Otsuse avalikult teatavaks 3. juuli 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-1198
Haldusasi
X.X-i kaebus tühistada Maa-ameti 08.03.2023 korraldus nr 1-17/23/54 ja 05.05.2023 korraldus nr 117/23/1019 (vaideotsus) ning kohustada Maa-ametit Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx vahelise piirilõigu ülemõõtmiseks Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või tema poolt määratud volitatud isiku juuresolekul.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X.X Vastustaja – Maa-amet Kolmas isik 1 – Y.Y Kolmas isik 2 – Eesti Vabariik Vabariigi Valitsuse kaudu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. august 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maa-amet andis 08.03.2023 korralduse nr 1-17/23/54 „Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest“. Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik X.X esitas nimetatud korralduse peale vaide, mis jäeti Maa-ameti 05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 „Vaideotsus (Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest)“ rahuldamata.
2.X.X esitas 01.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Maa-ameti 05.05.2023 korraldus nr 1-17/23/1019 ning palub kohustada Maa-ametit Xxxxx ja XxxxXxxxx vahelise piirilõigu ülemõõtmiseks Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või tema poolt määratud volitatud isiku juuresolekul.
3.Tartu Halduskohus andis oma 05.06.2023 määrusega alluvuse järgi haldusasja üle Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 23.08.2024 määrusega menetlusse. 30.04.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub kaebuse rahuldada.
4.1.Kaebaja märgib esmalt, et vaidlus seisneb selles, et Xxxxx kinnistu omaniku poolt tellitud maa mõõtmise tulemusel 28.11.2022 nr 11-2/22/20509 on Xxxx-Xxxxx ja Xxxxx kinnistu vahelised piiripunktid 1, 2 ja 3 toodud Xxxx-Xxxxx katastriüksuse maale. Kaebaja keeldus juba 07.12.2021 toimunud piiride kindlaks tegemise maakorralduslikul toimingul maastikul allkirjastamast piiriprotokolli, kuna ei olnud nõus piiripunktide nr 1,2 ja 3 (piiripunktid vaadatud Xxxx-Xxxxx piiriprotokolli järgi Xxxxx kinnistu piiriprotokollil vastavad nad numbritele 7, 8 ja 9) uue asukohaga. Vana piiripunkti nr 2 märkinud metalltoru hävitati Xxxxx kinnistul oleva Xxxxx süvendamise käigus. Maantee ääres asuv piiripunkt nr 1 võib olla hävitatud Transpordiameti poolt tehtava teehoolduse käigus, mis on kaheldav, kuna piirikupits asus 7,5 meetrit tee teljest. Kaebaja arvab, et kupitsad on eemaldatud Xxxxx kinnistu omaniku poolt. Samuti on kadunud metalltoru, mis peaks tähistama piiripunkti nr 3. Kaebajal on raske uskuda, et need piiripunktid on hävitatud tahtmatult, kuna piiripunkte tähistasid metalltorud mille läbimõõt on umbes 6 sentimeetrit ja kõrgused 60 ja 80 sentimeetri vahel (kaebaja poolt lisatud pildimaterjal piiripunkte tähistavatest metalltorudest). Samuti teeb kaebaja arvates asja kahtlaseks see, et hävinenud on just need 3 piirikupitsat mis külgnevad Xxxxx kinnistuga. Ülejäänud piiripunktidega probleeme ei ole. 1999 aastal T. Ki poolt teostatud maamõõtmise käigus pandi kõikidesse piiripunktidesse piirimärkideks ühesugused metalltorud. Maa-ameti 2018 aasta kaardil on näha registreeritud katastriüksuse piir mis tegelikkuses peaks olema ka tegelik katastriüksuse piir. Uute piiripunktide järgi jooksevad piiripunktid 1 ,2 ja 3 piiripunktide 4 ja 5 suhtes sirgjooneliselt aga 2012 aastal tehtud metsamajanduskava kaardil ja 10.11.2020 eraldatud metsateatise kaardil on näha, et piiripunktist number 3 teeb piir suunamuutuse Tugi kinnistu suunas. 2012 aastal kui metsamajanduskava koostati olid piirikupitsad piiripunktides 1, 2 ja 3 alles nendes kohtades kuhu maamõõtja T. K nad 1999 aastal maamõõtmise käigus pani. 2012 aastal koostatud metsamajanduskava ja 2020 aastal koostatud metsateatise järgi on kaebajal metsaeraldis nr 1 mille suuruseks on 0,20 hektarit. Peale V. L poolt toimunud uute piiripunktide märkimist on selle metsaeraldise suurus vähenenud umbes poole võrra.
