G.I kaebus tühistada Maa-ameti 08.03.2023 korraldus ja 05.05.2023 vaideotsus ning kohustada Maa-ametit Tiigi ja Vana-Pilgo kinnisasjade vahelist piirilõiku üle mõõtma Vana-Pilgo kinnisasja omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2024 otsus
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja G.I Vastustaja Maa- ja Ruumiamet, esindaja Anneliina Siitan Kolmas isik X.Q
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.
2.Jätta G.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.07.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
3-23-1198 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.Q-le kuulub Mulgi vallas Sudiste külas paiknev Tiigi katastriüksus (60001:006:0760), mis piirneb G.I-le kuuluva Vana-Pilgo katastriüksusega (60001:006:0490) ning riigile kuuluva 24195 Sudiste tee katastriüksusega (60001:006:0025). Tiigi katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning Vana-Pilgo katastriüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil.
2.Maamõõtja esitas 12.12.2021 Maa-ametile registreerimiseks Tiigi katastriüksuse ülemõõdistamise käigus koostatud katastrimõõdistamise dokumendid. Dokumentide kohaselt tekkis mõõdistustööde käigus vajadus teha kindlaks Tiigi katastriüksuse piirid 24195 Sudiste tee katastriüksusega ja Vana-Pilgo katastriüksusega. Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et Vana-Pilgo kinnisasja omanikul on erinev teadmine kinnisasjade vahelise piiri asukohast piiripunktides nr 7, 8 ja 9. Maamõõtja selgitas, et Tiigi katastriüksuse mõõdistustööde käigus leiti maastikult piiripunktist nr 6 metalltoru, kuid varasemal mõõdistusel paigaldatud piiritähised piiripunktides nr 7, 8 ja 9 olid maastikul hävinenud. Maamõõtja taastas piirimärgid piiripunktides nr 7, 8 ja 9, paigaldades maastikule nõuetekohased metalltorud. 07.12.2021 maastikul toimunud piiride kindlakstegemise toimingust võtsid osa X.Q ja G.I . Maamõõtja määras piiride kindlakstegemise tulemusel Tiigi katastriüksuse piiritähisteks piiripunktidesse nr 7, 8 ja 9 tema poolt varem paigaldatud metalltorud ja piir kulgeb piiripunktide nr 7, 8 ja 9 vahel sirgjooneliselt. X.Q ja riigi esindaja nõustusid piiride kindlakstegemise tulemustega ning allkirjastasid piiriprotokolli, G.I aga ei nõustunud tulemustega ega allkirjastanud piiriprotokolli.
3.Maa-amet teostas 15.03.2022 maamõõtja esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse. Teostatud kontrollmõõdistamise ning kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemuse kohta koostas Maa-amet 23.03.2022 akti nr 5381/22.
4.Maa-amet selgitas 28.11.2022 kirjas G.I-le piiride kindlakstegemise vajadust ja palus tema seisukohta piiride kindlakstegemise toimingule. G.I esitas 06.12.2022 kirjaga Maa-ametile vastuväited.
5.Maa-amet otsustas 08.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/543 määrata Vana-Pilgo ja Tiigi katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ning koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning määrata Vana-Pilgo, 24195 Sudiste tee ja Tiigi katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ning koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9. Piirimärkide asukohad määrati vastavalt Tiigi katastriüksuse 12.12.2021 mõõdistusandmetele. Kui puudub kinnistu omaniku nõusolek piiriandmetes muudatuse tegemiseks, otsustab piiri asukoha maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 31 ja § 17 lg 4 kohaselt katastripidaja ehk Maa-amet. MaaKS § 15 lg 3 kohaselt tuleb piiri asukoha kindlakstegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, tuleb see määrata asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt.
