Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise ajad ja istungil osalenud isikud
Hagi läbivaatamata jätmine kohtuistungi aja tühistamine 1) 19.10.2016 Xxxxja tema esindaja vandeadvokaat Tverdohlebov Kostja esindaja Aleksandra Artjušina
Jevgeni
2) 05.12.2016 Hageja esindaja Kostja Xxxxja tema esindaja
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Xxxxesindaja 21.10.2016 tähelepanekud Harju Maakohtu 19.10.2016 kohtuistungi protokolli kohta. Jätta Xxxxhagi Xxxxvastu tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks läbivaatamata. Tühistada kohtuistungi aeg 01.02.2107 kell 11.00.
2-16-7546
Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx III jakku kostja korteriomandile xxxx hageja kasuks seatud käsutamise keelumärge). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.3.Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. Määrus toimetada kätte hagejale isiklikult, hageja lepingulisele esindajale ja kostjale tema lepingulise esindaja kaudu.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.Xxxx(hageja) esitas lepingulise esindaja vahendusel 13.05.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Koos hagiga esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja avalduse hagi tagamiseks. Hageja täpsustas esitatut 16.05.2016. Hagi asjaolude kohaselt kinkis hageja 18.12.2013 lepinguga oma korteri Tallinnas Xxxxkostjale ning seati tasuta isiklik kasutusõigus korterile hageja kasuks. Hageja leiab, et kinkelepingu on tühine või alternatiivselt hageja tühistab hagiavalduses kinkelepingu või alternatiivselt taganeb sellest.
2.Harju Maakohtu 20.05.2016 määrustega võeti hagi menetlusse.
3.Harju Maakohtu 20.05.2016 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning seati Tallinnas Xxxx asuvale korteriomandile käsutamise keelumärge hageja kasuks.
4.Kostja vastas hagile 05.07.2016 ning palus menetluse lõpetada. Kostja märkis, et hageja lepingulisel esindajal puudub hageja heakskiit hagile ning hageja lepingulisel esindajal puudub esindusõigus. Kostja lisas vastusele hageja volituse tagasivõtmise avalduse (I kd lk 166, hageja poolt isiklikult allkirjastatud avaldus Xxxxja Xxxxantud volituste tagasi võtmise kohta).
5.07.07.2016 hageja avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on hagi esitatud hageja tahte vastaselt ning hageja lepingulise esindajal puudub esindusõigus. Hageja taotles esindajakulu jätmist esindaja või hageja tütre kanda.
6.Hageja lepinguline esindaja teatas 07.07.2016 e-kirjaga, et tal puudub selgus esindusõiguse olemasolu kohta ning esitas taotluse istungi korraldamiseks. Täiendavalt selgitas esindaja, et hagejal on nägemispuue ja ta ei ole teadlik dokumentide sisust, mida ta allkirjastab, kuna need koostab tema eest kostja.
2-16-7546
7.Kostja esitas 23.08.2016 taotluse hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimiseks.
8.23.09.2016 kohustas kohus pooli ilmuma kohtuistungile, et välja selgitada hageja tahet hagist loobumiseks, hageja esindaja väiteid, et hageja ei ole hagist loobunud jms).
9.10.10.2016 esitas kostja taotluse vabastada ta isiklikust istungile ilmumise kohustusest seoses raske tervisliku seisundiga.
10.11.10.2016 rahuldas kohus kostja taotluse, kuna esineb TsMS § 346 lg 1 nimetatud alus mõjuv põhjus. Lisaks märkis kohus, et peamiselt on vajalik välja selgitada hageja tahe, kuna hageja on esitanud nii hagi, kui sellest loobumise avaldused. Selleks ei ole kostja isiklik kohalolu vältimatult vajalik.
11.Hageja esitas 14.10.2016 taotluse vabastada ta isiklikust istungile ilmumise kohustusest seoses raske tervisliku seisundiga. Hageja selgitas, et tal puudub menetluses esindaja. ning teatas, et tal puudub esindaja. Taotluse lisana esitas hageja 12.05.2016 kuupäeva kandva avalduse, millega võtab tagasi kõik volitused, mis ta on andnud Xxxxja Xxxx(II kd, t lk 3).
12.15.10.2016 teatas Xxxxe-kirjaga Harju Maakohtule, et hageja on 29.09.2016 telefoni teel selgitanud Xxxx, et ei soovi millestki loobuda ja soovib kohtuistungist osa võtta.
13.Tsiviilasjas toimus kohtuistung 19.10.2016, millel osalesid hageja isiklikult ja hageja lepinguline esindaja Xxxxning kostja lepinguline esindaja. Hageja avaldas istungil, et ta ei soovi loobuda lepingulisest esindajast ega hagist. Hageja selgitas, et elab kostjaga koos ligi 15 aastat ja tegi kostjale hiljuti abielu ettepaneku, millest kostja aga keeldus, kuna hagejal on võlad lepingulise esindaja tasu osas.
14.Tsiviilasjas toimus teine kohtuistung 05.12.2016, millel osalesid hageja lepinguline esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kohus arutas pooltega kompromissi, määras tõendite esitamise tähtaja ja uue istungi aja 01.02.2017 kl 11.00.
