XX kaebus Rapla Vallavalitsuse 14. märtsi 2024. a ettekirjutuse nr 7-3/2024/933 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. mai 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Rapla vald, esindaja Sirje Praks
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1117 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) nimed ja sünniajad tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Vallavalitsus kohustas 14.03.2024 ettekirjutusega nr 7-3/2024/933 XXi kui lapsi kasvatavat isikut ja YY kui laste ema tagama laste XX (sünd. xxx), XX (sünd. xxx), XX (xxx), XX (sünd. xxx), XX (sünd. xxx) ja XX (sünd. xxx) koolikohustuse täitmise hiljemalt 19.03.2024 ning tegema koostööd K kooli ja Rapla Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistidega. Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks peavad XX, XX ja XX käima igapäevaselt K koolis (vastavalt 8., 6. ja 2. klassis) ning osalema igapäevaselt õppetöös vastavalt tunniplaanidele, samuti osalema õpiabitundides ja järele vastama õppevõlad vastavalt kokkulepetele õppeainete õpetajatega. Ettekirjutus sisaldas mh hoiatust, et kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata ja/või ettekirjutuse adressaat ei asu ettekirjutust täitma, siis rakendatakse ettekirjutuse adressaadi suhtes sunniraha 250 eurot (sh võib sunniraha rakendada korduvalt). Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid korrakaitseseaduse § 28 lg-d 1 ja 2, perekonnaseaduse § 116 lg 2 ja § 124 lg 1 ning lastekaitseseaduse (LasteKS) § 17 lg 1 p 3, § 22 lg-d 3 ja 4 ning § 40 lg 2.
3-24-1117 Ettekirjutuse kohaselt on vallavalitsus suhelnud XX ja YYga laste eest hoolitsemise ning pere majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku teemadel alates 2018. a-st. Pere käekäigu ja toimetuleku hindamiseks on tehtud kodukülastusi ja arutatud probleeme mõlema vanemaga. XX ja YY ühised lapsed kasvavad koos isaga ja ema laste igapäevases kasvatuses ei osale. XX, XX ja XX on alates 01.09.2023 K kooli õpilased vastavalt 8., 6. ja 2. klassis. 2023/2024. õppeaasta esimesel poolaastal on XX puudunud koolist 309 tundi (69%), XX on puudunud 201 tundi (50%) ja XX on puudunud 184 tundi (58%). XX esitas K koolile 20.12.2023 avalduse eeltoodud lastele koduõppe rakendamiseks vanema taotlusel. K kooli õppenõukogu otsustas 11.01.2024 koosolekul avaldust mitte rahuldada ning sellest teavitati XXi 15.01.2024. Valla lastekaitsetöötaja ja sotsiaaltöötaja soovisid 20.02.2024 teha kodukülastuse, et kohtuda kodus olevate lastega. XX vestles ametnikega kodu õuel laste koolikohustuse täitmisest ja pere üldisest toimetulekust, kuid tubadesse ametnikke ei lubanud ega võimaldanud lastega kohtuda ja suhelda. XXle selgitati koolikohustuse täitmise olulisust ja lapsevanema sellekohast kohustust, mh soovitati leida muid võimalusi laste koolikohustuse täitmiseks, nt leida kool, kes võimaldaks vanema soovil koduõpet. XX teavitas 26.02.2024, et kiirustades teise kooli valimine ei ole tema laste huvides ning ta proovib alustada uut dialoogi K kooliga, samuti pöördub perearsti poole õppekorralduse osas soovituste saamiseks. XX põhjendab laste puudumisi haigusega, kuid 14.03.2024 seisuga ei ole ta perearsti vastuvõtule pöördunud. Seega ei võimalda lapsevanemad 14.03.2024 seisuga lastele eakohast sotsiaalset arengut ja suhtlemist ning hariduse omandamist. XX ei ole sõlminud K kooliga muid kokkuleppeid laste hariduse omandamiseks ning koolil puudub teave, kas üldse ja millises mahus lapsed kodus õpivad ja haridust omandavad. XX ei ole andnud koolile ega lastekaitsespetsialistile selgeid ja arusaadavaid põhjendusi, miks tema lapsed ei saa või ei peaks koolis käima. Lapsevanemad ei ole esitanud ka ühtegi muud dokumenti, milles oleks reguleeritud XX, XX ja XX hariduse omandamise erisused.