2(9)
3-23-1198 Vana-Pilgo katastriüksuse abrissil oli kujutatud piirilõiku piiripunktide 1-2-3-4 vahel sirgjooneliselt. Tiigi katastriüksuse plaanil on need piiripunktid 9-8-7-6. Maastikult leiti Mulgi katastriüksuse (60001:006:0701) piirimärgid nr 19 ja 20, mis kattuvad Tiigi katastriüksuse piiripunktidega nr 6 ja 7. Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 6 ja 7 ja Mulgi katastriüksuse piiripunktid nr 19 ja 20 asuvad Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide 3-4 vahelisel lõigul. Kuna Mulgi katastriüksuse piirimärkide nr 19 ja 20 mõõdistusandmed on kooskõlas maakatastris registreeritud andmetega, võttis maamõõtja nende piirimärkide vahelise piirilõigu pikenduse aluseks kindlaks tehtavate Tiigi piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukohtade määramisel. Maastikule taastatud piirimärgi nr 7 ja maastikult leitud Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkti nr 4 vaheline joonepikkus on 157,95 m, erinevus Vana-Pilgo katastriüksuse maakatastris registreeritud andmetest 0,05 m. Piiripunkti nr 9 asukoha määramiseks võttis maamõõtja aluseks Vana-Pilgo katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise kauguse piki teed ning Tiigi ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste piiriprotokollid, mille kohaselt kulgeb piir Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Maamõõtja hinnangul on VanaPilgo katastriüksuse tähistamata piiripunkti nr 1 asukoha ja tõenäolise piiripunkti nr 22 asukoha vaheline joonepikkus 55,92 m, erinevus võrreldes Vana-Pilgo katastriüksuse abrissi andmetest on 0,08 m. Kindlaks tehtav piirimärk nr 9 asub 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Kindlaks tehtav piirimärk nr 8 asub piiripunktist nr 9 86,01 m kaugusel ja on piirimärkide 9-7 vahelisel sirgel. G.I hinnangul tuleb Tiigi katastriüksuse piiri asukoha määramisel aluseks võtta Vana-Pilgo katastriüksuse Sudiste tee äärne piirilõik nr 22-1 joonepikkusega 88 meetrit. Maa-amet märgib, et maamõõtja peab piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ja arvestama ka maastikult leitud piirimärke. Maakatastris registreeritud Vana-Pilgo katastriüksuse dokumentide kohaselt ei ole kõnealuse piirilõigu 22-1 vaheline joonepikkus 88 m, vaid 56 m. Maamõõtja ei saa piiri kindlaks tegemise käigus muuta maaüksuste esmamoodustamisel määratud piiri asukohta. Seega on maamõõtja määranud Vana-Pilgo, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Tiigi katastriüksuste ühiste piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukohad kõiki katastriüksuste alusandmeid ja looduslikku olukorda arvesse võttes õigesti. Maa-amet teostas esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse ja kameraalse andmete analüüsi ning nõustub maamõõtja esitatud andmetega.
6.G.I esitas 24.03.2023 korralduse nr 543 peale vaide, milles selgitas, et võimalikke piirimärke ei otsitud piisavalt põhjalikult. Samuti ei ole arvestatud kasvava metsaga, mis on istutatud Tiigi kinnisasjale kuni piirini. Maa-ameti 2018. a katastri aluskaardil jääb Tiigi ja Vana-Pilgo vaheline piirilõik piiripunktides nr 7, 8 ja 9 Vana-Pilgo katastriüksuse sisse.