Kaebaja kasutuses oleval maaüksuse plaanil nr 23 (väljastatud 25.01.1999), mis on ametlik dokument ja Maa-ameti pitsatiga puudub piiripunktide 1 ja 22 vaheline kaugus ja piiripunktide 9 ja 10 vaheline kaugus, mis on märgitud kolme punktiga. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on Maa-ametis selline asi üldse läbi läinud. Maa-ameti korralduses 05.05.2023 nr 1-17/23/1019 väidab vastutaja, et Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poolt viidi läbi maastikul metallidetektoritega varasemalt paigaldatud piirimärkide otsimise, kuid ei leitud midagi. Vastutaja poolt tehtud metalliotsijatega piirimärkide otsimine teostati tegelikest piirimärkide asukohast kümnete meetrite kauguselt ja seega neil ei olnudki võimalik neid leida.
4.2.Kokkuvõtvalt palub kaebaja taastada piiripunktid 1, 2 ja 3 nii nagu näitab Maa-ameti 2018 aasta kaardil olev registreeritud katastripiir ja arvestataks ka looduslikke märke, milleks on Xxxxx kinnistule istutatud mets, mille piiriks on katastripiir ja Xxxxx kinnistu omaniku poolt rajatud aed mis asub Xxxxx kinnistu ja Xxxx-Xxxxx kinnistu piiril.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.
5.1.Vastustaja kirjeldab kõigepealt läbi viidud haldusmenetluse käiku ja märgib, et V. L (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 700 MA-k, edaspidi ka maamõõtja, maakorralduse läbiviija) esitas 20.05.2021 Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Viljandi maakonnas Mulgi vallas Sudiste külas paikneva Xxxxx katastriüksuse (katastritunnus (edaspidi kt) xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa (edaspidi ro) nr 2313439, moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, maakatastris registreeritud 27.03.2001, maa ostueesõigusega erastamine) ülemõõdistamise teostamiseks. Katastripidaja väljastas 20.05.2021 Xxxxx katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks katastrimõõdistamise tingimused nr LY2105202559. 12.12.2021 esitas maamõõtja V. L katastrimõõdistamise dokumendid (maakatastri menetlus nr 21121224943) registreerimiseks katastripidajale. Esitatud dokumentidest nähtub, et mõõdistustööde käigus tekkis vajadus piiride kindlakstegemiseks mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse ning piirnevate 24195 Sudiste tee (kt 60001:006:0025, sihtotstarve transpordimaa 100%, ro nr 10283850, moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, maakatastris registreeritud 16.05.2003, maa riigi omandisse jätmine) ja Xxxx-Xxxxx (kt xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ro nr 1304139, mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil, maakatastris registreeritud 07.07.1999, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine) katastriüksustega ühistes piiripunktides nr 7, 8 ja 9 (numeratsioon vastavalt piiriprotokolli nr LY2105202559 (lisa 2, dtl 168-173) piiripunktide ja piiride skeemile). Maastikule taastatud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 on ühised varem maakatastris registreeritud Xxxxx katastriüksuse piiripunktidega nr 7 (tähis: raudtoru) ja 8 (tähis: raudtoru) (lisa 3 (dtl 174-189) lk 9 - piiriprotokoll), ning Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piiripunktidega nr 3 (tähis: metalltoru) ja 2 (tähis: metalltoru) (lisa 4 (dtl 190203) lk 14 - piiriprotokoll). Maastikule taastatud metalltoru piiripunktis nr 9 on ühine varem maakatastris registreeritud Xxxxx katastriüksuse piiripunktiga nr 9 (tähis: raudtoru), 24195 Sudiste tee katastriüksuse looduses tähistamata piiripunktiga nr 43 ning paikneb Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 2 vahelisel piirijoonel. Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanikul on erinev teadmine kinnisasjade vahelise piiri asukohast piiripunktides nr 7, 8 ja 9. Maamõõtja andis 25.11.2021 edastatud kutsega Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanikule X.X-ile ja Eesti Vabariigile kuuluva 24195 Sudiste tee kinnisasja (riigivara valitsema volitatud asutus Transpordiamet) omaniku esindajale teada, et ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiri kindlakstegemine ja kättenäitamine toimub 07.12.2021. Nimetatud piiri kindlakstegemise ja
