Timo Päiti kaebus Võru Linnavalitsuse 14.06.2023 antud ehitusloa nr 2312271/04871 osalise tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Timo Päit Vastustaja: Võru linn, esindaja Raul Tohv Kolmandad isikud: Kalev Piirimägi, Piret Küttis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Võru Linnavalitsuse 07.06.2023.a korralduse nr 378 alusel 14.06.2023 antud ehitusluba nr 2312271/04871 osas, milles see nägi sademevee lahendusena ette sademevee immutamise krundi pinnasesse.
2.Jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.07.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Võru Linnavalitsus otsustas 07.06.2023.a korraldusega nr 378 (dtl 166) ehitusloa andmise üksikelamu püstitamiseks asukohaga Loo tn 1 (endine aadress Piiri tn 12). 14.06.2023 andis vastustaja ehitisregistris ehitusloa nr 2312271/04871 (dtl 8-13) üksikelamu ehitamiseks Võru linnas Loo tn 1 asuvale kinnisasjale. Ehitise kood ehitisregistris on 121399973. Kohus selgitab,
et haldusakt ehitusloa andmise kohta ja ehitisregistrisse kantud ehitusluba moodustavad ühtse tervikliku haldusakti (edaspidi ehitusluba).
2.Kaebaja Timo Päit esitas 19.07.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamise nõudes. Kohus täpsustas 24.05.2024.a määruses, et kaebaja taotleb ehitusloa tühistamist osaliselt, sademevee lahenduse osas. Kaebaja on Loo tn 1 kinnisasjaga piirneva Piiri tn 14 kinnisasja omanik (dtl 112-113). Sademevee kohta on ehitusprojektis öeldud, et selle naaberkinnisasjale juhtimine on keelatud ning katusele ja haljasalale sadanud sademed immutatakse krundi piires pinnasesse. Ehitustegevuse käigus tõstetakse Loo tn 1 kinnisasja pinnast selliselt, et kavandatud hoone juures on maapind 50 cm kõrgem kaebaja kinnisasjast. Hoone jääb maksimaalselt 8 m kaugusele piirist ja moodustuv kallak lõpeb Loo tn 1 ja Piiri tn 14 kinnisasjade piiril. Sel juhul valgub sademevesi kaebaja kinnisasjale. Ehitusprojekt on iseendaga vastuolus. Loo tn 1 kinnisasja omaniku selgituse põhjal on kavas rajada drenaaž, kuhu juhitakse otse katuselt kogutud sademevesi. Täiendavalt on kavandatud juhtida Piiri tn 14 kinnisasja poolses osas kaldelt valguv sademevesi drenaažiga piki kinnistu piiri. Kogu kinnisasjalt drenaažidega kogutav sademevesi viiakse Loo tänava kommunaalsesse sademevee süsteemi. Ehitusprojekti ei ole vastavalt muudetud. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse ja ta ei saanud oma seisukohta esitada. Kaebaja andis kooskõlastuse Loo tn 1 kinnisasja omaniku esitatud asendiplaanile, kuid see ei asenda kaebaja ärakuulamist haldusmenetluses. Lisaks esitati kaebajale ainult asendiplaan, mitte ehitusprojekt. Kaebust ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et praeguseks on sademevee kanalisatsiooni rajamiseks ehitusõigus antud. Kolmandad isikud on pärast kaebuse esitamist lahendanud kahe kinnisasja vahelise sademevee ärajuhtimise probleemi. Kaebaja õiguste riive küsimus on tagantjärele likvideeritud, kuid see toimus kolmandate isikute ja kaebaja vahelises koostöös. Tegemist ei olnud vastustaja initsiatiiviga. Vastupidi, vastustaja on olnud probleemi lahendamisel apaatne, s.h eiranud kohtu selgitusi, et asja saab lõpetada kokkuleppega. Ehitusluba oli selle andmise ajal õigusvastane ja kaebaja pöördus kohtu poole põhjendatult. Kohus peab vähemalt tuvastama ehitusloa õigusvastasuse.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kaasamise nõue on täidetud, kuna kaebaja kiitis heaks asendiplaani. Ehitusprojekti tervikuna ei tulnud kaebajale tutvustada, kuna naaberkinnisasja omaniku menetlusse kaasamise eesmärgiks ei ole ehitatava hoone ruumilahendusega tutvumine, vaid ehitustegevusega kaasnevate lühiajaliste ja kestvate mõjutustega tutvumise võimaldamine võimaliku õigusriive esinemise väljaselgitamiseks. See on võimalik läbi asendiplaani. Kui kaasatud isikul tekivad küsimused, millele ta asendiplaanilt vastuseid ei saa, on tal õigus jätta asendiplaan kooskõlastamata enne õigusriive hindamiseks vajalike andmete esitamist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et ehitusloa andmisel ei ole kaalutud kaebaja kinnisasjale tekkida võivate negatiivsete mõjudega. Kaebaja on tutvunud ehitusprojektiga ja teadlik nõudest, mille kohaselt peab sademevee immutama krundi piires pinnasesse. On ilmselge, et liigniiskel alal sademevee immutamine pinnasesse on problemaatilisem, kuid projekti kohaselt on tehtud olemasoleva olukorra parendamiseks olulisi samme. Eelnevast tulenevalt on kaebaja väide alusetu. Kolmandad isikud on otsustanud rajada sademevee kanalisatsiooni täiendavalt algsele projektile. Vastustaja ei ole lahendanud sademevee juhtimise küsimust ehitusloa andmise menetluses.
