X-i (X) kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses avalikus e-toimikus dokumentide tutvumise ja vastuvõtmisega ning kõnekaardilt summade ebaõige mahaarvestamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada X-i kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 23. novembril 2023 Tallinna Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja viibis 20. novembrist kuni 22. novembrini 2023 Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas ning tal ei võimaldatud erakorraliselt helistada oma kaitsjale, prokurörile ja uurijale. Kaebajal võimaldati 20. novembril 2023 helistada erakorraliselt umbes 30 minutit, kuid kõne katkestati ja telefonijuhe tõmmati välja.
21.novembril 2023 ei võimaldatud kaebajal üldse erakorraliselt helistada. 22. novembril 2023 sai kaebajaga rääkida üksnes umbes 10 minutit. Lisaks pidi kaebaja end 20. novembril 2023 kella 12.00 ajal läbiotsimisel mitmete inimeste ees alasti võtma. Vangla alandas kaebaja väärikust.
2.Tallinna Vangla jättis 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-37/24/93-6 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja läbiotsimine toimus 20. novembril 2023 nõuetekohaselt. Kaebaja esitas telefonikõnede tegemiseks 20. novembril ja 22. novembril 2023 kokku kolm avaldust. 21. novembril 2023 kaebaja helistamise taotlust ei esitanud. Kaebaja sai helistada kõikidele 20. novembri 2023. a registreerimislehel kajastatud telefoninumbritele. 22. novembril 2023 tegi kaebaja vaid ühe kõne, mis kestis 42 minutit ja 23
3-24-1787 sekundit. Kui isik, kellele kaebaja 20. novembril 2023 viimasena ja 22. novembril 2023 helistas, oli kaebaja kaitsja, siis olid mõlemad kõned vestlemiseks piisavalt pikad. Vanglal puudub aga teave, et isik oleks kaebaja kaitsja. Vanglaametnik ei katkestanud 20. novembril 2023 kaebaja kõne.
3.Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus andis 30. jaanuari 2024. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 3-24270). Kaebaja nõudis Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 1500 euro suurust hüvitist. Väidetav kahju tekitati kaebajale ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023, mil ta viibis Tallinna Vanglas ja tal ei lastud piisaval määral helistada. Samuti viitas kaebaja enda õiguste rikkumisele seoses läbiotsimisega, tema telefonikaardi kasutamisega ning avalikus e-toimikus (AET) kohtukutse vastuvõtmisega. Tartu Halduskohus tagastas 22. veebruari 2024. a määrusega X-i kaebuse hüvitamisnõude osas, mis puudutas telefonikaardi kasutamist ning AET-is kohtukutse vastuvõtmist, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ülejäänud osas tagastas kohus 20. märtsi 2024. a määrusega kaebuse riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise tõttu.
4.Kaebaja esitas 3. märtsil 2024 Tallinna Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kui kaebaja viibis ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023 Tallinna Vanglas, küsis ta tahvelarvutit AET-iga tutvumiseks, kuid talle ei võimaldatud seda. Lisaks küsis kaebaja valvuritelt, kas tal on AET-is avamata dokumente, mille peale kaebajale vastati, et ei ole. Samal ajal olid ametnikud võtnud 21. novembril 2023 vastu kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690, millest kaebajat ei teavitatud, mistõttu ei olnud kaebaja kohtuistungist teadlik. Lisaks läks kaebaja kõnekaardilt kaduma raha. Kaebajal oli 20. novembril 2023 kõnekaardil natukene üle 3 euro. 21. novembril 2023 kaebajal helistada ei võimaldatud ja 22. novembril 2023 rääkis kaebaja telefoni teel oma esindajaga umbes 10 minutit, kuid poole kõne pealt kõne katkestati. Kui kaebaja jõudis Tartu Vanglasse, siis oli tal kõnekaardil raha alles ainult 0,76 senti. Vangla alandas kaebaja väärikust.