7.Maa-amet jättis 05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 (vaideotsus) vaide rahuldamata. Vana-Pilgo katastriüksus moodustati aerofotogeodeetilisel meetodil, mis on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Seepärast omavad piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud esialgsed piirimärgid. Maastikul piirijooni ja sidemeid mõõtes koostas maamõõtja abrissi, kuhu kandis mõõtmisel saadud tulemused. Abrissile kantud mõõtude järgi koostas maamõõtja katastriüksuse plaani, mille alusel näidati piir maastikul kätte ja tehti teatavaks piirimärkide alalhoiukohustus. Abriss on piiride kindlakstegemise seisukohalt 3(9)
3-23-1198 oluline abistav dokument, mille abil on võimalik kindlaks teha piiripunktide asukohta ning seda ei allkirjastata. Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9 on ühised Vana-Pilgo katastriplaanil märgitud piiripunktidega nr 3, 2 ja 1. Hiljem on Mulgi katastriüksuse mõõdistamisel tekkinud veel üks piiripunkt (Mulgi piiripunkt nr 20, mis on ühine Tiigi katastriüksuse piiripunktiga nr 6). Maaamet on korralduses nr 543 põhjendanud, kuidas nende piiripunktide andmete alusel on võimalik taastada Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9. Maakatastris registreeritud Vana-Pilgo katastriüksuse dokumentide kohaselt on piiripunktide nr 1 ja 22 vahelise piirilõigu joonepikkus 56 m. Neid andmeid ei saa muuta, sest see muudaks omandi ulatust, mis ei ole piiride kindlakstegemise kui lihtsa maakorraldustoimingu käigus kinnistuomanike kokkuleppeta lubatud. AÕS § 129 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kinnisasja piiri kindlakstegemisel võtta aluseks valduse ulatus, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-143-12 (p 15) selgitanud, et kuigi katastrikannete õigsust eeldatakse, siis on pooltel võimalik see ümber lükata, tuginedes mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Piiride kaardistamise õigsuse kahtluse korral tuleb AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi hinnata kõiki piiriandmeid kogumis. Praegusel juhul oli võimalik teha otsus MaaKS § 15 lg 3 alusel, kuna olid olemas vajalikud dokumendid ja andmed piiripunktide määramiseks ja piirimärkide taastamiseks.
8.G.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maa-ameti 08.03.2023 korraldus ja 05.05.2023 vaideotsus ning kohustada Maa-ametit Tiigi ja Vana-Pilgo kinnisasjade vahelist piirilõiku üle mõõtma Vana-Pilgo kinnisasja omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul. Tiigi katastriüksuse omaniku tellitud katastrimõõdistamise tulemusena tuuakse piiripunktid nr 7, 8 ja 9 kaebajale kuuluvale maale. Kaebaja arvab, et varasemad piirimärgid on eemaldanud Tiigi kinnistu omanik. Kadunud on just 3 kaebaja kinnistu ja Tiigi kinnistu vahelist piirimärki, ülejäänutega probleeme ei ole. Maa-ameti 2018. a kaardil on näha kaebaja katastriüksuse tegelik piir. Uute piiripunktide järgi jooksevad piiripunktid 1, 2 ja 3 piiripunktide 4 ja 5 suhtes samal sirgel, aga varasemate metsamajanduskavade kohaselt muudab piir alates piiripunktist nr 3 suunda Tiigi kinnistu suunas. Kaebajal oleval 25.01.1999 maaüksuse plaanil nr 23 puudub piiripunktide nr 1 ja 22 vaheline kaugus ja piiripunktide nr 9 ja 10 vaheline kaugus on märgitud kolme punktiga. Jääb selgusetuks, kuidas Maa-amet sellist dokumenti aktsepteeris. Maa-amet otsis maastikul metallidetektoriga piirimärke nende tegelikust asukohast kümnete meetrite kaugusel ja seega neil ei olnudki võimalik piirimärke leida. Arvestada tuleb ka Tiigi kinnistule istutatud metsaga, mille piiriks on katastripiir, ning Tiigi kinnistu omaniku rajatud aiaga, mis asub Tiigi kinnistu ja Vana-Pilgo kinnistu piiril.