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.04.2024 kaebuse Rapla Vallavalitsuse 14.03.2024 ettekirjutuse nr 7-3/2024/933 tühistamiseks. Pole arusaadav, mille alusel on leitud, et kaebaja lapsed on LasteKS § 22 lg-te 3 ja 4 tähenduses abivajavad, samuti ei ole vald järginud LasteKS § 29 lg-tes 3–5 sätestatut. Kaebaja ei saada lapsi kooli haigena või haigusnähtudega, sest korralikult ravimata haigustest võivad lapsele tekkida pikaajalise mõjuga, isegi eluohtlikud tüsistused. Kuue lapse viirushaigustesse haigestumisel ei jää nad haigeks kõik samal päeval, vaid haigestumine toimub rotatsiooni korras umbes kahe nädala jooksul. Kaebaja saadab lapsed kooli alles siis, kui nad kõik on terved. Perearst on alati telefonikõne kaugusel ja valmis neid nõustama. Eestis on novembrist veebruarini päevad väga lühikesed ning lastel ei ole peale kooli võimalik viibida piisavalt värskes õhus, et tugevdada tervist ja kinnistada omandatud teadmisi. Kaebaja jõudis koos lastega otsusele kasutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 23 lg-st 1 tulenevat õigust ja alustada uuest poolaastast põhihariduse omandamisega koduõppes. Kaebaja esitas K koolile 20.12.2023 taotluse koos iga lapse individuaalse õppekavaga ning lapsed kinnitasid 10.01.2024 vestlusel kooli direktorile enda tahet jätkata koduõppes. Sellele vaatamata jättis õppenõukogu 11.01.2024 otsusega taotluse rahuldamata. Pärast 15.01.2024 ei ole K kooli kaebajaga ühendust võtnud. Kaebaja on pöördunud Rakvere Waldorfkooli poole, kus on koduõppe osakond, kuid sai vastuse, et lapsi on sinna võimalik vastu võtta alles alates septembrist. K koolis rikutakse pidevalt kodukorda ja Rapla Vallavalitsus ei ole teinud kooli üle teenistuslikku järelevalvet. Õpetajatel segatakse tundide läbiviimist ja kooli territooriumil suitsetatakse ning tarvitatakse alkoholi. Kuna kaebaja perekond on tervislike eluviisidega, siis tunnevad lapsed ennast kooli keskkonnas halvasti. Ka see on üks põhjus, miks lapsed soovisid jääda koduõppele. Seega jääb mulje, et ettekirjutusega survestatakse kaebaja lapsi muutma oma huvisid ja tõekspidamisi ning panema toime õigusrikkumisi. Haldusorgani väide, et perekond on lastekaitse huviorbiidis olnud alates 2018. a-st, on eksitav. Valla ettekirjutus on olnud lastele traumeeriv, sest kui selle järgi tuleb neid isa eest kaitsta, siis võidakse nad isa käest ära võtta. 2(6)
3-24-1117 Õnneks on kaebaja saanud kolmele põhikoolis käivale lapsele aja nõustaja juurde. Kaebaja saab laste kasvatamisega hakkama ning tal jätkub alati aega nende õpetamiseks ja juhendamiseks. Kaks vanemat last õpivad väga edukalt gümnaasiumiastmes ning kolm nooremat last on samuti õpihimulised, kuid neid piiravad koolikorraldusega kaasnenud probleemid. Kaebaja lapsed ei riku koolikohustust PGS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebajale ei antud enne ettekirjutuse koostamist võimalust esitada oma arvamus või vastuväited (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada ettekirjutuse kehtivus ning keelata sunniraha rakendamine, sest ettekirjutuse täitmine on hetkel võimatu.