kättenäitamise kutse edastas maamõõtja mõõdistatava Xxxxx kinnisasja omanikule Y.Y-le suuliselt. Maamõõtja selgitas, et mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse mõõdistustööde läbiviimisel leiti maastikult piiripunktist nr 6 metalltoru, kuid varasemal mõõdistusel paigaldatud piiritähised piiripunktides nr 7, 8 ja 9 olid maastikul hävinenud. Maamõõtja taastas piirimärgid piiripunktides nr 7, 8 ja 9, paigaldades maastikule nõuetekohased metalltorud. Lisaks selgitas maamõõtja menetlusosalistele edastatud kutses, et piiride kindlakstegemise põhjuseks on asjaolu, et Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik ei nõustunud taastatud piirimärkide nr 7, 8 ja 9 asukohtadega maastikul. Maamõõtja on mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiriprotokollis LY2105202559 (lisa 2, dtl 168-173) selgitanud, et võttis piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukoha määramisel aluseks XxxxXxxxx katastriüksuse plaanil (kaebuse lisa 11, dtl 118) näidatud piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4 vahelised joonepikkused. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse plaanil on piirilõik 1-4 kujutatud sirgjoonena, läbides piiripunkte nr 2 ja 3. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piiripunktide nr 3 ja 4 vahelisele piirijoonele on külgneva Mulgi (kt xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ro nr 2011739, mõõdistatud suvalises ristkoordinaatide süsteemis, maakatastris registreeritud 17.11.2000, maa ostueesõigusega erastamine) katastriüksuse mõõdistamisel paigaldatud piirimärk nr 20 (ühine mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiripunktiga nr 6) (lisa 5 (dtl 204-226) lk 18 - plaan). Mõõdistustööde läbiviimisel tuvastas maamõõtja, et Mulgi katastriüksuse maastikult leitud piiritähiste nr 20 ja 19 (ühine Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piiripunktiga nr 4) mõõdistusandmed on kooskõlas maakatastris registreeritud andmetega. Arvestades maastikult leitud Mulgi katastriüksuse piirimärke piiripunktides nr 19 ja 20, taastas maamõõtja nimetatud piirimärkide vahelise piirilõigu pikendusele mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9. Piiripunkti nr 9 asukoha taastamisel võttis maamõõtja aluseks Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise pikkuse piki tee äärt ning 24195 Sudiste tee ja varasema Xxxxx katastriüksuste piiriprotokollid (lisa 6 dtl 227 ja lisa 2 (dtl 168-173) lk 9), mille kohaselt asub nende kahe kinnisasja ühine piir 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Piiride kindlakstegemiseks viis maamõõtja 07.12.2021 maastikul läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu. 07.12.2021 maastikul toimunud piiride kindlakstegemise toimingust võttis osa Xxxxx kinnisasja omanik Y.Y ja Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik X.X. Maakorralduse läbiviija määras piiride kindlakstegemise tulemusel ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiritähisteks piiripunktidesse nr 7, 8 ja 9 tema poolt varem paigaldatud metalltorud ning piir kulgeb piiripunktide nr 7, 8 ja 9 vahel sirgjooneliselt. Metalltoru piiripunktis nr 9 asub 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Xxxxx kinnisasja omanik Y.Y ja 24195 Sudiste tee kinnisasja omaniku volitatud asutuse Transpordiameti esindaja K. R nõustusid piiride kindlakstegemise tulemustega ning allkirjastasid piiriprotokolli nr LY2105202559, andes sellega nõusoleku piiride kindlakstegemise tulemustele. Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik X.X piiride kindlakstegemise protokolli ei allkirjastanud ning seetõttu puudus kinnisasja omaniku nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond teostas 15.03.2022 maakorralduse läbiviija V. L esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti mõõdistatava Xxxxx ja piirnevate katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Teostatud kontrollmõõdistamise ja kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemuse kohta koostas Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 23.03.2022 akti nr 5381/22 (lisa 7, dtl 228-247).