Maa-amet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Piirimärkide säilimise tagamine on omanike kohustus. Maa-amet ei pea põhjendatuks minna uuesti metallidetektoriga piirimärke otsima kaebaja viidatud asukohast, kuna kaebaja sõnade kohaselt olid kõik piirimärgid ühesugused ja kaebuses viidatud piirimärkide fotodele tuginedes võib eeldada, et nii suured metalltorud on maastikul leitavad ka ilma otsimistehnikata, juhul kui need on säilinud. Maamõõtja ega Maa-ameti mõõdistajad ei ole maastikult piiripunktides nr 7, 8, 9 metalltorusid piiripunktide eeldatavast asukohast leidnud. Kaebaja on taotlenud, et Tiigi ja Vana-Pilgo vaheline piirilõik tuleks üle mõõdistada kaebaja või tema volitatud isiku juuresolekul. Ka piiride uuel kindlakstegemisel tuleb lähtuda samadest algandmetest ning piiride kindlakstegemise tulemus oleks seega sama. Kaebaja on 4(9)
3-23-1198 07.12.2021 toimunud piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemisel ja kättenäitamisel osalenud, seega jääb arusaamatuks, millist kaebaja soovitud eesmärki ülemõõdistamine täidaks. Metsamajanduskaval märgitud piirid ei ole asjakohased, kuna metsamajanduskava koostatakse katastriüksuse kaardil olevate andmete järgi, mitte vastupidi. Metsamajanduskava koostamisel katastriüksuse piiride õigsust looduses ei hinnata. Kaebaja on soovinud, et piiri määramisel arvestataks Tiigi kinnistule istutatud metsaga, mis väidetavalt on istutatud katastripiirile, ja naabri rajatud aiaga. Valduse ulatuse arvestamine võib MaaKS § 15 lg 3 teise lause kohaselt olla asjakohane vaid juhul, kui MaaKS § 15 lg 3 esimeses lauses nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha. Maa-amet on haldusaktides põhjalikult selgitanud, kuidas on piirimärkide asukohad tuvastatud. Arvesse on võetud nii piirnevate katastriüksuste piiriandmeid kui ka piirimärkide vahelisi joonepikkusi. Maa-ameti hinnangul on piirimärkide asukohad piisava täpsusega tuvastatud. Maa-amet ei tuvastanud välikontrolli käigus kaebaja viidatud aia olemasolu piiril ega piiri läheduses. Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste moodustamise dokumentides puuduvad viited piiril asuvale aiale, seega ei määraks aia asukoht ka aia olemasolul piiri asukohta.
10.Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud korraldustes toodud põhjendustega ega korranud neid. Kaebaja kuulati menetluses ära ja järgiti ka muid menetlusnorme. Korraldustes on toodud õiged ning asjakohased põhjendused. Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid selle kohta, et Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste vaheline piirilõik on nüüd toodud Vana-Pilgo maale. Kaebuses mainitud aeda välikontrolli kontrolltoimingute ajal ei tuvastatud ja sellele puuduvad viited ka Vana-Pilgo katastriüksuse moodustamise dokumentides. Aia asukoht ei saa seetõttu kuidagi määrata katastriüksuse piiri asukohta. Kaebaja nõudmine otsida kadunud piirimärke veelkord metallidetektoriga ei ole põhjendatud. Kaebajal oli võimalik tema väidetud piirimärkide õiged asukohad kätte näidata, sest oma väitel ta teab, kust neid tuleks otsida. Kaebaja need väited on vastuolus tema väljendatud seisukohaga, et piirimärgid on ilmselt kõrvaldatud tiigi puhastamisele järgnenud tasandustööde käigus või teehoiu tööde käigus ehk neid ikkagi looduses ei eksisteeri.
