3-24-1069 AS-i Tallinna Sadam kaebus Tööinspektsiooni 18.03.2024 ettekirjutuse tühistamiseks Kaebaja AS Tallinna Sadam, esindajad v.adv Kadri Michelson ja adv Dina Tanaga Vastustaja Tööinspektsioon, esindajad KK ja EK
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS-i Tallinna Sadam määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Tallinna Sadam määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsioon tegi 18.03.2024 AS-ile Tallinna Sadam meretöö seaduse (MTööS) § 73 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 alusel ettekirjutuse nr 3-1/23/3098-4-1. Ettekirjutuse kohaselt selgus kontrolli käigus, et AS-i Tallinna Sadam töötajate C, Y ja Q töölepingutes on ametikohaks märgitud laevajuht. Ametijuhendi p 2.1 kohaselt on nimetatud töötajate tööülesandeks juhtida laeva ja tagada laeva ohutu kasutamine, mis MTööS § 4 lg 1 mõistes on laeva käigus hoidmine. Isikud töötavad laeval, mitte ei viibi seal ja meresõidu pikkus ei ole määrav. Laevajuhi puhul on seega tegemist laevapere liikmega. Seda leidis ka Transpordiamet. Menetluse käigus muudeti ametijuhendit, kuid see näeb endiselt ette laeva juhtimist ning ametikohal töötamise eelduseks on laeva juhtimise oskus. Riigisisene õigus tagab selles osas töötajale laiema kaitse kui konventsioonid ja Euroopa Liidu õigus. AS Tallinna Sadam on kohustatud kirjalikult teavitama oma eelnimetatud kolme töötajat MTööS §-s 9 ja §-s 51 sätestatud eritingimustest. Ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks oli 12.04.2024.
2.AS Tallinna Sadam esitas Tallinna Halduskohtule 10.04.2024 kaebuse Tööinspektsiooni 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3098-4-1 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
3.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kaebaja peamiseks argumendiks esialgse õiguskaitse kohaldamisel on asjaolu, et ettekirjutuse täitmine eeldab töötajate töölepingute muutmist või olemasolevate ülesütlemist ja uute – meretöölepingute – sõlmimist ning tööaja ümberplaneerimist ning muid asjakohaste töötajatega seotud töökorralduslike muudatuste sisseviimist. Sellega kaasneb kaebajale ja ka töötajatele varaline kahju. Kui vaidlustatud ettekirjutus hiljem tühistatakse, osutuvad muudatused tarbetuks ning kaebajal tekib kohustus pöörata muudatused tagasi, mis ei pruugi osutuda faktiliselt ja õiguslikult võimalikuks. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutuse täitmise peatamine ei ole põhjendatud eelkõige töötajate õiguste kaitseks, sest MTööS-i erinormide eesmärgiks on kaitsta meretööd tegevate isikute õigusi, sh õigust tervise kaitsele ja piisavale puhkusele. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud ettekirjutuses kaebajale pandud kohustust pidada tema õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. Samuti ei nähtu taotlusest, et rahalised kohustused, mis võivad kaebajale ettekirjutuse täitmisega kaasneda, paneksid ta tõsiselt raskesse majanduslikku olukorda, eriti arvestades kaebaja ulatuslikku tegevust ja avalikult kättesaadavaid majandusnäitajaid. Kohtumenetlus võib võtta aastaid. Õigusnormide kohaldamata jätmist ei saa õigustada sellega, et töötajad on seni kehtinud töökorraldusega nõustunud ja sellega harjunud. Vastustaja kui järelevalve tegija kohustus on tagada, et tööandja ei saaks sundida töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt tegema tööd ulatuses, mida õigusaktide kohaselt peetakse liiga koormavaks ja see on olnud ka siinsel juhul ettekirjutuse eesmärgiks. Tööandjal on kohustus kohandada oma töökorraldus selliselt, et see vastaks õigusaktides ettenähtud nõuetele ning samas on tööandjal vabadus kohandada töötingimusi selliseks, et olemasolevatel kogenud töötajatel säiliks motivatsioon töötada ka muutunud tingimustes, nähes töötajatele ette täiendavaid kompensatsioone, boonustasusid vms. Kaebaja väide, et kui ettekirjutus osutub õigusvastaseks, muutuvad tehtud muudatused tarbetuks, on üldsõnaline ega ole piisavalt põhistatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.AS Tallinna Sadam esitas halduskohtu 10.05.2024 määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Tööinspektsiooni 18.03.2024 ettekirjutuse kehtivus või alternatiivselt täitmine, kuni asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi vastustaja 13.05.2024 kaebajale hoiatuse, mille kohaselt 18.03.2024 ettekirjutuse hiljemalt 03.07.2024 täitmata jätmisel rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning see on kooskõlas töötajate huvidega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei kaitse töötajate huve ja õigusi, vaid vastupidi, kahjustab neid. Töötajad ei vaja ettekirjutusega taotletavat täiendavat kaitset ja õigusi. Asjaomased töötajad ei tee meresõitu ega sellist tööd, mille tegemisega (st meretöö ja merel viibimisega) kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks on ette nähtud kõnealused (MTööS-st tulenevad) täiendavad õigused ja kaitse (sh tervise kaitse ja õigus piisavale puhkusele). Vaidlust ei ole selles, et enamus töökohustusi täidetakse maismaalt ja üksnes 2(5)