5.Tallinna Vangla tagastas 7. juuni 2024. a otsusega nr 5-37/24/29-6 kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas, mis puudutab vanglaametniku tegevust ja telefonikõnede tegemist Tallinna Vanglas, kuna vangla on taotluse lahendanud 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 537/23/93-6. Vangla jättis muus osas kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajal oli 20. novembril 2023 vanglasse saabumisel kõnekaardil 20,67 eurot ning 22. novembril 2023 pärast kaitsjaga kõnet oli kõneaja jääk kaardil 19 eurot. Vangla ei ole kulutanud kaebaja kõneaega. Vangiregistrist nähtuvalt on asutusse jõudnud 21. novembril 2023 asja menetluses nr 1-235690 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kutse. Vanglale on see informatsioon kinni peetava isiku kohtuistungile saatmise korraldamiseks. Taotleja menetluslikke õigusi rikutud ei ole. Seadusest tulenevat kohustust kinni peetavatele isikutele igal juhul tahvelarvutit võimaldada vanglal ei ole. Käesolevalt ei ole õigusvastane tahvelarvuti mitte võimaldamine ega asjaolu, et AET-i lahenduses on nähtav, millal dokument asutusele kätte toimetati.
6.Kaebaja esitas 14. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsust nr 5-37/24/29-6. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja selgitab, et esitas 29. jaanuaril 2024 kohtule kaebuse seoses sellega, et tal ei võimaldatud ametiasutuste ja esindajaga suhelda ning tal läks Tallinna Vanglas kõnekaardilt kaduma kõneaeg. Kohus tagastas kaebuse telefoni kasutamisega seotud probleemiga seoses, kuna Tallinna Vangla väitel ei olnud kaebaja haldusorganile sellekohast kaebust esitanud. Tallinna Vangla märgib aga 7. juuni 2024. a otsuses nr 5-37/24/29-6, et on tema taotluse selles osas juba varasemalt
3-24-1787
23.jaanuaril 2024 lahendanud. Kaebaja tunneb, et tema kohta on valetatud ning tema väärikust on alandatud ja head nime teotatud. Tallinna Vangla kirjutab, et kinnipeetavale ei pea tahvelarvutit andma. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis õigusega võtavad vanglaametnikud kaebaja teadmata AET-is tema dokumente vastu. Tallinna Vangla väidab, et kaebaja ei ole 21. novembril 2023 esitanud vanglale helistamise taotlust, kuid kaebaja esitas eelnimetatud taotluse ja valvur ei võimaldanud tal helistada. Kaebajal ei olnud Tallinna Vanglas viibides kõneaega 20,76 eurot, vaid ainult 3 eurot. Kaebaja sai esimesel päeval helistada umbes 30 minutit ja viimasel päeval 10 minutit. Seejärel valvurid katkestasid tema kõne, võtsid telefoni ära ning keelasid tal ametiasutuste ja esindajaga suhelda. Kaebajal pidi jääma kõneaega alles 2,60 eurot, aga Tartu Vanglasse tagasi jõudes oli tal kõneaega üksnes 0,76 eurot.
7.Tallinna Vangla esitas kohtule 18. juunil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.
8.1.Kohus saab aru, et kaebaja soovib uuesti kohtusse pöörduda seoses sellega, et talle ei võimaldatud Tallinna Vanglas ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023 tahvelarvutit AET-is dokumentidega tutvumiseks, vanglaametnikud võtsid AET-is kaebaja eest vastu Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690 ning kaebaja kõnekaardilt läks raha kaduma. Muus osas on ta kohtumenetluses juba haldusasjas nr 3-24-270 osalenud. Kuigi kaebaja märgib ka, et vangla on tema kohta esitanud valeväiteid ning vanglaametnikud takistasid tal ametiasutuste ja esindajaga suhtlemist, siis saab kohus aru, tegemist on vastuväidetega Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsusele nr 5-37/24/29-6 osas, milles vangla käsitles sisuliselt kaebaja hüvitamisnõuet seoses kõnekaardilt raha kadumise ja AET-is dokumentide tutvumise ja vastuvõtmisega. Kohtule ei ilmne, et tegemist oleks eraldiseisvalt hüvitamisnõudele aluseks olevate asjaoludega.