11.G.I palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kohus ja vastustaja jätsid tähelepanuta kaebaja kinnituse, et Tiigi kinnistu varasem omanik ehitas keset tiiki moodustatud kõrgendikule mööda kinnistute piiri aia. Tegemist on võrkaiaga, mitte vana kiviaiaga, mida Maa-amet ilmselt otsis. Kohus märkis, et kaebaja pole vaidlustanud vastustaja esitatud 23.03.2022 akti nr 5381/22. Kohus ei saatnud vastustaja esitatud materjale kaebajale posti teel. Kaebajal ei ole arvutit ja tal on e-toimikusse pääsemine piiratud. Kaebaja ei vaidlusta Maa-ameti mõõtmiste õigsust. Samas seavad need kahtluse alla kogu 1999. a-l tehtud kaebaja kinnistu piiride mõõtmise, piiripunktide märkimise ja piiriprotokollide õigsuse. Akti nr 5381/22 järgi on ilmselged vead 5(9)
3-23-1198 piiripunktide vahelistes kaugustes ning nende asukohtades. Aktis on märgitud, et Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide nr 22 ja 1 vahelise kauguse (55,88 m) õigsusele ei saa hinnangut anda. Tekib küsimus, kas suurema kaaluga on maamõõtja poolt kirjalikult abrissile märgitud andmed või paigaldatud piirimärgid. Vastustaja rõhutab, et piiripunktide nr 1 ja 22 vaheline kaugus on abrissile märgitud 56 m. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et abriss on maamõõtjal abimaterjal, sealsed kaugused on märgitud hariliku pliiatsiga ning on seega hiljem muudetavad. Maaüksuse plaanil on piiripunktide nr 1 ja 22 vahelise kauguse asemel kolm punkti, meetrid puuduvad. Kaebaja jääb kindlaks seisukohale, et piirimärk nr 1 ei olnud paigaldatud sellesse kohta, kus ta on praegu, vaid asus tunduvalt üleval pool, praeguseks maha langenud haava all. Kaebajal on tunnistaja, kes saab kinnitada, et piirimärk nr 2 asus praegusest asukohast tükk maad Tiigi kinnistu poole põllu ääres. Maa-ameti täppismõõdistamised ja uued kaardirakendused näitavad piire hoopis teistes kohtades, kui need on tegelikkuses maastikul, ja kaebaja soovib uut mõõdistamist.
12.Maa- ja Ruumiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et Maa-amet otsis üksnes vana kiviaeda. Maa-amet kontrollis kogumis kõikvõimalikke andmeid ja dokumente, mis võiks kinnitada kaebaja väidetud aia olemasolu. Maa-ametil puuduvad mistahes andmed, et selline aed tähistas piiri või et aed oli ehitatud piirimärkide järgi tuvastatud piirile. On väheusutav, et aed rajati läbi (üle) tiigi. Isegi juhul, kui selline aed seal mingil perioodil on olnud, ei ole see piiri asukoha otsustamisel asjakohane fakt, kui ükski aiapost ei ole piiriprotokolli kohaselt olnud piiri tähiseks. Piiri asukohta ei saa otsustada kinnisasja omaniku mälul või ütlustel põhinevatele asjaoludele tuginedes, kui nende kohta puuduvad tõendid. Väide, et abrissil olevad andmed on hiljem muudetavad, on asjakohatu ja sisutu. Maamõõtja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Abrissile kantud andmete alusel koostati Vana-Pilgo katastriüksuse plaan, mille graafilise osa joonestamisel arvestati mõõdetud joonepikkuseid. Kui võrrelda plaanil joonepikkuseid 21-22 (77 m) ja 22-1 (56 m), siis viimane joonepikkus on eelnevast lühem. Kui seda joonepikkust oleks pärast plaani koostamist muudetud 88 meetrilt 56 meetrile, ei kajastuks seda katastriüksuse plaanil ning joonepikkus 22-1 oleks plaanil joonepikkusest 21-22 pikem. Järelikult ei ole joonepikkus abrissil olnud 88 m, nagu väidab kaebaja, vaid see on algusest peale olnud maamõõtja kirjutatud 56 m, mida kinnitavad ka proportsioonis joonepikkused katastriüksuse plaani graafilises osas. Aerofotogeodeetiline mõõdistusmeetod on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei mõõdetud. Arvestada tuleb, et katastriüksuste piir määrati mitte plaanidega, vaid piirimärkidega looduses, mis näidati seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte. Kaebaja