3.Rapla vald palus 02.05.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. XX ja XX puuduvad koolist alates 13.11.2023 ning XX puudub alates 16.11.2023. XX on laste puudumist põhjendanud vaheldumisi tervislike ja muude põhjustega ning kool on püüdnud temaga suhelda, kuid suhtlus on jäänud ühepoolseks. Perearst on 01.03.2024 vastuses märkinud, et viimastel aastatel on lapsevanem käinud lastega perearsti vastuvõtul harvem, kuid lapsed on füüsiliselt terved ja perearsti hinnangul võimelised käima koolis ja võtma osa õppetööst. Rapla Vallavalitsus on teinud XXle ka varasemalt ettekirjutus lastele abi võimaldamiseks, mille ta täitis osaliselt, kuid sunniraha temalt siiski ei nõutud. XXl ei ole nüüdki põhjust arvata, et vastustaja määraks talle ebaproportsionaalses summas sunniraha. Sunniraha rakendamist saaks kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada ja taotleda ka esialgset õiguskaitset. Ettekirjutus kehtib jätkuvalt, kuni isik on kohustuse täielikult täitnud (st lapsed on asunud koolikohustust täitma). Kaebus sunniraha sissenõudmise keelamiseks ei ole HKMS § 45 lg 1 kohaselt lubatav.
4.Tallinna Halduskohus võttis 17.05.2024 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebaja ei ole soovinud esitada keelamiskaebust, vaid on esialgse õiguskaitse korras palunud keelata sunniraha rakendamine ja peatada ettekirjutuse kehtivus. Kaebaja väitel on ettekirjutuse täitmine hetkel võimatu, kuid ta ei ole lähemalt selgitanud, milles täitmise võimatus seisneb. Vaidlust ei ole, et kaebaja lapsed XX, XX ja XX olid ettekirjutuse tegemise ajaks puudunud koolist juba pikemat aega (alates 2023. a novembrist). Kuna K kooli õppenõukogu ei ole andnud kaebajale nõusolekut õpetada lapsi koduõppe vormis, siis ei täida kaebaja lapsed praegu koolikohustust. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid PGS § 9 lg 1 tähenduses, mis selgitaksid koolist puudumist sedavõrd pika aja jooksul. Kaebaja väited laste haigestumisest on tõendamata. Pole usutav, et haigestumine näiteks viirushaigustesse põhjustaks nii suuri lünki koolis käimises. Pigem näib ettekirjutuse täitmata jätmine olevat tingitud kaebaja ja K kooli õpetajate vahelistest erimeelsustest. Kuigi kaebusest saab välja lugeda, et määratud sunniraha tasumine oleks kaebajale raske (sh võidakse sunniraha määrata korduvalt). Kuigi vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei pea kartma ebaproportsionaalse sunniraha määramist, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust siiski jaatada. Koolikohustuse täitmine on oluline avalik huvi ja seda eriti laste tulevikuväljavaateid silmas pidades. Seda, et kaebaja arvates oleks tema lastel otstarbekam omandada haridust koduõppes, ei saa pidada selliseks erahuviks, mis kaaluks üles koolikohustuse täitmise nõudest loobumise. Milline hariduse andmise vorm on põhjendatud, saavad otsustada eelkõige haridusvaldkonna spetsialistid, mitte lapsevanem enda subjektiivse arvamuse pinnalt. Hetkel puudub igasugune teave, kas kaebaja lapsed saavad kodus riiklikule haridusstandardile vastavat eakohast haridust või esineb neil olulist mahajäämust, mida tuleb hiljem likvideerida. Seega ei ole kaebaja huvi ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kaalukam avalikust huvist tagada tema laste koolikohustuse täitmine. Ka sunniraha võimalik rakendamine ei oleks põhjendamatu või ebaproportsionaalne. Kuna senised katsed leida lahendus laste koolikohustuse täitmiseks ei ole andnud tulemust, siis võib sunniraha rakendamine olla vajalik, et mõjutada kaebajat täitma PGS-st tulenevaid vanema 3(6)
3-24-1117 kohustusi. Ettekirjutuses on märgitud sunniraha maksimummäär ning selle rakendamise korral peab vastustaja põhjendama summa proportsionaalsust. Sunniraha peab samas olema ka tõhus, et kallutada adressaati täitma temale pandud kohustust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub 03.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 20.06.2024) halduskohtu 17.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja viited suhtlusele kooliga ning arvestada üksnes valla esindaja ebaõigeid selgitusi. Kaebaja mõistab koolikohustuse täitmise olulisust, kuid õppeaasta keskel uue kooli leidmine on praktiliselt võimatu. Rapla Vallavalitsus on kaebajale tõepoolest teinud varem 04.02.2021 ettekirjutuse nr 7-3/2021/470 laste arengu tagamiseks, mille kaebaja täitis. Kaebajal ei ole põhjust uskuda, et vastustaja tema suhtes sunniraha ei rakenda. Vastustaja on arusaamatult alustanud järelevalvet kohe ettekirjutuse koostamisega (st hirmutamisega), mis on vastuolus LasteKS § 24 lg-ga 1. Kaebaja neli nooremat last on ettekirjutusega põhjustatud hingelise trauma tõttu Rajaleidja spetsialistide hindamisel ja nõustamisel. Ettekirjutuse täitmise muudavad praegu võimatuks laste pooleliolev nõustamine (otsused tehakse alles augustis) ning Rapla Vallavalitsuse suutmatus probleemi mõista ja K kooli tahtmatus lubada koduõpet. Samuti muudab ettekirjutuse täitmise võimatuks alanud suvevaheaeg. Laste koolist puudumise põhjused pidanuks välja selgitama lastekaitsetöötaja. Kaebaja ühe lapse varasema koduõppele jäämise põhjuseks oli vaimse tervise häire, mille põhjustas laste ema lahkumine. Kooliga lepiti siis kokku, et laps hakkab osalema kooli päevakavas järk-järgult, mis ka õnnestus ning laps ei jäänud klassi kordama. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja lapsed ei täida koolikohustust. Olukord, kus kool keeldub kaebaja lapsi koduõppele lubamast, on vastuolus kaasava hariduse põhimõttega (PGS § 6 p 1). Lapsi mõjutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada laste huvidega ja nendest lähtuda (LasteKS § 21 lg 1). Kaebaja lapsed on 10.01.2024 vestlusel K kooli direktoriga avaldanud selge sõnaga soovi jääda koduõppele ja direktor aktsepteeris seda, kuid õppenõukogu koduõpet sellegipoolest ei lubanud, ignoreerides laste huvisid. Kui kool ei lähtu lapsi puudutavate otsuste tegemisel laste huvidest, on seegi mõjuv põhjus koolist puudumiseks. Koolikohustust saab täita nii statsionaarse õppe kui ka koduõppe vormis ja mõlemad toimuvad avalikes huvides. Kohus on käsitanud kaebaja lapsi õiguse objektidena, mitte subjektidena. PGS § 12 lg 1 kohaselt peab kool koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldama õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilase suhtes PGS § 58 lg-s 3 sätestatud meetmeid, kuid K kooli ei ole seda teinud. Kaebajale ei ole keegi pakkunud lahendusi laste koolikohustuse täitmiseks. Ettekirjutuses märgitud sunniraha on kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja kasvatab üksi kuut last, kellest viis on alaealised ja kaks vanemat last õpivad gümnaasiumis. Pere netosissetulekud jäävad tavaliselt alla toimetulekupiiri, kuid Rapla vald on alates 2023. a novembrist asunud toimetulekutoetuse maksmist piirama. Talvel jäi pärast eluasemekulude tasumist pere toimetulekuks ca 200 eurot kuus, mida vastustaja hästi teab. Seega ei saa sunniraha suurust (250 eurot) pidada juhuslikuks.
