Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

X esitas 06.09.2023 Kaitseressursside Ametile (KRA) ajapikenduse taotluse kutsehariduse omandamiseks.

KRA vastas Xele 08.09.2023 vastuskirjaga nr 11-7.3/2023/1032, et Xel ei ole õigust ajapikendusele kutseõppe tasemeõppes õppimiseks, kuna taotleja on omandanud keskhariduse. KRA märkis, et Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel omandas taotleja keskhariduse 2023. a-l ning pärast seda asus Tallinna Muusika- ja Balletikooli omandama neljanda taseme kutseõpet (koorijuht).

X esitas 12.09.2023 KRA-le uue taotluse ajapikenduse saamiseks kõrgharidusõpinguteks Eestis. Taotleja teavitas, et ta on vastu võetud Tallinna Muusika- ja Balletikooli ning märkis taotluses ajateenistusse asumise sooviks 2026. a.

KRA tegi 19.09.2023 otsuse nr 11-9.10/2023/57, millega jättis rahuldamata Xe taotluse ajapikenduse saamiseks.

Taotlejal ei ole õigust ajateenistusse asumise aastat valida, kuna taotleja ei ole asunud omandama kõrgharidust. Taotlejal puudub õigus ajapikendusele ka kutseõppe tasemeõppes õppimiseks, kuna taotleja on omandanud keskhariduse. Üksnes ilma keskhariduseta kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks (KVTS § 44 lg 4). Taotlejat on kutsutud terviseseisundi hindamisele 13.11.2023. Kui ameti arst otsustab, et taotleja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõetele, siis kutsutakse taotleja ajateenistusse. Ajateenistuse aja ja koha määramisel arvestab amet võimalusel taotleja eelistusi ja õpinguid, kuid lõpliku otsuse teeb siiski amet. Ajateenistuse ajaks on taotlejal õigus saada õppepuhkust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

X esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2023 kaebuse (täiendatud 25.10.2024) KRA 19.09.2023 otsuse tühistamiseks ja KRA kohustamiseks rahuldama kaebaja ajapikenduse taotlus. Kaebaja leiab, et KRA oleks pidanud tema taotluse ajapikenduse saamiseks rahuldama. KVTS § 44 lg-s 2 on mh kirjas „teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune“. Riigi Teataja andmetel ei ole Eestis olnud kõrgharidust väljastavat kutseõppeasutust. Kaebaja hinnangul laieneb KVTS § 44 lg 2 sõnastus ka kutseharidusele. See tähendab, et ajapikenduse andmisel on Eestis omandatav keskharidusjärgne kutse- ja kõrgharidus võrdväärsed.

KRA palub 27.11.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja suhtes rakendati esmalt 01.03.2023 ajapikendust KVTS § 44 lg 3 alusel, kuna kaebaja puhul oli tegemist kutsealusega, kellel oli õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21aastaseks. Ajapikendust kutsealustele eelviidatud alusel antakse EHIS andmetele tuginedes automaatselt. KVTS § 44 lg 3 alusel antud ajapikendus lõpetati 15.07.2023, kuna kaebaja oli selleks ajaks EHIS andmetel omandanud keskhariduse. 2(6)

