H.M ja Y.P on Ramsholmi kinnisasja (katastritunnus 52001:005:0420) omanikud. OÜ Ratimetsa kasuks on Ramsholmi kinnistule seatud kasutusvaldus.
2.Ramsholmi kinnistut läbib kuni Ramsi puhkekoha kinnistuni Ramsi tee. Lääne-Nigula Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse, eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks. Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.08.2021 otsusega nr 38 määrati Ramsholmi kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks. Ramsi teel Ramsholmi kinnistu ning Poolsaare kinnistu piiril on väravad, mis takistavad Ramsi tee avalikku kasutust.
3-25-104
3.Lääne-Nigula Vallavalitsus kohustas 15.10.2024 korraldusega nr 2-3/24-475 „Ettekirjutus ja sunniraha määramise hoiatus“ H.M-i , Y.P-d ja OÜ-d Ratimetsa: kõrvaldama Ramsholmi kinnisasja läbiva avalikuks kasutamiseks määratud Ramsi tee avalikku kasutamist (k.a mootorsõidukitega) takistavad väravad või alternatiivselt avama need püsivalt hiljemalt 17.11.2024 ning hoidma need püsivalt avatuna (p 3.1.1); hoiduma p-s 3.1.1 nimetatud avalikuks kasutamiseks määratud Ramsi tee avaliku kasutamise (k.a mootorsõidukitega) mistahes viisil tõkestamisest ja takistamisest, st hoiduma seadusega keelatud teost (p 3.1.2). Korralduses hoiatati, et kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata, määrab Lääne-Nigula Vallavalitsus adressaadile korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 alusel sunniraha 3200 eurot. Kui p-s 3.1.2 tehtud ettekirjutust rikutakse, määrab Lääne-Nigula Vallavalitsus rikkumise igakordsel tuvastamisel eraldi otsusega igakordselt adressaadile KorS § 23 lg 4 alusel sunniraha 3200 eurot. Sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt kuni ettekirjutuse täieliku täitmiseni.
4.Lääne-Nigula Vallavalitsus tegi kohtutäiturile 10.12.2024 4-7/24-1949-1.
täitekorralduse nr
15.10.2024 ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 17.11.2024. Ettekirjutus on täitmata. Vald rakendab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 alusel ettekirjutuse p-i 3.1.1 täitmata jätmise eest sunniraha 3200 eurot ja p 3.1.2 täitmata jätmise eest 3200 eurot.
5.Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja edastas 19.12.2024 OÜ-le Ratimetsa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, valla 10.12.2024 täitekorralduse ning täitmisteate võlgnikule (OÜ Ratimetsa). Võlgnetav summa kokku oli 6814,80 eurot (sh täitekulud), mis tuli tasuda hiljemalt 30.01.2025.
6.H.M ja Y.P (haldusasi nr 3-25-104) ning OÜ Ratimetsa (haldusasi nr 3-25-105) esitasid Tallinna Halduskohtule 14.01.2025 kaebused järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 15.10.2024 korralduse nr 2-3/24-475 tühisus, alternatiivselt tühistada nimetatud korraldus; 2) tuvastada sunniraha rakendamise õigusvastasus; 3) keelata Lääne-Nigula Vallavalitsusel sunniraha rakendamise (sh sissenõudmise) toimingute tegemine ning kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmine (st esitama täiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse). Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad paluvad peatada vastustaja 15.10.2024 korralduse kehtivus ning peatada ja keelata vastustaja 10.12.2024 täitekorraldusega sunniraha rakendamine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti keelata kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamine ning kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus. Kaebajad ei ole sunniraha tasunud. Sunniraha rakendamine on õigusvastane. Vastustaja on rakendanud sunniraha samas määras kui hoiatuses. Täitekorraldusest ei nähtu vastustaja kaalutlust. Sunniraha on rakendatud ebaproportsionaalses määras. H.M-il ja Y.P-l ei ole tegelikku mõju Ramsi tee ja väravate üle, kuna Ramsholmi kinnisasjale on seatud kasutusvaldus OÜ Ratimetsa kasuks. Ramsi tee ning väravatega seotud õigused ja kohustused on üle antud kasutusvaldajale. OÜ-l Ratimetsa ei ole objektiivsel põhjusel võimalik ettekirjutust täita. Sundvaldus ei ole kantud kinnistusraamatusse, küll aga on sinna kantud kasutusvaldus. OÜ Ratimetsa teostab oma kinnistusraamatusse kantud õigusi. Ta peab täitma oma kohustusi üksnes kinnisasja omanike ees.
Lääne-Nigula vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2(5)
3-25-104 Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Neil ei teki pöördumatuid tagajärgi. Kaebajate jaoks saab kahjulik tagajärg seisneda üksnes varalises diferentsis (sunniraha tasumine), mida on hiljem võimalik märkimisväärse vaevata tagasi pöörata. Kaebajad ei ole põhistanud, mil moel oleks ettekirjutuse täitmine nende õigusi oluliselt kahjustav. Värava kinni hoidmine ei saa olla õiguspärane. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebajate soovitud viisil (ettekirjutuse kehtivuse peatamine) tähendab, et Ramsi tee jääb kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni avalikuks kasutamiseks suletuks (kaebajad ei ava väravat). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kahjustuvad kolmandate isikute huvid, kes soovivad kasutada liiklemiseks Ramsi teed. Esialgne õiguskaitse aitaks kaebajatel säilitada õigusvastast status quo’d. Kaebajate taotlus kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamise keelamiseks on alusetu. Kaebajatel ei ole õigus nõuda etteulatuvalt tulevikus potentsiaalselt antava haldusakti või toimingu keelamist. Ettekirjutus on kaebajatele kätte toimetatud. Kaebajatel oli võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult. Sunnivahendi rakendamise eelduseks ei ole täiendava vabatahtliku tähtaja andmine. Vaidlustatud korralduses ja sunniraha määramise hoiatuses oli sunniraha suurus konkreetselt määratud. Vastustaja andis kaebajatele piisava ja mõistliku võimaluse tasuda sunniraha vabatahtlikult. Vastustaja esitas kohtutäiturile täitekorralduse alles 09.12.2024, s.o 22 päeva pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega (17.11.2024).
8.Tallinna Halduskohus liitis 23.01.2025 määrusega haldusasjad nr 3-25-104 ja nr 325-105 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-25-104 (resolutsiooni p 1); jättis kaebused tühistamisnõudes käiguta ning andis kaebajatele puuduse kõrvaldamiseks 10päevase tähtaja; puuduse kõrvaldamiseks tuleb kaebajatel esitada tühistamisnõude osas nõuetekohane tähtaja ennistamise taotlus (resolutsiooni p-d 2 ja 3); ning jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kolme kaebaja osas (kellest üks on äriühing) on rakendatud solidaarselt sunniraha kokku 6400 eurot. Koos täitekuludega on võlgnetav summa 6814,80 eurot. Sunniraha tasumist on võimalik ilma märkimisväärse vaevata tagasi pöörata, kui see peaks osutuma vajalikuks. Kaebajad ei ole välja toonud ega põhistanud, mil moel oleks ettekirjutuse täitmine nende õigusi oluliselt kahjustav või sunniraha maksmine majanduslikult ebamõistlikult koormav. On ilmne, et ülekaalukas avalik huvi prevaleerib kaebajate erahuvide ees. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavad kahjustatud nende isikute huvid, kes soovivad liigelda mööda Ramsi teed ja ligipääsu Ramsi puhkekoha kinnistule, mille ainus juurdepääs on mööda avalikku Ramsi teed. Kuna kaebajad takistavad ligipääsu Ramsi teele, soodustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine õigusvastase olukorra jätkumist. Haldusasjades nr 3-19-1378 ja nr 321-2113 on tuvastatud nende otsuste õiguspärasus, millega seati vaidlusalusele kinnistule sundvaldus ning määrati Ramsi tee avalikuks kasutamiseks. Seega peab Ramsi tee olema avalikkusele avatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.H.M, Y.P ja OÜ Ratimetsa esitasid määruskaebuse halduskohtu 23.01.2025 määruse resolutsiooni p-i 5 peale. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on õigusvastane. Kohus leidis põhjendamatult, et kaebajatel ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Sunniraha tasumine on kaebajatele majanduslikult koormav ja nende õigusi oluliselt kahjustav. Sunnirahast (6400 eurot) 1⁄3 ületab keskmist brutopalka. See on ebamõistikult koormav P. ja H.M-ile , aga ka OÜ-le Ratimetsa, kelle majandustegevus ei võimalda nii suuri summasid tasuda. OÜ Ratimetsa on sunniraha ja 3(5)
3-25-104 kohtutäituri tasud (6814,80 eurot) täiteasjas nr 195/2024/2361 tasunud, olles selle raha laenanud. Ettekirjutuse p-s 4.2.1 on sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Ettekirjutuse p 4.1.3 kohaselt rakendatakse sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt. Haldusorganil ei ole võimalik ette ära otsustada sunniraha korduvat rakendamist (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Vastustaja võib algatada (või on juba algatanud) uue täitemenetluse ja nõuda korduvalt sunniraha kuni 9600 eurot. Halduskohtu määrusest ei nähtu kaebuse perspektiivi hindamist ning avaliku huvi ja puudutatud isiku õiguste arvestamist, nagu nõuab HKMS § 249 lg 3. Mingit ülekaalukat avalikku huvi ei eksisteeri. Ramsholmi talu maadel olev tee viib randa, kus asuvad vallale kuuluva nõukogude armee prožektorijaama varemed, mis jäeti riigikaitselise objektina Ramsholmi talu maade tagastamisel tagastamata. Varemetes ei ela ega tööta kedagi. Sinna viiv tee on juba palju aastaid suletud autoliikluseks. Kui avaliku huvi (liigelda mööda Ramsi teed) hinnaks on vastustaja määratud sundvalduse tasu 1746,25 eurot, siis kaebajatele on määratud sunniraha 6400 eurot. Kohus ei arvestanud OÜ Ratimetsa ettevõtlusvabadusega. Avaliku võimu sekkumine OÜ Ratimetsa ettevõtlusesse on ebaproportsionaalne. Sunniraha kulu ületab tõenäoliselt saadava tulu. Esialgne õiguskaitse ei muuda haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. Kui jõustunud kohtuotsus tehakse vastustaja kasuks, on avalik huvi realiseeritav ka pärast jõustunud kohtuotsust (värava saab igal ajal lahti teha).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Kaebajad taotlevad esialgse õiguskaitse abinõuna vastustaja 15.10.2024 ettekirjutuse kehtivuse peatamist ja 10.12.2024 täitekorraldusega sunniraha rakendamise keelamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti taotlevad kaebajad, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras kõigi järgnevate võimalike sunnivahendite rakendamise ning kohustaks vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse. Kaebajate eesmärk on hoiduda ettekirjutusega nõutud teo tegemisest (Ramsi tee värava avamisest ja avatuna hoidmisest) ning selle kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha tasumisest.
12.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav (Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2024 määrus nr 3-24-1117, p 9). Ettekirjutuse adressaadil on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2).
13.Esialgse õiguskaitse taotluse ega määruskaebuse põhjendused ei võimalda järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudaks kaebajate õiguste kaitse oluliselt 4(5)
3-25-104 raskemaks või võimatuks. Kaebajad ei ole väitnud, et ettekirjutuse täitmine (Ramsi tee avalikku kasutamist takistava värava avamine) oleks nende jaoks võimatu või ebamõistlikult koormav. Kaebajad on määruskaebuses selgitanud, et kui jõustunud kohtuotsus tehakse vastustaja kasuks, saab värava igal ajal lahti teha. Sellest saab järeldada, et kaebajatel on võimalik ettekirjutust hõlpsasti täita.
14.Kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse taotluses põhistanud ka seda (rääkimata tõendamisest), et sunniraha tasumine tooks neile kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebajad ei esitanud halduskohtule mingeid andmeid oma majandusliku seisu kohta. Veenvaid argumente pole esitatud ka määruskaebemenetluses. Üldist väidet, et 1⁄3 sunnirahast (kokku 6400 eurot) ületab keskmist brutopalka, ei ole võimalik seostada H.M-i ja Y.P sissetulekute ega majanduslike võimalustega. 10.12.2024 esitatud täitekorralduse alusel alustati täitemenetlust OÜ Ratimetsa suhtes. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et määratud sunniraha tasumine halvaks OÜ Ratimetsa majandustegevuse või tooks talle kaasa muid raskeid tagajärgi.
15.OÜ Ratimetsa on nüüdseks vaidlusaluse sunniraha tasunud. Sellega on ühtlasi ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus vastustaja 10.12.2024 täitekorralduse alusel sunniraha rakendamise peatamiseks ja keelamiseks. Kui hiljem peaks selguma, et kõnealust sunniraha on rakendatud õigusvastaselt, on kaebajal võimalik nõuda sunniraha tagastamist. Kui lisaks haldusorgani poolt alusetult rakendatud sunnirahale kandis kaebaja kahju (nt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12).
16.Kuigi ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastustaja rakendada sunniraha korduvalt, ei tohi sunnivahendit rakendada karistusena. Haldusorganil on kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul rakendatava sunniraha proportsionaalsust, arvestades mh ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise ulatust ja põhjuseid ning adressaadi majanduslikku olukorda. Kohustuse täitmise tagamiseks on lubatud kasutada üksnes leebeimat tõhusat sunnivahendit ja -määra ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust (ATSS § 3 lg 3; KorS § 7; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 27). Seega ei saa vastustaja edaspidi rakendada sunniraha ilma asjaolude täiendava kaalumiseta. Etteulatuvalt ei ole alust keelata vastustajal tulevikus sunniraha rakendamist, kui kaebajad jätavad 15.10.2024 ettekirjutusega pandud kohustused jätkuvalt täitmata.
17.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Sellest tulenevalt puudub vajadus hinnata täiendavalt kaebuse rahuldamise tõenäosust ning võimalikke mõjusid kolmandatele isikutele ja avalikele huvidele.
18.Asjaolude olulise muutumise korral on kaebajatel võimalik esitada kohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.