28.11.2022 kirjaga nr 11-2/22/20509 “Ühiste piiripunktide asukoha määramisest Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksustel” (kaebuse lisa 1, dtl 64-69) edastas katastripidaja Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanikule X.X-ile kirja selgitades piiride kindlakstegemise vajadust ning maamõõtja poolt katastripidajale esitatud piiride kindlakstegemise tulemust ja paludes maaomaniku seisukohta läbiviidavale piiride kindlakstegemise toimingule vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1. Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik esitas 06.12.2022 kirjaga “Vaie Xxxxx katastriüksuse ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piirimärkide osas” (Maa-ameti dokumendi-haldussüsteemis registreeritud 13.12.2022, nr 112/22/20509-2 all) vastulaused piiride kindlakstegemise tulemustele (kaebuse lisa 2, dtl 76-77). Esitatud seisukohas toob maaomanik välja, et piiripunktid nr 7, 8 ja 9 on mõõdistamisel paigaldatud Xxxx-Xxxxx katastriüksusega kattumisse. Maaomanik selgitab, et metalltoru piiripunktis nr 8 hävines Xxxxx kinnistul paikneva Xxxxx süvendamise ja hilisema maastiku planeerimise käigus ning piirimärk nr 9 on hävinenud teehoolduse käigus. Maaomaniku arvamusel peab Xxxx-Xxxxx katastriüksuse maantee äärsete piiripunktide nr 22 ja 1 vaheline joonepikkus olema 88 meetrit. Maa-ameti peadirektor võttis 08.03.2023 vastu korralduse nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest” [edaspidi ka Korraldus nr 543 (kaebuse lisa 3, dtl 78-87)], millega otsustati piiride kindlakstegemise dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9 ja määrata piirimärkide asukohad vastavalt 12.12.2021 registreerimiseks esitatud Xxxxx katastriüksuse mõõdistusandmetele. Korralduse 543 otsuse osas (punkt 3) põhjendati, miks ei ole Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku esitatud seisukohad õiged ega asjakohased. Kaebaja esitas 24.03.2023 Korraldusele nr 543 vaide (kaebuse lisa 4, dtl 88-90), tuues selles välja, et jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde ning märgib mh ka seda, et tema hinnangul ei otsitud võimalikke piirimärke piisavalt põhjalikult. Samuti ei ole arvestatud kasvava metsaga, mis kaebaja sõnul on istutatud Xxxxx kinnisasjale kuni piirini. Maa-ameti peadirektor jättis 05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 “Vaideotsus (Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest)” [edaspidi ka Korraldus nr 1019 (kaebuse lisa 6, dtl 95-103)] vaide rahuldamata, kuna jäi Korralduses nr 543 antud selgituste juurde ning andis täiendavad selgitused, et miks ei ole võimalik konkreetsel juhul arvestada piiride kindlakstegemisel valduse ulatust, sh kasvavat metsa ning milline tähtsus on piiride kindlaks tegemisel abrissil. Septembris 2023 tuvastati Korralduses nr 543 ilmne ebatäpsus katastriüksuse 24195 Sudiste tee katastritunnuses ja see parandati Maa-ameti peadirektori 07.09.2023 korraldusega nr 117/23/1931 “Maa-ameti peadirektori 08.03.2023 korralduses nr 1-17/23/543 „Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest“ ilmse ebatäpsuse parandamine” (lisa 8, dtl 248-249). Korralduse nr 543 ja Korralduse nr 1019 ning Xxxxx kinnisasja omaniku 12.07.2023 avalduse alusel on Xxxxx katastriüksuse ülemõõdistamise kanne maakatastrisse tehtud (vt lisa 11, dtl 262-263) ja maaomanikule saadetud teatis katastrikannete tegemise kohta (lisa 12, dtl 264265).
5.2.Vastustaja märgib, et vaidlustatud korraldus nr 543 on vastu võetud maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 4 lõike 41, § 8 lõigete 1 ja 31, § 16 lõigete 7 ja 8, § 17 lõike 10 ning
maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lõike 5 ja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht tuleneb MaaKS-i § 15 lõikest 5, mille kohaselt otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri asukohas kokkuleppele ei jõua. Vastavalt MaaKS-i § 15 lõikele 3 tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. MaaKatS-i § 16 lõikele 2 vastutab maamõõtja tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest. MaaKatS-i § 17 lõikes 11 sisalduva volitusnormi alusel on keskkonnaminister 14.08.2018 kehtestanud määruse nr 30 “Katastriüksuse moodustamise kord” (edaspidi KMK), mille §-s 17 on sätestatud katastriüksuse piiride mõõdistamise tehnilised nõuded. KMK § 17 lõige 14 sätestab, et katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. KMK § 12 lõige 1 sätestab, et piiri määramisel maastikul peab maamõõtja arvestama maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmete ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega. Hävinenud piirimärgi taastamist reguleerivad sama paragrahvi lõiked 4-7, kus lõige 6 sätestab, et aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades puudutatud katastriüksuste mõõdistamisandmeid, olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse alusandmeid ja maastikul olevat situatsiooni piiripunkti suhtes. Vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks MaaKS-i § 15 alusel. MaaKatS-i § 17 lõige 4 sätestab, et kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha MaaKS-i § 15 alusel, mille lõige 1 sätestab kohustuse viia läbi piiride kindlakstegemise maakorralduslik toiming olukorras, kus selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. MaaKatS-i § 8 lõike 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS-i § 17 lõige 10 täpsustab, et MaaKS-i §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS-i § 16 lõike 7 alusel, mille kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. Katastripidaja hinnangul on käesolevas asjas piiri kindlakstegemise käigus arvestatud MaaKS-i § 15 lõikes 3 tooduga ja sellest lähtuvalt saab otsustada ka piiri asukoha. Sh on katastripidajal MaaKatS-i § 16 lõikest 8 tulenevalt õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Selgitame, et piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses kogumis. KMK § 12 lõige 6 sätestab eelnevalt aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi taastamise reeglid ehk aluseks on dokumentides, sh abrissil esitatud andmed. Seetõttu on maamõõtja piiri asukoha määramisel võtnud aluseks mh ka abrissil esitatud andmed. Maamõõtja ei saa alusandmetest kõrvale kalduda, vaid tal tuleb piir kindlaks teha selliselt, nagu see esmamõõdistamisel määrati.
