X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses meditsiiniõe tegevusega 13. juunil 2024 ning ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.–17. juunil 2024
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 13. märts kuni 12. juuli 2024 kohta.
3.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 , § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 24. juunil 2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas nr-ga 3-24/2-2/5606), milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.-17. juunil 2024 tema saatmisel haiglasse, haiglas viibimise ajal ja saatmisel vanglasse ning seoses vangla meditsiiniõe tegevusega 13. juunil 2024. X täiendas taotlust 28. juuni 2024. a pöördumistega nr 3-24/2-2/5972 ja nr 3-24/2-2/5973 ning 5. juuli 2024. a pöördumisega nr 3-24/2-2/6334.
3-24-1928
2.X esitas 13. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses tema 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotluses nimetatud asjaoludega. Kaebaja väitel on kaebus lubatav, sest vangla üksuse juht teatas talle 12. juulil 2024, et tema kahju hüvitamise taotlus jäetakse rahuldamata. Vastasel juhul tuleb kohtul tunnistada VangS § 11 lg 8 põhiseadusvastaseks, sest see säte piirab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kaebuse kohaselt on kaebaja varem taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist ning ta jääb selle taotluse juurde. Kaebaja soovib, et ta saaks hüvitise kätte 22. augustil 2024, kui ta vangistusest vabaneb.
3.Viru Vangla edastas 15. juulil 2024 vastuseks kohtunõudele X kahju hüvitamise taotluse nr 3-24/2-2/5606 koos täiendustega ning kinnitas, et kohtule vastamise seisuga ei ole vangla kahju hüvitamise taotlust lahendanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), milles taotleb Viru Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla meditsiiniõe tegevusega 13. juunil 2024 ning ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.–17. juunil 2024 tema saatmisel haiglasse, haiglas viibimise ajal ja saatmisel vanglasse. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad.
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kohus selgitab, et vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Viru Vangla teavitas 15. juulil 2024 kohut, et kaebaja 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotlus on vangla menetluses ja selle kohta ei ole otsust tehtud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Praeguseks pole RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg veel möödunud. Kui kaebaja esitas taotluse nõuetekohaselt, saabub taotluse lahendamise tähtpäev
24.augustil 2024. Seega on kaebaja pöördunud kohtu poole ennatlikult, sest on jätnud kohustuslikus kohtueelses menetluses tema 24. juuni 2024. a taotluse kohta tehtava lahendi ära ootamata. Seda seisukohta ei väära kaebaja väide, et vangla üksuse juhi teatel jätab vangla tema
3-24-1928
kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. VangS § 11 lg 8 ei sea halduskohtusse pöördumise õiguse tekkimist sõltuvusse sellisest teavitusest.
6.2.Kohtu hinnangul ei ole VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1 põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse, ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist, tingimusel, et selline menetlus ei kesta ülemäära kaua ning isikul on võimalik vaidlustada kohtueelse menetluse tulemit kohtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-1679/23, p 19). Kaebajale on mõistliku aja jooksul kohtusse pöördumise õigus tagatud nii juhul, kui tema kahju hüvitamise taotlus jäetakse rahuldamata, kui ka siis, kui vangla on taotluse lahendamisel tegevusetu. Kui Viru Vangla jätab kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata või rahuldamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta esitada kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul vangla otsuse kättetoimetamisest arvates. Juhul kui Viru Vangla ei lahenda nõuetekohaselt esitatud kahju hüvitamise taotlust kahe kuu jooksul, siis on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul nimetatud tähtaja saabumisest arvates (RVastS § 18 lg 2).
7.Eeltoodule tuginedes tagastab kohus X hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kaebaja taotleb kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, soovides, et kahju hüvitataks hiljemalt 22. augustil 2024, mil ta vanglast vabastatakse.
8.1.Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse ning Viru Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal seoses kaebuses toodud asjaoludega pooleli vaidemenetlust, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
8.2.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole kohtule sõnaselgelt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitanud. Kuna kaebaja märkis kaebuses, et kahjunõue on seotud tervise kahjustamisega ning seetõttu ta ei pea riigilõivu tasuma, peab kohus usutavaks, et kaebaja jättis menetlusabi taotluse sõnastamata eksituse tõttu. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel menetlusabi. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 13. märts kuni 12. juuli 2024 kohta (HKMS § 62 lg 2). Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.3.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,
3-24-1928
kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal. Teisisõnu peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ähvardama kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kaebaja on kaebuses osutanud varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele, pidades tõenäoliselt silmas 29. juuni 2024. a esialgse õiguskaitse taotlust haldusasjas nr 3-24-1928. Tolles taotluses pidas kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks põhjusel, et vangla on tema senised kahju hüvitamise taotlused rahuldamata jätnud. Kohtu hinnangul ei osuta nimetatud asjaolu ega ükski muu kohtule teadaolev asjaolu esialgse õiguskaitse vajadusele – kaebajat ei ähvarda seoses kahju hüvitamise nõude realiseerimisega kahjulik tagajärg. Kaebaja vanglast vabastamine ei mõjuta tema 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendamist ega takista kaebajal hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamist.
8.4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel rahuldamata.
9.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.