vaidlustab Maa-ameti korraldusi sisuliselt ütlustega, mille kohta puuduvad tõendid. Ka apellatsioonkaebusele lisatud tunnistaja kinnituskiri on paljasõnaline. MaaKS § 15 lg 3 kohaselt teeb maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui aga looduses on piirimärgid eemaldatud, siis tuleb piir kindlaks teha muude eelnimetatud sättes toodud andmete ja dokumentide alusel. Kinnisasja omaniku ja piirinaabrite ütlusi saab arvesse võtta üksnes sedavõrd, et piirimärke saab otsida omanike näidatud kohast või kontrollida ütluste vastavust dokumentidele. Vana-Pilgo katastriüksuse piiride ülemõõdistamise või mõõdistuse täiendava kontrollimise nõue on põhjendamatu. Kaebaja on saanud viibida mõõdistuse juures, anda oma selgitusi ning 6(9)
3-23-1198 maamõõtja töö on üle kontrollinud ka Maa-amet. Menetlust samadel asjaoludel veel üks kord korraldada on perspektiivitu, sest piiri määramine praegusega võrreldes kuidagi teisiti on võimatu. Aluseks olevad andmed ja dokumendid on samad ning jõutakse sama tulemuseni.
13.Kolmas isik X.Q ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust.
15.Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on esitatud hilinenult. Tõendid oleks tulnud esitada juba esimese astme kohtu menetluses. Ka Ylt tunnistajana ütluste võtmist saanuks taotleda juba halduskohtus. Halduskohus andis 30.04.2024 määrusega uute tõendite esitamiseks tähtaja kuni 27.05.2024. Kaebajale on see määrus allkirja vastu kätte toimetatud 09.05.2024. HKMS § 182 lg 2 sätestab, et apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumisel tuleb märkida põhjendused, miks neid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 17.11.2017 otsuses asjas nr 3-15-2058 (p 12), et HKMS § 198 lg-test 2 ja 3 tulenevalt ei piisa ringkonnakohtusse uue tõendi esitamiseks üksnes tõendi asjasse puutumisest. Apellatsioonimenetluses on uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. Esinema peab mõjuv põhjus, mis takistas tõendite esitamist halduskohtus. Samuti on uute tõendite esitamine ringkonnakohtus võimalik siis, kui tõendite esitamine on olnud takistatud halduskohtupoolse menetlusnormide rikkumise tõttu (nt selgitamiskohustuse või uurimispõhimõtte ebakohase täitmise või tõendite esitamiseks võimaluse andmata jätmise tõttu). Selliseid rikkumisi ja takistusi siinses asjas ei esine. Lisaks märgib ringkonnakohus, et allpool toodud põhjustel ei mõjuta need tõendid ka praeguse asja lahendust. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.
16.Vastustaja ja halduskohus on õigesti kindlaks teinud asjas kohalduvad õigusnormid ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).
17.Vaidlus taandub sisuliselt sellele, kas Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste vaheline piir tuleb kindlaks määrata lähtuvalt sellest, et: 1) Tiigi katastriüksuse piiripunktid 9-8-7-6 ja Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktid 1-2-3-4 (hõlmavad osaliselt ka Mulgi katastriüksuse piiripunkte 20-19) kulgevad sirgjooneliselt; või 2) piir teeb Tiigi katastriüksuse piiripunkti nr 7 (sama mis Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkt nr 3) juures väikese suunamuutuse põhja poole, nagu see on kantud Vana-Pilgo katastriüksuse moodustamisel aluskaardile ning nagu kaebaja mäletab paiknevat kahte piiritähist (piiripunktid nr 9 ja 8 Tiigi ning nr 1 ja 2 Vana-Pilgo katastriüksuste plaanidel), mida pole praeguseks maastikult enam leitud. Vastustaja on pidanud põhjendatuks esimest varianti ning kaebaja teist varianti.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.12.2012 otsuses asjas nr 3-2-1-143-12 (p 25) selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Samas saab aga katastriüksuse piiride õigsuse eelduse ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata piiriandmeid kogumis.