Vastustaja selgitas vastuseks kohtunõudele, et 01.08.2023 esitasid kolmandad isikud ehitisregistri kaudu ehitusteatise ja -projekti sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks, see saadeti tutvumiseks kaebajale, kaebaja esitas omapoolsed märkused ja 07.09.2023 saadeti täiendatud ehitusprojekt kaebajale arvamuse avaldamiseks. Vastustaja esitatud andmetel lõppes ehitusteatise menetlus 19.09.2023 ning kolmandatel isikutel on ehitusõigus tekkinud (dtl 181).
4.Kolmandad isikud avaldasid, et nende jaoks on kaebus ootamatu. Kalev Piirimägi kohtus kaebajaga 2023. aasta juulis. Kaebaja avaldas rahulolematust, et sademevesi võib kaebaja krundile sattuda ja Kalev Piirimägi lubas selle küsimuse lahendada. Kolmandad isikud tellisid projekti maja katuselt tuleva sademevee juhtimiseks linna kanalisatsiooni ja naaberkrundi lähedale 37 m ulatuses drenaaži rajamiseks vastavalt maapinna profiilile. Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž ehitati välja septembri keskpaigaks. Kui kevadel seisis vesi piirialal pikka aega, siis sügisvihmade ajal ei ole veelompe olnud. Kohtu seisukoht
5.Ehitusseadustiku (EhS) § 35 lg 1 ja 3, § 38 lg 1 ja 2 ning EhS lisa 1 sätestavad, millal on ehitamiseks vajalik ehitusloa saamine või ehitusteatise esitamine ja aktsepteerimine. Kui rajatakse elamu ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, siis on selleks nõutav ehitusluba. Tarbimiskoha sademeveekanalisatsiooni rajamiseks on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt, välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. EhS § 44 p 4 alusel keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
6.Kaebaja nägi ohuna oma kinnisasjale ja oma õiguste võimaliku rikkumisena seda, et Loo tn 1 elamu ehitusprojekt näeb ette maapinna kõrguse tõstmise (sellest tingituna ka maapinna kalde suurenemise) ning sademevee immutamise kinnisasja pinnasesse. Kaebaja leidis, et sellise lahenduse korral võib sademevesi valguda kaebaja kinnisasjale. Kohtu arusaamisel avaldub kaebaja väidetud kahjulik mõju kahe asjaolu, sademevee lahenduse ja maapinna kõrguse tõstmise koosmõjus ning kaebuse eesmärgiks on neist ühe, sademevee lahenduse muutmine. Pärast sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks eraldi ehitusõiguse andmist häiris kaebajat see, et elamu ehitamiseks antud ehitusõigus (ehitusluba) ja sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks antud ehitusõigus (ehitusteatis) on vastuolus - esimene näeb ette sademevee immutamise pinnasesse ja teine selle kogumise ja juhtimise sademevee kanalisatsiooni.