3-24-1069 marginaalselt laevalt. Maismaalt tööd tegevate töötajate huvisid ei saa ega ole vaja (ajutiselt) kaitsta neid sunniviisiliselt meretöölepingule allutades. Asjaomased töötajad on mitte laevapere liikmed, vaid tavalised (sadama)töötajad. Töötajad viibivad laeval marginaalse aja oma tööajast (ca 1,9% kogu tööajast); laeval täidetakse tööülesandeid ebaregulaarselt ja vastavalt vajadusele; põhitöökoha asukoht on sadam/maismaa ja laeval täidetakse tööülesandeid üksnes sadama akvatooriumil, merele minemata, sadama akvatooriumi puhastamiseks/reostustõrjeks. Nendele töötajatele on kollektiivlepingu alusel tagatud samaväärne puhkus nagu MTööS-i alusel. Töötajad ei soovi sõlmida kaebajaga meretöölepinguid. Eelkõige eeldab see olemasoleva töölepingu alusel kokku lepitud 24-tunnise töövahetuse asendamist 12-tunnise töövahetusega, mis oleks töötajatele koormavam ja nõuaks neilt rohkem graafikujärgseid vahetusi (ehk tööl kohal käimisi) ühes kalendrikuus. See suurendaks omakorda nende tööl käimise aja- ja rahakulu (transport). Nii mõnigi kaebaja töötaja on väljendanud, et juhul kui kohaldub meretööleping, peab ta kaaluma töökoha vahetust. Seni ei ole ükski ametiasutus (vaatamata järelevalve tegemisele) kunagi pidanud vaidlusaluseid töötajaid/ametikohti laevapere liikmeks. Ettekirjutuse täitmisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede tagasipööramine ei pruugi olla võimalik (näiteks ettekirjutuse täitmise tulemusena tööle võetud töötajaga (mere)töölepingu ülesütlemine, kui selleks puuduvad seadusest tulenevad alused; samuti olukord, kus töötaja otsustab muudatuste tõttu töösuhe lõpetada). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tuua kaasa põhivaidluse ammendumise. Töötajaid, kelle väidetavaks kaitseks ettekirjutus tehti, ei pruugi lahendi jõustumise ajaks enam tööl olla. Töötingimuste kohtumenetluse ajaks parendamine olukorras, kus selleks aluse ja kaebaja kohustuse olemasolu on ebaselge ja põhivaidluse esemeks, tingib paratamatult ka kohtumenetluse lõppedes nende kahjulikumaks muutmise vajaduse riski. Ettekirjutuse täitmine enne kohtu poolt lõpliku õigusliku hinnangu andmist on vastuolus õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtetega.
5.Tööinspektsioon vaidleb määruskaebusele vastu. MTööS kehtestab erinormistiku võrreldes töölepingu seadusega (TLS) ja seadusandja on teinud seda muu hulgas eesmärgil, et TLS ei pruugi kaitsta piisaval määral meretööd tegevate isikute õigusi, sh õigust tervise kaitsele ja piisavale puhkusele. Normid, mille täitmist kaebajalt nõutakse, on kehtestatud mh töötajate tervise kaitseks ja tervisekahju vältimiseks. Tervisekahju vältimine on ka avalikes huvides, sest töövõimetud või terviseprobleemidega isikud koormavad avalikke piiratud ressursse. Asjaolu, et kaebaja peaks töötajate tööaja ümber korraldama ja sellega võib kaasneda kahju, ei saa olla õiguskaitse kohaldamise põhjuseks. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et töötajad on ise avaldanud, et ei soovi enda töölepinguid meretöölepinguteks muuta. Isegi kui see on nii, ei anna see alust jätta seaduse nõuded täitmata. Meretöölepingu puhul reeder teavitab laevapere liiget MTööS §-s 9 sätestatud töötingimustest, mis ei eelda üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebaja töötajatele tekkida võivad tervisekahjud (nt üleväsimus, sellest tingitud haigestumised ja/või tööõnnetused ning nendega kaasnev võimalik töövõime vähenemine) ei pruugi olla hiljem kõrvaldatavad ning tervise kahjustamisega seonduv kahju võib olla märksa suurema ulatusega kui kaebaja töökorralduse muudatusega kaasnev võimalik kulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või 3(5)
3-24-1069 võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlustatud ettekirjutuse täitmise tähtajast tulenevalt hakkab väidetavalt õigusvastane haldusakt kaebajale kohustusi panema ja ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgedega ähvardama juba kohtumenetluse ajal, mistõttu ei piisa kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks üksnes tulevikus jõustuvast kaebust rahuldavast kohtuotsusest. Halduskohus küll märkis määruses, et kaebajal pole esialgse õiguskaitse vajadust, kuid ringkonnakohus saab kohtumääruse p-s 13.3 toodud põhjendustest aru selliselt, et halduskohtu arvates pole kaebaja õiguskaitsevajadus piisavalt kaalukas, et kaaluda üles avaliku huvi.