19.Vastustaja on eeltoodust juhindudes õigesti hinnanud kõiki piiriandmeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Piiri kindlaksmääramise vaidluse lahendamisel on põhjendatud arvestada 7(9)
3-23-1198 kõikide asjaomaste katastriüksuste piiriandmeid kompleksselt ja nende omavahelises loogilises seoses. Tuleb arvestada, et Tiigi katastriüksus moodustati maareformi käigus plaanimaterjali alusel ning Vana-Pilgo katastriüksus aerofotogeodeetilisel meetodil, mis on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsemad. Seetõttu on paratamatu, et esialgsed andmed, mis esitati katastripidajale, võisid sisaldada teatud ebatäpsusi ja vastuolusid, mis kandusid ka aluskaardile. Sellises olukorras on õige maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide kogumi alusel tuvastada piiri kulgemise kõige tõenäolisem ja usutavam variant, mille puhul sisaldab alusandmete kogum enim kokkulangevusi ning võimalikult vähe lahknevusi, kusjuures viimasele leidub mõistlik selgitus.
20.Maa-ameti 08.03.2023 korralduses on veenvalt ja vastuoludeta selgitatud Tiigi, VanaPilgo, Mulgi ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste piiripunktide omavahelise võrdlemise ja suhestamise teel, et lõik Vana-Tilgo katastriüksuse piiripunktide 1-2-3-4 (Tiigi katastriüksuse piiripunktide 9-8-7-6) vahel peab kulgema sirgjooneliselt. Maa-ameti poolt halduskohtule esitatud Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste moodustamise toimikutes olevatel kaartidel ning plaanidel on see piirilõik silma järgi samuti sirge joon. Maa-ameti järeldused tuginevad kontrollmõõdistatud Tiigi katastriüksuse kontrollimise aktile nr 5381/22, mille tulemusi ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Kontrollmõõdistamisel tehti kindlaks, et Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktis nr 4 oli metalltoru olemas. Kuna Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkte nr 4 ja 5 tähistavate olemasolevate metalltorude vaheline joonepikkus (239,68 m) vastab Vana-Pilgo katastriüksuse alusandmetele vastavale joonepikkusele (240 m, s.o mõõdistamistulemuse järgi alusandmetele vastavast joonepikkusest 0,32 m lühem), siis piiripunkti nr 4 tähistava metalltoru asukoha õigsuse osas kahtluseid ei ole. Piiripunktis nr 3 (Tiigi katastriüksuse piiripunktis nr 7) ei olnud algne piirimärk (metalltoru) leitav ning see taastati Mulgi katastriüksuse piiripunktides nr 19 (ühtlasi Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkt nr 4) ja 20 olemas olnud metalltorude vahelise sirge pikendusele (erinevusega 0,09 m), arvestades Vana-Pilgo katastriüksuse piirilõigu 3-4 joonepikkust (178 m). Tiigi katastriüksuse piiripunktis nr 8 on metalltoru taastatud Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 2 vahelist alusandmetele vastavat joonepikkust (87 m) arvestades Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 4 vahelisele sirgele (Mulgi katastriüksuse piiripunktide nr 19 ja 20 sirge pikendusele). Mulgi katastriüksuse piiripunktides nr 19 ja 20 olemas olnud metalltorude vahelise pikenduse kaudu Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkti nr 1 (Tiigi piiripunkt nr 9) asukoha määramine ei ole Vana-Pilgo katastriüksuse alusandmetega vastuolus. Piiripunkti nr 9 asukoha määramiseks ja piiritähise taastamiseks võttis maamõõtja aluseks Vana-Pilgo katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise kauguse piki teed ning varasema Tiigi ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste piiriprotokollid, mille kohaselt kulgeb piir Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Vana-Pilgo katastriüksuse tähistamata piiripunkti nr 1 asukoha ja tõenäolise piiripunkti nr 22 asukoha vaheline joonepikkus on 55,92 m, erinevus võrreldes Vana-Pilgo katastriüksuse abrissi andmetest on 0,08 m. Kindlaks tehtav piirimärk nr 9 asub 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel.