6.Rapla vald palub 17.06.2024 seisukohas (täiendatud 19.06.2024) jätta määruskaebus rahuldamata. XX pöördus 05.06.2024 uuesti K kooli poole ja soovis teada, milliseid lahendusi pakub kool laste koolikohustuse täitmiseks. Kaebaja pidi 17.06.2024 ilmuma kooli olukorda arutama, kuid ei teinud seda. Kooli õppenõukogu 07.06.2024 otsusega jäeti XX, XX ja XX põhjendamata puudumiste ning kõigis ainetes nõrkade aastahinnete tõttu klassikursust kordama. Õppenõukogu 14.06.2024 ettepanekul kutsutakse lapsed ainealaste teadmiste väljaselgitamiseks 18.06.2024–21.06.2024 testidele, et leida uueks õppeaastaks koostöös lapsevanematega laste hariduse omandamiseks sobivaimad võimalused. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks on lapsed viibinud 2/3 õppeaastast kodus. K kooli on varem 4(6)
3-24-1117 kaebaja ühele lapsele koduõpet võimaldanud, kuid see lõpetati põhjusel, et laps ei omandanud kodus õppides vajalikke teadmisi, ning laps asus uuesti koolis käima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada Rapla Vallavalitsuse 14.03.2024 ettekirjutuse nr 7-3/2024/933 kehtivus ja keelata vastustajal sunniraha rakendamine. Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse täitmiseks tuli kaebajal hiljemalt 19.03.2024 tagada, et XX, XX ja XX käivad igapäevaselt K koolis ning võtavad osa tunniplaani järgsest õppetööst ja likvideerivad õppevõlgnevusi, kuid kaebaja ei ole ettekirjutust seniajani täitnud (s.o lapsed puudusid koolist kuni 2023/2024. õppeaasta suvevaheaja alguseni 13.06.2024). Kaebaja on õiguskaitsevajadust põhjendanud ettekirjutuse täitmise võimatusega ja hoiatuses märgitud sunniraha ebaproportsionaalsusega.
8.Ringkonnakohus märgib, et kuigi 2023/2024. õppeaasta õppetöö on praeguseks lõppenud, on kaebajal jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus, sest ettekirjutusega on talle pandud tähtajatu kohustus tagada laste koolikohustuse täitmine. Isegi kui ettekirjutuse resolutiivosa juures välja toodud selgitusest lähtudes lugeda, et ettekirjutuse toimeala piirdub üksnes kohustusega tagada laste osalemine konkreetse klassikursuse õppetöös, siis olukorras, kus K kooli õppenõukogu otsusega on lapsed jäetud klassikursust kordama, laieneb ka ettekirjutuse toime veel vähemalt järgmisele õppeaastale. Esialgse õiguskaitse vajadust ei mõjuta seegi, et kaebajal on võimalik alates 01.09.2024 panna lapsed mõnda temale sobivamasse kooli.
9.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt HMS § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-22-240, p 12).
