X (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isikliku abistaja andmata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja teise kinnipeetava nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. detsembril 2023 Tartu Vanglale taotluse (registreeritud
12.detsembril 2023 nr 1-13/251-1), et inspektor-kontaktisik hüvitaks talle ajavahemikul 10. november kuni 10. detsember 2023 tekitatud mittevaralise kahju eest 3000 eurot. Taotluse kohaselt on tal liikumispuue ning ta vajab seetõttu füüsilist kõrvalabi, kuid inspektor-kontaktisik on keeldunud abistaja määramisest. Kinnipeetav, kes taotlejat varem abistas, vabanes vangistusest 10. novembril 2023 ning pärast seda on ta pidanud hakkama saama ilma kõrvalise abita ja kannatama piinavaid valusid. Taotleja hinnangul on tal õigus endale ise hooldaja valida ning ta soovib uueks abiliseks kinnipeetav Yi.
2.Tartu Vangla jättis 12. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/251-2 X kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/251-1 rahuldamata. Vangla tõlgendas kahju hüvitamise taotlust selliselt, et X taotleb hüvitist väärikuse alandamise eest.
2.1.Otsuse kohaselt saatis Tartu Vangla inspektor-kontaktisik 6. novembril 2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale e-kirja, milles palus hinnata kinnipeetava kõrvalabi vajadust ning teha kindlaks, milles kinnipeetav täpselt abi vajab, et üksusel oleks võimalik oma tööd vastavalt korraldada.
3-24-709
2.2.8. novembri 2023. a e-kirjas kinnitas meditsiiniosakonna laborant, et 8. novembril 2023 toimus kinnipeetava kambris vastuvõtt. Laborandi kinnitusel vajab X oma liikumispuudest tulenevalt igapäevatoimingutes kõrvalabi. Kõrvalabi vajab kinnipeetav kambri põranda pesemisel, toidu kambrisse lauale toomisel, vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude viimisel ja toomisel kambrisse. Nimetatud e-kirjast nähtub, et Xle selgitati vastuvõtu käigus, et kinnipeetaval ei ole õigust endale ise abistajat valida.
2.3.Inspektor-kontaktisik selgitas 12. veebruari 2024. a e-kirjas järgmist. X kambri põrandat peseb üksuse töökorraldusest tulenevalt ükskõik milline valvuri määratud koristaja. X laseb põrandat pesta vaid siis, kui saab valida tööd teostava kinnipeetava. Kui valvur pakub, et kinnipeetavast koristaja peseb kambri ära, siis X sellest enamasti keeldub. Üksus on ette näinud, et toidu kambrisse lauale toomisel abistab X toidujagaja, kuid X ei võta ka seda abi vastu. Ka vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel kambrisse on üksus näinud ette, et seda teeb valvuri määratud kinnipeetav. X abistab kööginurgast toidu ja keedetud vee kambrisse viimisel valdavalt kaaskinnipeetav Y.
2.4.Tartu Vangla hinnangul ei ole kambri põranda pesemise, toidu lauale toomise ja kööginurgas söögi tegemise ja nõude kambrisse viimise ja toomise näol tegemist selliste toimingutega, mida peaks nende delikaatse iseloomu tõttu tegema konkreetne kinnipeetav. Nimetatud toimingute sooritamine ei vaja eraldi väljaõpet ning nendega hakkama saamist võib eeldada kõigi vangla määratud kinnipeetavate puhul. Kuivõrd Tartu Vangla on töökorralduslikult taganud Xle vajaliku kõrvalise abi kättesaadavuse ja X on keeldunud talle pakutava abi vastuvõtmisest, ei ole X Tartu Vangla hinnangul astunud vajalikke samme selleks, et vältida endale kahju tekkimist. Kuna Tartu Vangla tegevus ei olnud õigusvastane, jättis vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 10. jaanuaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 15. jaanuaril 2024 nr-ga 1-13/24/19-1), mille kohaselt ületas inspektor-kontaktisik ametivõimu piire ja jättis ta hooldajast ilma. Ta vajab füüsilist kõrvalabi igapäevatoimingutes. Inspektorkontaktisik on pannud ta olukorda, kus ta peab igapäevaselt taluma tohutuid valusid. Ajaga valud süvenevad ja ajavahemikul 10. detsember 2023 kuni 10. jaanuar 2024 tekitatud kahju eest taotleb ta inspektor-kontaktisikult valuraha 5000 eurot.
4.Tartu Vangla jättis 15. märtsi 2024. a otsusega nr 1-13/24/19-2 X kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/19-1 rahuldamata.
5.X esitas 8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on vangla jätnud ta abitusse seisundisse ja piinab teda, sest pärast 10. novembrit 2023 pole talle tagatud kõrvalist abi – inspektor-kontaktisik on keelanud talle nimelist abilist määrata. Ta palub Tartu Vanglalt välja mõista tema tahtlikult abitusse seisundisse jätmise eest hüvitis kohtu äranägemisel.