5.3.Kõnealuses piirkonnas registreeriti maakatastris esimesena 07.07.1999 Xxxx-Xxxxx (endine Xxxxx I) katastriüksus. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse mõõdistas aerofotogeodeetilisel meetodil OÜ Mulgi Maamõõdubüroo (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 255 MA-k, käesoleval ajal kehtetu) maamõõtja T. Ki septembris 1998. Xxxxx I maaüksuse asendiplaani (koostamise kuupäev puudub) koostas mõõdistustöid teostanud maamõõtja. Xxxxx I maatüki abrissil (lisa 9, dtl 250) kujutatu kohaselt on piirilõigu 3-4 vaheline joonepikkus 158 m ning Sudiste teega piirneva piirilõigu 22-1 vaheline joonepikkus 56 m. Mõõdistusandmete alusel koostati katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000. Katastriüksuse plaanil on mh kujutatud piirilõiku 1-4 vahel sirgjooneliselt. Vastavalt 25.02.1999 koostatud piiriprotokollile on piir ja piirimärgid õigustatud subjektile X.X-ile kätte näidatud. X.X allkirjastas piiriprotokolli ning kinnitas seeläbi piirimärkide asukohtadega tutvumist ja temale piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemist. Piiriprotokolli kohaselt on piiripunktides nr 1, 2, 3 ja 4 (ühine Mulgi katastriüksuse piiripunktiga nr 19) maastikul raudtorud. Aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutati hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni 20.01.1999, mil jõustus Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud “Katastrimõõdistamise kord”. Vastustaja selgitab, et aerofotogeodeetiline meetod on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem, sest selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki üldjuhul ei mõõdetud. Joonepikkused mõõdeti tavaliselt meetri täpsusega. Piiripunktide asukoha täpsemaks kirjeldamiseks koostati välijoonis ehk abriss, millel näidati ära piirimärkide paiknemine loodusobjektide (teed, kraavid, hooned jne) suhtes. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Katastriüksuste piir määrati piirimärkidega looduses, mis seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte näidati ning sellest tulenevalt omavadki piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud esialgsed piirimärgid. Xxxxx (endine Xxxxx 31) katastriüksus moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel ja registreeriti maakatastris 27.03.2001. Vastavalt 02.01.2001 koostatud piiriprotokollile (lisa 3 lk 9) on piir ja piirimärgid õigustatud subjektile Margus Heiläle kätte näidatud. Margus Heilä allkirjastas piiriprotokolli ning kinnitas seeläbi katastriüksuse piiri maastikul kättenäitamist vastavalt Xxxxx katastriüksuse plaanile. Piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir piirimärkide nr 9 ja 1 vahel piki Sudiste tee eraldust, tee telgjoonest 7,5 m kaugusel ning piirimärkide nr 6, 7, 8 ja 9 vahel on ühine piir Xxxxx I katastriüksusega. 24195 Sudiste tee (endine T-24195 Sudiste tee) katastriüksus moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel ja registreeriti kõnealuses piirkonnas maakatastris viimasena, s.o 16.05.2003. 26.11.2002 koostatud katastriüksuse plaanil on kujutatud piirilõigul 43-44 ühist piiri Xxxxx katastriüksusega (endine Xxxxx 31) (lisa 10, dtl 251). Vastavalt 26.11.2002 koostatud piiriprotokollile kulgeb moodustatava katastriüksuse piir piirilõigul 43-44 paralleelselt tee teljega 7,5 m kaugusel tee teljest (lisa 6, dtl 227). Maakatastris registreeritud Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksused on mõlemad moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Selgitame, et plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel moodustatakse katastriüksus, s.t määratakse maaüksuse pindala ja piirid kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel ning looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu. Seega on tegemist moodustamisviisiga, mille puhul piiri asukoht sõltub ka maakatastris varem registreeritud katastrimõõdistamise teel moodustatud piirnevate katastriüksuste piiri asukohast ja aluskaardi täpsusest, mistõttu on ka katastriüksuse pindala ebatäpne. MaaKatS-i § 20 lõike 14 kohaselt toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel.