7.Kohus võib esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel rakendada seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust, kuid kohus peab taotluse lahendamisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kohtul lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1). Määruse tagajärgi ei pruugi kohus tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata küsimusele, milliste kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi kaitsmiseks on vaidlustatud ettekirjutus tehtud (HKMS § 249 lg 3). Välistatud ei ole esialgse õiguskaitse tagamiseks ka sellise HKMS §‐s 251 nimetatud abinõu võtmine, mis on kaebuse esemeks.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus ei ole perspektiivitu. Kas kaebaja kolm töötajat, kelle töö üle vaidlus käib, on laevapere liikmed või mitte, on õiguslikult ja faktiliselt vaieldav küsimus. Ühelt poolt ei ole meelevaldne vastustaja lähenemine, mille järgi on nende kolme töötaja töö vaieldamatult seotud vähemalt mingis osas laeva käigus hoidmisega, mis sest et üksnes sadama akvatooriumi piires. Töölepingu ja ametijuhendi põhjal pole välistatud, et töötajad viibivad merel pikemalt ning vajavad sellist sotsiaalset kaitset nagu seadus näeb ette laevapere liikmele. Teisalt ei saa pidada ebamõistlikuks ka kaebaja lähenemist, kes põhistab, et töötajate tööaeg laeva käigus hoidmisel (juhtimisel) on tegelikkuses sedavõrd marginaalne, et raske on näha ratsionaalset põhjust, miks neile kui sisuliselt maismaal töötavatele isikutele peaks laienema meremeestele ettenähtud täiendav kaitse. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni eesmärk on tagada meremehele inimväärsed töö- ja elamistingimused laeval. Laevapere liikmele on vaja tagada kõrgendatud kaitse sellepärast, et ta viibib pikemalt laeval, kus ei valitse tavapärased elamis- ja töötingimused ja kust pole võimalik vabalt lahkuda. Faktiliselt töötavad kaebaja kolm töötajat suurema osa tööajast kaldal ja kontoris, olles pigem võrreldavad näiteks keskkonnajärelevalvet teostava töötajaga, kes viibib laeval üksnes lühiajaliselt ja mittekorrapäraselt. Ringkonnakohtu arvates pole õiguslik olukord siiski sedavõrd selge, et pidada kaebuse eduväljavaateid ülekaalukateks või ka kasinateks. See küsimus tuleb otsustada põhiasja lahendamisel, vajadusel asjatundja arvamuse ära kuulates.
9.MTööS § 9 näeb ette andmed (töötingimused), millest tuleb töötajat enne tööle asumist teavitada. Laevapere liiget tuleb teavitada järgmistest andmetest: 1) laevapere liikme sünnikoht; 2) laevapere liikme tööle asumise koht; 3) laev või laevad, kus tööle asutakse, ja laeva registrinumber; 4) viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga; 5) viide laevapere liikme kojusõidu korraldusele; 6) viide meretöölepingu ülesütlemise tingimustele ja korrale, sealhulgas meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele. MTööS § 51 sätestab, et laevapere liikme iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva.
10.Laevapere liikme töö- ja puhkeaja näevad ette MTööS §-d 40–50. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioonis ei ole kohustatud kaebajat järgima neid sätteid. Ettekirjutuses viidatud „MTööS §-s 9 ja §-s 51 sätestatud eritingimustena“ on käsitatavad ainult 4(5)
3-24-1069 MTööS § 9 p-des 1–6 loetletud erisused TLS §-s 5 toodud normidest ja § 51. Ka kaebusele esitatud vastuses (p 3.10.4) on Tööinspektsioon selgitanud, et teatud töösuhte tingimusi, sh tööaega, saavad pooled muuta üksnes kokkuleppel. Ettekirjutus on järelikult tehtud selliste tingimuste kohta, mille puhul vastustaja arvates piisab tööandja ühepoolsest teavitamisest.
11.Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud eeskätt vaidlusaluse kolme töötaja tööaja ümberkorraldamisest tingitud probleemidega. Et ettekirjutuse alusel seda tegema ei pea, siis ei mõjuta ettekirjutuse kehtivus kaebaja majandustegevust oluliselt (avalikke huve üle kaaluvalt). Kuna pole välistatud, et kaebus jääb rahuldamata, kahjustaks siinses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine ülemäära avalikku huvi. Seetõttu jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.
12.Kaebajal säilib õigus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist, kui kaebus peaks rahuldatama ning ettekirjutuse tõttu on kaebaja kandnud kahju.
13.Eeltoodu põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.