lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-709/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-709/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1238
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 13.06.2024, Tartu 3-24-709 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isikliku abistaja andmata jätmisega Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määruse HKMS § 207 lg 2 alusel.

peale

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav X.X. esitas 10.12.2023 Tartu Vanglale taotluse (registreeritud nr-ga 113/251-1), et inspektor-kontaktisik hüvitaks talle ajavahemikul 10.11. kuni 10.12.2023 tekitatud mittevaralise kahju eest 3000 eurot. Taotluse kohaselt on tal liikumispuue ning ta vajab seetõttu füüsilist kõrvalabi, kuid inspektor-kontaktisik keeldus abistaja määramisest. Kinnipeetav, kes taotlejat varem abistas, vabanes vangistusest 10.11.2023 ning pärast seda on ta pidanud hakkama saama ilma kõrvalise abita ja kannatama piinavaid valusid. Taotleja hinnangul on tal õigus endale ise hooldaja valida ning ta soovib uueks abiliseks kinnipeetav R. Müllersoni.
2.Tartu Vangla jättis 12.02.2024. a otsusega nr 1-13/24/251-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/251-1 rahuldamata. Vangla tõlgendas kahju hüvitamise taotlust selliselt, et X.X. taotleb hüvitist väärikuse alandamise eest. Otsuse kohaselt saatis Tartu Vangla inspektorkontaktisik 06.11.2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale e-kirja, milles palus hinnata kinnipeetava kõrvalabi vajadust ning teha kindlaks, milles kinnipeetav täpselt abi vajab, et üksusel oleks võimalik oma tööd vastavalt korraldada. 08.11.2023. a e-kirjas kinnitas meditsiiniosakonna laborant, et 08.11.2023 toimus kinnipeetava kambris vastuvõtt. Laborandi kinnitusel vajab X.X. oma liikumispuudest tulenevalt igapäevatoimingutes kõrvalabi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kõrvalabi vajab kinnipeetav kambri põranda pesemisel, toidu kambrisse lauale toomisel, vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude viimisel ja toomisel kambrisse. Nimetatud e-kirjast nähtub, et X.X.le selgitati vastuvõtu käigus, et kinnipeetaval ei ole õigust endale ise abistajat valida. Inspektor-kontaktisik selgitas 12.02.2024. a e-kirjas järgmist. X.X. kambri põrandat peseb üksuse töökorraldusest tulenevalt ükskõik milline valvuri määratud koristaja. X.X. laseb põrandat pesta vaid siis, kui saab valida tööd teostava kinnipeetava. Kui valvur pakub, et kinnipeetavast koristaja peseb kambri ära, siis X.X. sellest enamasti keeldub. Üksus on ette näinud, et toidu kambrisse lauale toomisel abistab X.X.-i toidujagaja, kuid X.X. ei võta ka seda abi vastu. Ka vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel kambrisse on üksus näinud ette, et seda teeb valvuri määratud kinnipeetav. X.X.-i abistab kööginurgast toidu ja keedetud vee kambrisse viimisel valdavalt kaaskinnipeetav R. Müllerson. Tartu Vangla hinnangul ei ole kambri põranda pesemise, toidu lauale toomise ja kööginurgas söögi tegemise ja nõude kambrisse viimise ja toomise näol tegemist selliste toimingutega, mida peaks nende delikaatse iseloomu tõttu tegema konkreetne kinnipeetav. Nimetatud toimingute sooritamine ei vaja eraldi väljaõpet ning nendega hakkama saamist võib eeldada kõigi vangla määratud kinnipeetavate puhul. Kuivõrd Tartu Vangla on töökorralduslikult taganud X.X.le vajaliku kõrvalise abi kättesaadavuse ja X.X. on keeldunud talle pakutava abi vastuvõtmisest, ei ole X.X. Tartu Vangla hinnangul astunud vajalikke samme selleks, et vältida endale kahju tekkimist. Kuna Tartu Vangla tegevus ei olnud õigusvastane, jättis vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3.X.X. esitas 10.01.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 1-13/24/19-1), mille kohaselt ületas inspektor-kontaktisik ametivõimu piire ja jättis ta hooldajast ilma. Ta vajab füüsilist kõrvalabi igapäevatoimingutes. Inspektor-kontaktisik on pannud ta olukorda, kus ta peab igapäevaselt taluma tohutuid valusid. Ajaga valud süvenevad ja ajavahemikul 10.12.2023 kuni 10.01.2024 tekitatud kahju eest taotleb ta inspektorkontaktisikult valuraha 5000 eurot. Tartu Vangla jättis 15.03.2024. a otsusega nr 1-13/24/192 X.X. kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/19-1 rahuldamata.
4.X.X. esitas 08.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on vangla jätnud ta abitusse seisundisse ja piinab teda, sest pärast 10.11.2023 pole talle tagatud kõrvalist abi – inspektor-kontaktisik on keelanud talle nimelist abilist määrata. Ta palub Tartu Vanglalt välja mõista tema tahtlikult abitusse seisundisse jätmise eest hüvitis kohtu äranägemisel.
5.Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 10.06.2024. a määrusega. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
5.1.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vanglal on seadusest tulenev kohustus osutada liikumispuudega inimesele vajadusel kõrvalabi (vangistusseaduse § 57, põhiseaduse §-st 10 tulenev sotsiaalriigi põhimõte ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg-d 1–2; Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021. a otsus haldusasjas nr 3-18-1659, p 31). Tartu Vangla 12.02.2024. a otsusest nr 1-13/24/251-2 nähtuvalt tuvastas vangla 08.11.2023, et kaebaja vajab liikumispuude tõttu igapäevatoimingutes kõrvalabi. Samuti tuvastas vangla, milliste toimingute tegemisel kaebaja kõrvalabi vajab. Samas otsuses selgitati, et vangla on kaebajale kõrvalabi pakkunud ja taganud abi kättesaadavuse, kuid kaebaja ei ole seda vastu võtnud. Kaebaja küll väidab kaebuses, et vangla ei ole talle kõrvalist abi taganud, kuid samas ei vaidle ta vastu vangla väitele abi pakkumise kohta. Nii kaebusest kui ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustest saab järeldada, et kaebaja soovib kõrvalise abi tagamist nii, et