15.Hageja esitas 12.12.2016 avalduse, mille kohaselt ta loobub advokaadist ja palub menetlus käesolevas asjas lõpetada ning jätta Tallinnas Xxxx asuva korteriomandiga seotud kinkeleping jõusse ning omanikuks Xxxx. Hageja lepinguline esindaja teatas 12.12.2016, et tal puudub kindlus esindusõiguse olemasuolu osas ning esitas taotluse kutsuda hageja isiklikult kohtusse selleks, et selgitada välja, kas hageja kirjutas 12.12.2016 avalduse ise.
16.Kostja teatas 16.12.2016, et hageja on avaldanud kostjale ning kostja lepingulisele esindajale, et ta soovib menetlust lõpetada. Kostja väidete kohaselt takistab hagejat tema esindaja, ka poolte kokkuleppe sõlmimine on takerdunud hageja esindaja tõttu. Kohtumääruse põhjendused
17.Kohus käsitleb hageja 12.12.2016 avaldust kui avaldust hagi tagasivõtmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 alusel. See on kohtu hinnangul hageja õiguste ja huvidega kooskõlas. TsMS § 424 lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata seoses hagi tagasivõtmisega.
18.Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja on elukaaslased, kes elavad koos vaidlusaluses korteris juba rohkem kui 15 aastat. Hageja on selgitanud kohtuistungitel, et on teinud hiljuti
2-16-7546 kostjale isegi abieluettepaneku. Hageja ja kostja on mõlemad avaldanud, et nad ei soovi menetluse jätkamist. Hageja on korduvalt esitanud kohtule avaldusi menetluse lõpetamiseks ja esindajast loobumiseks. Menetlust ei ole seni lõpetatud vaid esindaja sekkumise tõttu.
19.Pooli ära kuulates ja nende avaldusi läbi vaadates on kohtul kujunenud arusaam, et pooled ei soovi menetluse jätkumist. Hageja käitub kõrge vanuse ja tervisliku seisundi tõttu ebatavalises olukorras (nagu seda on tema jaoks kohtuistung ja kohtumenetlus) ebajärjekindalt. Samas, kui hageja saab kodus järele mõelda, siis esitab ta ise, ilma esindaja vahenduseta, kohtule pidevalt avaldusi menetluse lõpetamiseks.
20.TsMS § 4 lg 2 alusel määravad pooled hagimenetluses ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. Kohus menetleb hagi ainult poolte taotluste alusel ja lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5 lg 1). Seega kohus ei menetle tsiviilasju vastu poolte tahtmist või poolte esindajate arvamusest lähtuvalt. Hageja on isiklikult esitanud kohtule mitu korda menetluse lõpetamise avaldusi, kostja on sellega nõustunud ning kohtul ei ole alust menetluse jätkamiseks. Kohtu selgitused hagi läbivaatamata jätmise tagajärgede kohta
21.Kohus selgitab TsMS § 426 lg 1 ja 2 alusel, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Hagi tagamise tühistamine
22.Kohus tühistab 20.05.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 ja § 445 lg 2 alusel. Abinõu kehtib siiski kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Kohtuistungi aja tühistamine
23.Menetluse lõpetamise tõttu tühistab kohus ka 01.02.2017 kl 11.00 määratud kohtuistungi aja. Taotluste lahendamine
24.Kohus jätab rahuldamata ka hageja 21.10.2016 esitatud täpsustused 19.10.2016 kohtuistungi protokolli osas (II kd, t lk 23), kuna kostja on sellele osaliselt vastu vaielnud ning protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Selles on kajastatud istungil toimunu ning protokolli parandamiseks puudub vajadus ja alus.
25.Kohus jätab rahuldamata hageja esindaja 12.12.2016 taotluse veel ühe kohtuistungi pidamiseks, sest hageja ise on sama kuupäevaga esindajast loobunud ja menetluse lõpetamist taotlenud. Seega ei ole Xxxx12.12.2016 seisuga enam volitusi hageja nimel taotluste esitamiseks. Menetluskulud
26.TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2-16-7546 Tegemist on poolte ühise elukoha kinkelepingust tulenenud vaidlusega, mille lõpetamine on mõlema poole huvides ja mille algatamise on tõenäoliselt tinginud kõrvaliste isikute nõuanded. Kohus ei pea seetõttu õigeks kostja menetluskulude hageja kanda jätmist.
27.Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid teineteisele hüvitada.
28.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja sai 20.05.2016 määrusega menetlusabi 1 050 eurot (riigilõiv hagilt 1 000 eurot ja riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot). Vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
29.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja invaliid, kellel on nägemise ja kuulmisega probleeme. Hagejal on halvatus ning ta vajab igapäevaseks toimetuleksuks abi. Menetlusbai andmisel tuvastas kohus, et hageja sissetulekuks on vaid pension ning hagejal puudub vara, mille võõrandamise arvelt oleks võimalik riigilõivu tasuda. Ka käesoleva menetluse lõppedes hageja vara ei suurene. Arvestades hageja tervislikku ja majanduslikku seisundit vabastab kohus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
30.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva kohtumääruse peale.