X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses nägemisteravuse langusega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. augustil 2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 9. märtsil 2023 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema nägemisteravuse langusega. Viru Vangla jättis 26. aprilli 2023. a otsusega nr 616/59-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 2. mail 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub Viru Vanglalt välja mõista rahalise hüvitise (10 000 eurot) talle tekitatud tervisekahju eest.
3-23-983
3.Tartu Halduskohus võttis 10. mai 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisekahju põhjustamisega (nägemisteravuse langus) ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
4.Viru Vangla esitas 9. juunil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata, ning 12. juulil 2023 täiendava tõendi.
5.Tartu Halduskohus määras 30. mai 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja hinnangul on vangla tegevus tinginud talle tervisekahju, sest tema nägemisteravus on vanglas viibides halvenenud. Kaebaja viibis pidevalt kartseris ja sellest tulenenud kinnipidamistingimuste tõttu tema nägemisteravus halvenes. Seaduse järgi on vanglal õigus kinnipeetavat hoida kartseris kuni 45 päeva korraga, pärast mida peab olema mõistlik paus. Vangla kohaldatud pausid (7 päeva, 6 päeva, 9 päeva) olid liiga lühikesed ning selle tulemusena on kaebaja nägemisteravus halvenenud. 2022. aastal oli kaebaja nägemisteravus veel normaalne, märtsis 2023 selgus silmaarsti vastuvõtul, et nägemisteravus oli halvenenud. Silmaarsti väitel võib nägemisteravuse langus tuleneda sellest, et kaebaja viibis pidevalt kartseris. Pärast pikaajalist kartserikaristuste kandmist on nägemine selgelt halvenenud. Probleemide ilmnemisel vangla oma praktikat kartserikaristuste täitmisele pööramises muutnud ei ole. Vähene aeg kahe karistuse kandmise vahel mõjutab negatiivselt kaebaja nägemisteravust. Asjaolu, et tervisekaardil ei ole arst nägemise halvenemise põhjust nimetanud, ei ole asja lahendamisel määrav. Vangla teadlikult ignoreerib kaebajal esinenud probleemi lahendamist. Nägemisteravus paraneb, kui kaebaja saab viibida tavatingimustes. 2023. a juunis toimunud silmaarsti vastuvõtt kinnitas samuti kaebaja nägemisteravuse halvenemist.
7.Vastustaja jääb kahjunõude kohta 26. aprillil 2023 tehtud otsuses nr 6-16/59-2 kajastatud põhjenduste juurde ning palub nendest kaebuse lahendamisel lähtuda ning jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja esitatud põhjused ei ole eluliselt usutavad ega kinnita vangla tegevuse õigusvastasust. Ebaselgeks jääb, kuidas kartserikaristuse kandmine takistas kaebajal kaugele vaatamist, sest ta kandis karistust aknaga kambris. Arst ei ole dokumenteerinud põhjust, miks kaebaja nägemisteravus väidetavalt langenud on. Üldteada on, et terviseseisundi muutused võivad olla tingitud erinevatest individuaalsetest põhjustest, seejuures pärilikkusest, kaasuvatest haigustest, elustiilist jms. Terviskaardilt nähtuvalt ilmnesid kaebaja nägemisteravuses muutused juba jaanuaris 2022 ehk oluliselt varem kaebuses nimetatud kartserikaristuste kandmise ajast. Välistatud ei ole nägemisteravuse muutumine ka töövahendite kasutamisest tingitult. Kaebaja läbis vanglas keevitaja kutseõppe ning töötas 2021. aastal metallitsehhis abitöölisena. Elektrikeevitamisel tekkiv kaarleek võib silmade olukorda samuti mõjutada. Kaebaja ei ole suutnud tõendada enda väidet, et distsiplinaarkaristuste kandmine on põhjuslikus seoses tema nägemisteravuse halvenemisega.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on, kas vastustaja tegevusest tingituna on kaebaja nägemine halvenenud õigusvastaselt ning kas vastustaja vastutab kaebajale tervisekahju tekitamise eest või mitte.
3-23-983
9.Kaebaja seostab oma nägemisteravuse langust peaasjalikult kartserikaristuse kandmise tingimustega ning heidab vanglale ette seda, et vangla tehtud pausid erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel olid liiga lühikesed. Kaebaja hinnangul on tema nägemisteravus seetõttu langenud ning vastustaja on tervisekahju tekkimises süüdi. Vastustaja hinnangul puudub põhjuslik seos kaebaja etteheidetud tegevuse ja kaebaja nägemisteravuse languse vahel, kartserikaristuse kandmise ajal olid kinnipidamistingimused õiguspärased ning pausid erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel asjakohase pikkusega.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste õiguskaitsevahendite abil ning vastustaja süü tuvastamine.
