Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 20. juuni 2024, Tartu 3-23-2789 X kaebus Viru Vangla 21. augusti 2023 koostatud individuaalse täitmiskava ja selles kajastatud riskihinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks, Viru Vangla kohustamiseks uue individuaalse täitmiskava ja riskihinnangu koostamiseks ja kaebaja osas rehabiliteerivate põhimõtete järgimiseks ning Viru Vangla 1. novembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja X
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus:
1.1.Tunnistada õigusvastaseks 21. augustil 2023 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK) osas, millega kaebaja on jätkuvalt tunnistatud kõrgohtlikuks ja paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda ning vajab jätkuvalt tugevdatud järelevalvet.
1.2.Tunnistada õigusvastaseks ITK aluseks olev riskihinnang (paigutamisel), kus riskid on jätkuvalt 25% ja 33% ning kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks, ja teha selles osas vanglale ettekirjutus, millega koostada uus riskihinnang, kuulates ära kaebaja, samuti milles oleks arvestatud Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2023. a määruses nr 1-07-8640 jagatud soovitusi vanglale, mis puudutab kaebaja üle kontrolli järk-järgulist leevendamist ning kaebaja
avavanglasse suunamist, samuti kohtu poolt määratud psühholoogia retsidiivsusekspertiisi (veebruar 2023), milles riskid on hinnatud 3–5% ja 5–9%.
1.3.Teha Viru Vanglale ettekirjutus uue ITK koostamiseks seoses kaebaja paigutamisega tavaosakonda ja/või avavanglasse, samuti märkida ITK-sse, millal vanglal on ITK-st tulenevalt võimalik kaebaja avavanglasse paigutamine.
1.4.Teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebajale rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks, millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.
1.5.Tühistada Viru Vangla 1. novembri 2023. a vaideotsus nr 6-12/312-2. Kaebaja oli seisukohal, et vaidlusalune ITK on õigusvastane, kaalutlusvigadega ja inimväärikust alandav ning ITK on koostatud kaebajat kaasamata. Kaebaja on läbinud viimased 12 aastat kõik programmid ja vajalikud sekkumised ning sellest lähtuvalt peaksid riskid langema. Kaebaja jätkuv hoidmine tugevdatud järelevalvega osakonnas on ebaproportsionaalne.
2.Tartu Halduskohus tagastas 6. märtsi 2024. a määrusega kaebuse, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Valdavas osas on ITK soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele ja kohustustele vahetut mõju.
2.2.ITK vaidlustamine osas, mis puudutab kinnipeetava avavanglasse paigutamist, ei ole lubatav, kuna selles osas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalik otsustus tehakse eraldi haldusaktidega. Kinnipeetaval on võimalik esitada avavanglasse ümberpaigutamise taotlus, misjärel tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt, sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK-d, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (vt Riigikohtu määrust asjas nr 3-18-111, p 15). Seega ei saa kaebaja vaidlustada ITK-d ja selles sisalduvat ohuhinnangut seoses tema paigutamisega avavanglasse ega nõuda selles osas uue ITK koostamist. Ka asjaolu, et kaebaja ITK-s puudub märge tema avavanglasse paigutamise osas, ei avalda kaebaja õigustele vahetut mõju.
2.3.Kaebaja ei saa ITK-s sisalduvat ohuhinnangut vaidlustada ega nõuda sel põhjusel uue ITK koostamist. Kui kaebaja leiab, et tema jätkuv tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmine riivab tema põhiõigusi, siis ei ole välistatud kaebeõigus vangla poolt kaebaja ümber paigutamata jätmise kohta tehtud otsustuse vaidlustamiseks, mille raames saab kaebaja jällegi viidata ITK-s märgitud ohuhinnangu õigusvastasusele.
2.4.Kaebaja palus teha Viru Vanglale ettekirjutus talle rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks, millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus taolise üldise kohustamisnõude esitamiseks. Vanglal on avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas kõige efektiivsemalt vangistuse täideviimise eesmärke saavutada ning kohus ei saa selles osas vanglale teha niivõrd üldisi ettekirjutusi, nagu kaebaja seda praeguses kaebuses nõuab.