7.Kohtule on esitatud Loo tn 1 üksikelamu ehitusprojekt (dtl 15-92). Ehitusprojekti seletuskirja punktis 2.5.3 on öeldud, et vertikaalplaneeringuga viiakse kalded hoonest eemale. Normaalseks äravooluks peab kalle platsidel olema 0,5-3 % ehk 0,5-3 cm 1 m kohta. Hoone lähiümbruses on soovitatav kalle 5 %. Sissesõidu- ja parkimisalalt, mis on kaetud kõvakattega, suunatakse kalletega sademevesi restkaevu ja juhitakse samale kinnisasjale rajatavasse sademeveesüsteemi. Seletuskirja punkti 7.3 järgi on sademevee naaberkinnisasjadele juhtimine keelatud. Katusele ja haljasalale sadanud sademed immutatakse krundi piires pinnasesse. Ehitusprojekti koosseisu kuuluv asendiplaan (dtl 73) ei näita, et Loo tn 1 kinnisasjale oleks
kavandatud sademevee kanalisatsiooni ehitamist. Asendiplaanil puudub tähistus projekteeritud (rajatava) sademevee kanalisatsiooni kohta. Ehitusprojekti koosseisus olevale asendiplaanile on roosa värviga kantud kavandatavad kõrgusjooned. Need näitavad, et kaebaja kinnisasja suunas on maapinna kavandatav kõrgus Loo tn 1 elamu kõrval 72,5 m, maapinna tegelik kõrgus kinnisasjade vahelise piiri läheduses on ligikaudu elamuga kohakuti 71,69 - 71,7 m ja teisel pool piiri kaebaja kinnisasjal ligikaudu sama kaugel piirist 71,75 - 71,94 m. Elamu lõigetelt ja vaadetelt on näha, et katusele on ette nähtud vihmaveerennid ja -torud. Ehitusprojekt ja selle alusel antud ehitusluba seega ei näinud ette sademevee kanalisatsiooni rajamist Loo tn 1 kinnisasjale. Katusele langev sademevesi juhiti vihmaveetorudega maapinnale, mille kaldeks oli elamu läheduses soovitatud 5 %. Asendiplaani põhjal on kalle kaebaja kinnisasja suunas tegelikult suurem - kui maapinna kõrgus elamu kõrval on 72,5 m ja sellest 8,5 m kaugusel kinnisasjade piiril 71,7 m ehk 80 cm väiksem, siis teeb see keskmiseks kaldeks 9,4 cm ühe meetri kohta ehk 9,4 %.
8.Ehitamisega kaasnev maapinna kõrguse tõstmine ja kalde muutmine saab mõjutada naaberkinnisasja omaniku õigusi, s.h mõjutada sademevee valgumist ja seeläbi naaberkinnisasja niiskusrežiimi. Vastustaja möönis, et liigniiskel alal sademevee immutamine pinnasesse võib olla problemaatiline. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole võtnud seisukohta, kas ja kuivõrd ehitusloas ette nähtud lahendus oleks reaalselt mõjutanud olukorda kaebaja kinnisasjal. Asja lahendamisel tuleb lähtuda sellest, et mõju oleks olnud tõenäoline. Seda näitab vastustaja seisukoht, et tegemist on liigniiske alaga. Samuti kolmandate isikute kirjeldus, et enne drenaaži rajamist kinnisasjade piiri lähedusse oli seal näha veelompe, pärast drenaaži rajamist aga mitte. See tähendab, et tegemist on küsimusega, millele oleks ehitusloa menetluses tulnud tähelepanu pöörata.
9.Kaebaja väitel ei kaasanud vastustaja teda ehitusloa menetlusse. Vastustaja ei ole sellele iseenesest vastu vaielnud. Vastustaja seisukoht on, et kaasamine toimus nii, et kaebaja oli kaasatud projekteerimistingimuste menetlusse ja kolmandad isikud kooskõlastasid kaebajaga asendiplaani. Kohtu hinnangul ei saa seda käsitleda kaebaja kaasamisena ehitusloa haldusmenetlusse. Kaebaja kaasamist ja ärakuulamist ei asenda see, kui kolmandad isikud kooskõlastavad ehitamise kaebajaga. Õigusaktid ei sätesta ehitusloa taotleja kohustust esitada koos taotlusega naaberkinnisasja omaniku nõusolek või kooskõlastus. Kohtule ei ole äratuntav, millise õigusnormi alusel omab õiguslikku tähendust see, kui ehitusõiguse taotleja kooskõlastab asendiplaani naaberkinnisasja omanikuga. Kolmandate isikute selline tegevus on mõistlik ja heanaaberlik, kuid see ei ole käsitletav menetlustoiminguna haldusmenetluses. Lisaks on ekslik vastustaja arusaam, et kaebajale pidi kooskõlastatud asendiplaanilt olema äratuntav tema õiguste võimalik rikkumine, millele kaebaja tugineb käesolevas