Maamõõtja on kohustatud piiride kindlakstegemise käigus arvestama ühtses kogumis kõigi MaaKS-i § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludega, sh maastikult leitud piirimärkidega. Käesoleval juhul on maamõõtja katastripidaja hinnangul võtnud arvesse nii arhiividokumente kui ka maastikult leitud piiritähiseid ühtses kogumis. Vastavalt AÕS-i § 129 lõikele 2 peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kaebaja on väitnud, et maastikul maamõõtja poolt taastatud piirimärgid (Xxxxx piiriprotokolli järgi numeratsiooniga 7, 8, 9) on arvatavasti kadunud Xxxxx katastriüksusel asuva Xxxxx süvendamise käigus ja avaldab kahtlust, et kuna maastikult ei leitud just neid piirimärke, mis tähistasid Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuste vahelist piiri, siis kaebaja arvates võivad need olla Xxxxx kinnistu omaniku poolt eemaldatud. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond ei leidnud samuti maastikult jälgi olemasolevatest piirimärkidest, kuid kaebaja hinnangul otsiti neid valest kohast. Maa-amet ei saa võtta vastutust ega seisukohta piirimärkide kadumise osas, kuna nende säilimise tagamine on omanike kohustus. Siiski ei pea Maa-amet põhjendatuks minna uuesti metallidetektoriga piirimärke otsima kaebaja viidatud asukohast, kuna kaebaja sõnade kohaselt olid kõik piirimärgid ühesugused ja kaebusele viidatud piirimärkide fotodele tuginedes võib eeldada, et nii suured metalltorud on maastikul leitavad ka ilma vastava otsimistehnikata juhul, kui need on säilinud. Praegusel juhul ei ole maamõõtja ega Maa-ameti mõõdistajad maastikult piiripunktides 7, 8, 9 metalltorusid piiripunkti eeldatavast asukohast leidnud. Kaebaja on taotlenud, et Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx vaheline piirilõik tuleks ülemõõdistada Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või tema poolt määratud volitatud isiku juuresolekul. Esiteks selgitame, et ülemõõtmine ei muuda kindlakstehtud piiri asukohta. Ka piiride uuel kindlakstegemisel tuleb lähtuda samadest algandmetest ning piiride kindlakstegemise tulemus oleks seega sama. Kaebaja on 07.12.2021 toimunud piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemisel ja kättenäitamisel osalenud, seega jääb arusaamatuks, millist kaebaja soovitud eesmärki ülemõõdistamine täidaks. Samuti ei ole asjakohased metsamajanduskaval märgitud piirid, kuna metsamajanduskava koostatakse katastriüksuse kaardil olevate andmete järgi, mitte vastupidi. Metsamajanduskava koostamisel katastriüksuse piiride õigsust looduses ei hinnata, kuna katastrimõõdistamist on vastavalt MaaKatS-i § 161 lõikele 1 lubatud teha vaid maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. Seega ei oma teiste isikute poolt koostatud plaanid õiguslikku tähendust katastriüksuse piiri määramisel. MaaKS-i § 15 lõike 3 kohaselt teeb maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Muud dokumendid piiri määramisel asjakohased ei ole ja tähtsust ei oma. Metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded on metsaseaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 sisalduva volitusnormi alusel keskkonnaminister kehtestanud 16.01.2009 määrusega nr 2 “Metsa korraldamise juhend”, mille § 3 lõige 3 sätestab, et metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriüksuse plaan. See tähendab, et metsamajandamiskava koostamisel ei mõõdistata ega kontrollita katastriüksuste piire maastikul, vaid piiriandmed võetakse üle katastriüksuse plaanilt (maakatastri andmestikust). Kuna Xxxx-Xxxxx kinnisasja metsamajandamiskava koostamise ajal, s.o 2012. aastal, oli võimalik huvitatud osapooltel digitaalset katastri piirikihti kasutamiseks tellida, siis katastriüksuse plaanilt piiriandmete ümberkandmise asemel võidi metsamajandamiskavade koostamisel kasutada digitaalseid katastripiire. See selgitab, miks metsakorralduskaval on sarnased piirid 2012. aastal maakatastrisse kantud piiridega. Vastustaja esitab joonise: Katastriüksuse piir1d seisuga 01.01.2012 (dtl 163).
