lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1928/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1928/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1073
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1928

Määruse kuupäev

4. juuli 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) esialgse õiguskaitse taotlus seoses 24. juunil 2024 esitatud kahjunõudega nr 3-24/22/5606

1.Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 29. juunil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja selgitab, et on esitanud Viru Vanglale kahjunõude, et talle hüvitataks vabanemisel (22. augustil 2024) õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju 10 000 eurot. Taotlejat hoiti haiglas jalaraudadega voodi külge aheldatuna. Sellega põhjustati talle kannatusi. J. Reinomägi taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna ta on varasemalt esitanud vanglale põhjendatud kahjunõudeid, mis on kõik jäetud ebaõigetel asjaoludel rahuldamata. Taotleja leiab, et pole välistatud, et vangla jätab ta kahjunõude rahuldamata. Taotleja märgib, et kahjunõue vaadatakse läbi kahe kuu jooksul, mis tähendab, et vastuse andmine võib toimuda ajal, kui taotleja on juba vabanenud. Ta ei tea, mis temast edasi saab, ta on varatu ja tal puudub elukoht. Kahju hüvitamine tagab kaebaja vabanedes tema hakkamasaamise ja hoiab eemale pahandustest. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas J. Reinomägi ka riigi õigusabi taotluse.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastusena kohtumäärusele esitas Viru Vangla 3. juuli 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning taotleja 24. juuni 2024. a pöördumise 3-24/2-2/5606, mille vangla registreeris
25.juunil 2024 kahjunõudena nr 6-16/24/99-1. Kahjunõue on vanglas menetluses. Vangla vaidleb esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vangla hinnangul ei ähvarda kinnipeetavat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotluses väljatoodud põhjendused on oletuslikud, sest taotleja ei saa eeldada, et tema kahjunõue jäetakse rahuldamata. Taotluses väljatoodu ei viita kuidagi esialgse õiguskaitse vajadusele. Kinnipeetava vabastamisel on tema sotsiaalhoolekanne korraldatud vangistusseaduse (VangS) § 60 kohaselt ning vabanemisel makstakse kinnipeetavale VangS

§ 75 lg 4 alusel välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendaks halduskohus ette ära põhivaidluse.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaide- või kohtumenetlus.
4.Asja materjalidest nähtub, et taotleja on Viru Vanglale esitanud 24. juunil 2024 pöördumise, mille vangla registreeris 25. juunil 2024 kahjunõudena nr 6-16/24/99-1. Tegemist ei ole vaidega. Pöördumisest nähtub üheselt, et taotleja nõuab vanglalt kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Pöördumises on J. Reinomägi viidanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1, mis sätestavad mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
5.Vangla on kohut teavitanud, et kahjunõue on alles menetluses. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vanglal pole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud tähtaeg kaebaja kahjunõude lahendamiseks. Niisiis ei ole taotleja veel läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Taotleja on esialgset õiguskaitset taotlenud seoses tema kahjunõudega, kuid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades.
6.Et eeltoodust tulenevalt puudub pooleliolev vaidemenetlus, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vaja lahendada J. Reinomäe taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.J. Reinomägi on taotlenud ka riigi õigusabi korras esindajat. Kuigi riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
8.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
9.RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib J. Reinomägi riigi õigusabi selleks, et nõuda Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Seega ei ole käesoleval juhul taotlejale riigi õigusabi andmine lubatud.
10.Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on J. Reinomägi võimeline ise oma õigusi kaitsma nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses. Ta on koostanud kohtule taotluse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Ta on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et J. Reinomägi ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Ka halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja