-i läbiviidavas haldusmenetluses) ei nõuta kaebajalt mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite ja selgituste esitamist piirangualuse vara päritolu seaduslikkuse või varakäsutuse seadusliku eesmärgi kohta. Selleks, et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja kaebaja vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-l tekkinud kahtlus, et vara võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. Kui vara päritolu seaduslikkus leiab tõendamist, siis ei ole piirangute jätkamiseks alust (RahaPTS § 57 lg 10). Kui juba enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist olid RAB-le esitatud tõendid, millest pidanuks RAB järeldama vara päritolu seaduslikkust, siis oli ettekirjutus vara käsutamise piiramiseks õigusvastane. RahaPTS § 55 lg-s 2 toodud dokumendi kaebajale tutvustamist olukorras, kus esinevad RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud alused dokumendile juurdepääsu piiramiseks, ei saa iseseisvalt õigustada mh kaebaja lubadus, et ta ei kavatse RAB-i ülesannete täitmist kuidagi takistada, vaid teeb igakülgselt koostööd. Iseenesest on õige, et kaebaja ei saaks tagantjärele muuta toimunud sündmusi ja esitatud selgitusi, kuid täielik ülevaade RAB-l olemas olevast teabest, annaks talle võimaluse luua endale sobivaid uusi tõendeid või esitada täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldaks ülevaade RAB-i töömeetoditest kaebajal või ka teistel isikutel oma kahtlust äratavaid tegevusi varjatumalt korraldada.
19.RAB esitas 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 nn tsenseeritud versiooni kaebajale oma 24.05.2024 kirjaga. Halduskohus leidis, et dokument on kinni kaetud põhjendamatult suurel määral. RAB on määruskaebuses nõustunud, et kaebajale avaldatakse täiendavalt p 2 alguses ja keskel kinni kaetud kaks lauset, kuid peab vajalikuks varjata p 2 lõpus kinni kaetud lauseid, kuna need võimaldavad teha järeldusi, miks on rahapesukahtlus loetud piisavaks. Halduskohus möönis, et selliste järelduste tegemist võimaldava teabe varjamine on põhjendatud, kuid märkis üldistavalt, et p 2 sisaldab valdavalt kaebaja esitatud või avalikest allikatest kogutud teavet. See ei ole õige, sest p 2 lõpuosas ei ole kajastatud uusi faktilisi asjaolusid, vaid RAB-i hinnanguid esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et p 2 lõpuosa (täpsemalt viimased 3,5 lauset, sest ühe lause esimene pool on avaldatud) varjamine on põhjendatud ning selles osas tuleb RAB-i määruskaebus rahuldada. Samadel argumentidel on põhjendatud varjata RAB-i hinnanguid 10.05.2024 dokumendi p 8 neljandas lauses ja p 11 neljandas lauses. RAB-i on lisaks palunud kaebaja eest varjata 10.05.2024 dokumendi p 9 kuuendat lauset, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja põhjendused seostatavad mitte p 9 kuuenda lausega („Teenusepakkujale ...“), vaid pigem p 9 seitsmenda lausega („Tähelepanuväärne ...“). Viimati märgitud lause varjamine oleks mh kooskõlas halduskohtu aktsepteeritud p 9 kahe viimase lause kinnikatmisega. Kuna p 9 kuues lause sisaldab faktilisi asjaolusid ja p 9 seitsmes lause RAB-i hinnanguid, siis eeldab ringkonnakohus, et RAB taotleb kaebaja juurdepääsu piiramist just viimati nimetatud lausele ja see on ka põhjendatud (st p-s 9 tuleks kinni katta viimased kolm lauset). Täiendavalt on RAB määruskaebuses taotlenud 10.05.2024 dokumendi p 4 tervikuna kinnikatmist, kuid see jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, sest dokumendi p 4 on olnud kinni katmata juba kaebajale 24.05.2024 saadetud versioonis. Kui ka eeldada, et RAB pidas silmas dokumendi p 5 varjamist, ei ole see põhjendatud, sest kõnealune punkt ei kajasta mingeid RAB-i hinnanguid, vaid üksnes kaebaja esindaja selgitusi.
20.RAB-i 06.06.2024 dokument nr 3-1/347-1 esitati kaebajale tutvustamiseks osaliselt kinni kaetud kujul koos RAB-i 19.06.2024 vastusega (lisa 3). Halduskohus leidis, et kaebajale võib nimetatud dokumenti tutvustada mõnevõrra suuremas ulatuses, kuid pidas samuti põhjendatuks varjata kaebaja eest dokumendi neid osasid, mis sisaldasid RAB-i hinnanguid või välisriigist laekunud teavet. RAB ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid 06.06.2024 dokumendi kaebajale tutvustamisele halduskohtu määratud ulatuses.
8(9)
3-24-1743
21.Eelnevat arvestades jääb toimikule juurdepääsu piiramise osas kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. RAB-i määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu määrust muuta selliselt, et piirata täiendavalt kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu RAB-i 10.05.2024 dokumendi nr 31/301-1 p 2 viimasele 3,5 lausele, p 8 neljandale lausele, p 9 seitsmendale lausele ja p 11 neljandale lausele. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.