5.4.Kaebaja on soovinud, et piiri määramisel arvestataks Xxxxx kinnistule istutatud metsaga, mis väidetavalt on istutatud katastripiirile. Selgitame, et valduse ulatuse saab AÕS-i § 129 lõike 2 järgi aluseks võtta üksnes siis, kui piiri asukohta ei ole muul viisil võimalik kindlaks teha. Maa-amet ja maamõõtja on pidanud võimalikuks piiri asukoht kindlaks teha MaaKS-i § 15 lõike 3 esimeses lauses nimetatud dokumentide alusel, milleks on kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvad andmed ning piirimärgid. Valduse ulatuse arvestamine võib MaaKS-i § 15 lõike 3 teise lause kohaselt asjakohane olla üksnes juhul, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha. Maa-amet on põhjalikult nii Korralduses 543 kui ka Korralduses nr 1019 selgitanud, millisel viisil on piirimärkide asukohad tuvastatud. Arvesse on võetud nii piirnevate katastriüksuste piiriandmed kui ka piirimärkide vahelised joonepikkused. Maamõõtja ja Maa-ameti hinnangul on piirimärkide asukohad piisava täpsusega tuvastatud. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond ei tuvastanud välikontrolli käigus kaebaja viidatud aia olemasolu piiril ega piiri läheduses. Lisaks selgitab vastustaja, et Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuse algsetes moodustamise dokumentides puuduvad igasugused viited piiril asuvale aiale, seega ei määraks aia asukoht ka aia olemasolul piiri asukohta.
5.5.Kokkuvõtvalt on Maa-amet seisukohal, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Transpordiameti (Vabariigi Valitsuse kaudu) seisukoht
6.1.Riigitee nr 24195 Sudiste tee (katastritunnus 60001:006:0025) on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, kui Kliimaministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. Transpordiamet ei ole esitanud Sudiste tee katastriüksuse piiripunktide asukoha määramisega seoses mistahes pretensioone Maa-ametile. Ühtlasi, arvestades, et kaebaja on vaidlustanud korraldused, mille on väljastanud Maa-amet, siis puudub Transpordiametil pädevus ja alus hinnata vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse üle.
7.Kolmas isik Y.Y omapoolseid seisukohti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus rakendada HKMS § 165 lg 2 toodut ehk kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest nõustub vaidlustatud korralduses ja selle kohta esitatud vaidele tehtud vaideotsuses toodud piiri kindlaksmääramise osas toodud põhjendustega.
9.Kohus märgib, et kaebaja ei ole suutnud kohut veenda ja esitada tõendeid, millest nähtuks, et vastustaja on Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuste vahel oleva vaidlusaluse piirilõigu piiripunktide 1, 2 ja 3 kindlaksmääramise osas langetanud õigusvastase otsuse. Sisuliselt leiab kaebaja, et lisaks juba toimunud mõõdistustele ja piiri kindlaksmääramise toimingutele tuleks kahe kinnistu vaheline piir määrata nii nagu näitab Maa-ameti 2018 aasta kaardil olev registreeritud katastripiir ja selle määramise juures tuleks arvestada ka looduslikke märke, milleks on Xxxxx kinnistule istutatud mets, mille piiriks on katastripiir ja Xxxxx kinnistu omaniku poolt rajatud aed mis asub Xxxxx kinnistu ja Xxxx-Xxxxx kinnistu piiril.
10.Kohus märgib lisaks vaidlustatud haldusaktides toodule, et vastustaja on oma vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud nii piiri määramise protseduure kui ka läbi viidud toiminguid ning esitanud oma väidete kinnituseks nii kaardi kui pildimaterjale. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebuses mainitud aeda välikontrolli kontrolltoimingute läbiviimise ajal ei tuvastatud ja igasugused viited sellele puuduvad ka Xxxx-Xxxxx katastriüksuse algsetes moodustamise dokumentides. Kohus nõustub siinkohal vastustaja selgituse/järeldusega, et aia asukoht ei saa seetõttu kuidagi määrata katastriüksuse piiri asukohta.
11.Kohus märgib oma seisukoha selgituseks, et vastustaja viitab täiesti õiguspäraselt ja õigustatult kõigepealt asjaolule, et vajadus piiri kindlakstegemiseks kaebajale kuuluva XxxxXxxxx ja kolmandale isikule Y.Y-le kuuluva Xxxxx katastriüksuse vahel tekkis Xxxxx katastriüksuse ülemõõdistamise tööde käigus, kuna selgus, et osa varasemalt paigutatud piirimärke oli kadunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Xxxxx katastriüksuse katastrimõõdistamist tegi selleks pädevust ja litsentsi omav maamõõtja V. L. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Xxxxx katastriüksuse piiri kindlakstegemine ja kättenäitamine toimingutel 07.12.2021 osales kaebaja isiklikult, kuid ei ta jäänud rahule määratud piiri asukohaga ja keeldus vastavat protokolli allkirjastamast. Sisulist vaidlust ei ole ka selles osas, et ülemõõdistatava piiri kindlaksmääramisel erinevate katastriüksuste vahel tuleb arvestada väga mitmeid asjaolusid ja hinnata neid komplekselt. Käesoleval juhul on vastustaja nii oma vastuses kaebusele (viidatud käesoleva otsuse punktis 5.2) kui ka vaidlustatud haldusaktides selgelt ja arusaadavalt viidanud õigusaktide sätetele, millele tuginedes ta otsuse langetas. Kohus märgib ära, et sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu vaidlustatud haldusaktide andmisel välja toodud õiguslikele alustele ehk kohus järeldab, et selles osas ei ole otseselt menetlusosaliste vahel vaidlust.