vangla määraks talle tema enda välja valitud isikliku abistaja. Sellist otsustus- ja nõudeõigust kinnipeetaval ei ole. Tartu Vangla 12.02.2024. a ja otsuses esitatud andmete põhjal on vangla taganud kaebajale toimetulekuks vajaliku abi. Vangla tuvastas, et kaebaja vajab abi kambri põranda pesemisel, toidu kambrisse lauale toomisel, vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude viimisel ja toomisel kambrisse. Vangla selgituste kohaselt on kaebajale vajaliku abi osutamine korraldatud selliselt, et majandusabitöölisest kinnipeetav peseb kambri põrandat ja toidujagaja viib toidu kambrisse lauale; vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel kambrisse abistab kaebajat valvuri määratud kinnipeetav. Seega puudub alus väita, et vangla poleks kaebajale kõrvalabi osutamist taganud. Kuna kohtule teadaolevad andmed ei osuta vangla tegevuse õigusvastasusele, on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.2.Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et ta on talle pakutud abi vastuvõtmisest keeldunud. Jättes vangla pakutud kõrvalise abi vastu võtmata, võib nende igapäevatoimingute tegemine, milles kaebaja kõrvalabi vajab, talle täiendavaid kannatusi põhjustada. Siiski ei ole sellises olukorras kannatuste tekitamine omistatav vanglale, vaid kaebajale endale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas 12.06.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema hüvitamiskaebust menetlema. Kokkuvõtvalt on määruskaebuse põhjendused järgmised.
6.1.Enda mälu järgi olen kohtule esitanud Eesti Töötukassa 06.02.2023.a otsuse viited, kus p 4 all on kirjas minu tervislikust seisukorrast tulenevad võimekused. Kui inimesel on raskusi isegi hügieenitoimingute teostamisel, siis kuidas saab mingi vangla laborandi arvamus ümber lükata VEK-komisjoni otsuse, ning avaldada, et mind abistavad toimingud ei ole nii delikaatsed toimingud, et selleks peab olema konkreetne kinnipeetav. Samuti tekib küsimus, et kuidas enne oktoobrit pidas isegi vangla vajalikuks isiklikku abistajat. Abistaja peab olema kahepoolsel kokkuleppel sõlmitud ning vangla poolt kinnitatud, mitte teisele kinnipeetavale peale surutud tegevus vangla poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 10.06.2024. a määruse peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.06.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale, so leida, et neil asjaoludel tuleks hüvitamiskaebust siiski sisuliselt menetleda. Isegi sellel, kui hüvitamiskaebust sisuliselt menetletaks, ei ole sellist tagajärge, et vangla oleks kohustatud kaebajale abistajaks määrama ainult tema enda poolt soovitud kaaskinnipeetava. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium