Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-24-406 internetis ja e-kirja teel juhatuse liikmete mõnitamise eesmärgil. 30.11.2023 üldkoosolekul filmisid ja pildistasid lisaks Fle ilma loata ka V ja E.

2(4)

3-24-406 seondub alati konkreetse füüsilise isiku, mitte aga korteriühistu õigustega. KrtS § 12 lg-st 1 tulenevalt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Isikuandmed ei ole korteriomandist tulenevad õigused ning korteriühistul puudub õigus pöörduda kohtusse, kui tema liikmete isikuandmeid on seadusevastaselt töödeldud. Isikud, kelle õigusi rikuti, peavad ise tegema pöördumise. Seega ei saa korteriühistu liikmete fotografeerimine ja filmimine ühistu koosolekul rikkuda kaebajaks oleva korteriühistu õigusi ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Praegu ei ole vajalik ka kaebuse muutmise võimaldamiseks seda käiguta jätta, kuna vaidluse esemeks on AKI tegevus ja kohus ei asu iseseisvalt tuvastama, kas vaidlusalusel ühistu koosolekul rikuti kellegi õiguseid või mitte. AKI tegevuses ei nähtu selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vajaduse kohustada AKI-t järelevalvemenetlust toimetama. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et mõne korteriomaniku isikuandmeid oleks avaldatud. On õige, et ka fotografeerimine ja filmimine on isikuandmete töötlemine, kuid kui neid salvestisi kusagil ei avaldata, ei saa olla tegemist isikute õiguste intensiivse riivega. Saab nõustuda AKI-ga, et ühistu üldkoosoleku juhatajal on volitus nõuda osalejatelt õigusaktide täitmist, sealhulgas nõusolekuta salvestamise lõpetamist. AKI hilisem järelevalve ei muuda filmimise ja fotografeerimise fakti kuidagi olematuks, mistõttu jääb ka ebaselgeks, milline oleks oodatav järelevalvemenetluse tulemus. Olukorras, kus salvestusi ei ole avaldatud, tuleks AKI poolt nõuda salvestusvahendite ette näitamist ning vajadusel nende sisu kustutamist. See võib eeldada vahetu sunni kohaldamise vajadust, mida tuleb juhtumi asjaolusid arvestades pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Seetõttu pole riikliku järelevalve käigus tõenäoliselt võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki. Arvestada tuleb ka sellega, et AKI-l on järelevalve algatamise üle oluline kaalutlusruum. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul järelevalvemenetlust algatada, mistõttu peab AKI koondama oma ressursid olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui jättis järelevalvemenetluse algatamata. AKI on selgitanud, et isikud, kelle õigusi on rikutud, võivad ise pöörduda andmete avaldaja poole ning nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka kahju hüvitamist. Seega on isikute enda võimuses võimalikele rikkumistele reageerida. Eelnevast tulenevalt esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-24-406

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.