kohtuasjas. Kohtule on esitatud asendiplaan, millele kaebaja andis oma digitaalallkirja 14.03.2023 (dtl 56). Tegemist ei ole asendiplaani selle versiooniga, mis on ehitusprojekti koosseisus (dtl 73). Kaebaja kooskõlastatud asendiplaanil puuduvad roosaga tähistatud kõrgusjooned, mis näitavad maapinna kõrguse tõstmist. Kaebaja kooskõlastatud asendiplaanilt on küll näha, et ±0.00 = +72.70, samuti geoloogiliselt alusplaanilt pärinevad kõrguse tähistused, mis elamu kaebaja kinnisasja poolsel küljel on 71.61 ja 71.63, kuid see ei näita maapinna kõrguse tõstmise kavatsust. ±0.00 on esimese korruse põranda kõrgus. Kas esimese korruse põrand viiakse
maapinnast kõrgemale keldrikorruse ehitamisega, kõrge vundamendi ehitamisega, maapinna kõrguse tõstmisega või muul viisil, ei ole asendiplaanilt arusaadav. Kaasamist ehitusloa menetlusse ei asenda kaasamine projekteerimistingimuste menetlusse. Võru Linnavalitsuse 20.03.2023.a korraldusega nr 222 antud projekteerimistingimuste (dtl 1521) järgi tuli sademevee kogumine lahendada omal krundil ning krundi vertikaalplaneerimine lahendada projekti asendiplaanilises mahus (p 6.3, 6.4). See ei kirjelda adekvaatselt sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendust, mis hiljem sisaldus ehitusprojektis. Maapinna kõrguse tõstmise kavatsus ei nähtu projekteerimistingimustest üldse.
10.Kui EhS § 42 lg 6 ütleb, et ehitusloa menetlusse tuleb vajaduse korral kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, siis tähendab see vastustaja kohustust konkreetse menetluse asjaoludest lähtudes kaaluda ja põhjendada naaberkinnisasja omaniku kaasamist või kaasamata jätmist. Riigikohus on selgitanud, et kui pole ilmselge, et ehitusluba ei riiva isiku õigusi, siis tuleb isik ehitusloa menetlusse kaasata (lahend 3-3-1-87-16 p 11). Tõendamiskoormus selles osas, et puudutatud isik on nõuetekohaselt menetlusse kaasatud, lasub vastustajal (Riigikohtu 24.05.2023.a otsus asjas 3-20-999 p 17). Kohtuasja asjaoludel pidi vastustaja pidama võimalikuks, et ehitusloa andmine võib mõjutada kaebaja õigusi. Kaebaja oli kaasatud projekteerimistingimuste menetlusse ja vastustaja kaasas kaebaja ka sademevee kanalisatsiooni ehitusõiguse andmise menetlusse. Puudub mõistlik põhjus, miks otsustada ehitusloa menetluses teisiti. Tegemist on neist kolmest kõige kaalukama ja kõige suurema võimaliku mõjuga menetlusega. Kolmandad isikud taotlesid ehitusõigust linna piirides ning piirkonnas, kus krundid on suhteliselt väikesed ja hooned paiknevad tihedalt (vt situatsiooniskeem dtl 74). Ehitamine sai naaberkinnisasja omaniku õigusi mõjutada väga mitmel viisil, lisaks eespool käsitletud niiskusrežiimile võib naaberkinnisasja omaniku õigusi mõjutada näiteks kavandatava hoone kõrgus, akende paiknemine, kavandatav liikluskorraldus kinnisasjal ja selle ümbruses jms. Vastustajal oleks tulnud põhjendada, miks tema arvates ehitamine ei saa mingil viisil mõjutada kaebaja õigusi. Kuivõrd vastustaja seda teinud ei ole, siis oleks kaebaja tulnud kaasata ehitusloa menetlusse. Äraspidine on vastustaja arusaam, et kui kaebaja arvates ei olnud kolmandate isikute tutvustatud asendiplaanilt nähtav teave kaebajale piisav, siis oli tegutsemise kohustus kaebajal. Haldusmenetluse läbiviimine, s.h puudutatud isikute väljaselgitamine, kaasamine ja ärakuulamine on vastustaja ülesanne.
11.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ehitusluba on õigusvastane osas, milles see nägi ette sademevee immutamise pinnasesse. Seda esiteks põhjusel, et tegemist oli püsiva ja üleliia koormava negatiivse mõjuga naaberkinnisasja omanikule EhS § 44 p 4 tähenduses ning mõju vähendamise või leevendamise võimalusi ehitusloas käsitletud ei ole. Ja teiseks põhjusel, et haldusmenetluse läbiviimisel rikkus vastustaja kaebaja kaasamise ja ärakuulamise kohustust.