8.2.Eeltoodut kinnitab see, et kaebaja pöördus ka kohtueelses menetluses uuesti Tallinna Vangla poole 3. märtsil 2024 üksnes seoses kõnekaardilt summade mahaarvestamise ning AET-is dokumentide tutvumise ja vastuvõtmisega. Kohtu hinnangul on vangla 7. juuni 2024. a otsuses nr 5-37/24/29-6 käsitlenud ekslikult kaebaja kahjunõuet laiemalt ning mõistnud, et kaebaja soovib uuesti vaidlustada ka vangla tegevust seoses talle telefonikõnede ebapiisava võimaldamisega. Kohtule ei nähtu kaebaja kohtueelses menetluses esitatud avaldustest, et see oleks kaebaja tegelik tahe olnud. Selles osas oli kaebaja juba 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-37/24/93-6 kohtueelse menetluse läbinud ning ka halduskohtusse hüvitamiskaebuse esitanud. Isegi kui kaebaja tahe oli vanglale kahjunõue laiemas ulatuses esitada, siis on vangla 7. juuni 2024. a otsuses nr 5-37/24/29-6 kaebaja kahjunõude selles osas õiguspäraselt tagastanud, kuna vangla on varasemalt 23. jaanuari 2024. a otsusega nr 5-37/24/93-6 samasisulise kahjunõude juba lahendanud. Eeltoodu tähendab ka seda, et kui kaebaja sooviks uuesti kohtusse pöörduda seoses asjaoluga, et vangla käitus talle telefonikõnede võimaldamisel õigusvastaselt, siis oleks kaebus selles osas esitatud tähtaega ületades, kuivõrd kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetav lahend oleks vangla 23. jaanuari 2024. a otsus nr 5-37/24/93-6 ning kaebus tulnuks esitada eelnimetatud otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul (HKMS § 47 lg 2 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2).
3-24-1787
8.3.Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot põhjusel, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023 AET-is dokumentidega tutvuda, Tallinna Vangla ametnikud võtsid kaebaja eest AET-is vastu Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690 ning vangla arvestas kaebaja kõnekaardilt ebaõigesti summasid maha.
9.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
10.Asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 20. november kuni 22. november 2023, s.o kolm päeva, tahvelarvuti kaudu AET-is dokumentidega tutvuda, ning et vangla võttis vastu ja tutvus Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutsega kriminaalasjas nr 1-235690, ei saanud põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud ning haldusasja materjalidest ei selgu, millist negatiivset mõju eeltoodu kaebaja jaoks omab. Kaebaja ei ole põhjendanud, millises kohtuasjas ja miks tal oli kiiresti vaja elektrooniliselt AET-is dokumentidega tutvuda ning millised negatiivsed tagajärjed talle dokumentidega tutvumata jätmise tõttu saabusid, nt et möödus kohtule vastamise tähtaeg, tema avaldus jäeti seetõttu läbi vaatamata vms. Kohtule ei selgu ka see, kuidas põhjustas kaebajale intensiivseid kannatusi asjaolu, et vangla tutvus väidetavalt kaebaja eest vaidlusaluse kohtukutsega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtukutse kaebajale kätte toimetatud ning kaebaja on kohtuistungil osalenud. Samuti ei sisalda kohtukutse teavet, mida tuleks vangla eest varjata. Pelgalt asjaolu, et kaebaja tahtis tahvelarvuti kaudu AET-is dokumentidega tutvuda, kuid talle ei võimaldatud seda, ning et ta ei ole rahul asjaoluga, et vangla vaidlusaluse kohtukutsega tutvus, ei saa tema õigusi intensiivselt kahjustada. Lisaks ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ka asjaolu, et tema kõnekaardilt kadus väidetavalt 1,84 eurot (kaebaja väidab, et tal pidi olema kõnekaardil 2,60 eurot, kuid oli üksnes 0,76 eurot). Tegemist ei ole summaga, millest ilmajäämine kaebaja jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi saab kaasa tuua.
11.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
12.Õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetaval tutvuda dokumentidega, sh kohtuasja materjalidega, elektrooniliselt. Kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul elektrooniliselt menetlustes osaleda, s.t ka AET-is dokumentidega tutvumiseks tahvelarvutit nõuda. Vangla võib lubada kinnipeetaval dokumentidega elektrooniliselt tutvuda, kui selleks on olemas turvaline tehniline lahendus,
3-24-1787 kuid ei pea vastavat võimalust igakordselt tagama. Ka alates 1. aprillist 2024 jõustunud vangistusseaduse § 11 lg 10 kohaselt võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral. Oluline on, et vanglad ja kohtud tagaksid kinnipeetavale dokumentide kättetoimetamise, võimaluse dokumentidega tutvuda ning menetlustes vajalikke toiminguid teha. Kaebajal on lisaks menetlusdokumentidega elektrooniliselt tutvumisele võimalik dokumentidega tutvuda ka paberkandjal või esindaja kaudu. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud. Kui kaebajale jäeti mingis konkreetses haldus- või kohtumenetluses dokumentidega tutvumise võimalus tagamata, siis on tal võimalik juhtida sellele tähelepanu vastava menetluse raames.
13.Kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette, et vangla võttis tema eest AET-is vastu Tartu Maakohtu 21. novembri 2023. a kohtukutse kriminaalasjas nr 1-23-5690. Tartu Maakohtu menetluses oli Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kaebaja vahistamise tähtaja pikendamiseks, milles kohtuistung toimus 23. novembril 2023 kell 13.00. Kohtukutse kohaselt viidi kohtuistung läbi videoühenduse teel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus edastas kohtukutse nii kaebajale kui ka Tartu Vanglale, et vangla tagaks kinnipeetava õigeaegse osavõtu kohtuistungist. Tallinna Vangla 7. juuni 2024. a otsuse nr 537/24/29-6 kohaselt saabus teave kohtukutsest ka vangiregistrist nähtuvalt Tallinna Vanglasse. Tegemist ei olnud olukorraga, mil Tallinna Vangla oleks õigusvastaselt kaebajale adresseeritud dokumendiga tutvunud. Teave kohtuistungist oli vanglatele vajalik kohtuistungile saatmise korraldamiseks. Teave kohtuistungi toimumise kohta edastati ka kaebajale, kes 23. novembril 2023 kohtuistungil ka osales.
14.Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide tema kõnekaardilt raha ebaõige mahaarvestamisega. Kui kaebaja väidab, et tal oli Tallinna Vanglasse saabudes kõnekaardil 2,60 eurot, siis nähtub kaebaja kõnede eristuse väljavõttest ajavahemiku 19. november kuni 23. november 2023 kohta, et kaebajal oli Tallinna vanglasse saabudes kõnekaardil 20,67 eurot. 22. novembril 2023 pärast viimast kõnet oli kaebajal kõnekaardil 19 eurot ning mitte 0,76 eurot. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja kõnekaardilt ebaõigesti summasid maha arvestanud. Kaebaja tegi vaidlusalusel ajavahemikul mitmeid telefonikõnesid, mistõttu tema kõnekaardi jääk ka vähenes. Seega ei ole vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitanud.
15.Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kui kaebaja oleks kõnekaardilt väidetavalt ebaõigesti maha arvestatud rahasumma eest hüvitise määramiseks esitanud ka varalise kahju nõude, jääks ka selline nõue samal põhjusel rahuldamata. Samuti ei oleks alust kohustamisnõude rahuldamiseks, kui kaebaja nõuaks kõnekaardilt väidetavalt ebaõigesti maha arvestatud rahasumma tagastamist.
16.Seega ei ole kohtu hinnangul vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavused lävendit, mis õigustaksid mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-24-1787 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.