6.Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele X 12. detsembril 2023 registreeritud kahjunõude nr 1-13/251-1 ja Tartu Vangla 12. veebruari 2024. a otsuse nr 1-13/24/251-2, samuti 15. jaanuaril 2024. a registreeritud kahjunõude nr 1-13/24/19-1 ja Tartu Vangla 15. märtsi 2024. a otsuse nr 1-13/24/19-2.
7.X esitas 7. juunil 2024 avalduse, milles teatas, et tema abitus seisus viibimine kestab ja vanglaametnikud ei hooli isegi arsti ettekirjutusest. Ta leiab, et vangla on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja teda alandavalt kohelnud.
3-24-709
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla on talle tekitanud sobiva isikliku abistaja määramata jätmisega alates
11.novembrist 2023. Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et ta soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat täitma seadusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, on ta väljendanud selgesõnaliselt oma tahet esitada kohtule üksnes hüvitamiskaebuse eesmärgiga, et tema detsembris 2023 ja jaanuaris 2024 vanglale esitatud kahjunõuded rahuldataks. Seega on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).
9.Kaebaja osutas kaebuses kahele Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja silmas oma 10. detsembri 2023. a taotlust (nr 1-13/251-1) ja
10.jaanuari 2024. a taotlust (nr 1-13/24/19-1). Tegemist on ühe ja sama kahju hüvitamise nõudega, sest vangla väidetav õigusvastane tegu, millega kaebajale väidetav kahju tekitati, on sama: kaebajale sobiva isikliku abistaja määramata jätmine alates 11. novembrist 2023.
10.jaanuari 2024. a taotluses muutis kaebaja üksnes ajaperioodi ja rahalise nõude suurust.
10.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 2 kohaselt loetakse väidetava kahju tekitajaks Tartu Vangla, mitte vanglaametnik, keda kaebaja peab endale kahju põhjustanud isikuks. Nimelt on RVastS § 12 lg-s 2 sätestatud, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel, ning füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Praegusel juhul kehtiv õigus erisusi ette ei näe.
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.1.Vanglal on seadusest tulenev kohustus osutada liikumispuudega inimesele vajadusel kõrvalabi (vangistusseaduse § 57, põhiseaduse §-st 10 tulenev sotsiaalriigi põhimõte ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg-d 1–2; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 1. juuli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-18-1659, p 31). Tartu Vangla 12. veebruari 2024. a otsusest nr 1-13/24/251-2 nähtuvalt tuvastas vangla
8.novembril 2023, et kaebaja vajab liikumispuude tõttu igapäevatoimingutes kõrvalabi. Samuti tuvastas vangla, milliste toimingute tegemisel kaebaja kõrvalabi vajab. Samas otsuses selgitati, et vangla on kaebajale kõrvalabi pakkunud ja taganud abi kättesaadavuse, kuid kaebaja ei ole seda vastu võtnud. Kaebaja küll väidab kaebuses, et vangla ei ole talle kõrvalist abi taganud, kuid samas ei vaidle ta vastu vangla väitele abi pakkumise kohta. Nii kaebusest kui ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustest saab järeldada, et kaebaja soovib kõrvalise abi tagamist nii, et vangla määraks talle tema enda välja valitud isikliku abistaja. Sellist otsustus- ja nõudeõigust kinnipeetaval ei ole. Tartu Vangla 12. veebruari 2024. a ja otsuses esitatud andmete põhjal on vangla taganud kaebajale toimetulekuks vajaliku abi. Vangla tuvastas, et kaebaja vajab abi kambri põranda pesemisel, toidu kambrisse lauale toomisel, vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude viimisel ja toomisel kambrisse. Vangla selgituste kohaselt on kaebajale vajaliku abi osutamine korraldatud selliselt, et majandusabitöölisest kinnipeetav peseb kambri põrandat ja toidujagaja viib toidu kambrisse lauale; vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel
3-24-709 kambrisse abistab kaebajat valvuri määratud kinnipeetav. Seega puudub alus väita, et vangla poleks kaebajale kõrvalabi osutamist taganud. Kuna kohtule teadaolevad andmed ei osuta vangla tegevuse õigusvastasusele, on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.2.Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et ta on talle pakutud abi vastuvõtmisest keeldunud. Jättes vangla pakutud kõrvalise abi vastu võtmata, võib nende igapäevatoimingute tegemine, milles kaebaja kõrvalabi vajab, talle täiendavaid kannatusi põhjustada. Siiski ei ole sellises olukorras kannatuste tekitamine omistatav vanglale, vaid kaebajale endale.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teise kinnipeetava nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.