lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2789/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2789/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1538
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2789/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2789

Määruse kuupäev

06.03.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 21.08.2023 koostatud individuaalse täitmiskava ja selles kajastatud riskihinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks, Viru Vangla kohustamiseks uue individuaalse täitmiskava ja riskihinnangu koostamiseks ja kaebaja osas rehabiliteerivate põhimõtete järgimiseks ning Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamiseks

1.Tagastada X kaebus.

RESOLUTSIOON

2.Asendada määruse tähemärgiga.

avalikustamisel

kaebaja

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X esitas 04.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles palub järgnevat.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.1.Tunnistada õigusvastaseks 21.08.2023 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK) osas, millega kaebaja on jätkuvalt tunnistatud kõrgohtlikuks ja paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda ning vajab jätkuvalt tugevdatud järelevalvet.
1.2.Tunnistada õigusvastaseks ITK aluseks olev riskihinnang (paigutamisel), kus riskid on jätkuvalt 25% ja 33% ning kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks, ja teha selles osas vanglale ettekirjutus, millega koostada uus riskihinnang, kuulates ära kaebaja (kutsuda vestlusele ja kuulata kaebaja ära), samuti milles oleks arvestatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023. a määruses nr 1-07-8640 jagatud soovitusi vanglale, mis puudutab kaebaja üle kontrolli järkjärgulist leevendamist ning kaebaja avavanglasse suunamist, samuti kohtu poolt määratud psühholoogia retsidiivsusekspertiisi (veebruar 2023), milles riskid on hinnatud 3–5% ja 5– 9%.
1.3.Teha Viru Vanglale ettekirjutus uue ITK koostamiseks seoses kaebaja paigutamisega tavaosakonda ja/või avavanglasse, samuti märkida ITK-sse, millal vanglal on ITK-st tulenevalt võimalik kaebaja avavanglasse paigutamine.

3-23-2789

1.4.Teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebajale rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks, millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.
1.5.Tühistada Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsus nr 6-12/312-2 (kaebaja sõnul sai ta otsuse kätte 02.11.2023). Kaebaja märgib, et jääb oma kõikide põhjenduste juurde, mis ta esitas 02.10.2023. a vaides vanglale ja palub kohtul arvestada sellega kui käesoleva kaebuse põhjendustena. Samuti jääb kaebaja oma põhjenduste juurde, mis ta esitas 24.08.2023 vanglale ja palub kohut ka nende argumentidega arvestada kui käesoleva kaebuse põhjendustena. Kaebaja leiab, et ITK-s ei ole arvestatud tema edusamme reformide suunas ning paranemise protsessi ega võimaldata talle taasühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi, ei paigutata tavaosakonda ning ei ole märgitud, millal vanglal on võimalik ITK-st tulenevalt otsustada tema avavanglasse paigutamine, nii nagu seda on öelnud Riigikohus (10.04.2019. a määruse haldusasjas nr 3-18111 p 22). Kaebaja leiab, et vaidlusalune ITK on õigusvastane, kaalutlusvigane ja tema inimväärikust alandav. Samuti heidab kaebaja vanglale ette, et ITK on koostatud teda ära kuulamata ning tema seisukohti arvestamata. ITK koostati kaebajat kaasamata ja teavitamata. Kaebajat teavitati alles 23.08.2023 uue ITK koostamisest, mille kaebaja sai kätte allkirja vastu 01.09.2023. Seega ei ole vangla arvestanud olulise infoga, mille kaebaja esitas vanglale 24.08.2023 ettepanekutes. Arvestatud ei ole ka Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023. a lahendis nr 1-07-8640 tooduga, et vangla peab kaaluma kaebaja paigutamist tavaosakonda või avavanglasse. Samuti ei ole arvestatud kohtu poolt määratud psühholoogi tehtud retsidiivsusekspertiisiga, kus ekspert hindas kaebaja riske 3–5% ja 5–9%, mis selgelt kinnitavad, et vangla riskihinnang (25% ja 33% riskitase) on väär ning alusetu. ITK koostamisel on rikutud uurimisprintsiipi ja ei ole arvestatud oluliste asjaoludega. Kaebaja on läbinud viimased 12 aastat II üksuses kõik programmid ja vajalikud sekkumised. Viimased 12 ITK-d on kõik tehtud copy-paste stiilis, kaebajat kaasamata (kaebajat ei ole peale 2011. aasta kutsutud kordagi ITK koostamisel vestlusele kontaktisiku poolt). Vangla ei ole arvestanud, et kui isik on täitnud planeeritud sekkumised, siis riskid peaksid langema. Kaebaja leiab, et tema jätkuv hoidmine tugevdatud järelevalvega osakonnas on ebaproportsionaalne ning vastuolus inimväärikusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 tähenduses. Vangla tegevus on vastuolus justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend.“ Kui viimase 14 aasta jooksul määratud sekkumised ei ole kaebaja ohtlikkust ja riske vähendanud, siis on vangla tegevus olnud teadlik kaebaja alandav kohtlemine, et talle ei ole rehabiliteerivaid tegevusi võimaldatud. Kaebaja leiab, et tegelikult on vangla ka ise mõistnud, et tema riskid on juba ammu maandatud ja madalad, kuid kättemaksuks kohtusse esitatud kaebuste eest on teda jäetud tugevdatud järelevalvega osakonda, et tal ei oleks võimalik pääseda tavaosakonda või avavanglasse.
2.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, mis tähendab, et vaidlustatav haldusakt või toiming peab kuidagi rikkuma kaebaja õigusi. Kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.
3.Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes 21.08.2023 koostatud ITK ja selle aluseks oleva riskihinnangu ning nõuab uue ITK ja riskihinnangu koostamist. Justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse

3-23-2789 kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).

4.Riigikohus ei ole pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks, kuna valdavas osas on ITK soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele ja kohustustele vahetut mõju. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui määrusele mittevastava ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele (haldusasi nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20). Näiteks on tunnustatud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (haldusasjad nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning nr 3-3-1-28-15, p 29). Sellisel juhul on lubatav ITK vaidlustamine üksnes osas, milles see vastab haldusakti tunnustele (st tekitab, muudab või lõpetab kinnipeetava õigusi ja kohustusi). ITK-s märgitud ohuhinnangu osas on kohtupraktikas leitud, et sellel ei ole regulatiivset toimet (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13 jj). Ka praegusel juhul leiab kohus, et kaebajal puudub ITK ning selles sisalduvate kaebaja ohuhinnangut puudutavate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1).
5.Kaebaja leiab kaebuses, et ITK-s märgitud ohuhinnang seab takistusi tema paigutamisele tavaosakonda ja/või avavanglasse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ITK vaidlustamine osas, mis puudutab kinnipeetava avavanglasse paigutamist, ei ole lubatav, kuna selles osas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalik otsustus, mis kinnipeetava õigusi võib piirata, tehakse eraldi haldusaktidega. Nimelt on kinnipeetaval võimalik esitada avavanglasse ümberpaigutamise taotlus, misjärel tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt, sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrust asjas nr 3-18-111, p 15). Seega ei saa kaebaja vaidlustada ITK-d ja selles sisalduvat ohuhinnangut seoses tema paigutamisega avavanglasse ega nõuda selles osas uue ITK koostamist. Ka asjaolu, et kaebaja ITK-s puudub märge tema avavanglasse paigutamise osas, ei avalda kaebaja õigustele vahetut mõju.
6.Mis puudutab kaebaja vanglasisest paigutamist, siis ka selles osas leiab kohus, et kaebaja ei saa ITK-d ja seal sisalduvat ohuhinnangut vaidlustada ega nõuda sel põhjusel uue ITK koostamist. Kohtupraktika põhjal on vanglal kinnipeetavate ja vahistatute vanglasisese paigutamise osas avar kaalutlusruum (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11 ja 19.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-76-11). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule soovile. Siiski võib vahistatul või kinnipeetaval kohtu hinnangul olla vanglasisese ümberpaigutamise osas kaebeõigus eelkõige juhul, kui isik on paigutatud kokku teiste vahistatute või kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks kui kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Seega, kui kaebaja leiab, et tema jätkuv tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmine riivab tema põhiõigusi, siis ei ole välistatud kaebeõigus vangla poolt kaebaja ümber paigutamata jätmise kohta tehtud otsustuse vaidlustamiseks, mille raames saab kaebaja jällegi viidata ITK-s märgitud ohuhinnangu õigusvastasusele.

3-23-2789

7.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, milles palub teha Viru Vanglale ettekirjutus talle rehabiliteerivate põhimõtete tagamiseks, millega oleks kaebajale tagatud taasintegreerimine ühiskonda vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus taolise üldise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja heidab vanglale ette, et talle ei võimaldata taasühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi, kuid ei ole konkreetselt välja toonud, mida täpsemalt vanglal tuleks kaebaja hinnangul talle võimaldada. Kohus märgib, et vanglal on avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas kõige efektiivsemalt vangistuse täideviimise eesmärke saavutada ning kohus ei saa selles osas vanglale teha niivõrd üldisi ettekirjutusi, nagu kaebaja seda praeguses kaebuses nõuab.
8.Kaebaja on vaidlustanud ka Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2, millega jäeti rahuldamata tema vaie 21.08.2023 koostatud ITK peale. Kuna kohus tagastab eelnevalt käsitletud põhinõuete osas kaebuse ning vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt lubatav, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ka Viru Vangla 01.11.2023. a vaideotsuse nr 6-12/312-2 tühistamise nõudes.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium