2-16-104997
Kohtuasja number
2-16-104997
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2017, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni Creditreform Eesti OÜ hagi V. G.i vastu võlgnevuse 276,22 euro ja lisanduva viivise nõudes. Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
Creditreform 10887820)
Eesti
OÜ
(RK
Hageja esindaja:
Triin Reinmaa (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja:
V. G. (IK xxx, elukoht: Suurbritannia)
xxx,
Creditreform Eesti OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. G.i vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus 20.04.2016 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 25.04.2016 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagi esitamiseks.
Hageja esitas 12.05.2016 Harju Maakohtule hagi V. G.i vastu võlgnevuse 276,22 euro ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohtu 13.07.2016 keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvusel Viru Maakohtule (saabus Viru Maakohtusse 24.01.2017). TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.
Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Määruse sätteid tuleb tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse määruse süsteemi ja eesmärke (Euroopa Kohtu 25.10.2011 otsus liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 p 38). Vastavalt 22. detsembri 2000.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 („Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“) art 15 p-le 1 b ja art 16 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxx, IdaViru maakond. Rahvastikuregistri 24.01.2017 väljavõtte kohaselt on kostja elukoht xxx, Suurbritannia. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Suurbritannias alates 18.08.2016. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust. Seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi hagi Eesti kohtule. Vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 punktile 2 võib teine lepinguosaline (Creditreform Eesti OÜ) algatada menetluse tarbija (V. G.) vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht (Suurbritannia). Määruse art 17 järgi võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Kuna asjas ei esine määruse art 17 märgitud asjaolusid, mis
võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist ja kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Suurbritannia, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Suurbritannia kohtutel. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 1 p 2, § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.