11.Kohus leiab, et X kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub HKMS § 165 lg 2 alusel vastustaja 26. aprilli 2023. a otsuses nr 6-16/59-2 ja vastuses kaebusele esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 165 lg 2).
12.Riigikohus on toonitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vaimselt ja füüsiliselt terve isiku puhul saab eeldada tavapärasel kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus on oluliselt ületanud vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Pikemate kartserikaristuste täitmise korral peab võimaldama isikul vahepeal viibida tavarežiimil enne järgmise karistuse täitmisele pööramist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-18-1895 ja 3-15-2943). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kandnud kartserikaristusi katkematult rohkem kui 45 päeva järjest ning mitme kartserikaristuse kandmise vahel tegi vangla lühiajalisi pause (kaebuses viidatud karistuste täitmisel 6-9 päeva pikkused), mil kaebaja viibis tavarežiimil. Sellised katkestused kartserikaristuste täitmisel olid piisavad leevendamaks mõnevõrra askeetlikumate kartseritingimuste mõju kaebaja terviseseisundile, sh tema vaimsetele võimetele ja nägemisele. Samuti sai kaebaja nii kartserikaristuse kandmisel kui ka tavarežiimil viibides kasutada õigust viibida jalutuskäigul värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2), mille raames oli tal võimalik vaadelda ka kambri sisustustest erinevaid objekte, subjekte ja viibida teises keskkonnas. Samuti on vangla kinnitanud, et ka kartserikambris asus aken, mille kaudu sai kaebaja vaadelda väliskeskkonda. Kartserikaristuste kandmise ajal võimaldati kaebajal üksikvangistuse mõjude leevendamiseks osaleda suhtlusprogrammis ning toimusid erinevate ametnikega mõtestatud vestlused erinevatel päevadel. Kohtule esitatud materjal ei kinnita, et kartserikambri sisustus ja erinevate kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel tehtud pauside kestus oleks olnud vastuolus õigusaktides sätestatud tingimustega.
13.Kaebaja väidetav nägemisteravuse langus ei ole otseselt seostatav kartseris viibimisel rakendatud kinnipidamistingimustega ega erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel tehtud pauside väidetava lühiajalisusega. Väheoluline ei ole asjaolu, et kaebaja
3-23-983 terviskaardi kohaselt ilmnesid tema nägemisteravuses muutused juba 26. jaanuaril 2022 ning ka varem on kaebajal olnud probleeme silmadega. Samuti ei nähtu tervisekaardilt, et kaebaja nägemisteravuses oleks toimunud sedavõrd olulised muutused pärast eelnimetatud kuupäeva, et lugeda nägemisteravuse muutumine intensiivseks. Kaebaja seisukoht, et tema nägemisteravuse langus on otseselt põhjustatud vähesest ajast mitme kartserikaristuse kandmise vahel ning et just see asjaolu omas otsustavat mõju tema terviseseisundile on paljasõnaline ja selle seisukoha õigsust ei kinnita ükski menetlusosaliste esitatud tõend. Kaebajal lasus HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada oma väiteid. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja nägemisteravuse muutused on peaasjalikult tingitud asjaolust, et teda hoiti kartseris ning et erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel tehti liiga lühikesi pause, mil kaebaja viibis tavaosakonna kambris. Üldteada asjaolu on, et inimese nägemisteravus võib vanusega halveneda. Vastustaja esitatud kaebaja terviskaardi väljavõtted ja silmaarsti hinnang ei kinnita, et kaebaja nägemisteravuse marginaalne langus on tingitud just kartserikaristuse kandmisel kohaldatud kinnipidamistingimustest või pauside lühiajalisusest. Kaebaja terviseseisundi mõningane muutumine ei ole seega seostatav vangla kinnipidamistingimustega. Seega ei kinnita kohtule esitatud tõendid vangla õigusvastast tegevust ega otsest põhjusliku seost kaebaja väidetud negatiivse tagajärje ja vangla tegevuse vahel.
14.Eelnevast tulenevalt ei ole alust pidada mitmete kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel tehtud pauside kestust, mil kaebaja viibis teises osakonnas tavarežiimil, ebaproportsionaalselt lühikeseks ning puuduvad andmed, et kartserikaristuste täitmisel oleks kinnipidamistingimustest lähtunud ülemäära koormavad tagajärjed kaebaja nägemisteravusele. Seetõttu jätab kohus X kahju hüvitamise nõude rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Viru Vangla ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.