3-24-623/5 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Kaebaja esitas kaebuse tunnistada kehtetuks nõue, millega nõutakse kinnipeetavalt oma pöördumisele märkima sooviavalduse tagastamise soovi, kui ta soovib kirjalikku avaldust ja selle kandjat tagasi. Kohus tõlgendab kaebust sarnaselt Tallinna Vanglale ja käsitleb kaebust kui tühistamiskaebust Tallinna Vangla 19.01.2024 vastuse nr. 5-8/24/22726- 3 tühistamiseks, millega jäeti kaebaja taotlus kirjapaberil esitatud taotluse tagastamiseks rahuldamata. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib määrusega kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud sätte eesmärgiks on muuhulgas vähendada kohtute töökoormust selliste kaebuste lahendamise arvelt, mille lahendamine ei saa kaebajale anda seda kasu, mille lootuses ta kaebuse esitanud on, või millest saadav võimalik kasu on kaebaja jaoks väga väike ning ka ebatõenäoline (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus 496 SE, esimene lugemine lk 21). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 kohaselt kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Tallinna Vangla kehtiva kodukorraga on Tallinna Vangla direktor kehtestanud teatud taotlustele kohtule arusaadavalt kohustusliku vormi. Näiteks kodukorra lisas 2.1. on toodud välja kinni peetava isiku taotluse vorm. Nimetatud vormil puudub märge, et taotluse tagastamiseks tuleb kirjutada, kui taotleja soovib oma taotlust tagasi. Tallinna Vangla viitab vaideotsuses Tallinna Vangla teabehalduse korrale, kuid nimetatud viide räägib Tallinna Vangla õigusest paberkandjal esitatud pöördumine saatjale tagastada mitte kohustusest märkida soov taotluse tagasi saada. Kohtule ei selgu, kas ja kuskohast tuleneb kohustus märkida taotlusele, kui taotleja oma taotlust tagasi soovib. Taotleja või pöördumise saatja saab eelduslikult oma taotluse tagasi küsida ka eraldiseisva vastavasisulise taotluse esitamisel. Olenemata eeltoodust ei ole kohtu hinnangul antud juhul kaebuse sisuline läbivaatamine õigustatud. Tallinna Vangla on nii oma vastuses kui vaideotsuses sisuliselt viidanud, et kaebaja pöördumine on hävitatud ja tagastada seda võimalik ei ole ehk kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Kui hinnata, et kaebaja õigusi on sellega rikutud, et taotlus on hävitatud, ei saa kaebaja õiguste rikkumist pidada kuigi intensiivseks. Kaebaja on ise taotluse esitanud ja teab, mis taotluses kirjas oli. Kaebaja pole ka välja toonud, mis eesmärgil ta taotlust tagasi vajab ehk kaebajal on ülemääraste raskusteta võimalik esitada vajadusel uus taotlus. Lisaks tuleb arvestada, et paber, millel taotlus esitati on väheväärtuslik. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.11.2018 kohtumäärus nr 3‐18‐763/15, p 9). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, sest kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on kaebajale tekkinud võimalik negatiivne tagajärg sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. 2(3)