12.Kohus märgib, et vaidlust ei ole ka selles osas, et lisaks 07.12.2021 looduses toimunud piiri kindlakstegemise ja kättenäitamistoimingutele litsentseeritud maamõõtja poolt teostas vastustaja katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 15.03.2022 maakorralduse läbiviija V. L esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti mõõdistatava Xxxxx ja piirnevate katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Teostatud kontrollmõõdistamise ja kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemused on fikseeritud Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakonna 23.03.2022 aktis nr 5381/22 (dtl 228-247). Kohus märgib, et Maa-ameti peadirektor palus seejärel oma 28.11.2022 kirjaga nr 112/22/20509 kaebaja seisukohta läbiviidava menetluse osas ja võttis pärast 06.12.2022 kaebaja seisukoha saamist 08.03.2023 vastu korralduse nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest” [edaspidi ka Korraldus nr 543 (kaebuse lisa 3, dtl 78-87)], millega otsustati piiride kindlakstegemise dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9 ja määrata piirimärkide asukohad vastavalt 12.12.2021 registreerimiseks esitatud Xxxxx katastriüksuse mõõdistusandmetele. Kohtu hinnangul põhjendati Korralduse 543 otsuse punktis 3 piisava põhjalikkusega, miks ei ole Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku esitatud seisukohad õiged ega asjakohased. Kohus märgib ära ka asjaolu, et kaebaja on haldusmenetluses kasutanud 24.03.2023 vaide esitamise õigust ja saanud 25.05.2023 vaideotsuse. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et käesoleval juhul puudub sisuliselt vaidlus selle üle, et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata, haldusorgan oleks jätnud täitmata uurimiskohustuse või oleks rikutud kaebaja kaebeõigust haldusmenetluses ehk haldusmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud selleks ettenähtud
menetluslikke tagatisi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud läbiviidud haldusmenetluse tagajärjel langetatud sisulise otsusega ei muuda menetlust õigusvastaseks.
13.Kohus märgib, et kohtu hinnangul on vastustaja mõlemas vaidlustatud haldusaktis piisava põhjalikkusega selgitanud otsuse langetamise sisulisi ja õiguslikke põhjendusi ja jõudnud õiguspärasele lahendusele. Kaebaja nõuet otsida veelkord metallidetektoriga piirimärke olukorras, kus ta ise oli piiri kindlaksmääramise toimingute juures ja neid ei tuvastatud ja lisaks ei tuvastanud neid varasemalt mõõdistust läbi viinud litsentseeritud maamõõtja ja hilisemalt täiendava kontrolli läbiviijad, ei saa pidada põhjendatuks. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalik piiri määramise toimingute ajal ka ise tema väidetavad võimalikud piirimärkide õiged asukohad maamõõdistajale kätte näidata, sest oma väitel ta teab kust neid otsida tuleks. Lisaks on kaebaja vastavad väited selges vastuolus tema väljendatud seisukohaga, et need piirimärgid on ilmselt kõrvaldatud Xxxxx puhastamisele järgnenud tasandustööde käigus või siis ühe piirimärgi osas teehoiu tööde käigus ehk neid ikkagi looduses ei eksisteeri.
14.Kohus märgib vaidlustatud haldusaktides toodut detailselt üle kordamata, et tekkinud olukorras on vastustaja kohtu hinnangul teostanud piiride kindlakstegemise toimingud igati asjakohaselt ja õiguspäraselt ning võtnud arvesse asjakohastes seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud asjaolusid ning teinud muuhulgas ka kaebaja enda poolt allkirjastatud esmaste katastriüksuse moodustamise dokumentide ja piiri kättenäitamise protokolli ning abrissil olevate andmete kompleksel analüüsil õigesti kindlaks Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuste vahelise piiripunktide asukoha ja fikseerinud kõik eeltoodu igati õiguspäraselt kõigepealt oma 08.03.2023 korralduses nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest” (dtl 78-87), millega otsustati piiride kindlakstegemise dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9 ja määrata piirimärkide asukohad vastavalt 12.12.2021 registreerimiseks esitatud Xxxxx katastriüksuse mõõdistusandmetele. Samuti on kohtu hinnangul õiguspärane ja põhjendatud vastustaja 05.05.2023 korraldusega nr 117/23/1019 tehtud “Vaideotsus (Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest)” (dtl 95-103)]. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
15.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Teised menetlusosalised menetluskulude hüvitamise toatulust tähtajaks ei esitanud ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.