3-23-2318 2) KVTS § 44 lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Vastustaja nõustub kaebajaga, et vastavalt KVTS § 44 lg-le 1 oli kaebajal, kes omandas keskhariduse 2023. a-l, õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks kuni 15.09.2023. Kaebaja suhtes on rakendatud KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud ajapikendust, st teda ei ole kutsutud ajateenistusse enne KVTS § 44 lg-s 1 nimetatud tähtpäeva (antud juhul 15.09.2023). KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguse olemasolul ei ole kutsealusel vaja KVTS § 41 lg 3 kohaselt taotlust esitada, ajapikendust rakendatakse n-ö automaatselt EHIS andmetele tuginedes. Seega lisaks KVTS § 44 lg-s 3 nimetatud ajapikendusele on kaebaja realiseerinud ka KVTS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguse. 3) KVTS § 44 lg 2 sätestab, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune KRA-le kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Nagu kaebaja ka ise kinnitab, omandas ta keskhariduse 2023. a-l ja asus samal aastal Tallinna Muusika- ja Balletikoolis omandama neljanda taseme kutseõppe esmaõpet. Selle kohta edastas kaebaja vastustajale ka õppimistõendi. Tõend kinnitab, et kaebaja õpib 2023/2024 õppeaastal Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppekaval: koorijuht (kood 235666), 1. kursusel, õppevorm on statsionaarne õpe. EHIS avalike andmete kohaselt on õppekava koodiga 235666 õppetase neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ning kvalifikatsiooni dokumendiks on lõputunnistus neljanda taseme kutseõppe läbimise kohta. Kaebaja suhtes ei kuulu kohaldamisele KVTS § 44 lg 2, kuna kaebaja puhul ei ole tegemist kõrgharidust omandama asunud kutsealusega ning tal ei ole võimalik valida ajateenistusse asumise aega. Seda on vastustaja korduvalt kaebajale selgitanud. Kuigi KVTS § 44 lg 2 sisaldab mh sõnapaari „vastuvõtmist kutseõppeasutusse“, siis lause teine poolt täpsustab seda lauseosaga „mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom“. Seega ei ole vastustaja hinnangul sellel alusel ajapikenduse andmine võimalik kutsealusele, kes on vastu võetud kutseõppeasutusse, mille lõpetamisel antakse välja tunnistus. Vastustajale ei ole teada käesoleval ajal sellist kutseõppeasutust, mis annab välja riiklikult tunnustatud diplomeid, küll aga eksisteerisid varasemalt sellised kutseõppeasutused. Lisaks sätestab KVTS § 44 lg 2 sõnaselgelt, kes saab teatada vastustajale kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma. Selleks isikuks eelviidatud sätte alusel saab olla vaid „kõrgharidust omandama asunud kutsealune“. Seega annab säte õiguse esitada taotlus ajapikenduse saamiseks ja valida kalendriaastat vaid kõrgharidust omandama asunud kutsealustele. 4) Praegusel juhul ei ole küsimus selles, kas Eestis omandatav keskharidusjärgne kutse- ja kõrgharidus on võrdväärsed või mitte KVTS § 44 lg 2 mõistes, nagu kaebaja märgib oma kaebuses, vaid küsimuse all on see, kellel on õigus taotleda ajapikendust ja valida ajateenistusse asumise aastat. Kaebaja täitis veebivormi, mis on mõeldud kõrgharidust omandama asunud kutsealustele ajapikenduse taotlemiseks, märkides ajateenistusse asumise aastaks 2026. a. Vastustaja arvates ei ole kaebaja õigesti mõistnud KVTS § 44 lg-s 2 sätestatut ning kaebajal ei ole õigust valida ajateenistusse asumise aastat. 5) KVTS § 44 sätestab ajapikenduse andmise hariduse omandamiseks. Järelikult on ajapikenduse andmise tingimused ja kord hariduse omandamiseks seadusest tulenevad, mille suhtes puudub vastustajal iseseisev otsustusõigus. Seaduses sätestatu on vajalik ja mõistlik nii kutsealuste jaoks oma elusündmuste planeerimiseks kui ka vastustaja jaoks, kelle kohustus on 3(6)

