Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

2-16-104997

CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 04.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX320.59 euro saamiseks. Kohus tegi 16.03.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.04.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 12.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXvastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõue 160 eurot, käsitluskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25.04 eurot ja lisanduva viivise nõude.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud hagi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. TsMS § 79 lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Põhiseaduse § 24 esimese lause kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 12.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXvastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõue 160 eurot, käsitluskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25.04 eurot ja lisanduva viivise nõude. Hageja on hagiavalduses kostja elukohaks märkinud XXXX. Kohus, tutvunud avaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule, avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja edastada see kohtualluvuse järgi pädevale kohtule. Järgnevalt kontrollib kohus, millisele kohtule hagiavaldus allub. TsMS § 69 lg 1 sätestab, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus (TsMS § 69 lg 2). TsMS § 79 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitatakse hagi füüsilise isiku vastu tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Üldine kohtualluvus on kostja elukoha järgne. Lähtutud on eeldusest, et isikul oleks võimalik kõige väiksemate aja- ja muude kuludega oma õigusi kaitsta asukohale lähemas kohtus. Rahvastikuregistri andmebaasist nähtub, et kostja registreeritud elukoht XXXX. Kohtule on teada, et kostja viimane teadaolev elukoht on XXXX. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud erandliku kohtualluvuse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja viimane teadaolev elukoht on Ida-Viru maakonnas, siis tuleb kostjale anda võimalus tsiviilkohtumenetluses realiseerida oma õigusi mitte kaugel oma elukohast. Ida-Viru maakonnast Tallinna tulemine on seotud lisakulutustega, mida kostja ei peaks kandma, kui saaks oma õigusi realiseerida oma elukohajärgses kohtus. Kuna kostjale 2(3)

2-16-104997

võib oma õiguste kaitse olla kaugel oma elukohast koormav, siis võib kostja loobuda osalemisest oma kohtuasja arutamisel. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel kohus ei võta avaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 alusel kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS §-s 75 sätestatut, mille teise lõike kohaselt saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Käesolevas asjas ei ole seni kohtule esitatud piisavald andmeid kostja tegeliku viimiskoha kohta, mis annaks alust eeldada, et asi ei allu Eesti kohtule. Eesti kohus saab asja arutada TsMS § 79 lg 1 alusel. Arvestades eelnevalt välja toodud asjaolusid, tuleb asi saata hagimenetluses lahendamiseks vastavalt justiitsministri 27. oktoobri 2005 määrusele nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. Harju Maakohus ei kontrolli asja teisele kohtule alluvuse tõttu hagi menetlusse võtmise teisi eelduseid. TsMS § 372 lg 5 võimaldab hagejal esitada käesolevale kohtumäärusele määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.