2.5.Põhinõude osas kaebuse tagastamisest lähtuvalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ka Viru Vangla 1. novembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu
6.märtsi 2024. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
3.1.Halduskohus ei ole vanglalt välja nõudnud kaebaja taotletud haldustoimikut, mistõttu ei ole halduskohus näinud ja analüüsinud kogumis vaidlusalust ITK-d.
3.2.ITK on koostatud kaebajat ära kuulamata ja kaebaja esitatud olulisi seisukohti arvestamata.
3.3.Kaebajal peab olema võimalus vaidlustada ITK-d osas, millega kaebaja on jätkuvalt paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Otsus kaebaja jätkuvalt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamiseks on tehtud vaidlusaluses ITK-s ja otsuse põhjendused on vangla esitanud 25. septembril 2023. a kirjas nr 6-14/17832-2 ja vaideotsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Määruskaebuse esitaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei ole analüüsinud kogumis vaidlustatud ITK-d ja on jätnud vanglalt haldustoimiku välja nõudmata. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 62 lg 2 kohaselt korraldab kohus üksnes niisuguste tõendite kogumise ning arvestab ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla halduskohtu nõudele esitatud vastusega edastanud halduskohtule Viru Vangla
1.novembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 ja vastuse kaebaja 24. augusti 2023. a pöördumisele nr 6-14-17832-1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus Riigikohtu praktikale ja kaebuse väidetele tuginedes ammendavalt selgitanud, miks kaebaja kaebeõiguse puudumine on ilmselge ja sellest lähtuvalt ei ole vaja kaebeõiguse olemasolu kontrollimiseks individuaalse täitmiskava ja sellega seotud muude täiendavate dokumentide kogumine. Kuna halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumisest lähtuvalt sisuliselt läbi vaatamata, siis sellest tulenevalt ei olnud vajalik kohtumääruses anda ka seisukohta kõigi kaebuses toodud asjaolude kohta.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et määruskaebuse esitajal on kaebeõigus ITK vaidlustamiseks osas, mis puudutab tema paigutamist tugevdatud järelevalvega osakonda. Vangla viib kinnipeetavate suhtes Justiitsministeeriumi 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2 lg 1 alusel läbi riskihindamise. Sama määruse § 3 lg 1 järgi on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ja § 5 lg 1 p 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 3 kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetaval puuduma riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus. Viru Vangla 25. septembri 2023 märgukirjale esitatud vastusest nr 6-14-17832-2 nähtuvalt on määruskaebuse esitaja kõrgendatud järelevalve vajadusega ning kannab karistust tugevdatud järelevalve osakonnas ning sellest lähtuvalt puudub kaebajal avavanglasse paigutamise võimalus. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusseaduse mõtte kohaselt tuleb kinnipeetaval vangistus üldjuhul ära kanda kinnises vanglas. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või avavanglaosakonda saab olla vaid erand, mille kohaldamiseks peavad olema täidetud vastavad eeldused. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust avavanglasse paigutamiseks, kuid kinnipeetaval on õigus vanglalt nõuda avavanglasse paigutamise tingimuste täitmise hindamist ning tingimuste täidetuse korral kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise kaalumist (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 määrus nr 3-18-111, p 18). Seega asjaolu, et kaebaja on vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas, ei välista seda, et kaebajal ei oleks õigust esitada vanglale taotlust enda vanglas ümberpaigutamiseks. Vanglal tuleb ümberpaigutamise taotluse saamisel lahendada see sõltumata sellest, kas ITK järgi on
kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik. Kui vangla keeldub kinnipeetavat ITK-le viidates vanglas ümber paigutamast, saab kaebaja ITK-s märgitule vastu vaielda ja halduskohtul on võimalik ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK-d.
7.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6.märtsi 2024. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.