3-23-2318 tagada määratud arvu kutsealuste ajateenistusse asumine. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et ajapikenduse mõistet silmas pidades antakse ajapikendust seaduses sätestatud alustel ja korras ajateenitusse asumise edasilükkamiseks, mitte aga terviseseisundi hindamisele ilmumise aja edasilükkamiseks. 6) KVTS § 37 lg 3 kohaselt kehtestab ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastustaja peab kutsealuste ajateenistusse kutsumisel lähtuma antud määrusest, mis mh määrab ära ajateenistusse asuvate kutsealuste kindla arvu. Aastas kutsutakse ajateenistusse ca 4000 kutsealust. Kuna KVTS § 37 lg 4 kohaselt tuleb ajateenistusse kutsumine kutsealusele teatavaks teha hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, tähendab see vastustaja jaoks pikaajalist planeerimist ajateenistusse kutsumisega seoses. Kui kutsealustel oleks võimalik hariduse omandamisega seonduvat ajapikenduse taotlust esitada ka sellistel juhtumitel, milleks seadus alust ei anna, ei pruugiks vastustajal olla võimalik täita määrusega ette antud mahtusid ning ajateenijate väljaõppega tegelevad struktuuriüksused jääksid komplekteerimata. 7) Eesti kodaniku kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, samuti võtta osa riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54 lg 1, § 124 lg 1). Üheks kohustuslikus korras riigikaitsest osavõtmise viisiks on kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti kodanikel (KVTS § 2 lg 2 p 2). Seega on riigikaitsekohustus kodaniku põhikohustus, mille täitmisega tuleb kutsealusel arvestada. Riigikaitsekohustuse kui põhiseadusliku kohustuse täitmine toob endaga kaasa küll põhiõiguste piiramise, kuid see toimub seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja ei saa ajapikenduse andmisel väljuda seaduse piiridest ning anda ajapikendusi alustel, mida KVTS ette ei näe, samuti ei tohi vastustaja kohelda kutsealuseid ebavõrdselt. 8) Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et KRA 19.09.2023 otsus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kuna faktilised asjaolud ja kehtiv õigus ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud ajapikendust anda, on kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks ajapikenduse taotluse rahuldamiseks samuti põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-23-2318 esitama KVTS §-s 42 (tervisenõuetele ajutine mittevastavus) ning § 44 lg-tes 1 (kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks), 3 (üldkeskhariduse omandamiseks) ja 4 (ilma keskhariduseta kutseõppes õppimiseks) sätestatud juhtudel. Ajapikendus lõpeb ajapikenduse tähtaja möödumisel või ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolude äralangemisel (KVTS § 41 lg 4). KVTS § 44 sätestab, mis tingimustel võib kutsealune ajateenistusse asumist edasi lükata hariduse omandamiseks. Selle paragrahvi lõike 1 järgi on kutsealusel õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune KRA-le kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta (KVTS § 44 lg 2). Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks (KVTS § 44 lg 3).

https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/2002802/curriculums/235666 https://tahvel.edu.ee/#/curriculum/2139

https://www.riigiteataja.ee/akt/12769904

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9ffdf2e1-1a58-3ef4-8b48f44491700faa/kaitsevaeteenistuseseaduse-tulumaksuseaduse-ja-valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus

5(6)

3-23-2318 vaidlust selles, et kaebajale ei väljastata kõnesoleva õppekava läbimisel riiklikult tunnustatud diplomi (vt ka kõrgharidusseaduse § 19 lg 1 ja haridus- ja teadusministri 16.08.2019 vastu võetud määruse5 nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ § 8 lg 1), vaid lõputunnistus (vt ka Vabariigi Valitsuse 18.09.2013 vastu võetud määruse6 nr 137 „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ § 2 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastustaja KVTS § 44 lg 2 alusel kaebaja 12.09.2023 ajapikenduse taotlust rahuldada. Lisaks eeltoodule märgib kohus selgitavalt järgmist. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 järgi omandatakse kõrgharidus rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis. Kutseõppeasutustes omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal (HaS § 21 lg 1). Varasemalt oli rakenduskõrgharidusõppe läbiviimise õigus antud ka kahele riigi kutseõppeasutusele (s.o Tallinna Majanduskoolile7 ja Võrumaa Kutsehariduskeskusele8, tänasel päeval nimega Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus)9. See tähendab, et eelviidatud kutseõppeasutustes oli võimalik omandada kõrgharidust ning see põhjendab kohtu hinnangul ka seda, miks on KVTS § 44 lg-s 2 mh viidatud kutseõppeasutusele. Ka täna kehtiva kutseõppeasutuse seaduse § 8 lg 4 järgi võib koolis õpe toimuda kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi, ent EHIS andmetel ei ole Eestis hetkel selliseid kutseõppeasutusi, kus saaks omandada kõrgharidust.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128032024009 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016009

vt nt 2013. a-l kehtinud Tallinna Majanduskooli põhimääruse § 13 lg-t 1 ja § 15 lg 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/116012013008

vt nt 2016-2019 a-l kehtinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse põhimääruse § 20 lg 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062016028

kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 seletuskiri (lk 28), https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2454560e-4646-418a-902716582afeaaf9/kutseoppeasutuseseadus

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.