21.Maa-amet on 08.03.2023 korralduses, vaideotsuses ja kohtumenetluses ammendavalt ümber lükanud kaebaja arusaama, et Vana-Pilgo piirilõigu 22-1 (s.o tee äär) vaheline joonepikkus peab olema 88 m, mitte maamõõtjate ja vastustaja tuvastatud 56 m (55,92 m). Kaebaja arusaam on vastuolus katastriüksuse moodustamise dokumentidega, eeskätt maamõõtja koostatud abrissiga ning ei haaku üldse teiste tõenditega. Ringkonnakohtul ei ole alus kahtlustada, et maamõõtja või keegi teine on võltsinud abrissi ja kirjutanud sinna hariliku pliiatsiga juurde 22-1 pikkuseks 56 m. Maa-amet on samuti sellise spekulatsiooni ümber lükanud. Maamõõtja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Abriss on olnud toimiku koosseisus Maa-ameti hoida ja sinna ei saa teha kontrollimatult muudatusi. Juhul kui see lõik 8(9)
3-23-1198 oleks 56 m asemel 88 m pikk, muutuksid abrissil toodud andmete proportsioonid täiesti valeks, nagu vastustaja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses õigesti põhistanud. Nagu eespool märgitud, tuleb kõiki piiriandmeid hinnata kogumis ja vastastikuses seoses ning kaebaja versiooni aktsepteerimine tooks kaasa vastuolu muude andmetega.
22.Paigaldatud piiritähiste asukohtade tuvastamine ainuüksi asjaomaste isikute ütluste alusel, kui see läheb selgesse ja mitteselgitatavasse vastuollu maakatastris leiduvate andmete ja muude olemasolevate piirimärkide andmete ja omavahelise seosega, ei ole põhjendatud. Ütlusi võib küll kasutada kogumis muude tõenditega dokumentaalselt tuvastatud asjaolude täiendavaks kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, kuid MaaKS § 15 ei võimalda anda ütlustele prioriteeti muude tõendite ees. Ringkonnakohus märgib, et MaaKS § 15 lg 1 kolmas lause nägi kuni 01.07.2018 kehtinud redaktsioonis ette, et kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Ka tollal oli võimalik piiri asukoht kindlaks teha teatatud juhtudel isikute ütluste alusel vaid juhul, kui kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites puudusid andmed. Kehtiv seadus isikute ütlusi piiri kindlaksmääramise eraldi alusena enam ei maini. Lisaks tuleb märkida, et kui need piiritähised olidki mingil põhjusel paigutatud mitte piiripunktide 9-8-7-6 (1-2-3-4) sirgjoonele, ei tingi see automaatselt järeldust, et tegelik piir kulges tollal paigaldatud piiritähiste järgi. Piir pidi olema muu hulgas kooskõlas maakatastrisse kantud alusandmetega.
23.Mis puutub kaebaja väidetud aeda, mille naaber olevat ehitatud üle (läbi) tiigi, siis ka selles osas on nii halduskohus kui ka vastustaja esitanud piisavad põhjendused, miks võimalik aed ei saa anda olulist teavet piiri kulgemise kohta. Katastriüksuse moodustamise toimikutes pole andmeid aia kohta. Ükski aiapost ei ole piiriprotokolli kohaselt olnud piiri tähiseks. Aiast pole jälgi ka kohtule esitatud fotodel. Isegi kui aed oli olemas, puudub garantii, et see on ehitatud täpselt piki piiri, kuna piiri rajamisel pidanuksid siis piiripostid olema silmaga hästi nähtavad ja aed selle järgi täpselt rihitud, mis näib üsna ebatõenäoline.
24.Eeltoodu alusel tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata.
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised oma apellatsiooniastme menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.