12.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Selle olukorraga praeguses asjas tegemist ei ole. Kaebaja oleks tema kaasamise korral juba ehitusloa menetluses saanud välja tuua oma mure seoses elamu ehitusprojektis ette nähtud sademevee lahendusega. Tegelikkuses leiti sobivam sademevee lahendus kiiresti. Kaebaja kaasamise korral ehitusloa menetlusse oleks sobiva sademevee lahenduse saanud ette näha juba elamu ehitusprojektis.
13.RVastS § 3 lg 2 kohaselt ei tunnistata haldusakti kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega. Kohus kaalus kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusel, et vastustaja on pärast ehitusloa andmist andnud kolmandatele isikutele eraldi ehitusõiguse sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks, kuid lõpptulemusena leidis, et selle olukorraga tegemist ei ole. Loo tn 1 elamu sademeveetorustik on ehitisregistrisse kantud koodiga 221436868. Selle ehitamise õigus tekkis ehitusteatise esitamisega, ehitusteatise menetlus lõppes 19.09.2023 (dtl 181). Loo tn 1 sademeveekanalisatsiooni liitumisprojektis (dtl 124-158) on öeldud, et Piiri tn 14 kinnisasjaga külgnevale haljasalale rajatakse nõva, et Loo tn 1 kinnisasja haljasalalt ei valguks sademevesi Piiri tn 14 kinnisasjale. Nõva alla paigaldatakse drenaaž, millega juhitakse nõvast kogunev sademevesi Piiri tn sademeveetorustikku. Nõva alumisest osast, kuhu drenaažitorustikku ei saa paigaldada, juhitakse sademevesi olemasolevasse kraavi, mis piirneb Loo tn 3 kinnisasjaga. Torustike asendiplaanilt on näha, et sademevee kanalisatsioon rajatakse ka ümber hoone.
14.Elamu ja sademevee kanalisatsioon on eraldi ehitised. Käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks olevat ehitusluba ei ole sademevee lahenduse osas muudetud. Ehitusluba ei ole sademevee lahenduse osas muutunud kehtetuks ühelgi haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 sätestatud alusel. Õigusnormide põhjal võib sademevee lahendus olla hõlmatud elamu ehitamiseks antud ehitusloaga (vt otsuse punkti 5). Olukorda, kus kaks kehtivat ehitusõigust ja tulevikus nende alusel antavat kasutusõigust näevad ette erinevad sademevee lahendused, ei saa pidada õigeks. Ehitusloa osaline tühistamine ei mõjuta kolmandate isikute õigusi, kuna sellega viiakse ehitusluba kooskõlla tegelikkusega ja sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks antud ehitusõigusega.
15.Kokkuvõttes ei ole põhjust jätta ehitusluba sademevee lahenduse osas tühistamata. Kohus rahuldab kaebuse. Kaebuse rahuldamine tähendab, et kehtivuse kaotab see osa ehitusloast, mis reguleeris sademevee lahendust, eelkõige ehitusprojekti seletuskirja punkti 7.3 teine lause (katusele ja haljasalale sadanud sademed immutatakse krundi piires pinnasesse). Muus osas jääb ehitusluba kehtima. Kohus selgitab kolmandatele isikutele, et kaebuse rahuldamine ei ole etteheide nende tegevusele. Vastupidi, kolmandad isikud on kohtuasja dokumentide põhjal tegutsenud mõistlikult, arvestanud naaberkinnisasja omaniku huve ning leidnud ehitusõiguse teostamisel tekkinud probleemile kiiresti ja konstruktiivselt lahenduse. Menetluskulud. Selgitused
16.Kaebaja leidis oma 07.06.2024.a seisukohas, et kohus peaks vähemalt kindlaks tegema ehitusloa õigusvastasuse. Kaebuse rahuldamise korral puudub vajadus anda kaebajale võimalus esitada nõuetekohane taotlus kaebuse muutmiseks (üleminekuks tuvastamisnõudele või selle nõude esitamiseks alternatiivse nõudena).
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on kaebaja menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt
kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
18.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas osalesid kolmandad isikud menetluses vastustaja poolel. Kui kolmandatel isikutel oli menetluskulusid, siis jäävad kulud nende endi kanda. Kolmandatele isikutele ei saa panna kaebaja menetluskulude kandmise kohustust.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.