10.Praegusel juhul ei saa vaidlustatud ettekirjutust pidada ilmselgelt õigusvastaseks ning kaebaja ei ole toonud esile mingeid täpsemaid andmeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et ettekirjutuse täitmine oleks tema jaoks ülemäära koormav või sootuks võimatu. Rajaleidja võrgustiku kaudu toimuv kooliväline hindamine ja nõustamine võib pakkuda lahendusi, millest saavad nii lapsevanemad kui ka kool edaspidi lähtuda kaebaja laste haridustee korraldamisel, kuid see ei tähenda, et kaebaja võiks senikaua jätta oma laste koolikohustuse täitmise tagamata. Vaidlust ei ole, et kaebaja lapsed on kantud K kooli õpilaste nimekirja. Seega olukorras, kus K kooli ei ole rahuldanud kaebaja taotlust koduõppe rakendamiseks individuaalse õppekava järgi (haridus- ja teadusministri 28.02.2018 määruse nr 6 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ §-d 6–8), peavad lapsed võtma osa K kooli päevakavas ettenähtud õppest. Mõjuva põhjuseta õppest puudumise korral ei loeta koolikohustust täidetuks (vt PGS § 9 lg 1). Kaebaja viide, et K kooli direktor on eraviisiliselt toetanud koduõppe lubamist, ei ole asjassepuutuv, sest 5(6)
3-24-1117 haridus- ja teadusministri 28.02.2018 määruse nr 6 § 5 lg 4 kohaselt teeb otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta kooli õppenõukogu. K kooli õppenõukogu on jätnud 11.01.2024 otsusega kaebaja 20.12.2023 taotluse koduõppe rakendamiseks rahuldamata. Ilma kooli õppenõukogu otsuseta ei saa vanem iseseisvalt koduõpet rakendada. Õppenõukogu otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kuna kaebaja lapsed XX, XX ja XX ei ole K kooli õppetöös osalenud juba alates 2023. a novembri keskpaigast ning kaebaja ei ole laste koolist puudumiste kohta esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada õppest puudumiseks mõjuvate põhjuste (vt PGS § 35 lg 2) esinemist, siis on kaebaja pika aja jooksul jätnud laste koolikohustuse täitmise tagamata. Laste puudumise põhjused saavad olla teada eeskätt kaebajale endale ning temal peaksid olema ka sellekohased tõendid. Olenemata sellest, kas vallavalitsus on vaidlustatud ettekirjutust tehes piisavalt täitnud uurimiskohustust, tulnuks kaebajal endal kohtumenetluses esitada tõendid, mis kinnitavad tema hinnangul väidet, et ettekirjutuse täitmine on võimatu (vt HKMS § 59 lg 1). Kaebaja etteheited, et Rapla vald või K kooli ei ole täitnud PGS §-des 10, 12 või 13 sätestatud kohustusi koolikohustuse täitmise tagamiseks on esiteks paljasõnalised ning teiseks ei annaks isegi mõningad puudused vanemale alust jätta koolikohustuse täitmine tagamata, vaid vanemal tuleks sellisel juhul nõuda vallalt või koolilt kas konkreetsete meetmete rakendamist või järelevalve teostamist.
11.Kaebaja on lisaks väitnud, et 250 euro suuruse sunniraha tasumine käiks temale üle jõu. Kuna vastustaja ei ole kaebaja esitatud majandusliku seisu kirjeldusele vastuväiteid esitanud, siis peab ringkonnakohus usutavaks, et kaebaja pere sissetulekuid arvestades võiks 250 euro tasumine põhjustada raskusi toimetulekuga. See ei tingi siiski sunniraha rakendamise keelamist, arvestades, et ettekirjutuse eesmärk on tagada koolikohustuse täitmine, mille suhtes esineb väga oluline avalik huvi, ja samas ei ole kaebaja toonud esile ühtegi usutavat põhjendust, miks oleks ettekirjutuse täitmine tema jaoks raske või võimatu. Vastustajale peab jääma võimalus kallutada kaebajat ettekirjutust täitma, sest vastasel juhul esineb oht, et kaebaja lapsed ei täida mõjuva põhjuseta koolikohustust ka 2024/2025. õppeaastal. Koolikohustuse senine täitmata jätmine on juba toonud kaasa raske tagajärje, sest lapsed jäeti klassikursust kordama. Kaebaja põhjendusi sunniraha ebaproportsionaalsest suurusest tuleb vastustajal arvestada siis, kui ta asub sunniraha reaalselt rakendama (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus nr 3-20-54, p 15). Kaebajal on võimalik vaidlustada haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 16 lg 1) ja taotleda ühtlasi esialgset õiguskaitset. Vajaduse korral saab halduskohus keelata sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui sunniraha sissenõudmist kohtutäituri vahendusel on juba alustatud, saab halduskohus kohustada haldusorganit esitama kohtutäiturile avalduse alustatud täitemenetluse lõpetamiseks. Kui sunniraha on täielikult või osaliselt sisse nõutud, kuid see toimus õigusvastaselt, siis on võimalik nõuda tasutud sunniraha tagastamist (nt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p-d 12, 17; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15).
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
13.Kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) nimed ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.